3-25-4599/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4599

Haldusasi

X kaebus Pärnu linna vastu lasteaia osalustasu

päevatasu arvutamise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Pärnu linn, esindaja linnasekretär Taavi

Käärid

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 08.01.2026 määruse resolutsioon muutmata, täiendades

selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

3. Jõustunud määrus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebaja nimi on asendatud

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu kehtestas 15.05.2025 määrusega nr 6 (edaspidi määrus nr 6) Pärnu

Linnavalitsuse hallatavate lasteaedade osalustasu alates 01.09.2025. Osalustasu oli määruse nr

6 01.09.2025–08.02.2026 kehtinud redaktsiooni § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt Pärnu Tammsaare

lasteaias 80 eurot ja Jõõpre Kooli lasteaias 64 eurot. Ühest perest pärit lasteaia kohta kasutava

teise lapse eest tasub vanem 80% osalustasu maksumusest (määruse nr 6 § 5 lg 2).

2. Kaebaja kaks last õppisid Pärnu Linnavalitsuse hallatavates lasteaedades: Pärnu

Tammsaare lasteaias kuni 17.10.2025 ja Jõõpre Kooli lasteaias alates 20.10.2025. Pärnu

Linnavalitsus esitas 12.11.2025 kaebajale 2025. a oktoobri eest lasteaiateenuse arved

järgmiselt: esimese lapse eest arve nr A0925102644 osalustasuga 80,32 eurot ning teise lapse

eest arve nr A0925102643 osalustasuga 64,26 eurot.

3-25-4599

3. X pöördus nimetatud arvetel toodud osalustasude kohta selgituse saamiseks 12.11.2025

vastustaja poole. Vastustaja selgitas, et lapsed vahetasid oktoobris lasteaeda, mistõttu nende

osalustasu arvutati vastavalt määruse nr 6 §-le 3 päevatasu alusel. Selle sätte kohaselt

võetakse päevatasu arvutamisel aluseks määruse nr 6 § 2 lg-te 1 ja 2 alusel arvestatud

osalustasu, mis jagatakse kuu keskmise tööpäevade arvuga aastas. Vastustaja palus

12.11.2025 arved tasuda neil märgitud summades.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus: 1) tuvastada, et kaebaja poolt

2025. a oktoobri eest tasutud osalustasud katavad täielikult kaebaja osalustasu kohustuse; 2)

tühistada oktoobri arved ja kaebajale nende arvete tõttu vastustaja poolt tekitatud võlg

ulatuses, milles need on ebaõigesti arvutatud: arve A0925102644 7,27 euro ulatuses ning arve

A0925102643 5,83 euro ulatuses.

Kaebuse kohaselt on kõnealusel juhtumil tegemist kuupõhise perioodiga, mistõttu tuleb

päevatasu arvutamisel aluseks võtta kuus olevate tegelike tööpäevade arv, mitte kuu keskmine

tööpäevade arv aastas. 2025. a oktoobris oli 23 tööpäeva. Selle arvutuse järgi pidanuks

kaebaja maksma esimese lapse eest osalustasu 73,05 eurot ning teise eest 58,43 eurot.

Kaebajale on rohkem arvestatud esimese lapse eest 7,27 eurot ja teise eest 5,83 eurot.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 08.01.2026 määrusega kaebuse.

Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja varaliste õiguste riive on väheintensiivne. Vaidlusalune summa 13,10 eurot jääb ka

alla kaebaja tasutud riigilõivu (20 eurot) ja alla 10% lasteaia osalustasude kogusummast.

Asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vastustaja lähtus määruse nr 6

järgi osalustasu päevatasu arvutamisel õigesti tööpäevade arvust 2025. aastal, mitte

tööpäevade arvust 2025. a oktoobrikuus. Kohus kontrollis vastustaja arvutuskäiku ja veendus,

et see on korrektne. Vastustaja arvete alusel tuli kaebajal oktoobrikuus tasuda kokku 144,58

eurot. Seega on lasteaia vahetusega läinud kaebaja osalustasu väiksemaks. Järelikult ei ole

võimalik öelda, et tema varaline seis on põhjendamatult halvenenud.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu määruse peale.

Üldakti puhul ei ole õige hinnata üksnes rahalist mõju üksikjuhtumil, sest üldakt kehtestab

siduva ja korduvalt kasutatava reegli edaspidiseks ning riive intensiivsus ei piirdu rahalise

tagajärjega. Inimestel võib tekkida sageli vajadus laste lasteaeda vahetada. Osalustasu

iseloomu ja suuruse tõttu ei kujuta see ühegi lapsevanema jaoks piisava intensiivsusega riivet,

mistõttu on sisuline kohtulik kontroll selles küsimuses praktikas välistatud. See olukord on

vastuolus põhiseaduse §-ga 15.

Päevatasu arvutamise meetod ei ole loogiline ning annab asjas ebaproportsionaalse tulemuse.

Halduskohus on hinnanud üksnes arvutuse matemaatilist korrektsust, mitte aga määruse nr 6

sisulist põhjendatust. Kui mõlemad lapsed oleksid terve kuu käinud Tammsaare lasteaias,

olnuks osalustasu 80+64=144 eurot. Vastustaja esitas kaebajale arved summas 144,58 eurot.

Kaebaja kahju ei piirdu aga 58 sendiga, vaid on 13,10 eurot. Kui normi rakendamine võib viia

olukorrani, kus osaline teenuse kasutamine on kallim kui täismahus kasutamine, ei saa normi

lugeda kooskõlas olevaks selle eesmärgiga. Õige tulemuse saamiseks tuleb rakendada

üldtunnustatud arvutusmetoodikat, milleks on pro rata temporis põhimõte: makstav tasu =

(periooditasu ÷ perioodi kogu aeg) × tegelik kasutusaeg. Aluseks tulnuks järelikult võtta

tööpäevade arv 2025. a oktoobrikuus ning jagada lasteaias käidud päevad tööpäevade arvuga

2025. a oktoobris ja korrutada see osalustasuga. Määruse nr 6 § 3 lg 1 p-d 1 ja 2 on vastuolus

seadusega. Arvutusmeetod ei tohi viia sisemiselt vastuoluliste tulemusteni.

7. Pärnu linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.

2(5)

3-25-4599

Vastavalt määrusele nr 6 ei lähtuta matemaatilise tehte tegemisel tööpäevade arvust

konkreetses kuus, vaid aasta keskmisest kuu tööpäevade arvust. 2025. aastal oli 251 tööpäeva

ehk keskmiselt 20,92 tööpäeva kuus (251÷12). Kehtiv arvutusmetoodika on avalik,

kättesaadav ja rakendub kõigile võrdselt. Metoodika on kulutõhus ja tugineb õiguslikule

alusele. Põhiõiguste riive on siinses asjas olematu või äärmiselt väheintensiivne (kokku 13,10

eurot), mis ei kaalu üles vajadust muuta stabiilset ja aastaid toiminud lasteaiateenuste

arveldussüsteemi. Isegi kui tõdeda minimaalset matemaatilist vahet, on see proportsionaalne

vajadusega tagada halduskoormuse ning süsteemi ühetaolisus. Aasta keskmine tööpäevade on

arv olnud päevatasu arvestamise aluseks juba alates 2015. aastast. Infosüsteemi ARNO

kasutatav arvestusmeetod tagab hinnastabiilsuse ja prognoositavuse: kui osalustasu päeva

hind arvutataks vastavalt konkreetse kuu tööpäevade arvule, oleks teenuse hind lapsevanema

jaoks pidevas muutumises. Näiteks veebruaris (tavaliselt 20 tööpäeva) oleks päeva hind

märgatavalt kõrgem kui oktoobris (23 tööpäeva). Statistilise keskmise ehk aasta tööpäevade

arvu kasutamine tagab, et lapsevanem teab aasta ringi oma rahalise kohustuse suurust ühe

päeva kohta ning seda rakendatakse aasta lõikes kõigile lastevanematele samas määras ning

seda sõltumata kindlas kalendrikuus esinevate tööpäevade arvust. Teiseks tagab meetod

võrdse kohtlemise: linnal on kohustus kohelda kõiki teenuse kasutajaid ühetaoliselt. Aasta

keskmise näitaja kasutamine võimaldab tasandada kalendaarsed iseärasused ning tagada

arvelduse ühetaolisus. Meetod tagab ka haldusmenetluse säästlikkuse: Pärnu linnas kasutab

alusharidusasutuste teenust üle 2000 lapse. Halduskoormus ja tarkvaraline keerukus (sh

arenduse tellimine, mis tooks kaasa täiendava rahalise kohustuse), millega kaasneks igakuine

dünaamilise päeva hinna arvutamine, ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

Manuaalne arvutuskäik igas kuus vastavalt konkreetse kuu tööpäevadele (mis varieerub 18–

23 vahel) tekitaks ebamõistlikku halduskoormust, arvestades laste suurt hulka ja liikumist

rühmade vahel, sh suvisel perioodil, sügisel haridusteed alustades ja kevadel seda lõpetades.

Metoodika valik, mis tagab süsteemse ja prognoositava tasu arvestuse, kuulub omavalitsuse

kaalutlusõiguse piiridesse. Tegemist on omavalitsuse enesekorraldusõiguse raames tehtud

kaalutlusotsusega, eelistades stabiilsust ja ühetaolisust.

Pärnu linnas kasutatav arvutusmetoodika on ka mõistlik. Paljudes kohalikes omavalitsustes

rakendatakse lapsevanema makstavat osalustasu kuupõhiselt olenemata sellest, kas laps käis

lasteaias või mitte. Vanem maksab sellisel juhul kogu kuu ja mõlema lasteaia eest, mis oleks

oluliselt suurem kui Pärnu linnas kasutatav osaajatasu, kus päevamäära arvutuse aluseks on

kuu keskmine tööpäevade arv aastas. Päevatasu rakendamine on vastustaja poolt loodud

täiendav paindlik võimalus.

13,10 euro suurune vahe on siinsel juhul tingitud lasteasutuse vahetamisest, mitte metoodika

õigusvastasusest. Juhul kui päevatasu arvestades on ühe lasteaia osalustasu suurem kui

määruse § 2 lg-s 1 toodud kuutasu määr, siis ei nõuta praktikas osalustasu üle selle määra. Kui

laps on käinud kahes lasteaias ja mõlema lasteaia osalustasu (mis on arvutatud päevatasu

alusel) kokku ületab määruse § 2 lg-s 1 toodud kuutasu määrade summat (nagu praegu, kui

erinevus ülemmäärade summast on 58 senti), siis määruse § 2 lg-s 1 toodud kuutasu määrade

summani piiramist ei rakendata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Selle sätte alusel saab kaebuse tagastada siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust:

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

Siinsel juhul on mõlemad eeldused täidetud.

3(5)

3-25-4599

9. Kaebus on perspektiivitu. Vaidlus oleks lahendatav lihtmenetluses, kuna vaidlusalune

summa on väike ja kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebaja saab kaitsta ainult oma

õigusi konkreetsel juhtumil ega saa tugineda sellele, et lasteaia vahetusega seotud kulud

võivad tekkida ka muudel juhtudel ja teistel vanematel.

10. Halduskohus ei eksinud, kui tuvastas, et kaebajale 2025. a oktoobri eest esitatud arvetel

olnud osalustasu arvutus on kooskõlas määrusega nr 6. Juhul kui laps käib lasteaias terve kuu,

on osalustasuks määruse nr 6 §-s 2 toodud määr. Juhul kui laps ei käi lasteaias terve kuu, sh

juhul kui ta vahetab lasteaeda kuu keskel (määruse § 3 lg 1 p-d 1 ja 2), tuleb maksta

päevatasu. Määruse nr 6 § 3 esimene lause sätestab, et päevatasu arvutamisel võetakse aluseks

määruse nr 6 § 2 lg-te 1 ja 2 alusel arvestatud osalustasu, mis jagatakse kuu keskmise

tööpäevade arvuga aastas. Sellest sättest tuleneb selgelt ja ühemõtteliselt, et päevatasu

arvutamisel ei võta arvesse asjaomases kuus olevate tööpäevade arvu, nagu peab õigeks

kaebaja. Õige on võtta aluseks asjaomasel aasta kõikide tööpäevade arv, jagada see 12-ga

ning korrutada päevade arvuga, mil laps käis lasteaias.

11. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest, et linn oleks eksinud selle matemaatilise tehte tegemisel.

Ta leiab, et linn oleks pidanud kasutama teistsugust metoodikat. Tulenevalt seaduslikkuse

põhimõttest peab vastustaja nagu iga avaliku võimu kandja lähtuma kehtivas õigusnormis

sätestatust. Seega ei olnud vastustajal võimalik määrust nr 6 muutmata kõrvale kalduda

reeglist, et päevatasu arvutamisel võetakse aluseks kuu keskmine tööpäevade arv aastas.

Vastusest määruskaebusele nähtub, et linn peab määruses nr 6 toodud metoodikat

põhjendatuks ega kavatse seda muuta. Kaebaja eesmärgi saavutamine on seega võimalik vaid

juhul, kui kohus peaks leidma, et määruse nr 6 § 3 lg 1 on vastuolus seaduse või

põhiseadusega, ning jätma selle normi asja lahendamisel kohaldamata, algatades

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse (HKMS § 158 lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1).

12. Ringkonnakohus leiab, et siinse vaidluse asjaoludel on ebatõenäoline, et kohus jõuaks

seisukohale, et linna valitud metoodika on sedavõrd puudulik, et tuleb tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks.

13. Alusharidusseaduse (AHS) § 46 lg 1 sätestab, et munitsipaallastehoidu ja -lasteaeda

rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest. AHS § 46 lg 3 esimese lause kohaselt ei

või osalustasu munitsipaallastehoius ja -lasteaias ühe lapse kohta ületada 20% töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. AHS § 46 lg 4 esimene lause

sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallastehoiu ja -lasteaia osalustasu

ja toidukulu päevamaksumuse, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust

perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest.

