2-24-12594/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12594

Kohtuasi

Eesti

Arengu

Hoiu-laenuühistu

(pankrotis)

pankrotihaldur Martin Krupi hagi Q.I vastu juhatuse

liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q.I apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

829 977 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu

(pankrotis, registrikood 12674703) pankrotihaldur

Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marko Kaevando

Kostja (apellant): Q.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Asja läbivaatamine

13.02.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule

arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-24-12594

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja)

esitas 20.08.2024 hagi võlgniku juhatuse liikme Q.I (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste

rikkumisega põhjustatud kahjuhüvitise 739 400 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest

kuni võla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise

väljamõistmiseks.

2. Kostja oli võlgniku juhatuse liige alates 13.06.2014. Võlgniku nõukogu liige oli alates

04.04.2019 Y. Perioodil 05.01.2020–26.02.2021 tagastas võlgnik kostja ja Y kontrolli all

olevatele ja võlgniku liikmeks olevatele äriühingutele osamakseid kokku 739 400 eurot.

Osamaksude tagastamine eelnimetatud liikmetele toimus vaatamata sellele, et raha saajatel oli

võlgniku ees laenulepingutest tulenevaid täitmata kohustusi. Raha tagastamisest oleks

pidanud keelduma, tasaarvestama vastunõuded või suurendama võlgniku osakapitali.

Tagastatud raha ulatuses tekkis seega võlgnikule kahju.

3. Võlgniku majandustegevus ei olnud jätkusuutlik, kuna ta andis kostjaga seotud

äriühingutele laene madalama intressiga kui ta oli ise kohustunud maksma liikmete hoiustelt.

See sai jätkuda vaid seni, kuni uusi hoiuseid lisandus suuremas mahus kui tuli liikmetele

välja maksta nende varasematest hoiustest tulenevate kohustuste täitmiseks, st sisuliselt oli

tegu püramiidskeemiga. Meedias avaldatu kohaselt alustati 2022. a kevadel kostja suhtes

kriminaalmenetlust seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega tema tegevuses, mille käigus teostati

võlgniku ruumides läbiotsimine ning kostjale esitati kahtlustus investeerimiskelmuses.

06.07.2022.a esitas kostja võlgniku nimel avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju

Maakohtu 01.08.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9927 määrati võlgnikule ajutine haldur

ning 19.09.2022 kuulutati välja võlgniku pankrot. Võlgnik oli hagi aluseks olevate

väljamaksete tegemise ajal püsivalt maksevõimetu.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

5. Raha saajate väidetavad kohustused võlgniku ees on tõendamata. Laenukohustusi

puudutavad dokumendid ei ole ehtsad, kostja ei ole neid allkirjastanud ega tea nende

dokumentide koostamise asjaolusid. Raha saajad olid teinud võlgnikule sissemakseid

suuremas ulatuses, kui neile raha tagastati. Raha tagastamine ei põhjustanud võlgnikule kahju,

kuna varad ja kohustused vähenesid võrdses ulatuses. Võlgnik ei olnud maksete tegemise ajal

maksejõuetu.

2-24-12594

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja 799 193,12 eurot ja sellelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30.04.2025 kuni võlgnevuse

tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt võlgniku kasuks

välja menetluskulude hüvitise 9030 eurot.

7. Kostja võttis omaks osamaksete tagastamise tema ja nõukogu liikme Y mõjuvõimu all

olevatele isikutele kokku 739 400 eurot. Väljamaksete tegemise ajal oli kostja Enfant Capital

OÜ, Finshly OÜ, OÜ Fond Control, OÜ Poncitos, Rental Capital OÜ ja OÜ Via Prima

Milliardum ainuosanik ja juhatuse liige. OÜ Quaestus Proprium ainuosanik oli väljamaksete

tegemise ajal OÜ Poncitos, kostja oli juhatuse liige. OÜ Weracity ainuosanik oli väljamaksete

tegemise ajal Gladiolus OÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on kostja. Kostja oli

väljamaksete tegemise ajal OÜ Weracity juhatuse liige. K14 Arendus OÜ ainuosanik ja

juhatuse liige oli väljamaksete tegemise ajal võlgniku nõukogu liige Y.

8. Hoiu-laenuühistute seotud omakapitaliks on liikmete osamaksudest moodustatav osakapital

(hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 22 lg 2). Võlgniku registreeritud osakapitali suurus on

28.06.2016 äriregistris tehtud kande kohaselt 256 640 eurot. Seisuga 31.12.2019 oli võlgniku

bilansi omakapitali all kajastatud osakapital samas summas ja täiendavalt veel registreerimata

osakapital 1 266 333 eurot. Kostja faktiväidete õigsust eeldades sisaldas viimatinimetatud

summa eespool nimetatud isikute poolt võlgnikule osakapitali suurendamise eesmärgil tehtud

sissemakseid, mis vaidlusaluste maksetega nendele isikutele hiljem tagastati. Sissemaksed

olid tehtud osakapitali suurendamise eesmärgil ja osakapitali suurendamisel poleks

sissemaksete tegijatel olnud õigust nõuda raha tagastamist. Kostja pole kohtule selgitanud,

miks ei suurendatud võlgniku registreeritud osakapitali. Raha tagastamise vältimiseks

pidanuks kostja korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes tegema võlgniku juhatuse liikmena

temast sõltunud pingutused selleks, et osakapitali oleks suurendatud. Osakapitali

suurendamine oleks välistanud sissemaksete tagastamise kohustuse tekke.

9. Võlgniku vara on vaidlusaluste väljamaksete tulemusel vähenenud 739 400 euro võrra,

mille tulemusel on võlgnikule tekkinud varaline kahju. Võlgniku juhatuse liikmena vastutas

kostja võlgniku vara säilimise eest. Kostjal oli kohustus korraldada ja jälgida, et võlgniku vara

kasutatakse ainult võlgniku huvides (hoolsuskohustus - HLÜS § 2 lg 2, tulundusühistuseadus

(TÜS) § 55 lg 1 ja 631 lg 1). Kostja kasutas võlgniku vara enda mõjuvõimu all olevate

äriühingute kaudu iseenda huvides 694 400 eurot (739 400 – 45 000) ja võlgniku nõukogu

liikme Y mõjuvõimu all oleva äriühingu huvides 45 000 eurot. Kostja on seega rikkunud nii

võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustust kui ka lojaalsuskohustust. Kahju tekkis kostja

tegevuse ja tegevusetuse tulemusel ehk esines põhjuslik seos kahju ja kohustuste rikkumise

vahel. Kostja pole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

10. Hageja esitas võlgniku raamatupidamisandmed selle kohta, et kõik nimetatud isikud olid

saanud võlgnikult laenu ja nende kohustused võlgniku ees olid nimetatud maksetest oluliselt

suuremad. Kostja eitas saldoteatiste allkirjastamist, kuid ei osanud selgitada väidetava

võltsimise asjaolusid. Menetluses esitatud põhjendusi ja tõendeid kogumis hinnates pole

kostja vastuväited usutavad. Kostja pole vaidlustanud hageja väidet, et laenusuhete kohta

kohtule esitatud andmed lähtuvad võlgniku raamatupidamises kajastatust. Kui hageja

faktiväited raamatupidamisandmete kohta pole õiged, oleks kostja saanud seda täpsustada ja

vajadusel taotleda ekspertiisi. Kohus luges seega tõendatuks, et kõigil hagi aluseks olevate

väljamaksete saajatel olid võlgniku ees laenulepingutest tulenevad kohustused, mis olid

2-24-12594

oluliselt suuremad nimetatud isikutele võlgniku poolt tehtud tagasimaksetest. Kui osakapitali

ei oleks mingil kostjast sõltumatul põhjusel saanud suurendada ja nimetatud isikutel oli õigus

nõuda osakapitali tehtud sissemaksete tagastamist, oleks võlgnik saanud teha sissenõutavaks

muutunud nõuetega tasaarvestuse (VÕS § 197) või keelduda oma kohustuste täitmisest

tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste tagamiseni (VÕS § 111). Nende võimaluste

kasutamata jätmine oleks käsitatav hoolsuskohustuse rikkumisena.

11. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2019. a lõpuks ehk enne hagi aluseks olevate

väljamaksete tegemist. 2019. a majandusaasta aruande bilansi kohaselt oli võlgnikul

31.12.2019 seisuga vara 17 193 057 eurot ja kohustusi 15 649 247 eurot. Kostja ei ole

vaielnud vastu hageja faktiväidetele, mille kohaselt võlgniku varadena kajastatud

nõudeõigused olid tagamata nõuded, valdav enamus neist (üle 14 miljoni euro) kostja

kontrolli all olevate äriühingute vastu ning et nõuete tegelik väärtus on vähemalt kaks korda

bilansis kajastatust väiksem. Kohtule pole esitatud andmeid, mis annaksid alust arvata, et

võlgniku maksevõime vähenes oluliselt 31.12.2019 järgselt. Korraliku ettevõtja hoolsusega

tegutsev isik pidi juba 2019. a lõpus lugema võlgniku püsivalt maksejõuetuks, lõpetama

võlausaldajatele väljamaksete tegemise ja esitama kohtule pankrotiavalduse, mitte kulutama

valdava enamuse alles jäänud varast väljamaksete tegemiseks iseenda kontrolli all olevatele

võlausaldajatele. Kuna korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemise tõendamiskoormis on

täitmata, on hageja nõue põhjendatud ka HLÜS § 2 lg 2 ja TÜS § 55 lg 6 (kuni 30.06.2022

kehtinud redaktsioonis) alusel.

12. Perioodi 21.08.2024 kuni 29.04.2025 eest arvestatav sissenõutavaks muutunud viivis on

59 793,12 eurot (739 400 eurolt määraga 12,25% aastas 133 päeva eest ja määraga 11,15%

aastas 119 päeva eest).

Apellatsioonkaebus

13. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas taotluse tõendite kogumiseks.

14. Hageja nõue on tervikuna aluseta, sest hagis esile toodud väljamaksetega ei ole võlgnikule

kahju tekkinud. Äriühingud olid eelnevalt võlgnikule raha kandnud, mistõttu oli võlgnikul

nende ees kohustus raha tagastada. Sealjuures tagastas võlgnik äriühingutele vähem, kui iga

äriühing oli eelnevalt võlgnikule raha kandnud.

15. Äriühingud kandsid võlgnikule raha ootuses, et nende arvelt suurendatakse võlgniku

osakapitali ja see võimaldab neil uusi laene saada. Samas pärast võlgnikule raha kandmist

langes äriühingutel ära soov üle kantud raha võlgniku osakapitaliks konverteerida ehk

osamakseks muuta. Kuivõrd üle kantud raha võlgniku osakapitaliks ei konverteeritud, oli

võlgnikul kohustus üle kantud raha äriühingutele alusetu rikastumise sätete alusel tagastada.

Võlgnikul puudus seaduslik alus äriühingute poolt kantud summasid endale jätta. Selle

valguses ei oma ka tähtsust, mis põhjusel osakapitali suurendamine ära jäi.

16. Arvesse pole võetud, et eelnevalt oli võlgnikul äriühingute ees vähemalt 739 400 euro

ulatuses kohustusi ja pärast väljamaksete tegemist võlgniku kohustuste hulk 739 400 euro

võrra vähenes. Seega tegelikult võlgniku varalist seisu ei kahjustatud. Lisaks esitati hagis esile

tõstetud väljamaksete tulemisel võlgniku pankrotimenetlusse nõudeid 739 400 euro võrra

vähem, mis kinnitab, et väljamaksete tulemusel vähenesid võlgniku kohustused 739 400 euro

võrra.

2-24-12594

17. Kostjal puudusid tõendid, millega tõendada äriühingute poolt enne väljamaksete saamist

võlgnikule raha kandmist. Kostja taotles maakohtult nõuda hagejalt välja kõikide võlgniku

pangakontode väljavõtted filtreerituna Enfant Capital OÜ, Finshly OÜ, Fond Control OÜ,

K14 Arendus OÜ, Poncitos OÜ, Quaestus Proprium OÜ, Rental Capital OÜ, OÜ Via Prima

Milliardum ja Weracity OÜ poolt võlgnikule tehtud sissemaksete kohta perioodil 13.06.2014

kuni 31.12.2021. Maakohus jättis ebaõigesti taotluse rahuldamata.

18. Alusetu on kostjale tehtud etteheide selle kohta, et kostja ei teinud pingutusi selleks, et

äriühingute poolt võlgnikule tehtud rahalised sissemaksed konverteerida võlgniku

osakapitaliks. Maakohus pole selgitanud, milliseid tegusid ta „tegemata pingituste“ all silmas

pidas. Seaduses puudub juhatuse liikmel kohustus teha pingutusi üle kantud raha osakapitaliks

konverteerimiseks. Selleks, et võlgniku pangakontole kantud summa liikme osamaksuks

muutuks, tuleb läbi viia HLÜS § 22 lg 4 sätestatud osakapitali suurendamise protseduur –

üldkoosolek peab vastu võtma otsuse osakapitali suurendada, huvitatud isikud peavad

emiteeritud osad märkima, esitada tuleb kandeavaldus äriregistrile ja äriregister peab kande

tegema. Võlgniku juhatuse liikme staatus ei võimaldanud kostjal võlgniku üldkoosoleku

nimel otsuseid vastu võtta ega äriühingute eest märkimisavaldusi teha. Tähtsust ei oma hageja

väide, et kostjal oli paljude võlgniku liikmete volikiri. Asjas pole esitatud väiteid ega

tõendeid, et pärast äriühingute poolt sissemaksete tegemist andis piisav arv liikmeid kostjale

juhiseid hääletada üldkoosolekul osakapitali suurendamise poolt. Sealjuures kostjale

eraisikuna antud volituse kasutamist või mitte kasutamist ei saa kostjale juhatuse liikme

kohustuse rikkumisena ette heita.

19. Kostja ei nõustu, et äriühingute laenukohustused olid suuremad kui nendele tehtud

tagasimaksed. Võlgniku 02.08.2022 saldoandmikud ei tõenda, milline oli iga äriühingu

laenukohustus võlgniku ees iga tagasimakse tegemise hetkel. Laenusuhet ja laenutingimusi

tõendavateks dokumentidest saavad olla vaid laenulepingud, mitte pelgalt

raamatupidamisdokumentides olevad kirjed. Kostja vaidlustas kõikide hageja 22.01.2025

menetlusdokumendile lisatud lepingute ehtsuse. Kostja selgitas, et tema ei ole neid lepinguid

haldurile üle andnud ega allkirjastanud. Asjaolu, et lepingutel olevad allkirjad ei saa olla ühe

isiku poolt antud, ilmneb ainuüksi nendel paiknevate kostja allkirjade visuaalsel võrdlemisel.

Maakohus jättis kostja taotluse nende tõendite arvestamata jätmiseks ebaõigesti rahuldamata.

Hageja esitas paljasõnalise väite, et kohtule esitatud lepingud on ta saanud politsei käest, kes

need omakorda 24.05.2022 kriminaalasjas nr 21221000029 läbiotsimise käigus võlgniku

kontorist (s.o kostja valdusest) sai. Kostja pole seda väidet õigeks võtnud ega tea, kuskohast

hageja ja politsei hageja poolt kohtule esitatud lepingud sai. Kostja taotleb ringkonnakohtul

rahuldada kostja 28.02.2025 menetlusdokumendis esitatud ehtsuse vastuväide ja jätta asja

lahjendamisel tõendina arvestamata kõik hageja 22.01.2025 menetlusdokumendile lisatud

lepingud ja nendel lepingutel baseeruvad hageja väited.

20. Eelnevast tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, et kui äriühingutel oli õigus nõuda

sissemaksete tagastamist, oleks võlgnik saanud teha sissenõutavaks muutunud nõuetega

tasaarvestuse või keelduda oma kohustuste täitmisest tulevikus sissenõutavaks muutuvate

kohustuste tagamiseni. Kohtuotsuses ei ole välja toodud ühtegi summat ega kuupäeva selle

kohta, millisel äriühingul oli millises summas iga väljamakse tegemise hetkel võlgniku ees

sissenõutavaks muutunud kohustus. Üldistatud selgituse ja summasid välja toomata pole

võimalik aru saada millal ja mis summades pidanuks kostja kellega milliseid tasaarvestusi

tegema.

21. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust rahuldades hagi TÜS § 55 lg 6 alusel. Hageja ei

tuginenud sellele hagiavalduses, vaid tugines sellele alles 19.03.2025 menetlusdokumendis.

2-24-12594

Tegemist on täiesti uue hagi alusega, mistõttu on hageja hagi muutnud. Maakohus ei ole seda

muudetud hagi menetlusse võtnud. Lisaks on hageja väide ka sisuliselt ebaõige. Ebaõige on

maakohtu seisukoht, et kostja pole vastu vaielnud hageja väitele, et võlgniku 2019

majandusaasta aruandes valdav enamus võlgniku varadest on nõudeõigused (üle 14 miljoni

euro) kostja kontrolli all olevate äriühingute vastu ning nõuete tegelik väärtus on vähemalt

kaks korda bilansis kajastatust väiksem. Kostja vaidles sellele vastu 08.04.2025

menetlusdokumendis.

22. Maakohus jättis ebaõigesti lahendamata kostja 21.04.2025 vastuväite.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu

otsus muutmata. Hageja vaidleb vastu ka kostja tõendi kogumise taotlusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3) ning saata asi

maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab

maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

25. Pooled ei vaidle, et kostja oli võlgniku juhatuse liige alates 13.06.2014 ning võlgniku

nõukogu liige oli alates 04.04.2019 Y. Perioodil 05.01.2020–26.02.2021 tagastas võlgnik

kostja ja Y kontrolli all olevatele ja võlgniku liikmeks olevatele äriühingutele osamakseid

kokku 739 400 eurot selgitusega „osamaksu tagastamine“ järgmiselt: Enfant Capital OÜ-le 13

000 eurot 05.01–05.02.2021; Finshly OÜ-le 20 000 eurot 22–27.07.2020; OÜ-le Fond Control

120 000 eurot 15.01–26.05.2020; K14 Arendus OÜ-le 45 000 eurot 05–08.01.2020; OÜ-le

Poncitos 22 000 eurot 16.02–13.03.2020; OÜ-le Quaestus Proprium 258 900 eurot 30.01–

26.02.2021; Rental Capital OÜ-le 95 500 eurot 26.02–19.02.2021; OÜ-le Via Prima

Milliardum 105 000 eurot 05.03–15.05.2020; OÜ-le Weracity 60 000 eurot 30.01–

05.05.2020.

26. Alustuseks märgib ringkonnakohus, et kostja väide selle kohta, et võlgnikule ei ole kahju

tekkinud, kuna pärast tagasimaksete tegemist vähenes ühtlasi võlgniku kohustuste hulk 739

400 euro võrra, ei ole asjakohane. Tagasimaksete tegemisel ei vähenenud mitte võlgniku

kohustused, vaid omakapital. Seejuures on ka osakapitaliks konverteerimata osamaksed

kajastatud võlgniku bilansis omakapitali all (märgitud kui registreerimata osakapital) (dtl 29).

27. Kostja väitel tugines hageja alles 19.03.2025 menetlusdokumendis hagi alusena TÜS § 55

lg-le 6 (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonis). Nimetatud sätte kohaselt kui ühistu on

maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab

juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama

kohtule ühistu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha

ühistu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud ühistule

hüvitama pärast maksejõuetuse ilmnemist ühistu poolt tehtud maksed, mille tegemine

vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja väitel on

tegemist uue hagi alusega, mida maakohus pole menetlusse võtnud. Ringkonnakohus kostjaga

ei nõustu. Tegemist on täiendava hagi alusega ja maakohus luges selle 17.04.2025 istungil

2-24-12594

lubatavaks. Seega on maakohus TsMS § 376 lg 1 ja 2 alusel nõustunud hagi muutmisega.

Seda, et maakohus nimetatud hagi muutmist kirjaliku määrusega ei vormistanud, ei saa

oluliseks menetlusnormi rikkumiseks pidada. Nähtuvalt maakohtu seisukohast ja edasisest

menetlusest, menetles maakohus hageja nõuet täiendatud hagi alusega. Samas nõustub

ringkonnakohus kostjaga, et maakohus on ebaõigesti lähtunud TÜS § 55 lg 6 (kuni

30.06.2022 kehtinud redaktsioonis) alusel hagi rahuldades sellest, et kostja ei vaielnud vastu

hageja väidetele selle kohta, et võlgniku varadena kajastatud nõudeõigused olid tagamata

nõuded, valdav enamus neist (üle 14 miljoni euro) kostja kontrolli all olevate äriühingute

vastu ning nõuete tegelik väärtus on vähemalt kaks korda bilansis kajastatust väiksem. Kostja

märkis 08.04.2025 menetlusdokumendis, et kostja vaidleb sellel alusel esitatud nõudele

tervikuna vastu, pidades seda alusetuks. Kostja lisas, et hageja on ühegi tõendita „suvaliste

nopetega“ erinevad varad väärtusetuks nimetatud (08.04.2025 p-d 1.10–1.11, dtl 914). Seega

vaidles kostja vastu sellele, et tegemist on väärtusetute nõuetega. Seega on maakohus jätnud

hindamata kostja vastuväited ja hageja esitatud tõendid selle kohta, et võlgniku bilansis

kajastatud nõuete tegelik väärtus oli bilansis kajastatust väiksem. Tegemist on olulises mahus

tõendite hindamata ja otsuse põhjendamata jätmisega. Ringkonnakohus ei pea siinsel juhul

võimalikuks poolte väiteid ja tõendeid võlgniku maksejõuetuse tekkimise kohta esmakordselt

hinnata.

28. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude ka HLÜS § 2 lg 1 ja TÜS § 631 lg 1

alusel. Ringkonnakohus selgitab, et seejuures tuleb eristada osakapitaliks konverteerimata ja

osakapitaliks konverteeritud osamaksude tagastamise osas juhatuse liikme kohustusi ja nende

võimalikku rikkumist.

28.1. Osakapitaliks konverteerimata osamaksude puhul tuleb hinnata, kas kostjal oli võlgniku

juhatuse liikmena kohustus viia läbi HLÜS § 22 lg 4 (kehtis kuni 01.03.2026) sätestatud

osakapitali suurendamise protseduur. Maakohus leidis, et raha tagastamise vältimiseks

pidanuks kostja korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes tegema võlgniku juhatuse liikmena

temast sõltunud pingutused selleks, et osakapitali oleks suurendatud. HLÜS § 22 lg 1 kohaselt

tekib hoiu-laenuühistu vara tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu

tegevusest saadavast tulust, riigi ja kohalike omavalitsuste majandusabist, annetustest ja

muudest laekumistest. Kuni 01.03.2026 kehtinud HLÜS § 22 lg 4 kohaselt kohaldatakse

osakapitali suurendamisel äriseadustiku (ÄS) §-des 192, 1921 ja 195 ning § 196 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 ning lõigetes 3–32 ja 4 ning §-des

1961 ja 1962 sätestatut. ÄS § 192 lg 1 kohaselt on osakapitali suurendamise otsus vastu võetud, kui

selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või käesoleva

seadustiku § 174 2. lõikes nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole

ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. ÄS § 196 lg 1 järgi peab juhatus esitama

äriregistrile avalduse osakapitali suurendamise registrisse kandmiseks pärast osakapitali

sissemaksmist. Maakohus on jätnud hindamata millisteks toiminguteks oli kostja võlgniku

juhatuse liikmena kohustatud ja mille rikkumisest saab järeldada juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumist. Seejuures tuleb esmalt tuvastada, kas kostja rikkus kohustust

kutsuda osakapitali suurendamiseks kokku üldkoosolek. Seejärel tuleb tuvastada, kas kostjale

oli antud volitusest tulenev juhis osakapitali suurendamiseks ning kas kostja sai talle antud

volituse alusel hääletada osakapitali suurendamise poolt ja kas sellisel juhul oleks olnud

täidetud ÄS § 192 lg-s 1 sätestatud tingimused.

Osakapitaliks konverteerimata osamaksude puhul on oluline juhul, kui kohus peaks leidma, et

neid osamakseid sai tagastada, see kas kostja oleks pidanud äriühingute nõuded ja

tagasimakse tasaarvestama. Hageja on esitanud väite, et ühistul oli seotud osapoolte

(äriühingud, milledele tehti tagasimaksed) vastu tagamata nõudeid, mistõttu oleks kostja

saanud seotud osapoolte väidetavad nõuded ühistu vastu tasaarvestada või nende täitmisest

2-24-12594

keelduda VÕS § 110 või § 111 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et sellisel juhul tuleb

tuvastada tagasimakse saanud äriühingu sissenõutavaks muutunud kohustuse olemasolu ja

suurus tagasimakse tegemise ajal. Maakohus on jätnud hagejale selgitamata vajaduse sellised

asjaolud esile tuua. Hageja selgituste järgselt oleks saanud kostja esitada konkreetsed

vastuväited. Praegusel juhul on hageja esitanud kohtule laenulepingud ja saldoteatised, millest

ei saa asjaolusid esile toomata järeldada, kas ja kui suur oli äriühingute sissenõutavaks

muutunud kohustus võlgniku ees tagasimakse tegemise hetkel.

28.2. Osakapitaliks konverteeritud osamaksude tagastamine on lubatud üksnes HLÜS §-s 19

ja TÜS § 33 lg-s 1 tulenevatel tingimustel (liikme väljaastumisel ühingust tingimusel, et tal ei

olnud täitmata kohustusi ühingu ees). Seega on oluline tuvastada, kas osakapitaliks

konverteeritud osamaksu tagastamise ajal oli liikmel kohustusi ühingu ees. Seejuures pole aga

oluline, kui suur liikme kohustus oli, vaid oluline on kohustuse olemasolu. Maakohus luges

tõendatuks, et kõigil hagi aluseks olevate väljamaksete saajatel olid võlgniku ees

laenulepingutest tulenevad kohustused, mis olid oluliselt suuremad nimetatud isikutele

võlgniku poolt tehtud tagasimaksetest. Seega oleks maakohtu hinnangul kostja pidanud

tegema sissenõutavaks muutunud nõuetega tasaarvestuse (VÕS § 197) või keelduma oma

kohustuste täitmisest tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste tagamiseni (VÕS § 111).

Kostja palub jätta tõendina arvestamata hageja 22.01.2025 menetlusdokumendile lisatud

laenulepingud, kuna kostja on vaidlustanud nendel olevate kostja allkirjade ehtsuse.

Ringkonnakohus selgitab, et kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla

kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel

juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku

samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul üldjuhul ei

ole), milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis. Hageja ei ole taotlenud

käekirjaekspertiisi määramist. Riigikohus selgitas, et juhul kui hageja ei taotle

käekirjaekspertiisi ega esita muid tõendeid dokumendi ehtsuse tõendamiseks, võib kohus

TsMS § 277 lg 4 esimese lause järgi keelduda oma määrusega selle tõendi vastuvõtmisest (vt

TsMS § 238 lg-d 4 ja 5, § 463 lg 1) (RKTKo 11.12.2019, 2-17-1722, p-d 10.2 ja 10.4).

Praegusel juhul on hageja esitanud muid tõendeid (pangakonto väljavõtted, saldokinnitused)

laenulepingute ehtsuse tõendamiseks. Seega ei esinenud alust nende laenulepingute

vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus saab hinnata neid koos teiste tõenditega.

Hageja väitel hõlmasid osakapitalist tehtud tagasimaksed OÜ Fond Control poolt tasutud

osamakse 61 740 eurot, OÜ Rental Capital poolt tasutud osamakse 31 500 eurot, Via Prima

Milliardum OÜ poolt tasutud osamakse 26 425 eurot ja Weracity OÜ poolt tasutud osamakse

18 300 eurot. Kostja vaidleb sellele vastu ja kostja väitel ei ole tõendatud, et tagasimakseid

tehti osakapitaliks konverteeritud osamaksudest. Kostja 08.04.2025 menetlusdokumendi p-s

2.8 on selge vastuväide hageja väitele, et tagasimaksed on tehtud osakapitaliks konverteeritud

osamaksudest. Hageja väitel püüdis hageja pearaamatu väljatrükiga seda tõendada, kuid

maakohus ei võtnud vastu (ringkonnakohtu 13.02.2026 istungiprotokolli ajamärk 00:36:06).

Kuna maakohtus oli vaidlus selle üle, kas tagasimakseid on tehtud osakapitaliks

konverteeritud osamaksudest, on maakohus jätnud selle ebaõigesti välja selgitamata. Asja

uuel arutamisel tuleb kõigepealt anda hagejale võimalus seda asjaolu tõendada. Lisaks ei ole

hageja esile toonud, millisel konkreetsel kuupäeval tehtud tagasimaksed tehti osakapitaliks

konverteeritud osamaksudest. See on oluline hindamaks, kas sellel kuupäeval oli võlgnikul

tagasimakse saanud äriühingu vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid. Lisaks kaasneb

sissenõutavaks muutunud nõuetega seoses vajadus tuvastada, kas tegemist oli teise HLÜS §-s

19 ja TÜS § 33 lg-s 1 tuleneva tingimuse täitmisega – liikme väljaastumisega ühingust.

Pooled ei ole selles osas selgeid väiteid esile toonud. Maakohus ei ole eeltoodud HLÜS §-st

2-24-12594

19 ja TÜS § 33 lg-st 1 tulenevaid tingimusi pooltega ammendavalt arutanud, mistõttu on

nõuetekohaselt läbi viimata eelmenetlus.

29. Maakohus on eelnevaga rikkunud oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat

kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõude aluseks olevad asjaolud. Maakohus ei

ole nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ega seetõttu asja ammendavalt arutanud. Sellest

tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8).

Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik,

et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik

mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja

menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus peab pooltele eeltoodud p-des 27–28

toodud asjaolude esile toomise vajadust selgitama ning võimaldama pooltel selle kohta

tõendeid esitada.

30. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kohustada hagejat esitama kohtule kõikide

võlgniku pangakontode väljavõtted filtreerituna Enfant Capital OÜ, Finshly OÜ, Fond

Control OÜ, K14 Arendus OÜ, Poncitos OÜ, Quaestus Proprium OÜ, Rental Capital OÜ, OÜ

Via Prima Milliardum ja Weracity OÜ poolt võlgnikule tehtud sissemaksete kohta perioodil

13.06.2014 (alates võlgniku asutamisest) kuni 31.12.2021. Asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus

hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti

läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad

materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (RKTKo 13.04.2011,

3-2-1-11-11, p 13). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega tuvasta asjaolusid, siis

jätab ta kostja taotluse maakohtu lahendada (RKTKo 25.04.2018, 2-15-8579, p 37).

31. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt)