1-25-3112/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

09.03.2026

Kohtuasja number

1-25-3112

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Roman Roosmilli süüdistuses KarS § 4231,

§ 424 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsus

Süüdistatav

Roman Roosmill, isikukood 38102172723; elukoht:

XXX; käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas;

2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates

17.02.2025

Apellandid

süüdistatav Roman Roosmill;

määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Külli Saks;

kannatanud: OÜ Airok, E.E. , D.L. , AS Lasita, M.K. ,

A.Y. , J.T. , G.V. , K.M.T. , K.E.R. , Unistaja UÜ,

Kultuuritehased OÜ, H.L.S. , E.L. , M.H. , J.P. , A.J. ,

J.L. , J.O. , K.M. , E.J.K. , OÜ Erakutsehariduskeskus,

J.J. , Jopp Creative OÜ ja Visuaalimeister OÜ

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata M.P. i taotlus temale sõiduauto Ford S-Max tagastamiseks.

3. Määrata vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 171,12 eurot (sh

käibemaks).

4. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Roman Roosmillilt Eesti

Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 171,12 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel

näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile

täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Roman Roosmilli süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 4231 järgi süstemaatilises

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises. Etteheidetavad teod pani ta toime Viljandis,

Tartus ja Kaagveres 04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023, 20.11.2023, 11.01.2024 ja

17.02.2025.

2. KarS § 424 lg 1 järgi süüdistatakse teda 11.01.2024 kella 11 paiku Tartus, Jaama tn

167 juures mootorsõiduki juhtimises, kui ta oli amfetamiini tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundis.

3. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdistatakse teda võõra vallasasja äravõtmises

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt,

sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Talle heidetakse ette järgmisi tegusid:

3.1.1. 04.12.2022 tungis ta Viljandis Planeedi tn 10 asuvale OÜ Airok territooriumile ja

varastas 4 gaasiballooni koguväärtusega 372 eurot;

3.1.2. 26.01.2023 tungis ta Võrus Kooli tn 6 Võru Kagukeskuses asuva Kraba kaupluse

tagaruumi ja varastas sealt jope väärtusega 190 eurot koos taskus olnud sõiduki juhtpuldiga

väärtusega 490,89 eurot, e-sigareti väärtusega 80 eurot, võtme ning mobiiltelefoni Samsung

A33 väärtusega 300 eurot;

3.1.3. 30.03.2023 tungis ta grupis koos C.K. ga (endine L ) Tartus Tähe tn 116 asuva

ärihoone I korrusel asuvasse AS Lasita kontoriruumi, kust varastas sularaha 606 eurot ja

tekitas sissetungimisega kahju 1669,20 eurot;

3.1.4. 19.06.2023 tungis ta Tartus Kalda tee 42-46 asuvasse korterisse, kust varastas

nokamütsi Nike väärtusega 15 eurot, beeži nokamütsi väärtusega 15 eurot, musta värvi õlakoti

väärtusega 15 eurot ja mootorsõiduki Audi A6 süütevõtme väärtusega 336 eurot;

3.1.5. 19.06.2023 varastas ta Tartust Kalda tee 32 asuvast parklast mootorsõiduki Audi A6

väärtusega 4500 eurot koos selles olnud erinevate esemetega (kaardid, dokumendid, arvuti ja

selle tarvikud, seljakott, riided ja elektripardel) koguväärtusega 2078,99 eurot;

3.1.6. 13.08.2023 tungis ta grupis koos C.K. ega Raadi alevis Nõlvakaare tn 18-4 asuvasse

korterisse, kust varastas meeste käekellad Armani väärtusega 500 eurot, Polar väärtusega 50

eurot ja Blueberry väärtusega 50 eurot ning tekitas sissetungimisega kahju 1884,59 eurot;

3.1.7. 16.09.2023 tungis ta Tartus Kastani tn 42 asuvasse sündmusruumi „Klubi Gutenberg“

ja varastas erinevaid esemeid (iPad, sülearvuti, muusikariistad, tööriistad, elektritarvikud,

helitehnikat, jalatsid) kokku väärtusega 1572,96 eurot;

3.1.8. Ajavahemikus 17.09.2023 kuni 24.09.2023 tungis ta Tartus Riia tn 15a kortermaja

keldrikorrusele ja varastas seal asuvatest panipaikadest elektrilised tõukerattad, tööriistade

tarvikud ja autotarvikud kokku väärtusega 1950 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 7

eurot;

3.1.9. 20.11.2023 tungis ta Kastre vallas Kaagvere keskus 10-19 korterisse, kust varastas

sularaha ja erinevaid esemeid (laadijad ja akud, elektroonikaseadmed, riietusesemed, ehted,

aksessuaarid, tööriistad jms.) väärtuses 27 513 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 122,74

eurot;

3.1.10. 22.–27.12.2023 tungis ta Tartus Aleksandri tn 6-4 asuvasse korterisse, kust varastas

alkoholi, kosmeetikat, isikuhooldusseadmeid, riideid ja jalatseid, ehteid, ravimeid,

elektroonikat ja selle tarvikuid, majapidamistarbeid, kunsti ja dekoratiivesemeid, söögiriistu,

autotarvikuid ja võtmeid koguväärtuses 6264 eurot ja tekitas sissetungimisega kahju 1503,75

eurot;

3.1.11. 16.01.2025 tungis ta Tartus Vaksali tn 17a asuvas hoones ruumi nr 502, kust varastas

sularaha 3670 eurot ja kassasahtli aluse väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega

varalist kahju 82,96 eurot;

3.1.12. 13.02.2025 tungis ta Tartus Kastani tn 8-3 asuvasse korterisse, kust varastas sularaha

ja erinevaid esemeid (ehted ja käekell, isikut tõendavad dokumendid, toiduained ja joogid,

hügieeni ja kosmeetikatarbed, elektroonika, autotarbed, ravimid ja meditsiinitarbed,

taskulamp, kogumisobjektid, õhkrelv ja selle tarvikud) väärtusega 11 724,00 eurot;

3.1.13. 17.02.2025 tungis ta Tartus Kastani tn 50 parklas asuvasse sõidukisse Citröen, kust

varastas erinevaid esemeid (mehhaanilise/elektrilise seadme komponendid ja lisatarvikud)

koguväärtusega 50 eurot ja tekitas sõidukisse sissetungimisega varalist kahju 1172,68 eurot.

Samuti tungis ta samal aadressil asuvasse tootmishoonesse, kust varastas erinevaid esemeid

(elektroonika, laadijad ja IT-tarvikud, toiduained ja joogi, kotid, kirjatarbed, kodutekstiil,

elektripliit jms) kogusummas 2531 eurot ja tekitas sissetungimisega varalise kahju 5582,59

eurot.

Maakohtu otsus

Resolutiivosa

4. Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsusega tunnistati R. Roosmill süüdi KarS § 4231 järgi

(04.12.2022, 15.12.2022, 19.06.2023 episoodid) ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (04.12.2022, 26.01.2023, 30.03.2023,

19.06.2023 episoodid) ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetud liitkaristust 1 aasta ja 6 kuud

vangistust vähendati lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu 1 aastani.

5. Seejärel moodustati KarS § 65 lg 1 kohane liitkaristus Tartu Maakohtu 25.07.2023. a

otsusega nr 1-23-4493 mõistetud 1 aasta, 4 kuu ja 23 päeva vangistusega. Üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti karistuseks 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Sellest arvati

maha Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsuse alusel ära kantud 9 kuud ja 26 päeva vangistust ja

loeti kandmata karistuseks 9 kuud ja 4 päeva vangistust.

6. R. Roosmill tunnistati süüdi KarS § 4231 järgi (20.11.2023, 17.02.2025 episoodid)

ning mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 4231 ja KarS §

424 lg 1 järgi (11.01.2024 episood) ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 5 kuud

vangistust. R. Roosmill tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (13.08.2023,

16.09.2023, 17.-24.09.2023, 20.11.2023, 22.-27.12.2023, 16.01.2025, 13.02.2025, 17.02.2025

episoodid) ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergemad karistused kaetuks raskemaga. Lühimenetluse sätete kohaldamise tõttu vähendatud

karistuseks jäi 3 aastat vangistust.

7. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristuse kandmata osa 9 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis jäi kanda

3 aastat, 9 kuud ja 4 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 26 päeva.

Kandmata 3 aasta, 8 kuu ja 8 päeva pikkuse vangistuse algust arvati kahtlustatavana

kinnipidamisest 17.02.2025.

8. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati täielikult ning R. Roosmillilt mõisteti välja

järgmised summad: OÜ Airok kasuks 372 eurot, D.L. u kasuks 760,89 eurot, M.K. i kasuks

381 eurot, A.Y. i kasuks 1780,79 eurot, G.V. kasuks 300 eurot, K.M.T. e kasuks 250 eurot,

Kultuuritehased OÜ kasuks 2400 eurot, H.L.S. kasuks 40 eurot, J.P. i kasuks 1550 eurot, A.J.

kasuks 407 eurot, J.L. kasuks 25 975,74 eurot, J.O. i kasuks 430 eurot, K.M. kasuks 230

eurot, E.J.K. kasuks 7767,75 eurot, Visuaalimeister OÜ kasuks 1172,68 eurot, OÜ

Erakutsehariduskeskus kasuks 3842,96 eurot ning J.J. a kasuks 8607 eurot.

9. R. Roosmillilt mõisteti välja J.T. i kasuks 200 eurot ja AS Lasita kasuks 2275,20

eurot. See kohustus on solidaarne C.K. ega, kellelt on vastavad summad välja mõistetud Tartu

Maakohtu 04.04.2024 otsusega nr 1-24-1674.

10. Tsiviilhagide täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Tartu Maakohtu 19.02.2024

määrusega arestitud sõiduk Ford S-Max (reg. nr XXX ; hoiukohaga Riia 132, Tartu) ning

sularaha summas 96,81 eurot, mis on kantud Rahandusministeeriumi tagatiste kontole.

11. R. Roosmillilt mõisteti menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisitasud kokku 12

927 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot, kaitsjatasu kokku 2338,12 eurot, sõiduki

avamise kulu 42 eurot, sularaha sissemakse kulu 15 eurot ning sundraha 1329 eurot.

Põhiosa

12. Süüdistus KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavates tegudes on tõendatud R. Roosmilli

ütluste, tunnistajate ütluste, liiklusregistri väljatrüki, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja

asitõendi vaatlusprotokollidega. R. Roosmill juhtis süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades

mootorsõidukit, juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnudki. Kuna need teod ei ole

apellatsioonimenetluse esemeks, neid siinkohal põhjalikumalt ei käsitleta.

13. KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise 11.01.2024 luges

maakohus tõendatuks. Politseiametnikust tunnistaja Indrek Saluvee on kohtueelses menetluses

üle kuulatud kahel korral - nii sündmuse toimumise päeval 11.01.2024 kui ka 12.02.2024.

Tema sõnul saadi juhtimiskeskusest teave, et kontrollida tuleb Rootsi numbrimärkidega (XXX

) sõidukit. Erinevatel ülekuulamistel antud ütlused mõnevõrra erinevad selles, kui palju oli

isikuid sõidukis ajal, kui tunnistaja seda esimest korda liikluses märkas, kuidas sõidukit

Kivilinna Konsumi parklas märgati ning selles olnud mehe isikusamasus tuvastati. Sündmuste

toimumise päeval oli tunnistaja mälupilt täpsem. Kahtlust ei ole selles, et Kivilinna Konsumi

parklas auto liikus ja selles oli ainult üks inimene – R. Roosmill. Asitõendi vaatlusprotokollist

ja selle koostamise aluseks olevalt videosalvestuselt on ta eksimatult äratuntav. R. Roosmill

avaldab politseinikele versiooni, et sõidukit juhtis teine isik, kuid siis ütleb, et isegi kui ta ise

sõitis, mis siis on. Süüdistatav ei olnud politseiametniku ettepaneku peale nõus sõiduki juurde

kutsuma seda väidetavalt juhtinud inimest. Autost leiti amfetamiini. Uriiniproovi ja

terviseseisundi kirjeldamise akti alusel tuvastas ekspert, et R. Roosmillil esines narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joove.

14. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ette heidetavate tegude toimepanemise luges

maakohus samuti tõendatuks. Kuna apellatsioonimenetluse esemeks on ette heidetavatest

tegudest kahe puhul süüdistatava poolt varastatu väärtus, siinkohal ülejäänud episoode

põhjalikumat ei käsitleta.

15. Selle üle, et 16.01.2025 murdis OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidesse sisse R.

Roosmill, vaidlust ei ole. Enda sõnul lõhkus ta tulekustutiga klaasseina augu ja võttis kaasa

kassasahtli aluse koos 160 euroga. See raha jäi talle. Tegelikult tahtis üks töötaja

kindlustuspettust korraldada ja tema pidi sisse murdma ja kassa tühjaks tegema. Järgmisel

päeval, kui ta sai sissemurdmise tellijaga kokku, hakkas viimane rääkima, et kassas oli 5000

eurot ja nõudis temalt 2500 eurot. Lõpuks lahenes asi nii, et ta pidi kindlustuselt saama oma

raha tagasi. Kutsehariduskeskus OÜ juhataja andis detailsed ütlused selle kohta, kus, kuidas

pakituna ja millistes kupüürides varastatud raha oli ning tema ütluste usaldusväärsust

suurendab asjaolu, et osaühingul ei olnud sõlmitud varakindlustuslepingut. Sissetungimisega

tekitati kahju 82,96 eurot, varastatud kassasahtli sisu maksab 90 eurot. Kaupluses oli varguse

hetkel vahetusraha 170 eurot ja 3500 eurot.

16.

13.02.2025 episoodis ei ole samuti vaidlust selles, et R. Roosmill teo toime pani.

Öösel kella 01.00 paiku Kastani tn 8-3 asuvasse koju sisenedes märkas kannatanu J.J. , et toa

aken oli katki löödud, korter segi pööratud ja sealt oli asju varastatud. Varguses kahtlustas ta

naabrinaise Oresja venda, kes elas vanglast välja saades nende keldris. Süüdistatava telefonist

leiti pildid varastatud ehetest, samuti viis ta menetleja MiniRimi kaupluse lähedal oleva

peidiku juurde, kust leiti kannatanule kuulunud esemed. Süüdistatava ütlusi, et tema pole

kannatanu korterist 5000 eurot sularaha võtnud, ei lugenud kohus usaldusväärseks.

Süüdistatava mälupilt korterist ära võetud asjade osas on mõnevõrra hägune – ta on andnud

ülekuulamistel selle kohta mõnevõrra erinevaid ütlusi ja ei pruugi raha ära võtmist mäletada

või ei soovi seda kinnitada. Kannatanu on nimetanud nii sularaha asukoha, kui ka selle,

millistes kupüürides ja kuidas see pakendatud oli.

17. Karistuse mõistmisel hindas kohus R. Roosmilli süü süstemaatilises juhtimisõiguseta

ja joobeseisundis juhtimises keskmiseks. Varguste puhul on süü suur – mh tungis ta sisse

eluruumidesse. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavana on

võimalik arvestada, et R. Roosmill on valdavas osas tunnistanud nii toimepandut kui võtnud

õigeks tsiviilhagid. Lisaks palus ta viimases sõnas toimepandu pärast andeks, näidates sellega

üles kahetsust. Süüdistatavat on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Tartu

Maakohtu 11.09.2019. a otsusega nr 1-19-1364 karistati teda varguste, mootorsõiduki

süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, ähvardamise ning narkootilise ja psühhotroopse

aine suures koguses käitlemise eest liitkaristusena 3 aasta ja 4-kuulise vangistusega, mis tuli

reaalselt ära kanda. Uuesti karistati teda Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsusega nr 1-23-4493

KarS § 331, § 4231 ja KarS § 199 lg 2 p-de 5, 8, 9 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 5 kuud

vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna R. Roosmill üldkasulikku tööd ei teinud ega

järginud ka kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi, pöörati karistus

täitmisele. Ta vabastati ennetähtaegselt, kuid käesolev kriminaalasi näitab, et R. Roosmill

jätkas õigusvastase käitumisega pärast Tartu Maakohtu 25.07.2023. a otsust, pannes seejuures

kuritegusid toime ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles. Eelnevad

karistused ega ka kohtu antud võimalused karistuse vabaduses kandmiseks ei ole

seaduskuulekusele suunavat mõju R. Roosmillile avaldanud. Seetõttu on ainuvõimalik teda

karistada reaalse vangistusega.

18. Kõikide kannatanute esitatud tsiviilhagid rahuldati. Õigusvastaselt tekitatud kahju

kuulub hüvitamisele. Kahju tekitamine on õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on

kannatanu seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Apellatsioonid

19. R. Roosmill palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning ta KarS § 424 lg 1 järgi

11.01.2024. a episoodis õigeks mõista, kuna sel kuupäeval ta autoroolis pole olnud. Samuti

palub ta vähendada karistust ja kannatanute kahjunõudeid 13.02.2025 ja 16.01.2025. a

varguste episoodides. 13.02.2025 ei ole ta sularaha varastanud ning 16.01.2025. a teo puhul ta

varastas 160 eurot, mitte 3900 eurot. Karistust tuleks vähendada, kuna ta tunnistab täielikult

oma süüd, kahetseb tehtut ja tunnistab oma probleemi narkootikumide ja alkoholiga. Karistust

kergendavaks asjaoluks on ka see, et ta oli nõus loovutama oma sõiduauto väärtusega 6000

eurot, et selle arvelt hüvitada mõne kannatanu kahju.

20. Kaitsja Andres Veski palub samuti maakohtu otsuse tühistada R. Roosmilli süüdi

tunnistamises KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 4231 järgi 11.01.2024. a episoodis ja mõista

ta selles süüdistuses õigeks. R. Roosmill eitab, et ta juhtis 11.01.2024 mootorsõidukit.

11.01.2024 ülekuulamisel on tunnistaja I.S. väitnud, et autos oli üks meesterahvas, kes istus

juhi kohal. 12.02.2024 ülekuulamisel mäletas aga tunnistaja, et autos oli 2 inimest, mida ta

esimesel ülekuulamisel ei maininud. Seega on õiged R. Roosmilli ütlused selle kohta, et nad

olid autos kahekesi. Tunnistaja nägi Fordist väljuvat meesterahvast, samas ei selgu tunnistaja

ütlustest, kummalt poolt Fordist mees väljus ja kas ta üldse oli juhiistmel. Samuti ei selgu,

kuhu kadus teine meesterahvas, keda ka eelnevalt autos näha oli. Tunnistaja ei kinnita, et tal

oleks olnud pidev visuaalne kontakt Fordiga ning ta oleks kindlasti näinud kui sealt keegi

väljub. Seega pole välistatud, et selleks hetkeks kui politseipatrull Fordi juurde jõudis, oli juht

juba lahkunud ning sõidukis viibis üksnes R. Roosmill.

21. Kaitsja palub jätta J.J. a tsiviilhagi 5000 euro ulatuses ja OÜ Erakutsehariduskeskuse

tsiviilhagi 3510 euro ulatuses rahuldamata. Väited sularaha omamise ja selle varastamise

kohta pole tõendatud. Kuigi kohus märgib, et puudub alus kahelda kannatanu

ütlustes sularaha olemasolu kohta, ei põhjendata, miks R. Roosmilli

ütlused selle kohta, et ta sularaha ei võtnud, on ebausaldusväärsed. R.

Roosmilli poolt teiste hagide õigeksvõtt näitab pigem just tema ütluste

usaldusväärsust. Pole mõistlikku põhjendust hakata eitama sularaha

võtmist, mis tegelikkuses tema olukorda eriti ei muuda. Eitamata seda, et

inimesed hoiavad kodus sularaha, ei saa arvestamata jätta, et sageli

püütakse varguse ohvrite poolt hagis esitatavat nõuet suurendada,

tingituna näiteks vihast sissetungija vastu. Seetõttu ei saa pelgalt

kannatanu ütlustega tõendatuks lugeda R. Roosmilli poolt sularaha 5000

eurot vargust. Sama kehtib ka OÜ Erakutsehariduskeskuse tsiviilhagi

kohta, mille puhul põhinevad kohtu põhjendused täielikult kannatanu

ütlustel, mille üle objektiivne kontroll puudub. Pole usutav, et kassasse

jäetakse peale vahetusraha veel lisaks mitu tuhat eurot lihtsalt seisma.

Tsiviilhagi suurus on usaldusväärselt tõendamata.

Menetlus ringkonnakohtus

22. Tartu Ringkonnakohus võttis 19.12.2025 apellatsioonid menetlusse ning andis pooltele

võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 23.01.2026.

23. Prokurör esitas apellatsioonivastuse 23.01.2026. Prokuröri arvates sisaldab kaitsja

apellatsioon juba kohtuvaidluse käigus avaldatud seisukohti, millele on maakohus oma

otsuses põhjaliku ning ammendava hinnangu andnud. 11.01.2024 episoodis ei ole maakohus

lähtunud pelgalt ühe tunnistaja ütlustest, vaid ka asjaolust, et R. Roosmill ei ole nimetanud

isikut, kes väidetavalt siis talle kuuluvat sõidukit Ford S-Max juhtis. Lisaks eelnevale on

kohus arvestanud patrullpolitsei vormikaamera salvestiselt nähtuvaga. 16.01.2025. a varguse

teo puhul on R. Roosmilli ütlused väga segadust tekitavad ja mitte järjepidevad, mistõttu on

need tervikuna ebausaldusväärsed. Kannatanute ütlused seevastu on järjepidevad ja

usaldusväärsed. R. Roosmillile mõistetud karistus vastab täielikult süü suurusele ning puudub

igasugune põhjus maakohtu otsuse tühistamiseks.

24. Koos apellatsioonivastusega esitas prokurör ringkonnakohtule tunnistaja M.P. i

taotluse käesolevas menetluses arestitud sõiduauto tagastamiseks talle kui sõiduki omanikule.

M.P. palub tagastada talle temale kuuluv sõiduauto Ford S-Max, registreerimisnumbriga

LMK 400. Tegemist ei ole R. Roosmilli sõidukiga. Tal oli R. Roosmilliga kokkulepe, et

viimane tasub sõiduki eest osade kaupa ning pärast täielikku tasumist annab tunnistaja talle

sõiduki dokumendid ja vormistab ostu-müügilepingu. Kuni selle ajani võis R. Roosmill

sõidukit kasutada. R. Roosmillil ei olnud võimalik sõiduki eest tasumist lõpule viia ja M.P.

tagastas seni tasutud summa. Sõiduk ei ole kunagi R. Roosmilli omandisse läinud ning kuulub

M.P. i arvates jätkuvalt talle. Prokuröri hinnangul tuleb see taotlus jätta rahuldamata (või läbi

vaatamata). Nimelt on M.P. varasemalt menetluses üle kuulatud ning ta on kinnitanud

sõiduki müümist (mitte rentimist) R. Roosmillile. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et R.

Roosmill käsitleb oma apellatsioonis sõiduautot Ford S-Max endale kuuluvana, kuna taotleb

karistuse vähendamist põhjusel, et oli nõus hagide katteks sõiduautost loobuma.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

25. Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsioonide

väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste

tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus kõiki neid

põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama.

Kolleegium keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele. Esmalt käsitletakse

süüdistust KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi (I) ja neid varguse episoode, millega tekitatud kahju

suurus on vaidlustatud (II). Seejärel antakse hinnang mõistetud karistusele (III) ning

lahendatakse sõiduki suhtes esitatud taotlus (IV). Lõpetuseks võetakse kokku

apellatsioonimenetluse tulem (V).

(I)

26. R. Roosmilli süüdistatakse mh 11.01.2024 kella 11 paiku Tartus Jaama tn 167 juures

mootorsõiduki Ford S-Max (reg-nr XXX ) juhtimises amfetamiini tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundis. Sama teoga pani ta toime ka juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise. R.

Roosmill vaidleb süüdistusele vastu ning märgib, et sel päeval ta autoroolis ei olnud. Kaitsja

leiab samuti, et R. Roosmilli poolt sõiduauto juhtimine sel päeval on tõendamata. R.

Roosmillil tuvastatud joobeseisundis vaidlust ei ole.

27. Peamine tõend selle kohta, et R. Roosmill süüdistuses kirjeldatud ajas ja kohas

sõidukit juhtis, on tunnistajana 11.01.2024 ja 12.02.2024 ülekuulatud politseiniku I.S.

ütlused. Kaitsja hinnangul on neis ütlustes vastuolud. Ka maakohus möönis, et tunnistaja I.S.

ca kuuajase vahega antud ütlused on mõnevõrra erinevad selles, kui palju isikuid sõiduki

esimesel märkamisel selles oli, kuidas sõidukit Kivilinna Konsumi parklas märgati ning selles

olnud mehe isikusamasus tuvastati (maakohtu otsuse p 23). Seega on maakohus nende

erinevustega tunnistaja ütlustes juba arvestanud, märkides seejuures, et sündmuse toimumise

päeval oli tunnistaja mälupilt toimunust täpsem, kui kuu hiljem ütlusi andes. Ringkonnakohus

nõustub siin maakohtuga.

28. I.S. ütluste kohaselt nägi ta, et otsitav sõiduauto Ford S-Max registreerimisnumbriga

XXX parkis end parasjagu Kivilinna Konsumi parklasse. See tähendab, et tunnistaja nägi, et

autoga sõideti. Tunnistaja sõitis sõidukile võimalikult lähedale, väljus bussist ja andis Fordi

juhile korralduse nendega politsei bussi juurde kaasa tulla. Fordis istus kinnipidamise hetkel

üks meesterahvas – sõiduki juht R. Roosmill (toona veel perekonnanimega K. ). Teistkordsel

ülekuulamisel selgitas tunnistaja, et kui ta esmalt Fordi märkas, istus selles 2 meesterahvast.

Samas selgub esimesest ülekuulamisest, et sellest hetkest kui tunnistaja esimest korda seda

sõidukit märkas kuni momendini, mil R. Roosmill sõiduki juhtimiselt kinni peeti, läks ca pool

tundi aega. Seega on täiesti võimalik, et n-ö esmasel märkamisel oligi Fordis istumas 2

meesterahvast. Siiski on selge, et ajal, mil sõiduk juba Kivilinna Konsumi juurde parkis ning

tunnistaja sõiduki juurde läks, oli selles autos vaid üks inimene ehk sõidukit sel hetkel

juhtinud R. Roosmill. Tunnistaja on mh kinnitanud, et sõiduki ümbruses ta isikuid ei näinud.

Ka pole tunnistaja öelnud, et vahemikus, mil ta parkima hakanud Fordi märkas kuni sõidukini

jõudmiseni oleks ta selle vahepeal silmist kaotanud. 11.01.2024. a vaatlusprotokollist nähtub,

et sõiduk asetses Kivilinna Konsumi Anne tänava poolses küljes. Tunnistaja on öelnud, et just

Anne tänavalt ta tuli. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et Ford oleks vahepeal tunnistaja

vaateväljast kadunud, ning seda veel nii pikaks ajaks, et sõiduki juht sai autost väljuda,

võtmed R. Roosmillile anda, R. Roosmill ise juhi kohale istuda ning väidetav juht sõiduki

ümbrusest kaduda.

29. Prokuratuur on kohtu ette toonud tõendid, mis kinnitavad, et sõidukit juhtis

süüdistuses märgitud ajal ja kohas just R. Roosmill. Viimane on aga asunud väitma, et autot

juhtis hoopis keegi A.Z. /S. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et asudes n-ö

aktiivsesse kaitsesse, tuleb selle tõestuseks esitada tõendeid või vähemalt luua reaalne

võimalus oma väidete kontrollimiseks. Vastupidisel juhul pole alust rääkida kõrvaldamata

kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK nr 3-1-1-120-03 p 29). Antud

juhul on R. Roosmilli väide teise juhi kohta jäänud paljasõnaliseks. Lisaks taotles süüdistatav

asja lahendamist lühimenetluses, mis tähendab sisuliselt seda, et R. Roosmill nõustus sellega,

et kriminaalasi lahendatakse tuginedes üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Alternatiivselt

oleks R. Roosmillil olnud võimalus üldmenetluses taotleda tunnistajana väidetava sõidukijuhi

ülekuulamist.

30. Viimaks, nagu ka maakohus asjakohaselt on viidanud, nähtub 18.01.2024. a asitõendi

vaatlusprotokollist, et pärast esmast versiooni teisest sõidukit juhtinud isikust, ütleb R.

Roosmill politseiametnikule, et isegi kui tema sõitis, mis siis on (V kd tl 200).

31. Eeltoodust tulenevalt jäävad apellantide väited tagajärjetuks. Tõendatud on, et R.

Roosmill pani 11.01.2024 toime KarS § 424 lg 1 ja § 4231 järgi kvalifitseeritava teo.

(II)

32. Maakohus luges tõendatuks, et R. Roosmill tungis 13.02.2025 Tartus Kastani tn 8-3

asuvasse korterisse, kust varastas sularaha 5000 eurot ja erinevaid esemeid kokku väärtusega

3607 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu J.J. a tsiviilhagi 8607 euro nõudes täielikult.

Esemete varguses vaidlust ei olnud. Küll aga ei tunnista R. Roosmill 5000 eurot sularaha

varastamist.

33. Maakohus luges sularaha varguse tõendatuks kannatanu ütlustega, leides, et nende

usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu ütlused

on usaldusväärsed. J.J. a on kriminaalasjas korduvalt üle kuulatud. Esimesel ülekuulamisel

rääkis ta, et riidekapis oli 5000 eurot sularaha, 50-eurostes kupüürides. Teisel ülekuulamisel

lisas ta, et kupüürid olid spetsiaalse pruuni värvi rahapaki kummiga kinni pandud. Kolmandal

ja neljandal ülekuulamisel jäi ta selle juurde. Selleks, et kõik varastatud esemed tuvastada, on

kannatanu teinud põhjalikku tööd. Samuti on kannatanu näinud algusest peale vaeva, et

esemed tagasi saada, näiteks kontrollis ta pandimaju ja suhtles Tavidiga. Esemete kohta, mille

väärtust on võimalik tõendada, on vastavad tõendid toimikus olemas. Samuti on kannatanu

tsiviilhagi jooksvalt korrigeerinud vastavalt politseist tagasi saadud esemetele ning loobunud

sissetungimise käigus lõhkumisega tekitatud kahjust, kuna seda polnud tal dokumentaalselt

võimalik tõendada. On selge, et sularaha olemasolu ja selle vargust ongi kannatanul raske

tõendada. Seega on kannatanu ütlused peamiseks tõendiks. Ühtegi põhjust nende ütluste

usaldusväärsuses kahelda ei ole.

34. Kannatanu ütlustele on vastu panna süüdistatava ütlused, mis on menetluse käigus

muutunud. Kui R. Roosmill alguses teatud esemete vargust Kastani 8-3 korterist ei

tunnistanud, siis hilisemal ülekuulamisel kinnitas ta, et kõik kahtlustuse teksti loetelus olevad

esemed on ta sealt korterist võtnud (vt ka maakohtu otsuse p 97). Sellest nähtub, et

süüdistatava mälupilt vargusest on kas puudulik ning ta ei mäleta täpselt kõike, mida varastas

või ta on teadlikult osade asjade varastamist alguses eitanud. Seega nõustub kolleegium

maakohtuga, et arvestades äravõetud asjade kogust, on võimalik, et R. Roosmill ei pruugi

sularaha võtmist lihtsalt mäletada või seda tunnistada.

35. Eeltoodust tulenevalt jõuab ringkonnakohus maakohtuga samale järeldusele –

R.Roosmill on 13.02.2025 Tartus Kastani tn 8-3 korterisse sisse tunginud ja varastanud sealt

erinevaid esemeid ja 5000 eurot sularaha. Seetõttu puudub alus ka kannatanu J.J. a tsiviilhagi

osaliselt rahuldamata jätta.

36. Teine varguse episood, millega R. Roosmill täielikult ei nõustu, puudutab 16.01.2025

Tartus Vaksali tn 17a asuvasse OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidesse sissetungimist.

Maakohus tuvastas, et R. Roosmill varastas sealt sularaha 3670 eurot (3500 eurot + 170 eurot

vahetusraha kassas), kassasahtli aluse väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega

varalist kahju 82,96 eurot. Jällegi ei ole vaidlust selles, et R. Roosmill süüdistuses kirjeldatud

ajal eelmainitud aadressile sisse tungis, lõhkus seejuures klaasseina ja võttis kaasa kassasahtli

aluse koos selles olnud vahetusrahaga. R. Roosmilli sõnul oli selles küll 160, mitte 170 eurot.

Ülejäänud 3500 eurot ei ole ta enda sõnul varastanud. Ka kaitsja leiab, et kõnesolev tegu on

tõendamata.

37. Peamiseks tõendiks sularaha varguse osas on taas kannatanu esindaja ütlused. OÜ

Erakutsehariduskeskus juhatuse liige V.S. e sõnul oli 3500 eurot 50-eurostes kupüürides, mis

oli eraldi minigrip kotis ja asus kassasahtli tagumises osas, s.o peale kassasahtli alust. 3500

eurot pani ta sahtlisse 2024. aasta novembris. Ta kontrollis seda raha nii, et kui sahtli lahti

tõmbas, oli näha, et see on olemas. Raha oli kannatanu esindaja sõnul enne vargust kindlasti

kassas ja seda oli kokku 3670 eurot.

38. Ka ringkonnakohus peab kannatanu esindaja ütlusi usaldusväärseteks. Kannatanu

esindaja on piisavalt detailselt kirjeldanud, kus raha asus, mis ajast alates raha seal oli, kuidas

see oli pakendatud ja milliseid kupüüre sisaldas. Lisaks on kannatanu esindaja veendunud, et

rahasumma oli enne vargust kassas olemas, sest kassa avamisel paistis kassa tagaosas olev

rahapakk siiski välja.

39. Siinkohal leiab ringkonnakohus sarnaselt prokuröriga, et R. Roosmilli ütlused selles

episoodis on olnud segased ning mitte järjepidevad. R. Roosmilli sõnul palus keegi kannatanu

poole pealt see vargus toime panna ning tegu pidi olema kindlustuspettusega (VIII kd tl 93).

Maakohus tuvastas, et kannatanul puudus varakindlustus ning tõendamist ei leidnud

süüdistatava versioon n-ö tellitud sissemurdmise ehk kindlustuspettuse kohta.

40. Kaitsja hinnangul pole usutav, et kassasse jäetakse peale

vahetusraha veel lisaks mitu tuhat eurot lihtsalt seisma. Kaitsja argument

põhineb üldistusel ettevõtete tavapraktika kohta, kuid see ei ole

konkreetse kriminaalasja seisukohalt määrav. Asjaolu, et “tavaliselt”

viiakse suuremad sularahasummad päeva lõpus ära, ei välista võimalust,

et konkreetsel kannatanul oli ettevõtte kassas eraldi pakituna 3500 eurot.

Kriminaalmenetluses tuleb hinnata konkreetseid tõendeid. Antud juhul on

kannatanu esindaja kinnitanud, et kassas oli vahetusraha 170 eurot ja

lisaks 3500 eurot. Kohtud on pidanud kannatanu ütlusi usaldusväärseks.

Seega tuleb otsuse tegemisel tugineda nendele ütlustele, mitte paljude

ettevõtete seas levinud praktikale.

41. Eelnevat kokku võttes asub ringkonnakohus samuti seisukohale, et

R. Roosmilli süü 16.01.2025. a varguses on tõendamist leidnud. R.

Roosmill varastas OÜ Erakutsehariduskeskus ruumidest sularaha 3670

eurot (3500 eurot + 170 eurot vahetusraha kassas), kassasahtli aluse

väärtusega 90 eurot ning tekitas sissetungimisega varalist kahju 82,96

eurot. Kannatanu tsiviilhagi kuulub täielikult, s.o 3842,96 euro ulatuses

rahuldamisele.

(III)

42. R. Roosmill taotles talle mõistetud karistuse vähendamist, paludes kergendavateks

asjaoludeks lugeda oma süü tunnistamise, tegude kahetsemise ning tsiviilhagide hüvitamise

katteks enda sõiduauto vabatahtliku loovutamise.

43. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtul on karistuse mõistmisel küllaltki suur

otsustamisvabadus (vt RKKK 3-1-1-70-16, p 11), mistõttu ei saa apellatsioonikohus muuta

maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse

ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust

kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.

44. Maakohus juba arvestas karistuse mõistmisel R. Roosmilli apellatsioonis väljatoodud

asjaolusid – süü tunnistamist ja kahetsust – kui karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti

arvestas kohus, et R. Roosmill on valdavas osas võtnud õigeks esitatud tsiviilhagid. Veel

märkis maakohus, et kergendavate asjaolude esinemine on ka põhjuseks, miks kohus peab

lõppastmes võimalikuks karistada R. Roosmilli varguste eest kergema karistusega kui seda

taotles kohtuvaidluses prokurör. Kolleegiumi hinnangul on maakohus arvesse võtnud

karistuse mõistmise eesmärke ning mõistnud R. Roosmilli teosüüle vastavad karistused.

Üksikkaristused ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus jäävad muutmata.

(IV)

45. Prokuratuur esitas koos apellatsioonivastusega M.P. i 19.01.2026 Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile saadetud taotluse. M.P. palub talle tagastada sõiduauto Ford S-Max

(reg nr LMK 400). Meil oli Roman Roosmiliga kokkulepe, et ta tasub sõiduki eest raha osade

kaupa ning pärast täielikku tasumist annan talle sõiduki dokumendid ja vormistame ostu-

müügilepingu. Kuni selle ajani lubasin tal sõidukit kasutada. Kuna Roman Roosmil paigutati

kinnipidamisasutusse, ei olnud tal võimalik sõiduki eest tasumist lõpule viia. Lisaks olid tema

abikaasal O.R. il rahalised raskused, mistõttu tagastasin talle kogu summa, mille Roman

Roosmil oli sõiduki ostuks seni tasunud. Seega ei ole sõiduk kunagi Roman Roosmili

omandisse läinud ning kuulub jätkuvalt mulle.

46. Sellise info teatavaks saamine maakohtu otsuse tühistamist või muutmist ei tingi.

Sõiduk võeti ära R. Roosmilli valdusest (V kd tl 189-191) ning asjaõigusseaduse § 90 lg 1

kohaselt valdaja omandiõigust eeldatakse. Sõiduk arestiti tsiviilhagide tagamiseks (V kd tl

31–35) ja jäeti kaevatava otsusega rahuldatud nõuete tagamiseks aresti alla.

47. Kriminaalmenetluses tehtav vara arestimise otsustus ei puuduta isikut, kes ise ei ole

selle otsustuse adressaat: selline isik saab enda vara arestist vabastamiseks kasutada

tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid (RKKK 1-20-1149/34 p 34). Riigikohtu tsiviilkolleegium on

leidnud, et juhtudel, mil kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise

kolmanda isiku õigusi, kes ei ole olnud menetlusosaline, on võimalik tugineda täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-le 222 (RKTK 3-2-1-94-11 p 16 ja 3-2-1-127-06 p 8). Sarnaselt kohaldub

TMS § 222 ka siis, kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 alusel ekslikult arestitud mingi

ese, sh vallasasi, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole. See tähendab,

et arestimismäärus ei võta selle adressaadina nimetamata isikult võimalust nõuda TMS § 222

lg 1 alusel vara arestist vabastamist. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on

sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks

tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (RKKK 3-1-1-95-13 p 10).

48. M.P. il tuleb oma väidetava omandiõiguse kaitseks pöörduda maakohtusse

tsiviilkorras.

(V)

49. Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. R. Roosmill on toime pannud

kõik temale süüdistuses ette heidetud kuriteod. Karistuse mõistmisel ega tsiviilhagide

rahuldamisel ei ole maakohus eksinud. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-

st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16.10.2025. a otsuse muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata.

50. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. R. Roosmillile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi

abi A. Veski esitas 08.12.2025 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks

määramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 45 minutit

ja apellatsiooni koostamisele 70 minutit, mille eest taotleb ta tasu 171,12 eurot, sh käibemaks

33,12 eurot. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub täielikult

rahuldamisele.

51. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 alusel R. Roosmilli

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)