14. Osundatud sätetest tuleneb, et enamiku lasteaia pidamise kuludest katab lasteaeda pidav

kohaliku omavalitsuse üksus. Lapse vanemalt on lubatud küsida osalustasu piiratud ulatuses.

Vanemal on subjektiivne õigus nõuda, et osalustasu ei ületaks 20% töötasu alammäärast ning

oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse määruses osalustasu arvutamiseks ette nähtud

eeskirjadega. Kohaliku omavalitsuse üksusel on samas kaalutlusõigus osalustasu arvutamise

metoodika kehtestamiseks, tingimusel et see on kooskõlas AHS §-s 46 toodud nõuetega. Linn

või vald peab metoodika kehtestamisel arvestama põhiõigustega (eeskätt sotsiaalsete õiguste

tagamise vajadusega ja võrdse kohtlemise põhimõttega), kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgiga

ja lahendus peab olema proportsionaalne. Lapse vanemal ei ole seejuures õigust nõuda sellise

metoodika kehtestamist, mis oleks talle igas olukorras rahaliselt kõige soodsam.

15. Olukorra kohta, kus laps ei käi lasteaias tervet kuud (vahetab lasteaeda keset kuud, käib

lasteaias osaajaga), tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel otsustada, kuidas arvutada osalustasu.

Vastustaja toob välja, et paljudes omavalitsustes nõutakse kogu osalustasu maksmist ka juhul,

4(5)

3-25-4599

kui laps ei käi lasteaias tervet kuud. Pärnu linn on aga valinud paindlikuma ja lapse vanema

jaoks soodsama lahenduse, küsides osalustasu üksnes päevade eest, mil laps käib lasteaias.

Seejuures on Pärnu linnas metoodika valitud selliselt, et päevatasu suurus oleks kogu aasta

lõikes ühesugune ega muutuks iga kuu sõltuvalt sellest, kui palju juhtub selles kuus olema

tööpäevi. See tagab päevatasu prognoositavuse ja ühetaolisuse, lihtsustades seejuures ka

tasude administreerimist. Kaebaja soovitud variant (mis oktoobrikuus tööpäevade arvukuse

tõttu oleks olnud talle 13,10 euro võrra soodsam) on samuti mõeldav, kuid raske on näha,

millise seaduse või põhiseaduse sättega või põhimõttega linna valik vastuollu läheb. Juhul kui

lasteaia vahetus toimub kuus, kus on tööpäevi keskmisest vähem, tooks kaebaja eelistatud

metoodika kaasa selle, et sellel kuul osaajaga lasteaias käiva või lasteaeda vahetava lapse

vanem peaks maksma rohkem. Seetõttu on mõistlik tasandada ebaühtlusi selliselt, et

arvutatakse, mis on tööpäevade keskmine arv kuus. Ringkonnakohus võtab arvesse, et lasteaia

vahetused ei toimu siiski tihti ning isegi kui need satuvad kuusse, kus on rohkem tööpäevi, on

tekkiv vahe üsna väike (konkreetselt kaebaja pidi oktoobris maksma 13,10 eurot rohkem kui

siis, kui päevatasu oleks arvutatud tema eelistatud metoodika alusel). Arvestades asjaolu, et

osalustasu tavamäär Pärnu linnas on pea kaks korda väiksem kui AHS § 46 lg-s 3 sätestatud

maksimummäär, ei saa seda vahet pidada kaebaja jaoks ebamõistlikuks ega ülemäära

koormavaks. Rõhutada tuleb, et päevatasu on kõikide jaoks ühesugune, mistõttu ei saa rääkida

ebavõrdsest kohtlemisest. Ka seda, et kahe lasteaia arved kokku on 0,58 euro võrra kõrgemad,

kui on osalustasu tavamäärad määruse nr 6 § 2 järgi, ei saa pidada niivõrd ebamõistlikuks

tagajärjeks, et oleks alust rääkida põhiseadusevastasusest. Eriti võrreldes olukorraga, kus

osades kohalikes omavalitsustes peab keset kuud lasteaia vahetamise korral vanem maksma

mõlema lasteaia eest tasu kogu kuu eest.

16. Seega ei ole vastustaja rikkunud kaebuses esile toodud õigusi ning kaebuse tagastamine

oli põhjendatud. Halduskohus on määruses küll ekslikult leidnud, et seoses lasteaia

vahetusega osutus kaebaja oktoobrikuu osalustasu väiksemaks (halduskohus arvutas

osalustasu ekslikult 80+80 eurot, tegelikult on 80+64 eurot), kuid see ei viinud kokkuvõttes

ebaõigete järeldusteni. Halduskohtu määruse resolutsioon jääb muutmata, kuid määruse

põhjendusi tuleb täiendada ning osaliselt muuta vastavalt ringkonnakohtu määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)