2-23-7386/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7386

Tsiviilasi / hagi ese

Flagito OÜ hagiavaldus Finnair Oyj vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

3865,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Flagito OÜ (registrikood 14275048, aadress Tähe tn 34,

11619 Tallinn)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja

Finnair Oyj (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3, aadress

Tietotie 9, 01530 Vantaa, Soome)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Villemson

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Flagito OÜ (registrikood 14275048) hagiavaldus Finnair Oyj (Soome Vabariigi

registrikood 0108023-3) vastu.

2. Välja mõista Finnair Oyj’lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks 4559 (neli tuhat viissada viiskümmend üheksa) eurot 88

(kaheksakümmend kaheksa) senti.

3. Välja mõista Finnair Oyj’lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks viivis põhinõude 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

11.03.2026.a (üheteistkümnendast märtsist kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2120 (kaks tuhat ükssada kakskümmend)

eurot 12 (kaksteist) senti.

4. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Finnair Oyj (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) kanda.

6. Välja mõista Finnair Oyj’lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 970 (üheksasada

seitsekümmend) eurot ja riigilõiv 455 (nXXXda viiskümmend viis) eurot.

7. Välja mõista Finnair Oyj’lt (Soome Vabariigi registrikood 0108023-3) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks viivis menetluskulude 1425 (üks tuhat nXXXda

kakskümmend viis) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 1425 (üks tuhat nXXXda kakskümmend viis) eurot.

8. Jätta rahuldamata Flagito OÜ (registrikood 14275048) avaldus lepingulise esindaja kulu

147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude 20

(kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja Finnair Oyj’lt (Soome Vabariigi

registrikood 0108023-3) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

Kohalduv õigus

2. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille

kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu

isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS

§ 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud

tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel

tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib

veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse

käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva

rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti.

2 (9)

3. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on

seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui

senisele võlausaldajale. Kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest

üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt RKTKo

18.11.2024 3-2-1-132-04, p 14). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt

loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei

saa pöörata sissenõuet.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 sätestab, et hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik

esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud

vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. PKS § 120 lg 7

sätestab, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. PKS § 131 lg 1

sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui

seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu

nõusolekut. PKS § 188 lg 1 p 11 järgi ei pea olema nõude loovutamise tehingu tegemiseks kohtu

eelnevat nõusolekut, kui tehingu sisuks on alaealise reisija seadusliku esindaja poolt alaealisele

reisijale määruse alusel tekkinud hüvitisenõude loovutamine nõuete sissenõudmise teenust

osutavale äriühingule, mis saab nõude maksma panemisel sõltuvalt selle edukusest protsentuaalset

tasu (vt RKTKo 03.12.2025 2-23-7095, p-d 10-11).

5. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus

nr 261/2004 (edaspidi Määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist

mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi

kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, mille artikkel 7 (1) näeb ette, et

reisijal on õigus hüvitisele kuni: 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude

puhul; 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; 600 euro ulatuses kõikide muude kui

punktides a või b nimetatud lendude puhul. Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht,

kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.

6. Määruse artiklile 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude

tühistamise puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle

3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus

vähendada hüvitist 50%. Artikli 7 lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise

suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise

pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga

reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

7. Euroopa Kohus on oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada

nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid

võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-

549/07 ning C-257/14). Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07

väljendatud seisukohale, enam kui 3 tundi hilinenud lennud tuleb võrdsustada tühistatud lendudega.

8. Kuigi määrus nr 261/2004 ei näe lennu hilinemisel ette rahalist hüvitist vastavalt artiklile 7,

on Euroopa Liidu Kohus asunud liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 punktis 61

seisukohale, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette

nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega kolm tundi

või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt

algselt kavandatud saabumisaega või hiljem. Euroopa Liidu Kohus on mõistet „saabumisaeg”

3 (9)

sisustanud kohtuasjas C-452/13 (Germanwings, ECLI:EU:C:2014:2141), punktis 27 järgmiselt:

„Kõiki eelnenud kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata,

et määruse nr 261/2004 artikleid 2, 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „saabumisaeg”, mida

kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise ulatuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil

avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda.“

9. Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik

vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3)). Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et

erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt

või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema

tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C-315/15, punkt 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad

õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla

„erakorraliseks asjaoluks“ (Euroopa Kohus, C-549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või

ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on

mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa

Kohus, C-832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus

tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa Kohus,

C-549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või

lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud

tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke

ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli

alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).

Lend XXX

10. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX,

XXX XXX ja XXX XXX olid broneeringud kostja opereeritavale lennule 19.10.2022 XXX

suunaga Tallinn – Helsingi ning lennule 19.10.2022 XXX Helsingi – XXX; lennu vahemaa oli 4689

km; lend hilines üle 3 tunni; hageja, XXX XXX ja XXX XXX sõlmisid 09.02.2023 nõude

loovutamise lepingu; hageja ja XXX XXX sõlmisid 21.02.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja,

XXX XXX ja XXX XXX sõlmisid 06.03.2023 nõude loovutamise lepingu. Pooled ei vaidle

eelnimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p

1).

11. Kostja on esitanud vastuväite hageja ja XXX XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingu kehtivusele ning leidnud, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise lepingu

allkirjastanud XXX XXX esindusõigust (dtl 151). 09.02.2023 nõude loovutamise lepingule, millest

nähtub XXX XXX nõuete loovutamine hagejale, on alla kirjutanud XXX XXX (dtl-d 58-61).

Portaali eesti.ee kaudu tehtud rahvastikuregistri päringu vastusest XXX XXX ja XXX XXX kohta

nähtub, et XXX XXX on XXX XXX laps ning XXX XXX on tema suhtes täielik varahooldusõigus

(dtl-d 226-230). Eeltoodust tulenevalt on XXX XXX XXX XXX seaduslik esindaja PKS § 120 lg 1

järgi. Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt saab hageja nõude maksma panemisel sõltuvalt selle

edukusest protsentuaalset tulu. Seega on tegemist nõude loovutamise tehinguga, mille tegemiseks ei

olnud XXX XXX PKS § 188 lg 1 p 11 järgi vaja kohtu eelnevat nõusolekut (vt otsuse põhjenduste

p 4). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et nõude loovutamise leping ei ole tühine.

12. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt põhjustasid lennu XXX Helsingi – XXX hilinemise

erakorralised asjaolud. Kostja tõi esile, et lend oli sunnitud tegema vahepeatuse XXX, et tühjendada

jäätmepaagid, mis olid lennu ajal ülekoormatud (dtl 151). Pooled ei vaidle eelnimetatud asjaolude

üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on oma

vastuväiteid põhjendanud täiendavalt sellega, et lennu väljumine Helsingi lennujaamast viibis

tehnilise rikke tõttu 1 tund 22 minutit. Pooled vaidlevad selle üle, kas jäätmepaakide täitumine ja

nende tühjendamise vajadus on erakorralised asjaolud määruse 261/2004 art 5(3) tähenduses.

4 (9)

Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et jäätmepaagi täitumine lennu ajal oli tingitud tehnilisest

rikkest, mille põhjuseks oli varjatud tootmisdefekt, mis esineb ka teistel sama tüüpi õhusõidukitel.

Samuti ei ole kostja välja toonud ja tõendanud asjaolusid, et lennuki Helsingi lennujaamast

väljumise hilinemise tinginud rike oli põhjustatud varjatud tootmisdefektist, mis esineb ka teistel

sama tüüpi õhusõidukitel. Eeltoodut arvestades ei ole lennuki hilisem väljumine tingitud

erakorralistest asjaoludest. Kohus leiab, et konkreetse lennuki jäätmepaagi suurus ja maksimaalne

reisijate arv peavad olema lennuettevõtjale teada. Seetõttu on hoolsal lennuettevõtjal võimalik

prognoosida jäätmepaagi täituvuse aega ning vastavalt sellele kohandada oma majandustegevust (sh

määrata lennu kestus ja vajalikud vahemaandumised). Eeltoodut arvestades ei ole jäätmepaagi

täituvus erakorraline asjaolu. Kohus leiab, et nii Helsingi lennujaamast väljumise hilinemist

põhjustanud rike kui ka jäätmepaagi täitumine on asjaomase lennuettevõtja tegevusele omased ja

lennuettevõtja tegeliku kontrolli all. Seetõttu ei ole tegemist sündmustega, mis vabastavad kostja

reisijatele hüvitise maksmise kohustusest.

13. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et XXX XXX, XXX XXX, XXX XXX, XXX

XXX ja XXX XXX tekkisid tulenevalt EU 261/2004 määrusest artikkel 7 b) alusel lendude

hilinemisest üle 3 tunni hüvitise 400 eurot tasumise nõuded kostja vastu, mille reisijad on kehtivalt

loovutanud hagejale (vt hüvitise õiguslik alus otsuse p-d 2-9).

Lend XXX

14. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega: XXX XXXil ja XXX XXX olid

broneeringud kostja opereeritavale lennule 10.03.2022 XXX suunaga Phuket – Helsingi ning

lennule 10.03.2022 XXX Helsingi – Tallinn; lennu vahemaa 8301 kilomeetrit; lend XXX tühistati;

XXX XXXile ja XXX XXXe pakuti asenduslendu toimumise ajaga 12.03.2022; hageja ja XXX

XXX sõlmisid 29.03.2023 nõude loovutamise lepingu; hageja ja XXX XXX sõlmisid 22.04.2023

nõude loovutamise lepingu. Pooled ei vaidle eelnimetatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

15. XXX XXXil ja XXX XXX tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest artiklite 5 lg 1 p c ja 7

lg 1 p c alusel lendude tühistamisest hüvitiste 600 eurot tasumise nõuded kostja vastu, mille reisijad

on kehtivalt loovutanud hagejale (vt hüvitise õiguslik alus otsuse p-d 2-9).

16. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on tal õigus keelduda hüvitise maksmisest, sest

10.03.2022 lendude XXX ja XXX tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ning kostja võttis

tarvitusele kõik vajalikud meetmed asenduslendude pakkumisel. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb

ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks

eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik

vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid

asjaolusid tõendanud.

17. Kostja tugineb sellele, et lennud tühistati lennukimeeskonna erakorralise haigestumise tõttu.

Kostja põhjendab oma väidet järgmiste asjaoludega. Meeskond, mis pidi teostama 10.03.2022 lendu

XXX, saabus Phuketti 07.08.2022 nelja piloodi ja kaheksa salongimeeskonna liikmega; lennuk oli

Airbus A350-900 (OH-LWM); lennuki salongitöötajate miinimumarv on 8 inimest.

Ettenägematutel asjaoludel on võimalik teostada lendu tagasi kodubaasile (Helsingisse) seitsme

salongimeeskonna liikmega. Üks Phuketisse saabunutest ja 10.03.2022 lendu XX teostama

pidavatest salongimeeskonna liikmetest teatas 08.03.2022 haigestumisest. 10.03.2022 vahetult enne

lennumeeskonna hotellist lennujaama transportimise aega teatas veel üks salongimeeskonna

liikmetest haigestumisest. Selle tulemusena olid vaid kuus salongimeeskonna liiget võimelised

lendu teostama, kuid sellise meeskonnaliikmete arvuga ei ole lennu teostamine lubatud. Finnair’il ei

ole Phuketis varumeeskonda (dtl 152, p-d 20-21). Kostja on soovinud oma väiteid tõendada XXX

XXX kirjalike selgitustega (dtl-d 172-180, tõlge dtl-d 320-322). Kohtu hinnangul on XXX XXX

5 (9)

enda koostatud kirjalikus dokumendis kostja avaldatud asjaolude esinemist kinnitanud. Kostja ei ole

taotlenud XXX XXX tunnistajana ülekuulamist, et võimaldada kohtul ja hagejal esitada XXX

XXXle tunnistajana küsimusi dokumendi koostamise asjaolude kohta. Seetõttu võib tõendi

usaldusväärsus ja tõendusjõud olla võrreldes teiste asjas esitatud tõenditega madalam. Kohus võtab

arvesse, et pooled ei ole esitanud peale XXX XXX koostatud dokumendi muid tõendeid asjaolu

kohta, mitu kostja meeskonnaliiget ja millal haigestus. XXX XXX dokumendis avaldatu ei ole

vastuolus muude tõenditega. Kohus loeb seetõttu XXX XXX koostatud dokumendiga tõendatuks, et

10.03.2022 lendu XXX teenindama pidanud meeskonnast haigestus kaks meeskonnaliiget, neist üks

meeskonnaliige vahetult enne lennu toimumist.

18. Kostja leiab, et 10.03.2022 lennu XXX tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

kuivõrd ühest meeskonnast haigestus koguni kaks meeskonnaliiget, üks neist päev enne lendu ja

teine vahetult enne lennu toimumist. Kuivõrd kostjal ei olnud Phuketis varumeeskonda ei saanud

lend toimuda. Kohus ei jaga kostja seisukohta. Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22

otsuses seisukohale, et lennu teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine

haigestumise või surma tõttu, mis toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud

mõistega erakorralised asjaolud. Tegutsevad lennuettevõtjad võivad oma tegevuse käigus harilikult,

sealhulgas vahetult enne lennu väljumist, kokku puutuda sellega, et haigestumise või surma tõttu

puudub ootamatult üks või mitu töötajat, kes on lennu teostamiseks hädavajalikud. Järelikult on

sellisele puudumisele reageerimine lahutamatult seotud meeskonna töö ja töötajate tööaja

planeerimise küsimusega, mistõttu selline ootamatu sündmus on tegutseva lennuettevõtja

tavapärasele tegevusele omane. Seega on Euroopa Kohus võtnud seisukoha ka mitme

lennumeeskonnaliikme üheaegse haigestumise või puudumise suhtes.

19. Kohtu hinnangul ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või

pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Euroopa Kohus asus

11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme

ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane.

Euroopa Kohus ei pidanud erakorraliseks asjaoluks muuhulgas regulaarselt tervisekontrolle läbinud

piloodi surma ning kogu ülejäänud meeskonna lendamist takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust,

millisel ootamatul põhjusel 10.03.2024 lennu XXX meeskonnaliikmed puudusid või mitu

meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Ei ole välistatud, et mõnel muul ajal

(näiteks gripi- või kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja

oleks pidanud lennu tühistama. Kohus ei näe antud situatsioonis erisust pandeemia ning

tavaolukorra vahel.

20. Kui haigestunud oleks vahetult enne lendu lisaks põhimeeskonnaliikmetele ka Phuketis

ootel olev varumeeskonnaliige, alles siis võiks kaaluda sellises määras haigestumist erakorralise

asjaoluna, mis annaks aluse lennuettevõtjale keelduda hüvitise maksmisest. Vaidlustamata asjaolu

on, et kostjal Phuketis varumeeskonna liikmeid ei olnud. Kostja ei ole esiletoonud, et tavapäraselt

on kostjal Phuketis ootel varumeeskond, kuid just pandeemia ja paljude töötajate

haigestumiste/puudumise tõttu ei olnud Phuketis varumeeskonda just 10.03.2022. Kostja ei toonud

esile ka seda, et tavapäraselt teenindab Helsinki - Phuket – Helsinki liinil rohkem kui kaheksa

salongimeeskonnaliiget, kuid pandeemia tõttu ei saanud rohkem meeskonnaliikmeid lennule

määrata kui minimaalselt hädavajalik. Seega ei saa väita, et 10.03.2022 lend tühistati just

pandeemia olukorra tõttu. Kostja on saatnud lennu teenindamiseks minimaalselt vajaliku

meeskonna Helsingist Phuketisse, seal kaks meeskonnaliiget haigestusid ootamatult. Kuigi

üleüldine haigestumine oli pandeemia ajal kõrge ja mõlemad meeskonnaliikmed haigestusid Covid-

19 viirusesse, ei muutnud haigestumise põhjus haigestumist erakorraliseks, mis annaks alust mitte

maksta reisijatele hüvitist. Sama olukord oleks tekkinud, kui need meeskonnaliikmed oleks saanud

vahetult enne lennu väljumist Phuketis toidumürgituse või haigestunud kõhuviirusesse. Kui

lennuettevõtja ei taga lennujaamas asendusmeeskonnaliikmeid, kuna see ei ole talle majanduslikult

mõttekas, siis puuduvad erakorralised asjaolud, mis välistaksid meeskonnaliikmete haigestumisest

tingitud lennu tühistamisel reisijatele hüvitise tasumise määruse nr 261/2004 artikli 7 kohaselt.

6 (9)

Eeltoodust tulenevalt oli reisijatel õigus nõuda kostjalt hüvitise maksmist ning kostjal puudus alus

maksmisest keeldumiseks.

21. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest,

kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: - tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud

ja - lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Kohus tuvastas

eelnevalt, et lennu tühistamist ei põhjustanud erakorralised asjaolud. Seetõttu ei oma asjas tähtsust,

kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud ja mõistlikud meetmed, et vältida lennutõrget. Kohus ei

hinda seetõttu kostja vastuväite tõendatust, mille kohaselt võttis kostja kasutusele kõik vajalikud

meetmed lennutõrke vältimiseks.

Hageja nõuete lahendamine

22. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejale on kehtivalt loovutatud lennuhüvitise nõuded summas

3200 eurot ning kostjal puudub õigus keelduda lennuhüvitise tasumisest. Nõude loovutamise korral

tuleb kohustus täita uuele võlausaldajale (VÕS § 164 lg 2). Reisijad on oma nõuded kostja vastu

kehtivalt hagejale loovutanud, kostjal puuduvad seaduslikud alused hüvitise väljamaksmisest

keeldumiseks. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses

kostja ühtegi tõendit väljamakse teostamise kohta kohtule esitanud ei ole, mistõttu asub kohus

seisukohale, et tegelikkuses on hüvitis maksmata. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi põhinõude osas

rahuldamisele. Kohus mõistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 artikkel 7 ja

VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kogusummas 3200 eurot.

23. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab

kostjalt lennuhüvitise nõuete tasumisega viivitamise eest kuni 19.05.2023 sissenõutavaks muutunud

viivise 49,59 eurot tasumist (dtl 37, p 27). Kostja ei ole hageja viivisearvestuse õigsust

vaidlustanud. Kohtu hinnangul on viivis arvestatud õigesti, võttes aluseks hüvitise tasumisega

viivitatud päevade arvu, hüvitisenõuete suurused ja VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgse viivisemäära. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 49,59 eurot.

24. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise arvestamist

protsendina lennuhüvitise nõudelt selliselt, et alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

sissenõutavaks muutunud viivis mõistetakse välja kindla summana ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ajavahemikus 20.05.2023

kuni 10.03.2026 lennuhüvitise 3200 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 1030,29

eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab

summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse põhinõudelt viivise alates 11.03.2026

protsendina väljamõistmise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhinõude 3200 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 11.03.2026 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2120,12 eurot (põhinõue 3200 eurot – sissenõutavaks

muutunud viivis 1079,88 eurot = 2120,12 eurot).

7 (9)

25. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmiskulu summas 40 eurot iga

reisija kohta, so kokku 280 eurot (7 reisijat x 40 eurot). Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Kostjal ei ole olnud takistusi

kohtuväliselt kohustus täita. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 280

eurot.

26. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

27. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata

täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel

otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude 3200 eurot, hagi esitamise hetke seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 1079,88 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 280 eurot tasumise

nõuete osas.

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja palub kostjalt välja

mõista riigilõivu summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 1117 eurot.

30. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt

hinnaga 3865,59 eurot tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega

kooskõlas. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse riigilõivu osas ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja riigilõivu 455 eurot.

31. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha koostamiseks,

kostja täiendavatele seisukohtadele vastuse koostamiseks, kokku ajakulu 8,55 tundi. Kohtu

hinnangul on hageja esindajate toimingud olnud hageja menetlusõiguste teostamiseks vajalikud.

Kohus leiab, et asja vähest mahtu ja madalat keerukusastet arvestades on hageja esindaja XXX

XXX ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses ja hageja esindaja Kristjan Tuule ajakulu põhjendatud

5,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja XXX XXX tasumäär 100 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ja

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuule tasumäär 140 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ei ületa

sarnase õigusteenuse tavaliselt makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu 970 eurot (2x100+5,5x140=970). Kohus määrab kindlaks hageja

lepingulise esindaja kulu 970 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata

hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 147 eurot väljamõistmiseks.

32. TsMS § 484² järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on lisaks riigilõivule ja õigusabikulule palunud välja

mõista kostjalt TsMS §-s 484² märgitud 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu.

8 (9)

Eelviidatud kulu mõistetakse välja, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse

võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise

määrust, siis kohus eelviidatud 20 eurot menetluskuluna kostjalt välja ei mõista.

33. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

9 (9)