2-24-146299/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-146299

Tsiviilasi

Elektrum Eesti OÜ hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1058,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elektrum Eesti OÜ (registrikood 11399985),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elektrum Eesti OÜ hagi X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja 6. oktoobril 2022 sõlmitud

elektrimüügilepingust nr 7104522522 tulenev põhivõlg 608,11 eurot ja 22. aprilliks 2025

sissenõutavaks muutunud viivis 295,20 eurot.

3. Mõista Xlt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivised põhivõlalt (608,11 eurot) alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 23. aprillist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista Xlt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud 553,50 eurot.

6. Mõista Xlt Elektrum Eesti OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (553,50 eurot) VÕS

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Xle toimetada tagaseljaotsus kätte

resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda tagaseljaotsus

Xle avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Elektrum Eesti OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2024 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 761,39 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus tegi 20. detsembril 2024 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule

kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 13. märtsil 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis

asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 19. märtsi

2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh

nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse ning nõude aluseks olevate tõendite esitamiseks.

Hagiavaldus esitati Viru Maakohtule 22. aprillil 2025.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 6. oktoobril 2022 sõlmitud

elektrimüügilepingust nr 7104522522 tulenev põhivõlgnevus 608,11 eurot ja hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 295,20 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 23. aprillist 2025,

kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas iga viivitatud päeva eest.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale avalikult kätte

toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14. veebruaril 2026. Seega on praeguseks

ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on

hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

8. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 507 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 280 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud,

mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt

20 eurot (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega

tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade

kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide kohtule esitamisele 3 tundi.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksu ei lisandu) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega

põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on

standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades, on selle koostamisele kulunud

põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 1,5 tundi. Seega peab kohus hageja õigusabikulusid

põhjendatuks summas 253,50 eurot (169 × 1,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 553,50 eurot (280 + 20 + 253,50).

10. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

11. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

12. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt

29. jaanuari 2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis

tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult

kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul

nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-

20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)