2-23-17690/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-17690 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

9. märts 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

M E hagi R E vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1278 eurot (292 – 150 = 142 × 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M E (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kostja R E (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja P E (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Maris

Tekkel

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

4. veebruari 2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Vähendada alates 15. detsembrist 2023. a Viru Maakohtu 12. mai 2014. a otsusega

(tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-14-15531 M E R E kasuks väljamõistetud elatise

suurus.

3. Mõista M E (isikukood XXX) välja R E (isikukood XXX) kasuks elatis ajavahemiku

15. detsember 2023 – 11.12.2025 eest kindlas summas 4081 eurot.

4. Alates 12. detsembrist 2025 kuni R E täisealiseks saamiseni XXX mõista M E välja

R E kasuks elatis 200 eurot kuus.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et M E tasus 5. jaanuaril 2026 R E inglise

keele eratundi eest 10 000 rubla, mis teeb 105,40 eurot.

6. Määrata, et väljamõistetav elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks.

7. Jätta osapoolte menetluskulud nende endi kanda.

8. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

2(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M E (hageja) esitas 15. detsembril 2023 (dtl 42-47) Viru Maakohtule hagi R E (kostja) vastu

elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-23-17690).

Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 12.05.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15531 hagejalt

igakuiselt väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks alates hagiavalduse

esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.2026. a välja elatis 150 eurot kuus.

Väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi Viru Maakohus 12.05.2014 kohtulahendi, millega

otsustas välja mõista M E R E kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014

kuni R E täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada R E igakuise elatusraha määraks pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast.

Hageja esitab nõude elatise suuruse muutmiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

Käesoleval hetkel on elatis reguleeritud muutuva suurusena, mis muutub iga aasta aprillis.

Tänaseks moodustab seadusega sätestatud elatis 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) +

50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest), mis muutub, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates vastava toetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Hageja tugineb asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud,

samuti on muutunud faktiline situatsioon, kuna hagejal sündis veel üks laps ning temaga koos

elav laps jääb oluliselt halvemasse situatsiooni võrreldes teiste lastega. Lisaks on hageja

äärmiselt raskes majanduslikus situatsioonis, kuna tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus

(päevamäär 10,55 eurot) ning tema elukaaslane saab üksnes lapsehoolduspuhkusega seotud

toetusi ja lapsetoetust.

Hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last: D E, isikukood XXX, ja M E, isikukood XXX.

Ehk temal on kokku kolm last, mistõttu temaga koos elav kõige noorem laps jääb äärmiselt

raskesse olukorda.

Hagejal ei õnnestunud saavutada kostja seadusliku esindajaga kohtuvälist kokkulepet elatise

suuruse vähendamise osas ning hageja on elatise suuruse vähendamiseks sunnitud pöörduma

kohtusse.

3(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Käesoleval juhul esineb küllaltki kaalukas asjaolu PKS § 102 mõttes, mis võimaldab vähendada

väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus, kuna lapse isa katab kõik lapse kulud.

Hageja on hetkel töötu. Hageja pangakontod on arestitud ning tema suhtes on käimas mitmed

täitemenetlused seoses äritegevuse ebaõnnestumisega ja käendustega firmade kohustuste suhtes.

Kokkuvõttes on situatsioon väga raske ning hagejal ei ole objektiivselt võimalik täita elatise

kohustust sellises määras nagu see on otsusega kindlaks määratud.

Arvestades asjaolu, et hagejal on peale kostja veel kaks alaealist last, kes ei tohi olla vähem

kindlustatud kui elatist saav kostja, asub hageja seisukohale, et tuleb kostjale vähendada elatist

mõistlikul määral selliselt, et hageja teises peres elav alaealine laps ja hageja koos elav alaealine

laps ei oleks vähem kindlustatud kui kostja.

Kostja seaduslik esindaja on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik

jätta lapsega seotud kulud võrdselt hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel.

Hageja viitab sellele, et kostja viibib koos hagejaga ja elab tema juures kaks kuud aastas, mis

tähendab, et kuulub rakendamisele PKS § 101 lg 6, kuna kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

2. Viru Maakohus 15. detsembri 2023. a määrusega (dtl 49-51) võttis hagi menetlusse.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on oma

varalise seisundi kohta esitanud ebaõigeid andmeid ja oma menetlusõigusi kasutanud

pahatahtlikult (dtl 56-61).

Hagi vastuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja on hageja laps ning hageja

on seega kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on

kohustus maksta kostjale elatist vastavalt Viru Maakohtu 12.05.2014. a otsusele tsiviilasjas 2-

14-15531 või esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kuni 150 eurot.

Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine alust elatise vähendamiseks hagiavalduses

taotletud suuruseni. Hageja on tegelikkuses võimeline kõiki oma lapsi ülal pidama, kuid hageja

hoidub juba aastaid sellest kohustusest pahatahtlikult kõrvale ning on esitanud ka käesolevas

menetluses oma majandusliku olukorra kohta teadvalt valeandmeid.

Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis Viru Maakohtu 12.05.2014. a otsusega. Hageja ei

täitnud kohtuotsust nõuetekohaselt ning elatise maksed olid algusest peale ebaregulaarsed. Kuna

isa lubas kostja emale korduvalt, et hakkab elatist korrektselt tasuma ning kostja ema usus isa

lubadusi ja lisaks ei soovinud ta täituri poole pöördumisega isale probleeme põhjustada ning isa

ja lapse omavahelist suhet raskendada, siis pöördus ema kohtuotsuse täitmiseks kohtutäituri

poole alles aastal 2022. Elatise võlgnevuse suuruseks oli kohtutäituri poole pöördumise hetkel

14 883,00 eurot.

Kuna isal ei ole ametlikku sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni pidada, olnud, siis on

täitemenetluse kaudu elatise makseid laekunud väga minimaalselt ning seda juhul, kui isale on

makstud töötutoetust ehk siis elatise võlgnevus on aastatega veelgi suurenenud ning täiteasjas

197/2022/897 tasumisele kuuluv elatise võlg on 12.01.2024 seisuga 20 232,22 eurot (sh 01/2024

elatis).

Kostjale teadaolevalt on kohtu kaudu mõistetud isalt välja elatis ka tema õele D E ning isa ei

täida ka tema suhtes elatise tasumise kohustust ning selleski osas on algatatud täitemenetlus. Ehk

4(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

siis tegelikkuses ei tasu isa kummalegi oma vanemale lapsele ülalpidamist ning hoidub

mõlemale lapsele elatise tasumisest kõrvale.

Arvestades seda, et hageja ei ole senini ka mitte kohtutäituri vahendusel lapse

ülalpidamiskohustust täitnud, siis jääb arusaamatuks, kuidas peab hageja nüüd, kui sündinud on

kolmas laps, võimalikuks 150 eurose elatise tasumist kuus. On ilmne, et isegi kui kohus hageja

taotluse rahuldab ja väljamõistetud elatist vähendab, siis ei hakka hageja tegelikkuses ikkagi

mitte midagi maksma ning jätkaks elatise tasumisest kõrvalehoidumist. Selline lahendus ei oleks

kostja suhtes ei õige ega õiglane.

Eelnevast tulenevalt on hagiavaldus esitatud üksnes eesmärgiga, et hageja elatisvõlgnevus oleks

tulevikus väiksem, kui see oleks juhul, kui hageja kohustuks jätkuvalt tasuma elatist seaduses

sätestatud miinimumsummas. Hagejal ei ole tegelikkuses kavas hakata tasuma isegi mitte 150

eurot kuus ning ta jätkaks pahatahtlikult elatise tasumisest kõrvalehoidumist.

Kostja on veendunud, et isa on tahtlikult varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks tehtavaid

kulutusi eesmärgiga mitte maksta elatusraha oma lastele. Samas on isa kõik need aastad ise

elanud väga luksusliku elu. Nii näiteks abiellus isa oma kolmanda poja emaga Domikaani

vabariigis ning kostjale teadaolevalt viibiti Dominikaanis kokku umbes kuu aega. Isik, kellel

puuduvad sissetulekud ja kes pole võimeline oma lastele sellest tulenevalt elatist tasuma, ei pea

oma pulmi sedavõrd luksuslikult eksootilises riigis.

Heast elujärjest annab kinnitust ka see, et isa elab Tallinnas uus-arenduses (XXX kõigi

mugavustega korteris ning käib tihti välisreisidel. Viimati käis hageja 2023/2024 aastavahetusel

Soomes külas oma vennal ja suusatamas. Lapselgi ei ole isal külas käies jäänud muljet, et isal on

rahaliselt keeruline ning ta elatub vaid töötutoetusest – isa juures olles käiakse alati väljas

restoraanides söömas jne.

Asjaolu, et isa ja tema uus pere elavad pigem head ning majanduslikult kindlustatud elu,

kinnitavad ka isa abikaasa poolt sotsiaalmeedias avaldatud fotod ja videod. Isa abikaasa

Instagramist pärineva info kohaselt sai ta oma abikaasalt jõulukingiks kvaliteetse Apple

sülearvuti, mille hinnad algavad ca 800 eurost.

Kõik see eelnev viitab üheselt, et isa elab pigem luksuslikku elu ja suudaks tegelikkuseses kõiki

oma lapsi ülal pidada, kuid kahetsusväärselt on ta otsustanud ülalpidamist anda vaid oma

noorimale lapsele ja praegusele abikaasale ning rikub tahtlikult oma vanemate laste

ülalpidamiskohustust.

Arvestades eeltoodut, on kostja hinnangul tõenäoline, et ametlike tulude varjamise eesmärgil

teenib hageja varjatud (mitteametlikke) sissetulekuid. Samuti on tõenäoline, et vähemalt

osaliselt pärineb hageja sissetulek tema ettevõtlusest Venemaa Föderatsioonis. Nii näiteks on

Vene avalikust ettevõtete andmebaasist leitav info, et hagejale kuulub Venemaal äriühing

Osaühing E. Lisaks on hageja kostja emale teada andnud, et ei kavatsegi praegu lapsele elatist

maksta ja kogub talle raha oma Venemaal asuvale arvelduskontole, et laps saaks seda raha

tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Isa on emale edastanud ka ekraanipildid kontodest

Venemaa Föderatsiooni pangas ning 12.02.2023 isa poolt edastatud info kohaselt on isa lapsele

kogunud raha 180 000 rubla (so ca 1900 eurot). Ekraanipildid kontodest kinnitavad kogumina

seda, et isal on vara (sh arvelduskontodel olev raha) ka Venemaal ning Eesti kontod ei ole

ainukesed, mida isa kasutab.

Arvestades eeltoodut, on selge, et isa on esitanud oma varandusliku seisundi kohta valeandmeid

ning kostja palub kohtul korraldada tõendite kogumist ja kohustada isa esitama tõendid oma

tegeliku majandusliku seisundi kohta sh info kõikide oma arvelduskontode (sh

5(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

väärtpaberikontod) kohta nii Eestis kui ka välismaal ning muu vara kohta (nii Eestis kui

välismaal).

Seonduvalt isa poolt hagiavalduses esitatud tõenditega toob kostja ära, et mitte ükski hageja

poolt esitatud dokumentaalne tõend ei tõenda tema äärmiselt rasket majanduslikku seisukorda

hagiavalduse esitamise ajal. Töötasu arestimise aktid pärinevad aastast 2022 ning seega ei

tõenda need, et hagejal on käesoleva ajani võlgnevused tasumata. Keelumärke seadmise avaldus

pärineb aastast 2018 ehk siis tegemist on enam kui viie aasta taguse dokumendiga. Töötutoetuse

määramise otsus kehtis perioodil 02.09.2023-30.11.2023 ega tõenda, et hageja ka hagiavalduse

esitamise ajal töötu oli. Kostja jääb selle juurde, et hageja on aastad oma tegelikke sissetulekuid

varjanud ning hoidunud seeläbi teadvalt kõrvale kohtu poolt oma lapsele väljamõistetud

igakuise elatusraha maksmisest. Ka praegusel juhul on isa pahatahtlikult jätnud kohtule oma

majanduslikust olukorrast ning elatustasemest ebaõige mulje ning tegelikkuses omab hageja

sissetulekuid, mis võimaldaks tal oma lapsi ülal pidada.

Isegi kui hageja esitaks tõendid, mis kinnitavad, et ta on ka hetkel töötu ning tema suhtes on

algatatud täitemenetlusi, siis ei õigustaks need tõendid lastele elatise maksmata jätmist.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse

ülalpidamises osalemiseks ning töötu olemine vms ei vabasta teda oma lapse

ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda

kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane

ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et

vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva.

On üheselt selge, et tegelikkuses ei ole hagejal ühtegi takistust sissetulekut saada ja tööd teha sh

ei ole hagejal kostjale teadaolevalt mistahes füüsilisi takistusi töö leidmiseks, sh näiteks osalist

või puuduvat töövõimet. Hageja ei ole esitanud ka ise mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta ei

ole võimeline töötama või selgitaks, miks ta ei ole tööd leidnud. Hageja on aastad olnud töötu

ning seda mitte põhjusel, et hageja ei leia tööd, vaid töötustaatus on olnud hageja läbimõeldud

valik, et mitte tasuda oma võlgnevusi ära ning varjata fakti, et tal on tegelikkuses olemas

sissetulekud ja nö mitteametlik töö.

Väide, et kostja ema on oluliselt paremas majanduslikus seisus, mistõttu ei ole võimalik jätta

lapsega seotud kulusid võrdselt hageja ja kostja ema kanda, on valelik ning äärmiselt

pahatahtlik. Pärast kostja vanemate lahkuminekut on kostja ema sisuliselt ainuisikuliselt pidanud

kostjat ülal pidama mh on kostja ema töötanud mitmes töökohas, et tagada oma lapse

ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Hageja on seevastu oma sissetulekuid pidevalt

varjanud sh ei ole kohtutäituri kaudu olnud võimalik hagejalt elatise sissenõudmine ning

tekkinud on väga suur elatise võlgnevus.

Väide, et kostja viibib kaks kuud aastas isa juures, on samuti valelik ja tõendamata. 2023. a

viibis laps isaga kokku ca 40 päeva so keskmiselt kolm päeva kuus.

Kostja ema töötab E AS-s ning tema igakuine töötasu on ca 1700 eurot (netotasu). Kostja ema

pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 euro ulatuses ning elatisabi 100 euro ulatuses.

Kostja emale kuulub ühisomandina ½ kaasomandist kinnisasjas asukohaga XXX. Kostja emal on

mitmeid kohustusi pankade ees: 1) autoliising Swedbank AS-is, jääk ca 10 434,40 EUR,

igakuine liisingmakse ca 446 eurot, millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus;

2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 EUR, igakuine makse 154,30 eurot kuus; 3) kohustused S AS-i

ees: esimene krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500,00 eurot ja teine krediitkaart tasumata

krediiti 555,11 eurot.

6(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

4. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha kohaselt (dtl 93-96) ei vasta tõele, et hageja hoidub

elatise tasumise kohustusest kõrvale (enamgi pahatahtlikut). Hageja viitab, et kostja esindaja on

ise tekitanud situatsiooni, kus hagejal ei ole võimalik saada suurpere toetust, mille arvelt tasuda

kostjale elatist. Kostja peaks aru saama, et ilma selleta on võimatu tasuda elatist kostja poolt

soovitud määras. Hagejale jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole nõus üle andma suurperetoetuse

saamise õiguse hagejale. See lahendaks kõik pooltevahelised probleemid. Hageja lisab, et

tõendamaks seda, et raha kantakse lastele, pöördus ta kohtutäituri poole ja palus arestida

lastetoetusena ja suurperetoetusena laekuvad summad laste kasuks ning kanda otse lastele.

Üksnes pärast kostja ema keeldumist pöördus ta kohtusse.

Hageja tasus elatist lapsele ning on teinud kõik võimalikku selleks, et oma last ülal pidada.

Hageja viitab, et kostja väited sellest, et hageja last ei toeta, on kohut teadlikult eksitavad. Hageja

toetab last oma võimaluste piires ning tasub ka lapse inglise keele kursuste eest.

Perioodil 2018. a kuni 2022. a sai kostja hagejalt raha sularahas ning kui kostja sellele vastu

vaidleb, siis esitab hageja enda poolt täiendavad tõendid. Juhul kui hageja ei oleks tasunud

elatist, siis oleks kostja pöördunud kohtutäituri poole oluliselt varem kui 2022. aastal. Hageja

asub koguma tõendid selles osas ja esitab tõendid selles osas ning vajab selleks täiendavat

tähtaega (hulgaliselt oli sularaha üle antud hagejalt kostja esindajale). Raha anti hageja vanemate

poolt kostja emale perioodil 2018-2022 aastatel regulaarselt. Olemasolevad kinnitused on näha

lisadest. Lisaks on olemas hageja ema kirjalik kinnitus selle kohta, et T E andis üle raha kostja

emale.

Ei vasta tõele, et hageja ei tasu elatist D E. Hageja pöördus kohtutäituri poole, kes väljastas tabeli

selle kohta, millised laekumised ja millal on toimunud. Seega on väär kostja seisukoht, et lapse

isa ei tasu D E elatist. D ema on seaduskuulekas ning esitab kohtutäiturile kõik summad, mida

elatisena makstakse, seda nii sularahas kui ka ülekandega.

Hageja esitab lapse ema sotsiaalmeedia kontode väljavõtte, et tõendada, et lapse ema elab

luksuslikku elu ning tema majanduslik olukord on oluliselt parem kui lapse isa oma. Lisaks on ta

üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem võimalusi last toetada. Hageja

toetab last oma võimaluste piires. Ei vasta tõele, et laps viibib isaga üksnes kolm päeva kuus.

Eelnevalt hageja kirjutas kui palju laps viibib isaga tegelikult ning selles osas on võimalik

kuulata laps üle, kes on selleks piisavalt vana.

XXX on üüritud hageja abikaasa poolt, kes saab linnalt selle üürimiseks rahalist toetust.

Vene firma ei oma tegevust ning sellega pole võimalik midagi teha Venemaa suhtes kohaldatud

sanktsioonide tõttu. Firma ei ole tegutsev ning ootab kustutamist registrist. Siin sooviks lisada, et

Vene firma tegeles eelnevalt Venemaalt mööbli müügiga Eestisse. Tegevus lõppes pärast 5

sanktsioonipaketi sisseviimist, mis täielikult keelas tegevusele 10.07.2022. Ehk mööbli

sisseviimine Venemaalt Eestisse.

Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide selle kohta, et hagejal on ka praegu piisav sissetulek ja

teenib lapse isa ka praegu piisavalt sissetulekut. Milles see väljendub? Hageja esitab tõendi selle

kohta, et ta on töötu.

Seoses Soome reisiga on hageja vend võtnud kõik rahalised kulud enda kanda ning finantseeris

seda reisi, tehes sellega hagejale ja ka R kingituse. Hagejal selle reisiga ei olnud muid kulusid,

kui laevapiletid.

Puutuvalt pulmaga viitab hageja, et tegemist oli 2021. aastaga, millal hageja varaline seis oli

hoopis teistsugune. Seega ei ole võimalik sellele tugineda. Hageja tasus kostjale elatist kuni

2022. a sularahas, mistõttu on etteheited selles osas otsitud.

7(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Hagejal puuduvad välismaa kontod, sh puuduvad kontod Venemaal vms muus riigis. Hagejal

puuduvad ka väärtpaberikontod.

5. Hageja teatas 9. jaanuaril 2026 ja 10. jaanuaril esitatud menetlusdokumentides (dtl 164-165,

171), et praegu on ta Venemaal. Varem elas hageja kolm kuud Tallinnas, kui tema naine

sünnitas, koostasid dokumendid. Hageja ei tea täpselt, kui kauaks Venemaale jäävad, aga ilmselt

veel kaks või kolm kuud. Seejärel naasevad Eestisse.

Hageja maksis kostja inglise keele eest ja on juba maksnud matemaatika eest.

Venemaal elab hageja oma naise korteris. Hageja ei saa Venemaal palka. Hageja on praegu nelja

lapse isa. Oma tütre ja tema emaga hageja asja lahendanud: maksab talle jätkuvalt 175 eurot

kuus pluss 40 eurot elatist. Samuti jätkab hageja kostja inglise keele eest tasumist ja raha

ülekandmist kostja pangakontole. Inglise keele eest tehti makse hageja naise pangakontolt.

Hageja pakkus välja kompromissina elatise summaks 175 eurot + 40 eurot elatist.

6. Kohus arutas asja sisuliselt kohtuistungil 4. veebruaril 2026 (dtl 206-208). Hageja

kohtuistungile ei ilmunud.

Kostja hagi ei tunnista, jääb kirjalikes menetlusdokumentides esitatud väidete ja põhjenduste

juurde. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis õigustaks

hagi rahuldamist. Ka ei ole hageja nüüd esitanud mingisuguseid tõendeid, mis kuidagi muudaks

kostja poolt esitatud kirjalikke tõendeid või seisukohti. Hageja esitas tõendeid selle kohta, et ta

justkui on midagi tasunud, aga elatise tasumise kohustus tal ongi - selle üle vaidlus puudub.

Kostja hinnangul elatise vähendamiseks õiguslikku alust ei ole.

Hagejal on veel lapsed, aga sellisel juhul peaks ta tõendama, mis on teiste laste

ülalpidamiskulutused, kui ta väidab, et teised lapsed jäävad halvemasse olukorda, kui nüüd ta on

kohustatud maksma kostjale elatist miinimummääras. Ta peaks tõendama kõigepealt, mis üldse

on nende teiste laste kulud, kuidas on tõendatud, et teised lapsed on kehvemas olukorras. Hageja

ei ole ühtegi sellist tõendit esitanud. Hageja ei ole tõendanud ka oma sissetulekuid. See, et tal

sissetulekud puuduvad, ei ole lihtsalt eluliselt usutav. See, et hageja väidetavalt on justkui töötu,

see kestab juba kümneid aastaid, tema elu järgi, kõike seda nähes - see ei ole lihtsalt eluliselt

usutav.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kohus

rahuldab hagi osaliselt.

Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 12.05.2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-14-15531 hagejalt

igakuiselt väljamõistetud elatise suurust ja mõista hagejalt kostja kasuks alates hagiavalduse

esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni 17.06.2026. a välja elatis 150 eurot kuus.

Väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Menetluskulud jätta poolte endi

kanda.

Viru Maakohus 12.05.2014 otsustas välja mõista hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana

177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni R E täisealiseks saamiseni XXX. Elatise maksmise perioodil

8(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäära muutumisel arvestada R E igakuise

elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast.

Hageja tugineb õigusliku olukorra olulisele muutumisele ning faktiliste asjaolude muutmisele.

Käesoleval hetkel on elatis reguleeritud muutuva suurusena, mis muutub iga aasta aprillis.

Samuti on hagejal peale kostja veel kolm last, mis jäävad oluliselt halvemasse situatsiooni

võrreldes kostjaga. Lisaks on hageja äärmiselt raskes majanduslikus situatsioonis, kuna tema

ainsaks sissetulekuks on töötutoetus (päevamäär 10,55 eurot) ning tema elukaaslane saab üksnes

lapsehoolduspuhkusega seotud toetusi ja lapsetoetust.

Kohus tegi kindlaks, et Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-15531, R E hagi M E vastu elatise

nõudes (varasem otsus), rahuldas hagi 12. mai 2014. a tagaseljaotsusega (dtl 30-31) ja on välja

mõistnud hagejalt kostja kasuks igakuise elatusrahana 177,50 eurot alates 09.04.2014 kuni kostja

täisealiseks saamiseni 17.06.2026. Elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuutasu alammäära muutumisel arvestada kostja igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäärast. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS §

100 lg 4). Määrata kindlaks elatise tasumine P E pangakontole XXX Swedbank AS-i.

Seetõttu esineb jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostja ülalpidamiseks

igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärale.

PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Hageja nõuab väljamõistetud elatise vähendamist 150 euroni kuus. Kostja ei ole hagiga nõus.

Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele.

PKS § 2172 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda elatise suuruse muutmist ainuüksi õigusliku

olukorra muutumisele tuginedes.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja laps (dtl 8) ning et hagejal on kohustus PKS § 96 ja

§ 97 järgi kostjale ülalpidamist anda kuni kostja täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad elatise

suuruse üle.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

9(1

Tsiviilasi nr 2-23-17690

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui kolm aastat.

Eelneva alusel on 15. detsembrist 2023 (hagi esitamisest) alates PKS § 101 järgi arvutatud elatise

suurus (arvates maha pool lapsetoetusest):

- 260,33 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2023 – 31.03.2024 (baassumma 249,78 eurot + 50,55

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot);

- 287,72 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2024 – 31.03.2025 (baassumma 272,76 eurot + 54,96

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot);

- 301,74 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2025 – 31.03.2026 (baassumma 282,31 eurot + 59,43

eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool

lapsetoetusest 80 eurot).

Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel.

TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus

ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi

võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib

nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

PKS § 102 näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta

kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99

toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud

kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3).

Seega PKS § 102 sätestab, et elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla

täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema

ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-2-

1-124-15, p 11).

Kuna elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega, ei ole kohus tuvastanud elatise väljamõistmise

aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohtu varasema praktika kohaselt tuli olukorras, kus

kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ka elatise

10(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud

teisele isikule ülalpidamist andma.

Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama, millises suuruses on hageja

võimeline andma kostjale ülalpidamist.

Hageja nõuab elatise vähendamist 150 euroni kuus. Hageja viitab, et ta on pikaajaliselt töötu

ning peale kostja on tal veel kolm alaealist last. Menetluse käigus sündis hagejal neljas laps.

Kohus on küll tuvastanud, et hagejal on peale kostja veel kolm alaealist last: XXX sündinud D E

(dtl 35), XXX sündinud M E (dtl 34) ning Rahvastikuregistri andmete järgi XXX sündinud A E.

Seega on pärast varasema kohtuotsuse tegemist hagejale sündinud veel kolm last.

Eesti Töötukassa 08.09.2023. a otsusest nr TT23-0054016 (dtl 5-6) tulenevalt on hageja võetud

arvele töötuna alates 4. jaanuarist 2023 ja talle määratud töötutoetus ajavahemikuks 02.09.2023

– 30.11.2023 töötutoetuse päevamääraga 10,55 eurot.

Eesti Töötukassa 09.01.2024. a otsusest nr Eesti Töötukassa 08.09.2023. a otsusest nr TA24-

0005365 (dtl 121) tulenevalt on hageja töötuna arveloleku lõpetatud alates 8. jaanuarist 2024.

Hageja pangakontol nr XXX (dtl 7) nii seisuga 1. juuni 2023 kui ka 29. november 2023 oli 12,80

eurot.

Hageja suhtes on algatatud hulgaliselt täitemenetlusi (dtl 10-11, 12-13, 15-18, 19-22, 24, 106-

116).

Harju Maakohus 12. veebruari 2019. a määrusega (dtl 27-29) tsiviilasjas nr 2-17-7850, R OÜ

pankrotimenetlus, kinnitas R OÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses tehtud

jaotusettepaneku. Hageja on R OÜ juhatuse liige.

Harju Maakohus 11. jaanuari 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10069 (dtl 36-39), D E hagi M

E vastu elatise nõudes, välja mõistis hagejalt D E kasuks D E ülalpidamiseks igakuine elatis

alates 01.08.2020 kuni D E täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX perekonnaseaduse §-s 101

lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, mis on alates 01.01.2020 292 eurot), millest kostjal (käesolevas asjas hagejal) on

õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt maha arvata 50%

perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest (2019. a

lapsetoetuse täismäär on 60 eurot kuus). Samuti mõistis kohus hagejalt välja D E kasuks elatis

perioodi 01.01.2020 kuni 08.07.2020 eest summas 1474 eurot.

Kohus märkis 11. jaanuari 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-20-10069, et ka teise lapse olemasolu

iseenesest ei saakski olla põhjuseks, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses

sätestatud miinimummäära. Pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et hagejale (D E)

miinimumelatise väljamõistmisel ei osutuks kostja (käesolevas asjas hageja) teine laps varaliselt

vähem kindlustatuks.

Kohus nõustub kostja käsitlusega, et hageja on varjanud oma tulusid ja enese ülalpidamiseks

tehtavaid kulutusi.

Kostja esitatud Instagrami lehel olevate fotode ning kostja selgitusega, millele hageja

vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus tõendatuks, et:

- hageja abiellus oma järjekordse abikaasaga 2022. a detsembris Dominikaani Vabariigis (71);

- hageja abikaasaga reisivad, söövad restoranides (dtl 72-74);

11(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

- hageja abikaasaga viibisid Dominikaanis teatud aega (dtl 75-78); - hageja kinkis abikaasale 6.

detsembril 2022 jõuludeks Apple sülearvuti (dtl 79, video Instagrami lehelt); - hageja elab

Tallinnas uus-arenduses (XXX) kõigi mugavustega korteris.

Hageja on läbivalt nimetanud sama aadressi oma elukohana. Hageja selgituste järgi üürib

kõnealust korterit hageja abikaasa välja.

Kostja täitmisavalduse (dtl 63-67) järgi oli ajavahemikus 1. jaanuarist 2018 kuni 1. maini 2022

elatisenõue (elatisevõlgnevus) kokku 14 883 eurot.

Hageja eraomandis on Venemaa Föderatsioonis asuv piiratud vastutusega äriühing (dtl 117, tõlge

dtl-l 105; dtl 82, tõlge dtl-l 80-81), milles on asutajaks ja tegevdirektoriks hageja. Ettevõte 2022.

aasta finantsaruande järgi tulu ei teatanud, puhaskasum = -40 tuhat rubla.

3. septembril 2023 sündis hagejal laps M E (dtl 34). Lapse vanemateks on hageja ja A E.

Seega, pärast hagejal 3. septembril 2023 lapse M E sündimist oli hagejal juba kolm alaealist last,

keda ta peab üleval pidama.

Kohtu hinnangul ei ole aga esitatud tõenditest võimalik järeldada, et hagejal on rahaliselt

keeruline pidada oma kolme alaealist last üleval ning ta elatub vaid töötutoetusest ega ole

võimeline tasuma elatist seaduses ettenähtud suuruses. Fotod hageja elust näitavad head

majanduslikku olukorda. Töötuna arvelolek, hulgalised täitemenetlused (dtl 10-11, 12-13, 15-18,

19-22, 24, 106-116), äriühingu bilansiline kahjum ja elatise võlgnevus ei tähenda iseenesest küll,

et hagejal puudub võimalus last üleval pidada nõutud suuruses. Pigem näitab see, et hageja

teenib varjatud (mitteametlikke) sissetulekuid.

Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-10069 (dtl 36-39) oli hagejalt

D E kasuks väljamõistetud elatis tol ajal kehtinud miinimummääras, millest on kostjal

(käesolevas asjas hagejal) õigus hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest eelnevalt

maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel hagejale makstud igakuisest lapsetoetusest

(aastal 2019 on lapsetoetuse täismäär 60 eurot kuus).

Hageja leppis lapse D E emaga, et tasub 175 eurot kuus pluss 40 eurot elatist ning enamasti

täidab kokkulepet nõuetekohaselt (dtl 118, 168).

Hageja pakkus kostjale kompromissina ka maksta elatisena 175 eurot pluss 40 eurot kuus. Kostja

ei ole ettepanekuga nõus.

Kohtu hinnangul ei andnud hagejal kolme alaealise lapse olemasolu alust kostja kasuks

väljamõistetud elatist vähendada 150 euroni kuus.

Hageja peab kasutama tema sissetulekuid enda ja oma laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

XXX on hagejal sündinud neljas laps A E.

Kohus leiab, et alates hagi esitamisest 15. detsembril 2023 vähemalt kuni 12. detsembrini 2025,

kui hagejal sündis neljas laps A E, oli hageja võimeline tasuma kostjale elatisena 292 eurot kuus

PKS § 2172 alusel, millest maha arvata 50% perehüvitiste seaduse § 17 alusel kostjale makstud

igakuisest lapsetoetusest.

Kohus peab põhjendatuks vähendada elatise summat 292 eurot poole lapsetoetuse võrra.

12(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel muuhulgas

arvesse, et osa õigustatud isiku vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel (PKS §

101 lg 5). PHS § 17 lg-st 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-

aastaseks saamiseni. PHS § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapse toetus esimesele lapsele 80

eurot alates 01.01.2023 (vt RT I, 11.01.2023, 2 – jõust. 01.02.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt

alates 01.01.2023).

Seega, ajavahemikul 15.12.2023–11.12.2025 pidi hageja tasuma kostjale elatist kokku 6048

eurot ((292-40)×24).

Hageja esitatud andmetel (dtl 166-167) tasus ta eeltoodud ajavahemikul kostjale elatisena kokku

3294 eurot ära. Maksed olid tehtud küll A E pangakontolt kostja, mitte kostja seadusliku esindaja

pangakontole, nagu on varasemas kohtuotsuses välja toodud, kuid maksete selgitustest

„Elatisraha isalt“ on üheselt arusaadav, et elatisraha makstakse kostjale hagejalt.

Hageja esitatud dokumendist (dtl 170, 177-180) on näha, et ajavahemikul 23.12.2023–

03.12.2025 tehti ülekanded kokku 109 600 rubla selgitusega „Д П“ ehk eesti keeles „D P“ või

telefoninumbrile XXX A E pangakontolt.

Hageja selgitustest nähtub, et D on kostja inglise keele õpetaja, kellele tehti ülekanded

eratundide eest telefoninumbri XXX abil.

Kuna Eesti Pank rubla–euro kursi alates 2022. aastast ei avalda, pole Eesti Panga ametlikku

rubla–euro kursi olemas ega avaldatud. Andmetest väljaspool Eesti Panka nähtub, et

ajavahemikul 23.12.2023–03.12.2025 oli EUR/RUB keskmine kurss ligikaudu ≈ 97 RUB / EUR,

st 1 EUR ≈ 97 RUB. Sellise kursiga teeb 109 600 rubla 1127 eurot.

Hageja esitas OÜ Y kviitungid (dtl 183) kostjalt 2025. a mais, juulis ja augustis vastuvõetud

rahasummade, kokku 840 euro kohta. Hageja selgituste järgi, millele kostja vastuväiteid ei

esitanud, on tegemist kostja autokooli õppemaksu kviitungitega. Hageja maksab sellegi eest.

Kuna see raha kogusummas 1967 eurot (1127+840) on tasutud kostja hariduseks ja harrastuseks,

on kohtu hinnangul võimalik see summa välja arvata elatise summast ajavahemiku 15.12.2023–

11.12.2025 eest.

Kohtu hinnangul on põhjendatud eeltoodu alusel vähendada varasema kohtuotsusega hagejalt

kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning ajavahemiku 15.12.2023–11.12.2025 eest välja

mõista hagejalt kostja kasuks elatisraha kindlas summas 4081 eurot (6048 - 1967).

Kohus jätab arvestamata hageja esitatud dokumendid (dtl 104, tõlge dtl-l 97; dtl 99-103, tõlge

dtl-l 98) raha kostja seaduslikule esindajale üleandmise kohta, kuna nad puudutavad aastaid

2018–2022. Samuti jätab kohus arvestamata andmed ülekannete kohta 2023. a augustis,

septembris, novembris, telefoninumbrile XXX (dtl 174–176), kuna need ülekanded on teostatud

enne hagi esitamist. Elatise vähendamise nõude esitas hageja 15. detsembril 2023.

Narva kohtutäituri Tatjana Afanasieva 12.01.2024. a tõendist (dtl 70) selgub, et hageja täiteasjas

kostja avalduse alusel tasumisele kuuluv elatise võlg on 12.01.2024 seisuga 20 232,22 eurot (sh

01/2024 elatis).

Kohus on nagu ennegi seisukohal, et elatise võlgnevuse olemasolu ei tõenda ilmtingimata

hagejal kehva varalist olukorda.

13(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Kohus leiab, et hagejal neljanda lapse sünd võib elatise vähendamise aluseks olla PKS § 102

kohaselt.

Hageja küll ei esitanud tõendeid hetkel oleva varalise seisundi kohta. Samuti ei ole kostja

esitanud andmeid, et hageja elavat ka käesoleval ajal luksuslikku elu. Eluliselt on usutav, et isegi

hea sissetulekuga isikul võib neljale ülalpeetavatele ülalpidamise andmine seaduses sätestatud

suuruses, kahjustamata enda ülalpidamist, raske olla. Kohtu hinnangul osutub hageja neljas laps

hagejalt väljamõistetud suuruses elatise edaspidise tasumise korral varaliselt vähem

kindlustatuks kui kostja.

Kohus on seisukohal, et alates 12. detsembrist 2025, mil on hagejal sündinud neljas laps, kuni

kostja täisealiseks saamiseni 17. juunil 2026 on põhjendatud vähendada hagejalt väljamõistetud

elatise suurust 200 euroni kuus. Kohtu hinnangul ei tee sellises suuruses elatise tasumine hageja

neljandat last varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Samuti ei pea see tunduvalt halvendama

hageja olukorda.

Kohus võtab arvesse, et hagejal neljanda lapse sünni tõttu makstakse hageja perele

vanemahüvitis. Ka peab hageja tegema kõik endast sõltuva, andmaks ülalpidamist oma kõikidele

ülalpeetavatele.

Kohus võtab arvesse, et hageja kogub kostjale raha oma Venemaal olevale arvelduskontole, et

laps saaks seda raha tulevikus kasutada (õpinguteks vms). Hageja on kostja emale edastanud ka

ekraanipildid kontodest Venemaa Föderatsiooni pangas (dtl 83) ning hageja poolt 12.02.2023

edastatud info kohaselt on hageja kostjale kogunud raha 180 000 rubla (s.o ca 1900 eurot).

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et hageja tasus 5. jaanuaril 2026 kostja inglise keele

eratundi eest 10 000 rubla (dtl 170), mis teeb umbes 105,40 eurot (5.01.2026 pankadevahelise

keskmise kursi järgi, mis oli 0,01054 eurot ühe rubla eest).

Hageja esitas fotod kostja ema sotsiaalmeedia kontode väljavõtte (dtl 122-124) tõendamiseks, et

kostja ema elab luksuslikku elu ning tema majanduslik olukord on lapse isa omast oluliselt

parem. Lisaks on kostja ema üksnes ühe lapse vanem, mistõttu on tal majanduslikult rohkem

võimalusi last toetada.

Kostja ema töötab E AS-s ning tema töötasu (neto) ajavahemikul 2023. a juulist detsembrini oli

kokku 10 414,15 eurot, mis teeb keskmiselt ca 1736 eurot kuus (dtl 84).

Kostja ema pangaarvele laekub ka kostja lapsetoetus 80 eurot ning elatisabi 100 eurot. Kostja

emale kuulub ühisomandina 600 m2 ½ kaasomandist aadressil XXX (registriosa nr XXX, dtl 85-

86). Kostja emal on ka kohustusi pankade ees:

1) autoliising S AS-is, jääk ca 10 434,40 eurot, igakuine liisingmakse ca 446 eurot,

millele lisandub 16,88 eurot kohustuslik kasko kindlustus (dtl 87);

2) laen B AS-s, jääk ca 2160,20 eurot, igakuine makse 154,30 eurot kuus (dtl 88);

3) kohustused S AS-i eest: krediidikaart, kus on tasumata krediiti 1500 eurot (dtl 89).

Kohus leiab, et kostja ema hea varaline olukord ei vabasta hagejat oma lapse ülalpidamisest.

Kõne all olev asjaolu võib näidata, et kostja ema teeb kõik selleks, et kindlustada kostja

ülalpidamine. Kohtule jäeti tõendid selle kohta, et kostja on näljas või tal ei ole riideid,

esitamata.

14(

Tsiviilasi nr 2-23-17690

Hageja taotles, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks. Kostja ei ole

esitanud taotlusele vastuväiteid.

TsMs § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kuna kohus on juba jõudnud

seisukohale, et hagejate vanemate poolt elatise tasumise kohta sõlmitud kokkulepe jääb

tõendamata, pidi elatis olema tasutud kalendrikuu eest ette.

Riigikohus 09.06.2017. a otsuse p-s 13.5 asjas nr 3-2-1-35-17 muuhulgas esile tõi, et PKS § 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab vastavalt hageja taotlusele, et väljamõistetav elatis

tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks.

Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse

kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja on varjanud oma tegelikku varalist

olukorda.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudub alus TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud reeglist

kõrvalekaldumiseks.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik