2-25-6315/10 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2 -25-6315

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi X.Q vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 261,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja X.Q (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista X.Q-lt (isikukood XXX) Bondora AS-i kasuks välja lepingu nr 2123739 alusel

põhinõue 3106,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 902,73 eurot ning

edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (3106,06 eurolt) alates 25.04.2025 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Mõista X.Q-lt Bondora AS-i kasuks välja lepingu nr 2200991 alusel põhinõue

2077,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 603,86 eurot ning edasiulatuv viivis

põhivõlgnevuselt (2077,72 eurolt) alates 25.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Mõista X.Q-lt Bondora AS-i kasuks välja lepingu nr 2343024 alusel põhinõue 458,56

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 133,27 eurot ning edasiulatuv viivis

põhivõlgnevuselt (458,56 eurolt) alates 25.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Mõista X.Q-lt Bondora AS-i kasuks välja lepingu nr 2780831 alusel põhinõue 498,96

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 145,02 eurot ning edasiulatuv viivis

põhivõlgnevuselt (498,96 eurolt) alates 25.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

7. Jätta menetluskulud hageja kanda 52,85% ulatuses ja kostja kanda 47,15% ulatuses.

8. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast

tagaseljaotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja

lg 2 alusel.

9. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus

avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 317 lõikele 1.

11. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või

nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Bondora AS (hageja) esitas 24.04.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse (täiendatud

01.10.2025) X.Q (kostja) vastuse võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Nõude aluseks on Bondora ja kostja vahel sõlmitud neli tarbijakrediidilepingut:

19.11.2020 sõlmitud leping nr BL2123739, mille alusel väljastati kostjale laenu 7100 eurot ja

449 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks;

16.03.2021 sõlmitud leping nr BL2200991, mille alusel väljastati kostjale laenu 3500 eurot ja

221 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks;

21.08.2021 sõlmitud leping nr BL2343024, mille alusel väljastati kostjale laenu 600 eurot ja

37 eurot arvestatud lepingutasu katteks;

13.05.2022 sõlmitud leping nr BL2780831, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot ja

31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks.

Vastavalt laenulepingute põhitingimuste punktile nr 1.12 olid laenusummad vastavalt 7549

eurot, 3721 eurot, 637 eurot ja 531 eurot.

Laenud on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenud tagastama lepingutes kokku lepitud

maksegraafikute alusel. Kostja jättis kõigi lepingute puhul tegemata 2022. aasta juuli, augusti

ja septembri osamaksed, mistõttu hageja edastas 02.09.2022 kostjale ülesütlemishoiatuse

e-kirja teel viimase e-posti aadressile XXX. Kuna kostja ei tasunud ka ülesütlemishoiatuses

antud täiendava tähtaja jooksul võlgnevust, siis ütles hageja lepingud 04.10.2022 (hagis

ekslikult märgitud 04.10.2025) üles, edastades kostja e-postile 04.10.2022 (hagis ekslikult

märgitud 04.10.2025) ülesütlemisavalduse.

3. Lepingu nr BL2123739 krediidikulukuse määr on 33,46%, lepingu nr BL2200991

krediidikulukuse määr on 28,30%, lepingu nr BL2343024 krediidikulukuse määr on 23,08%

ja lepingu nr BL2780831 krediidikulukuse määr on 48,56% (vt lisad 1-4, eritingimused p

1.23). Viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude krediidikulukuse määr laenude

väljastamise hetkel oli vastavalt 20,52%, 20,09%, 18,68% ja 16,95%, mistõttu jääb laenude

krediidikulukuse määr selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra. Seega ei ületanud

kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenulepingud ei ole liiga kõrge

krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühised.

4. Enne lepingute sõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet.

Nõue lepingu nr BL2123739 alusel: Enne laenu väljastamist nähtusid kostja pangakontolt

regulaarsed kohustused igakuiselt summas 708,37 eurot, hageja arvestas kostja

elamiskuludena 300 eurot (mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021. a

arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (225,96

eurot), teisi kohustusi ja arvestuslike elamiskulusid, oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes

positiivse krediidiotsuse.

Nõue lepingu nr BL2200991 alusel: Enne laenu väljastamist nähtusid kostja pangakontolt

regulaarsed kohustused igakuiselt summas 663,81 eurot ja hageja arvestas kostja

elamiskuludena 350 eurot (mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021. a

arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (103,09

eurot), teisi kohustusi ja arvestuslike elamiskulusid oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes

positiivse krediidiotsuse.

Nõue lepingu nr BL 2343024 alusel: Enne laenuväljastamist nähtusid kostja pangakontolt

regulaarsed kohustused igakuiselt summas 671,31 eurot ja hageja arvestas kostja

elamiskuludena 350 eurot (mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021. a

arvestuslik elatusmiinimum). Arvestades uue laenu kuumakset (16,18 eurot), teisi kohustusi ja

arvestuslike elamiskulusid, oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse

krediidiotsuse.

Nõue lepingu nr BL27800831 alusel: Enne laenu väljastamist ei tuvastanud hageja kostja

pangakontolt regulaarseid kohustusi ja arvestas kostja elamiskuludena 250 eurot (mis on

suurem, kui Statistikaameti poolt laenu taotlemise hetkeks avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum). Arvestades uue laenu kuumakset (19,48 eurot), teisi kohustusi (sh

varasemaid laenumakseid hageja ees kogusummas 329 eurot) ja arvestuslike elamiskulusid,

oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse.

5. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 11.09.2025 võimaluse

esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei esitanud kohtule kostja

arvelduskonto väljavõtet.

6. Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 01.10.2025 hagi täienduses lepingute ülesütlemist

ja nõude ulatuse, kostja teostatud maksete ja lepingute krediidi kogukulumäärade kohta.

Kohus palus eristada hagi esemes põhinõuet, haldustasu- ja intressinõuet ja viivisenõuet.

Hageja esitas uue resolutsiooni ja palub kohtul lähtuda sellest.

Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista:

- tulenevalt lepingust nr 2123739 põhinõue 5994,71 eurot, intressi võlgnevus summas 536,29

eurot, haldustasu võlgnevus summas 125,80 eurot ja viivis hagi esitamiseni summas 3175,05

eurot ning viivis määras 20,19% summalt 6120,51 eurot (haldustasu ja põhinõude summa)

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

- tulenevalt lepingust nr 2200991 põhinõue 3089,61 eurot, intressi võlgnevus summas 201,13

eurot, haldustasu võlgnevus summas 62 eurot ja viivis hagi esitamiseni summas 1297,02 eurot

viivis ning lepingust nr 2200991 viivis määras 16,21% summalt 3151,61 eurot (haldustasu ja

põhinõude summa) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

- tulenevalt lepingust nr 2343024 põhinõue 562,08 eurot, intressi võlgnevus summas 26,57

eurot, haldustasu võlgnevus summas 10,60 eurot ja viivis hagi esitamiseni summas 170,98

eurot ning lepingust nr 2343024 viivis määras 11,68% summalt 572,68 eurot (haldustasu ja

põhinõude summa) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

- tulenevalt lepingust nr 2780831 põhinõue 529,96 eurot, intressi võlgnevus summas 63,34

eurot, haldustasu võlgnevus summas 8,14 eurot ja viivis hagi esitamiseni summas 170,98

eurot ning lepingust nr 2780831 viivis määras 31,62% summalt 538,10 eurot (haldustasu ja

põhinõude summa) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Või alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud, siis

mõista kostjalt hageja kasuks välja tulenevalt lepingust nr 2123739 summa 3106,06 eurot ja

sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 902,73 eurot ja

3106,06 eurolt alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni kohustuse kohase täitmiseni;

lepingust nr 2200991 summa 2077,72 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras

kuni hagi esitamiseni summas 603,86 eurot ja 2077,72 eurolt alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni;

lepingust nr 2343024 summa 458,56 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras

kuni hagi esitamiseni summas 133,27 eurot ja 458,56 eurolt alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni;

lepingust nr 2780831 summa 498,96 eurot ja sellelt arvutatud viivis VÕS § 113 lg 1 määras

kuni hagi esitamiseni summas 145,02 eurot ja 498,96 eurolt alates hagiavalduse esitamisest

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni;

Määrata kindlaks menetluskulud, jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist hagiavalduses detailselt

kirjeldanud ja toonud välja ka detailsed arvutuskäigud, millest nähtub, et kostjale jäi iga laenu

võtmisel piisav hulk vaba raha. Hageja ei pea käesolevas menetlusstaadiumis, olukorras, kus

hagi ei ole veel menetlusse võetud, ja kostja ei ole hagile vastanud, vastutustundliku

laenamise küsimusel pikemalt peatuda.

Hageja esitab ka uuesti määratud tagasimaksed ning arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed

põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja

kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates

laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist.

Hageja märgib, et ka uuesti määratud maksete korral oli kostja seisuga 02.09.2022.a, mil

hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuu

osamaksega ja seega hageja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul lepingud üles

ütlema 04.10.2022. Kuna kostja oli jätnud tegemata kõigi lepingute puhul 2022. aasta juuli,

augusti ja septembri osamaksed. Seega olid ka uuesti määratud maksete puhul täidetud VÕS

§ 416 eeldused ja kõik lepingud olid kehtivalt üles öeldud 04.10.2022.

Hageja selgitab, et kostja on tasunud kokku makseid: 1) leping nr 2123739 alusel kokku

summas 3993,94 eurot, 2) leping nr 2200991 alusel kokku summas 1422,28 eurot, 3) leping

nr 2343024 alusel kokku summas 141,44 eurot, 4) leping nr 2780831 alusel kokku summas

1,04 eurot. Hageja oli tasunud seega 04.10.2022 (ülesütlemise) seisuga: 1) tulenevalt

lepingust 2123739 kokku 3993,94 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks

selleks ajaks olema tasutud 5105,79 eurot, 2) tulenevalt lepingust 2200991 kokku 1422,28

eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks tasutud

1995,40 eurot, 3) tulenevalt lepingust 2343024 kokku 141,44 eurot, samas kui uuesti

määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 221,08 eurot, 4) tulenevalt

lepingust nr 2780831 kokku 1,04 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks

selleks ajaks olema tasutud 91,09 eurot.

Tulenevalt sellest, et hageja loeb alternatiivse nõude ulatuse korral kõik kostja teostatud

maksed tagastamata krediidisumma katteks, on hageja põhinõue kostja vastu: 1) tulenevalt

lepingust nr 2123739: 7100 (väljastatud krediidisumma) – 3993,94 (kostja tehtud maksed

kokku) = 3106,06 eurot; 2) tulenevalt lepingust nr 2200991: 3500 (väljastatud krediidisumma)

– 1422,28 (kostja tehtud maksed kokku) = 2077,72 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr 2343024:

600 (väljastatud krediidisumma) – 141,44 (kostja tehtud maksed kokku) = 458,56 eurot, 4)

tulenevalt lepingust nr 2780831: 500 (väljastatud krediidisumma) – 1,04 (kostja tehtud

maksed kokku) = 498,96 eurot. Hageja viivisenõue alternatiivse nõude korral, arvutatuna

põhinõudelt (s.o tagastamata krediidi jäägilt) VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on: 1) tulenevalt lepingust nr 2123739 summas 902,73

eurot, 2) tulenevalt lepingust nr 2200991 summas 603,86 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr

2343024 summas 133,27 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr 2780831 summas 145,02 eurot (vt

käesoleva lisa 9-12).

8. Maakohus võttis 14.11.2025 määrusega hagi menetlusse.

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 19.02.2026. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu

saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning

esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).

10. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kuna hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist, siis hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse (TsMS

§ 407 lg 2).

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja

kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud

kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu

hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.

13. Hageja nõue tuleneb kostja ja Bondora AS-i vahel sõlmitud neljast tarbijakrediidilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Lepingu nr BL2123739 sai kostja 7100 eurot,

lepingu nr BL2200991 sai kostja laenu 3500 eurot, leping nr BL2343024 väljastati kostjale

laenu 600 eurot ja lepingu nr BL2780831 väljastati kostjale laenu 500 eurot. Kohtul on

kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.

Kohus tuvastab, et tarbijakrediidilepingud on kehtivalt sõlmitud ja nende alusel on kostjale

laenud välja makstud (dtl 100-103). Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 18-24, 38-45, 59-65,

81-88). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus

märgitud ebaõigesti.

14. Kohtul on kohtupraktikast tulenevalt kohustus tarbijakrediidilepingute puhul omal

algatusel kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Võlaõigusseaduse § 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034

lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3

sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida

tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja

suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja hoolikalt kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja

vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud

teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Tallinna Ringkonnakohus leidis

08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka

väiksemate laenusummade puhul.

15. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus

läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuste tegemisel laenutaotlusest,

maksehäireregistri väljavõttest ja kostja konto väljavõttest saadud andmetest. Kohtule ei ole

esitatud pangakonto väljavõtet, mida laenuandja väidetavalt kontrollis. Kohus ei pea puudusi

mitu korda kõrvaldama, s.o arvelduskonto väljavõtteid mitu korda hagejalt küsima (dtl 147).

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3).

Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama

paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole

tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe

või esitanud võltsitud andmeid.

17. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

19. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja esitas ümberarvestuse: uuesti maaratud tagasimaksed ning selleks puhuks ka

alternatiivse nõude, mille korral arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o

väljastatud krediidisumma) katteks, ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud

rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu(te)

ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist.

20. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja seadusjärgset intressi, tuleb asja lahendamiseks tuvastada,

kui suure summa hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle

laenulepingu järgi tagasi maksnud.

21. Hagiavaldusest ja lepingutest nähtub, et kostja sai hagejalt lepingu nr 2123739 alusel

laenu 7100 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 3993,94 eurot. Lepingu ülesütlemine

laenuandja 04.10.2022 avaldusega toimus seega kehtivalt, kuna kostja oli ka nõude

ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kostjalt kuulub

käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks

muutunud põhiosa võlgnevus 3106,06 eurot.

Lepingu nr 2200991 alusel sai kostja laenu 3500 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid

1422,28 eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 04.10.2022 avaldusega toimus seega

kehtivalt, kuna kostja oli ka nõude ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega

viivituses. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse

tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 2077,72 eurot.

Lepingu nr 2343024 alusel sai kostja laenu 600 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 141,44

eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 04.10.2022 avaldusega toimus seega kehtivalt, kuna

kostja oli ka nõude ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 458,56 eurot.

Lepingu nr 2780831 alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 1,04

eurot. Lepingu ülesütlemine laenuandja 04.10.2022 avaldusega toimus seega kehtivalt, kuna

kostja oli ka nõude ümberarvestuse kohaselt sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses.

Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele otsuse tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 498,96 eurot.

22. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu

hinnangul põhjendatud arvestada viivist üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus mõistab kostjalt välja seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras lepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni tulenevalt lepingust nr

2123739 summas 902,73 eurot, tulenevalt lepingust nr 2200991 summas 603,86 eurot, 3)

tulenevalt lepingust nr 2343024 summas 133,27 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr 2780831

summas 145,02 eurot. Ühtlasi mõistab kohus välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse

esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kõikide lepingute

põhikohustuste kohase täitmiseni.

Kohtu selgitused

23. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, haldustasu ja viiviste tasumist ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla

ja seadusjärgse intressi ja viivise nõude.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus

ligikaudu 47,15% ((8610,94 (3106,06+902,73+346,33+2077,72+603,86+231,67+458,56

+133,27 + 51,13+498,96+145,02+55,63) / 18 261,65 eurot * 100% = 61,50%). Seega jäävad

menetluskulud 47,15% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suurus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

25. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik