3-26-372/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-372

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus anda luba peatada T.W

õigus juhtida mootorsõidukit

Menetlusosalised

Taotleja Kaitseressursside Amet, esindaja Elis Lõiv

Puudutatud isik T.W

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta T.W määruskaebus menetlusse.

2. Jätta T.W määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2026

määrus muutmata.

3. Jõustunud lahendi arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg

5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) esitas 09.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse

anda kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada T.W

juhtimisõigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.02.2026 määrusega KRA taotluse tingimuslikult

ning andis loa peatada T.W mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA terviseseisundi

hindamiseks arstlikul läbivaatusel osalemise kohustuse täitmiseni, kui T.W ei ilmu

17.03.2026 või KRA poolt selle tähtpäeva asemel määratud ajaks arstlikule läbivaatusele

(resolutsiooni p 2). Kohus määras, et määruse täitmisele pööramiseks tuleb KRA määruse

3-26-372

resolutsiooni punktis 2 esitatud tingimuste täitmisel edastada määrus (koos kinnitusega, et

puudutatud isik ei täitnud 17.03.2026 või selle tähtpäeva asemel määratud ajal oma kohustust

ilmuda arstlikule läbivaatusele) Transpordiametile. Lisaks kohustas kohus KRA-d viivitamata

teavitama Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate

asjaolude äralangemisest.

Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses ehk 17–27-aastane (k.a) mees, kes

pole veel aja- või asendusteenistust läbinud ning kellel on kohustus osaleda KRA määratud

ajal ja kohas arstlikul läbivaatusel tema terviseseisundi hindamiseks (KVTS § 40 lg 1 p 5).

KRA on puudutatud isikule teinud ettekirjutus-hoiatusi terviseseisundi hindamisele

ilmumiseks alates 07.11.2023 ning need on kätte toimetatud või loetud kätte toimetatuks.

Sealjuures kahel korral avas puudutatud isik ettekirjutus-hoiatused eesti.ee-s ja kolmel juhul

loeti ettekirjutus-hoiatused kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel nende kättesaadavaks

tegemisest Eesti teabevärava teenuse kaudu (KVTS § 15 lg-d 1 ja 3). Samuti kinnitab KRA

taotluses, et varem oli puudutatud isikule edastatud kaks kutset. Puudutatud isik on olnud

aastaid teadlik kohustusest ilmuda terviseseisundi hindamisele, kuna see teave peab olema

temani jõudnud isikliku e-posti aadressi vahendusel, mida kinnitab ka teatud dokumentide

avamine elektroonilises keskkonnas, samuti KRA-le kahel korral mitteilmumise põhjenduste

esitamine. Lisaks tasus puudutatud isik neljal korral sunnirahasid. Puudutatud isik rikkus

korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral, KVTS § 40 lg 1 p-s 5 ja § 33 1 lg-s 1 sätestatud

kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele, KRA on täitnud kohustuse hoiatada isikut

tagajärgedest ning isikule on ettekirjutus-hoiatused ja hoiatus kätte toimetatud või loetud kätte

toimetatuks.

KRA valitud meede on kohane ning proportsionaalne. Asja materjalidest nähtub, et

puudutatud isik on seitsmel korral eiranud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustust.

Ehkki 02.09.2025 mitteilmumise luges KRA põhjendatuks ja määras uue terviseseisundi

hindamise aja ning 25.03.2025 puudumise põhjendatuse kohta pole KRA seisukoht teada, siis

muudel juhtudel puudutatud isik KRA taotlusest nähtuvalt põhjendusi ei esitanud. Vastupidist

pole välja toonud ka puudutatud isik. Sunnirahade kohaldamine 100, 200, 400 ja 600 euro

ulatuses, mille puudutatud isik tasus, ei mõjutanud teda kohustust täitma. Seega järeldub, et

KRA varasem tegevus ning selle tagamiseks ettenähtud sunniraha mehhanism ei ole olnud

efektiivne ega piisav.

Neid seisukohti ei muuda puudutatud isiku 17.02.2026 e-kirjaga esitatud selgitused. KRA

ettekirjutus-hoiatused on isikule täitmiseks kohustuslikud ning puudutatud isik ei

vaidlustanud neid. Ärevus terviseseisundi hindamise ees pole objektiivne takistus hindamisel

osalemiseks ja „perekondlike põhjuste“ põhjendus jääb liiga üldiseks. Kuna terviseseisundi

hindamise aeg on isikule ca kolm kuud ja enamgi ette teatatud, siis on võimalik muid tegevusi

planeerida selliselt, et need ei langeks terviseseisundi hindamisega kokku. Lisaks ei toonud

puudutatud isik välja, et ta oleks esitanud muid mitteilmumise põhjendusi õigel ajal KRA-le

(peale 25.03.2025 ja 01.09.2025 teatatute).

Vaatamata eeltoodule tuleb arvestada, et juhtimisõiguse peatamine peab olema eelkõige isikut

õiguskuulekale käitumisele (terviseseisundi hindamisele ilmumisele) suunav vahend, mitte

karistus. Juhtimisõiguse äravõtmisel võib puudutatud isiku jaoks olla suur mõju, ehkki

praeguses asjas ei märkinud isik, et juhtimisõiguse kehtivus oleks talle eluliselt oluline

(näiteks tööl käimiseks vms). Samas arvestab kohus puudutatud isiku kinnitusega, et KRA

nõustus 17.02.2026 hindamise edasi lükkama 17.03.2026, pidades seega tema viimast

mitteilmumist põhjendatuks. Puudutatud isiku 17.02.2026 arvamusest võib ka aru saada, et ta

palub edasi lükata juhtimisõiguse kehtivuse peatamist. Seetõttu tuleb KRA taotlus rahuldada

2(4)

3-26-372

tingimuslikult. Kui isik läbib 17.03.2026 terviseseisundi hindamise, langeb juhtimisõiguse

peatamise alus ära ja määrus täitmisele ei kuulu. Seega võimalik juhtimisõiguse peatamine

ning selle kestus sõltub puudutatud isiku enda käitumisest, juhtimisõiguse peatamist on isikul

veel võimalik ära hoida.

3. T.W esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus

määrus, millega jätta KRA taotlus rahuldamata.

Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine on

põhiõiguste intensiivne piirang, mis mõjutab puudutatud isiku liikumisvabadust ja igapäevast

elu. Kohus pole hinnanud, kas rakendada oleks võimalik leebemaid abinõusid. Puudutatud

isik on esitanud põhjused, mis takistasid tal määratud ajal ilmuda. Kohus pole neid sisuliselt

hinnanud. Kohus ei ole põhjalikult analüüsinud, kas kõik teated on tegelikult kätte jõudnud

viisil, mis võimaldas puudutatud isikul nendega mõistlikult tutvuda. Seega pole tõendatud, et

puudutatud isik rikkus kohustusi tahtlikult. Kohtu põhjendused tuginevad peamiselt KRA

seisukohtadele. Puudutatud isik on saatnud 04.03.2026 halduskohtule ja KRA-le teatise,

milles selgitab, et lükkab tagasi kõik KRA haldusaktid ja teated, samuti halduskohtu määruse

ja KVTS-i, kuna ta ei anna nendeks nõusolekut. Ta selgitab selles teatises, et ei soovi osaleda

kaitseväeteenistuses ega läbida sellega seotud tervisekontrolli. See on tingitud tema usulistest

veendumustest ja südametunnistusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et KRA taotlus vastab KVTS § 33¹ lg 6

nõuetele. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega neid ka vaidlustanud. Puudutatud

isiku suhtes on neljal korral rakendatud sunniraha, mille ta tasus, kuid mis pole teda

motiveerinud täitma ettekirjutustega peale pandud kohustust. Seega pidi puudutatud isik

olema ettekirjutustest teadlik. Puudutatud isikule tehti 09.04.2025 hoiatus õiguste ja lubade

peatamise või nende andmisest keeldumise kohta, milles toodi välja, et terviseseisundi

hindamisele ilmumise kohustuse täitmata jätmisel on KRA-l õigus taotleda puudutatud isiku

juhtimisõiguse kehtivuse peatamist. Hoiatuse sai puudutatud isik samuti kätte 12.04.2025,

avades selle eesti.ee-s. Puudutatud isik ei ilmunud sellele vaatamata terviseseisundi

hindamisele 28.10.2025 ega põhjendanud mitteilmumist.

5. KVTS § 33¹ lg 1 ja lg 5 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud, sest isik on korduvalt

eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud

(KVTS § 33¹ lg 1). Isik ei ole taotlenud KRA-lt terviseseisundi hindamise läbimiseks

ajapikendust ega esitanud mõjuvat põhjust tervisekontrolli ilmumata jätmise kohta. Asjaolu,

et puudutatud isik usulistel vms põhjustel ei soovi ajateenistusse minna, ei anna talle õigust

jätta KRA ettekirjutusi täitmata. KVTS § 40 lg 1 p 5 sätestab terviseseisundi hindamisel

osalemise kutsealuse kohustusena. Kutsealune on KVTS § 2 lg 3 kohaselt 17–27-aastane (k.a)

meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse

asumisest vabastamiseni. Puudutatud isiku 04.03.2026 „teatisest“ järeldub, et tegelik põhjus

mitte täita KVTS-s sätestatud kohustust on pigem maailmavaateline ja usuline, mitte see, et ta

pole olnud oma kohustustest teadlik. Kui kutsealune keeldub kaitseväeteenistusest usulistel

või kõlbelistel põhjustel, on tal võimalik esitada KRA-le motiveeritud taotlus asendada

kaitseväeteenistus-kohustus korralise asendusteenistusega (KVTS § 58 lg 11). Isegi kui

puudutatud isik oleks taotlenud kaitseväeteenistuskohustuse asendamist korralise

asendusteenistusega, ei võtaks see kohustust osaleda terviseseisundi hindamisel (KVTS § 61

lg 1, § 38 lg 1 p 1).

3(4)

3-26-372

6. Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine ei ole ebaproportsionaalne sunnivahend. Selle

meetme rakendamine eeldab KVTS § 33¹ lg-test 1 ja 5 tulenevalt, et KVTS § 40 lg 1 p-s 5

sätestatud kohustust on eiratud vähemalt kolmel korral. Praegusel juhul on see eeldus

täidetud. Samuti ei ole korduv sunniraha määramine ja sissenõudmine kallutanud isikut

kohustust täitma, nagu halduskohus on õigesti leidnud. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et

esineks leebemaid meetmeid, mis võiksid puudutatud isikut tõhusalt mõjutada ettekirjutust

täitma. Asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine häirib inimese igapäevaelu ja piirab tema

vabadusi, ei muuda meedet ebaproportsionaalseks. Meetme eesmärk ongi kallutada isiku

õiguste piiramise teel teda oma kohustust täitma. Meetme kohaldamine lõppeb, kui

puudutatud isik täidab kohustuse. Ekslik on määruskaebuse väide, et halduskohus pole

hinnanud puudutatud isiku välja toodud põhjendusi, miks tal polnud võimalik minna

terviseseisundi hindamisele. Halduskohus on puudutatud isiku väited seejuures õigesti

kummutanud. Halduskohus on hinnanud puudutatud isiku väiteid ning kontrollinud KRA

esitatud materjale, pidades taotlust kokkuvõttes põhjendatuks. Asjaolu, et puudutatud isik ei

nõustu kohtu järeldusega, ei tähenda, et kohus oleks milleski eksinud või olnud kallutatud.

Lisaks tuleb halduskohtu määruse proportsionaalsust hinnates arvestada ka sellega, et

halduskohus rahuldas KRA taotluse tingimuslikult ning andis loa peatada puudutatud isiku

juhtimisõigus alles siis, kui isik ei ilmu 17.03.2026 (või KRA poolt selle asemel määratud

uuel ajal) terviseseisundi hindamisele. Seega on puudutatud isikul veel võimalus negatiivsed

tagajärjed täielikult ära hoida, kui ta järgib kehtivat seadust ja talle täitmiseks kohustuslikke

haldusakte.

7. Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.02.2026 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)