1-26-1418/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-1418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn Kriminaalasja number 1-26-1418 (25231552299) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Christelle Diana Rajaveer Tõlk - Kriminaalasi Marek Jairi süüdistuses KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Merilin Sepp Süüdistatav Marek Jair ik 37702170288; elukoht: xxxx; kodakondsus: Eesti; põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxx.

1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 22.09.2022 otsusega karistati M. Jairi KarS §

424 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta. Katseajal oli M. Jair kohustatud täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistus täideti 22.09.2023. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja vandeadvokaat Janar Urres, süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu istungist

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Marek Jair süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

KarS § 63 lg 1 alusel mõista Marek Jairile KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks vangistus 1 aasta ja 4 kuud.

1-26-1418

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 04.10.202505.10.2025. Marek Jairi ärakandmata karistus on vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada Marek Jairile mõistetud karistus, s.o 1 aasta ja 3 kuud ja 28 päeva vangistust, 478 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Marek Jairi üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg

1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Marek Jair on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; - käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

Mõista Marek Jairilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud: - ekspertiisitasu summas 22 eurot, - sundraha, s.o 1 329 eurot, kokku 1 351 eurot.

Menetluskulu summas 1 351 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700007977 ning selgitus „Marek Jair, 1-261418, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-26-1418 1. Marek Jairi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Harju Maakohtu 30.10.2025 otsusega 4-25-3632 LS § 201 lg 2 järgi selles, et ta juhtis 15.09.2025 kella 18.00 paiku Tallinna Ringtee 14 km-l, mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 04.10.2025 kella 06.00 paiku Harjumaal, Tallinnas, Mahtra tn 25 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema uuesti ja süstemaatiliselt 04.10.2025 kella 10.58 paiku Harjumaal, Tallinnas, Raadiku tn 7 juures juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega Marek Jair rikkus süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega pani Marek Jair toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Marek Jairi selles, et tema olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles karistatud selle eest 22.09.2022 Harju Maakohtu otsusega 1-22-4173 ja omades seega kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 04.10.2025 kella 10.58 paiku Harju maakonnas, Tallinna linnas, Raadiku tn 7 juures, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 Plus nr A432916 tuvastati temal alkoholi sisalus väljahingatavas õhus 1,27 mg/l ning EKEI uuringuakti 25T-TXT05408 kohaselt etanooli sisaldus veres 2,05 mg/g +/- 0,06 mg/g, k=2, s.t alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,99 mg/ g).

Sellise tegevusega rikkus Marek Jair korduvalt liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Marek Jair toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 2. Kooskõlas M. Jairi, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M. Jairi süüdimõistmist:

- KarS § 424 lg 2 ja KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.

1-26-1418 KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 alusel asendada mõistetud vangistus (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva) 478 tunni üldkasuliku tööga (arvestusega 1 päev vangistust = 1 tund ÜKT) tähtajaga 24 kuud. M. Jair peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-6 ja lg 2 p-s 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kokkuleppes lepiti kokku ka menetluskulude suuruses ja nende hüvitamise kohustuses.

3. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Olles tutvunud kriminaaltoimikuga ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt)