1-25-4189/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja

koht

9. märts 2026. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-4189

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Einar Krügeri süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p

1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus

Apellant

süüdistatava Einar Krügeri kaitsja Karine Nersesjan

Süüdistatav

Einar Krüger (isikukood 35405140018, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses, kd III tlk 36)

Prokuratuur

Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Lauri Jõgi

Kannatanu

L.O

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsus osas, mis puudutab Einar

Krügeri süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 178 lg 1 alusel, Einar Krügerile

liitkaristuse mõistmist, süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist ning

asitõendite – mälupulga ja lauaarvuti boksi - konfiskeerimist ja hävitamist.

2. Teha tühistatud osas uue otsuse, millega:

2.1 mõista Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi õigeks;

2.2 vähendada Einar Krügerile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistust 8

aastat KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks

karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust;

2.3 tagastada kohtuotsuse jõustumisel, pärast KarS § 178 lg 1 kuriteo esemeks olnud

keelatud materjali eemaldamist ja hävitamist Einar Krügerile temalt ära võetud

mälupulk DataTraveler 128 MB ja lauaarvuti boks HP;

2.4 määrata, et Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

menetluskulu 4161,54 eurot. Süüdistataval on võimalik hüvitada menetluskulu 12

kuu jooksul perioodiliste osamaksetega, kuid igakuise makse suurus peab olema

esimesed 11 kuud vähemalt 346,75 eurot ning viimane osamakse 347,29 eurot.

3. Rahuldada osaliselt kaitsja apellatsiooni.

4. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi Karine

Nersesjani poolt Einar Krügerile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

tasu suuruseks 357,12 eurot.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulu 357,12 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Esitatud süüdistus.

1. Einar Krügerile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 178 lg 1 järgi, sest ta:

-

lõi 27. aprillil 2025. a enne kella 18.31 XXX Tallinnas asuvas korteris tekkinud

olmetüli tagajärjel L.O-d vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe

piirkonda. Einar Krügeri tekitatud tervisekahjustustest oli eluohtlik kannatanu kaelal,

vasaku kõrvalesta all olev torke-lõikehaav, sest sellega kaasnes arteriaalne verejooks;

-

hoidis kuni 27. aprillini 2025. a oma kodus, XXX Tallinnas asuvatel andmekandjatel

ajavahemikus 11. oktoober 2023. a – 1. märts 2025. a 514 salvestatud pornograafilise

sisuga pildi- ja 2 videofaili alla 18-aastastest inimestest ning 455 pornograafilise ja

erootilise sisuga pildifaili alla 14-aastastest inimestest. Need failid ei olnud loodud

vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes ja isiklikuks tarbeks.

Maakohtu otsus vaidlustatud osas.

2. 9. detsembri 2025. a otsusega Harju Maakohus:

-

tunnistas Einar Krügeri KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 8

aastat;

-

tunnistas Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 1

aasta;

-

suurendas KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõistis Einar

Krügerile liitkaristuseks 9 aastat vangistust;

-

vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel Einar Krügerile mõistetud karistust 1/3 võrra ning

luges lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust;

-

jättis tõkendi vahistamine muutmata, luges KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse

karistusaja hulka ja määras, et karistuse kandmist hakatakse arvestama alates 28.

aprillist 2025. a;

-

määras kindlaks menetluskulud ja selle tasumise korra;

-

määras kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed.

3. Maakohtu põhjendused, mis puudutavad Einar Krügeri süüdi tunnistamist KarS § 118 lg 1

p 1 järgi, olid kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Tuvastatud asjaolud ja nende põhjal tehtud järeldused.

Einar Krüger ja L.O läksid 27. aprillil 2025. a poodi ja ostsid sealt kell 12.49 alkoholi, mille

eest maksis süüdistatav. Kui nad poes olid, siis L.O-l nähtavaid vigastusi ei olnud. Pärast

poeskäiku läksid süüdistatav ja kannatanu Einar Krügeri koju XXX Tallinnas asuvasse

korterisse ja hakkasid seal alkoholi tarvitama. L.O väljus süüdistatava korterist kell 18.31 ja

hakkas Niidi tn haljasala kaudu liikuma XXX suunas. Kannatanu liikus vaevaliselt, kukkus

vahepeal pikali ja tema kaelal, kätel ning näopiirkonnas on näha verekahtlast määrdumist.

Kuigi süüdistatav avas kell 18.42 korraks trepikoja välisukse, kutsus L.Ole kiirabi juhuslik

möödakäija ning kannatanu hospitaliseeriti.

Haiglas tuvastati L.Ol järgmised tervisekahjustused: ca 55mm haav paremal põsel, ca 23mm

kriimustus ninal, ca 7mm pikkune vigastus, haavad vasakpoolsel kõrval ja kõrva tagaosas,

haav kaela esipinnal, ca 60mm ja 30mm pikkusega haavad vasaku käe käsivarre pealmisel

küljel, haav vasakpoolse käe kolmanda sõrme siseküljel, haav neljanda sõrme siseküljel, ca

20mm pikkune vigastus parema käe peopesas, punetav vigastus rindkere ülaosa vasakus

pooles ning hematoom vasaku jala pealmisel küljel.

Einar Krüger ja L.O läksid süüdistatava kodus alkoholi tarvitades tülli ning süüdistatav lõi

kannatanut noaga, sest enamik kannatanul tuvastatud tervisekahjustused on torke-

lõikehaavad. Seda, millise noaga Einar Krüger L.O lõi, pole võimalik tõsikindlalt öelda. L.Ol

tuvastatud tervisekahjustustest oli eluohtlik haav, mis asus vasaku kõrvalest alaosa piirkonnas,

sest vigastusega kaasnes arteriaalne verejooks, mille sulgemiseks oli vaja kasutada invasiivset

ravimeetodit.

3.2 Süüdistatava tegevus vastab KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivsele ja subjektiivsele

teokoosseisule.

Einar Krüger lõi L.O noaga vähemalt 10 korda ja tekitas talle tervisekahjustusi, millest üks

osutus eluohtlikuks. Löögid tegi süüdistatav eesmärgiga kahjustada kannatanu tervist: ta

lahendas nendevahelise konflikti noaga ning tegi sellega mitu lööki L.O pea- ja

kaelapiirkonda, mis on elutähtsad organid.

Kannatanut korduvalt lüües vallandas Einar Krüger oma teadliku ja ohtliku tegevusega

kausaalahela kulgemise ning kiitis löögist tekkinud tagajärjed vähemalt kaudse tahtlusega

heaks. Selliseid andmeid, mis annaks alust öelda, et süüdistatav ei olnud võimeline ette

nägema põhjuslikku seost löömise ja saabunud tagajärje vahel, asjas ei ole. Ka ei ole

tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis Einar Krüger loota, et tema

noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi. Eeltoodut toetab tõsiasi, et süüdistatav

kannatanule abi ei kutsunud. Lisaks ütles Einar Krüger seda, et ta nägi korteris verd ning talle

ei saanud märkamatuks jääda seegi, et tema enda riided olid verised. Järelikult pidi Einar

Krüger mõistma nii kannatanule tekitatud tervisekahjustuste ulatust kui ka sellega kaasnevaid

riske L.O elule. Süüdistatav kasutas kinnipidamisel kannatanu adressaadil sõna kutu, mis

tähendab kõnekeeles surma ning seega oli ta oma ründe intensiivsusest teadlik ning pidas

isegi võimalikuks kõige raskema tagajärje ehk surma saabumist.

3.3 Einar Krügeri teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole.

Kaitsja väide, et süüdistatav oli hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes, ei ole põhjendatud.

Tõendite põhjal ei pea paika see, et kannatanu ründas süüdistatavat esimesena. Einar Krügeri

ütlused selle kohta, et L.O lõi teda oma seisukohtade kinnitamiseks rusikaga kas kusagile

vastu rinda või õlga, ei ole usaldusväärsed. Samal õhtul kell 23.04 toimunud süüdistatava

läbivaatusel tal mitte mingisuguseid nähtavaid vigastusi ei tuvastatud. Süüdistatava

kirjeldatud vastastikuse rüseluse kasuks ei räägi fakt, et kannatanul tuvastati arvukalt

enesekaitsele viitavaid vigastusi. Ise esimesena rünnates oleks kannatanu osanud süüdistatava

rünnet oodata. Selle poolt, et kannatanu jaoks oli süüdistatava rünne ootamatu, räägib peale

selle, et sündmuskohal rüselusele viitavaid jälgi ei leitud, just tõsiasi, et L.O oli Einar

Krügerist noorem ja tugevam ning tema füüsiline üleolek ei saanud jääda süüdistatava jaoks

märkamatuks.

Einar Krügeri versiooni kannatanu väidetavale löögile järgnenud rüselusest ei toeta tõsiasi, et

süüdistatava kampsunilt väga palju verd ei leitud. Märksa rohkem verejälgi oli Einar Krügeri

pükstel, mis tähendab, et süüdistatav oli kas põlvili või käpukil või kummargil kannatanu

juures. Oluline on ka eluohtlikuks kujunenud haava kanal, mis kulges suunaga ülevalt alla.

See tähendab, et L.O pidi löögi hetkel olema sellises asendis – kas pikali või kukkunud - mis

võimaldas süüdistataval noaga ülevalt alla lüüa.

Süüdistatava väide, et ta ei saanud enda kaitsmiseks katkise sõrmeluu tõttu käega vastu lüüa ja

haaras sellepärast midagi kätte, pole õige. Vastab tõele, et Einar Krüger pöördus 26. märtsil

2025. a arsti vastuvõtule, sest talle kukkus eelmisel päeval kast labakäe peale, kuid röntgenis

sõrmeluumurdu ei tuvastatud.

See, et Einar Krüger on politsei vormikaamera salvestisel tarvitatud alkoholi tõttu praktiliselt

liikumis- ja kõnevõimetu, ei näita süüdistatava võimekust kannatanu ründamise ajal, sest

politsei saabus sündmuskohale mitu tundi hiljem. Vastuseks politseiametniku küsimusele

ütles Einar Krüger, et oskab lüüa, sest on selleks koolitatud.

Hädakaitseversioonile räägib vastu ka süüdistatava teojärgne käitumine. Pärast kannatanu

ründamist jätkas Einar Krüger alkoholi tarvitamist ja ootas politseid, s.o lootis sellele, et teda

ei seostata kannatanule tekitatud vigastustega. Võimaliku hädakaitse korral on eluliselt

usutav, et süüdistatav oleks ise politsei poole pöördunud.

Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et Einar Krügerit on varem välisriigis karistatud isikuvastase

kuriteo toimepanemise eest ning selle asjaolud on suuresti kattuvad käsiloleva asjaga. Samuti

näitab varasem karistus seda, et süüdistatava jaoks pole võõras lahendada vastastikuseid

erimeelsusi vägivallaga.

Kõiki asjaolusid kogumis silmas pidades on viited kannatanu varasemale karistatusele KarS §

121 järgi asjakohatud.

4. Maakohtu põhjendused, mis puudutavad Einar Krügeri süüdi tunnistamist KarS § 178 lg 1

järgi, olid kokkuvõtlikult järgmised.

4.1 Tuvastatud asjaolud ja nende põhjal tehtud järeldused.

Einar Krügeri kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel leiti ning võeti mh kaasa

järgmised esemed: kahtlustatava nutitelefon, USB mälupulk ja lauaarvuti. Esemete kaasa

võtmine oli seaduslik ja KarS § 178 lg 1 objektiivses teokoosseisus kirjeldatud tegu tõendavad

tõendid seega lubatavad. KrMS § 83 lg 1 kohaselt on üheks vaatluse esemeks sündmuskoht

ning menetlustoimingu käigus võib menetleja koguda tõendeid, sh asitõendeid. USB

mälupulk ja lauaarvuti võeti kahtlustatava kodust kaasa selleks, et vaadata, kas

andmekandjatel võib olla talletatud kahtlustatava ja kannatanu varasemat suhtlust.

Sündmuskoha vaatluse toimetamise ajal ei olnud võimalik veel L.O-d üle kuulata, sest ta

viibis siis erakorralise intensiivravi osakonnas ning Einar Krügeri versioon toimunust oli

vastuoluline. Sel põhjusel pole alust kahelda, et andmekandjad võeti kaasa mõnel muul

eesmärgil.

Sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud esemeid KrMS § 83 lg 1 alusel vaadeldes leiti lauaarvuti

andmekandjalt kokku 971 pildi- ja videofaili, millel on kujutatud alla 18-aastaseid inimesi

pornograafilises situatsioonis ning alla 14-aastaseid inimesi pornograafilises ja erootilises

situatsioonis. Selle üle, et tegu on alaealistega, tegelikult vaidlust ei olegi.

4.2 Süüdistatava tegevus vastab KarS § 178 lg 1 objektiivsele ja subjektiivsele teokoosseisule.

Arvutit, mille andmekandjal failid olid, kasutati aktiivselt, sest pildid ja videod salvestati

ajavahemikul 11. oktoober 2024. a – 01.03.2025. a, s.o seadmeid on kasutatud pikema aja

jooksul. USB mälupulk oli süüdistatava kodus nähtaval kohal. Sellepärast, et Einar Krüger

elas korteris üksinda, pole põhjust kahelda, et failid kuulusid talle ning just tema oli see, kes

keelatud materjali omandas ja hoidis. Süüdistatava väide, et pildid soetas keegi teine või olid

need juba varem arvutis, jäi paljasõnaliseks.

Arvestades nii failide arvu kui ka seda, et neil on valdavalt kujutatud puberteediealised

tüdrukud, pole kahtlust, et süüdistatav ei saanud aru sellest, et tegu on alaealistega. Järelikult

pani Einar Krüger teo toime kavatsetult. Iseloomustava asjaoluna ei saa mööda vaadata

sellest, et süüdistatavat on varem, 5. veebruari 2008. a kohtuotsuse alusel KarS § 178 lg 1

järgi karistatud.

5. Menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmine pole põhjendatud.

Kriminaalasja menetluskulu on sundraha 2215 eurot, määratud kaitsja tasu 2388,72 eurot ja

ekspertiisikulu 3315 eurot. Kaitsja taotlus, jätta DNA-ekspertiisi kulu ja kaitsja tasu 2388,72

eurot riigi kanda, pole põhjendatud, sest Einar Krügeri varandusliku seisu kohta ei ole esitatud

ühtegi tõendit. Järelikult pole alust pidada süüdistatavat varatuks. Selleks, et mitte asetada

süüdistatavat raskesse majanduslikku olukorda, võib ta kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3 tasuda

menetluskulu 12 kuu jooksul.

Einar Krügeri kaitsja apellatsioon.

6. Harju Maakohtu otsus tuleb KrMS §-de 338 p 2, 339 lg 2 alusel materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu täielikult tühistada.

Ringkonnakohus peab tegema uue otsuse ning Einar Krügeri talle esitatud süüdistuses

täielikult õigeks mõistma. Einar Krügerile tuleb hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju.

Kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks tuleb rahuldada ning

menetluskulud tuleb jätta täielikult riigi kanda või süüdimõistva otsuse korral osaliselt riigi

kanda.

6.1 Einar Krügeri süüdi mõistmine KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ei ole põhjendatud, sest

süüdistatav tegutses hädakaitses KarS § 28 lg 1 mõttes.

Maakohtu poolt tuvastatud faktid on õiged. Vastab tõele, et Einar Krüger lõi süüdistuses

näidatud ajal ja kohas L.O-d kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe

piirkonda. Maakohtu seisukoht, et Einar Krüger ei tegutsenud L.O-d noaga lüües hädakaitses,

on vale järgmistel põhjustel:

-

kohtu seisukoht, et süüdistatava kirjeldatud rüselusele viitavaid jälgi ei leitud, pole

kooskõlas sündmuskoha vaatlusel tuvastatuga. Menetlustoimingu protokollist nähtub,

et süüdistatava toa põrandal on laiali erinevad esemed;

-

Einar Krügeri ütlustega on tõendatud, et ta pidi ennast kaitsma, sest L.O lõi teda

esimesena rusikaga kas vastu rinda või õlga. Videosalvestiselgi on näha, kuidas

süüdistatav rõhutab, et teda rünnati ja ta oli kaitses;

-

õige on tähelepanek, et Einar Krügeril ei olnud nähtavaid vigastusi. Samas ei ole

nende olemasolu kehtiva kohtupraktika kohaselt hädakaitseseisundi tuvastamiseks

nõutav (RKKKo 1-20-9563 p 13);

-

kohus pidanuks arvestama seda, et kannatanu on vägivaldne, sest teda on varem

korduvalt karistatud KarS §-de 121 ja 120 järgi. Varasemad kohtuotsused näitavad

sedagi, et L.O käitumine on ettearvamatu siis, kui ta on alkoholi tarvitanud;

-

maakohtu viide Einar Krügeri varasemale karistusele ei ole asjakohane, sest see

puudutab üheksa-aasta tagust sündmust, kui süüdistatava füüsis ja tervis olid paremad.

Einar Krügerit iseloomustavate andmete juures väärib märkimist, et kannatanu jaoks

oli ka tavapärane lahendada konflikte vägivallaga;

-

tegu oli olukorraga, kus Einar Krügeri õigushüvede kahjustamise oht oli suur ja

reaalne. Kannatanu on noor, füüsiliselt tugev meesterahvas, kes on varem olnud

vägivaldne ja tema käeulatuses olid noad. Süüdistatav seevastu on eakas, kehva tervise

ja nõrga parema käega inimene, kellel ei olnud võimalik taanduda, sest teda rünnati

kodus. Einar Krüger ei pidanud kannatanust lähtuva vahetu ohu korral jääma ootama

L.O edasisi samme. Ootamatu ründe tõttu ei olnud Einar Krügeril võimalik ka abi

kutsuda;

-

süüdistatava ütlustega on tõendatud, et enne aktiivset kaitsetegevust asus ta esmalt

passiivsele kaitsele öeldes kannatanule, et too võiks lahkuda, millele järgnes

vastastikune rüselus;

-

alkoholijoove oli kindlasti üks tegur, mis takistas süüdistataval diivanilt püsti tõusmast

selleks, et kannatanu ründe eest põgeneda. Siin tuleks arvestada videosalvestisega,

millelt nähtub, et alkoholijoobes süüdistatav istub maas, tal ei ole jalatseid ning ta

suudab vaevalt sündmuskohale saabunud politseinikega suhelda. Nuga oli ründe

lõpetamiseks sobivaim ja säästvaim vahend, sest see oli ainuke ese, mida

alkoholijoobes liikumisraskustega süüdistatav sai tõrjetegevuseks kasutada;

-

seda, mitmenda löögiga eluohtlik tervisekahjustus tekitati, pole võimalik kindlaks

teha. Järelikult pole KrMS § 7 lg 3 sätestatut silmas pidades põhjust väita, et Einar

Krüger jätkas pärast L.O-le eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist kannatanu noaga

löömist. Sel põhjusel tuleb eeldada, et eluohtliku tervisekahjustuse põhjustanud löök

oli viimane ja lõpetas ründe, misjärel süüdistatav katkestas kaitsetegevuse.

Kokkuvõtlikult ei ületanud Einar Krüger hädakaitse piire. Süüdistatava noalöögid olid

spontaansed ja mõeldud enda kaitseks.

6.2 Einar Krügeri süüdi tunnistamine KarS § 178 lg 1 järgi ei ole põhjendatud, sest

andmekandjate äravõtmisel rikuti kriminaalmenetlusõigust.

Lauaarvuti HP ProDesk 400 ja USB mälupulk Kingston DataTraveler võeti kaasa 30. aprillil

2025. a toimunud sündmuskoha vaatlusel. Olukorras, kus kahtlus, et Einar Krügerit on alus

kahtlustada teiseski kuriteos, vajas menetleja läbiotsimismäärust.

Kriminaalasjas tehti sündmuskoha vaatlust kaks korda: 27. aprillil 2025. a ja 30. aprillil 2025.

a. Järjekorras teine menetlustoiming toimus ilmselt pärast seda, kui menetleja sai teada Einar

Krügeri varasemast karistusest KarS § 178 lg 1 järgi. Maakohtu mõttekäik, et andmekandjad

võeti kaasa veendumaks, kas alkoholilembesed Einar Krüger ja L.O on varem suhelnud, pole

adekvaatne. See, et 71-aastane süüdistatav suhtles kannatanuga arvuti kaudu või kasutas

sellek mälupulka, pole tõenäoline.

Kokkuvõtlikult rikkus menetleja tahtlikult kriminaalmenetlusõigust, sest läbiotsimise asemel

võeti andmekandjad ära sündmuskoha vaatluse käigus. Toimingul puudus vähimgi seos

menetletava kuriteoga.

7. Maakohus ei arvestanud Einar Krügerilt menetluskulusid välja mõistes asjaoludega, mis

õigustavad menetluskulude osalist riigi kanda jätmist.

Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu süüdimõistva otsuse muutmata, tuleb see osaliselt

tühistada menetluskulusid puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta osa menetluskulu

riigi kanda. Sellise taotluse esitas maakohtus toimunud kohtuvaidluses tegelikult prokurör.

Maakohus taotlust põhjendatuks ei pidanud öeldes, et süüdistatav pole varatu. Siinkohal

väärib märkimist, et Einar Krüger on eakas – 72-aastane pensionär, kes elab üürikorteris, mis

pole isegi korter, vaid tuba. Süüdistataval ei ole mitte mingisugust kinnisvara või muud vara

ning arvestades seda ja tema vanust ning tervislikku seisundit, on igati põhjust jätta

menetluskulu osaliselt riigi kanda.

Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.

8. Einar Krügeri kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

8.1 Maakohtu käsitlus Einar Krügeril hädakaitseseisundi puudumise kohta on veatu. KrMS §

7 lg 3 kohaldamiseks alust pole, sest vastupidiselt süüdistatavale kinnitavad eeskätt

sündmuskoht, süüdistataval seljas olnud riiete vaatlus ning kannatanul tuvastatud ja

süüdistataval puudunud vigastused sellest, et Einar Krüger lõi ja jätkas L.O löömist ajal, mil

kannatanust mitte mingisugust ohtu ei lähtunud. Lisaks tuvastas maakohus, et kannatanu ei

suutnud oma ealist ja füüsilist üleolekut antud maksma panna ning tema varasem karistatuski

asjasse ei puutu.

8.2 Apellandi väide, et Einar Krügeri varasem karistatus KarS § 178 lg 1 järgi selgus alles

pärast esmast sündmuskoha vaatlust, on oletuslik. Menetlejal tuleb isiku vahistamise soovi

korral tegutseda väga kitsas ajaraamis ning enne taotluse koostamist tehakse ka

karistusregistri päring, mis võtab aega loetud sekundid. Lisaks on esmase sündmuskoha

vaatluse eesmärgiks fikseerida kõige olulisem teave. Täiendav sündmuskoha vaatlus viiakse

läbi hiljem ja siis lähtutakse juba tõendamisvajadusest. Siin kaasatigi täiendavale

menetlustoimingule jäljeekspert ning selleks ajaks oli juba teada ka Einar Krügeri versioon

toimunust. Ka jääb arusaamatuks, millist loogilist menetluslikku vajadust oleks teeninud 30.

aprilli 2025. a menetlustoiming. Süüdistatava vahistamiseks täiendav kahtlustus vajalik ei

olnud, sest isik vahistati niigi olemasoleva tõendikogumi põhjal. Pelgalt Einar Krügeri vanuse

järgi ei saa teha järeldust selle kohta, kas ta kasutab suhtlemiseks arvutit või mitte, sest juba

selle olemasolu viitab kasutamisele. Eseme asitõendina kaasavõtmiseks on piisav, kui on alust

arvata, et seal võib olla asjakohast tõendusteavet. Isikuvastase kuriteo puhul pole

andmekandjate äravõtmine tavatu.

8.3 Vastab tõele, et prokuratuur taotles menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Samas pole

kohus taotlusega seotud. Võimaldades süüdistataval menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul

arvestaski maakohus tegelikult apellatsioonis toodud asjaoludega.

Ringkonnakohtu seisukoht.

9. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi

tunnistamist KarS § 178 lg 1 järgi, liitkaristuse mõistmist, menetluskulude jaotust ning

asitõendite suhtes kohaldatavaid meetmeid. Tühistatud osas teeb kriminaalkolleegium uue

otsuse, millega mõistab süüdistatava KarS § 178 lg 1 järgi õigeks, jätab osa maakohtu

menetluskulust riigi kanda ja teeb uue otsustuse süüdistatavalt ära võetud arvuti ja mälupulga

kohta. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt

rahuldada ning apellatsioonimenetluse kulu kannab Eesti Vabariik.

I

10. Maakohus ei kohaldanud Einar Krügerit KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistades

ebaõigesti materiaalõigust.

10.1 Apellant ei vaidlusta Einar Krügerile süüksarvatud teo tõendatust ja koosseisupärasust.

Nois küsimustes ei pea vajalikuks apellatsiooni piiridest väljuda ka ringkonnakohus. Kaitsja

argument, et Einar Krügeri vastutus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on hädakaitseseisundi tõttu

välistatud, jääb tagajärjetuks. Nõustumisväärseid maakohtu seisukohti kordamata märgib

kolleegium järgmist.

10.2 Üldistatult tuvastas maakohus, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses, sest vajadust

kaitsetegevuseks ei olnudki. Einar Krüger ründas L.O-d esimesena, mitte vastupidi ja selle

kohta, mis korteris toimus, Einar Krüger usaldusväärseid ütlusi ei andnud.1 Apellatsiooni

rahuldamine eeldab, et ringkonnakohus asub süüdistatava ütluste usaldusväärsuse osas

maakohtust erinevale seisukohale, kuid see ei ole võimalik. Einar Krügeri versioon

hädakaitsest on tõepoolest ülejäänud tõendite ja tuvastatud asjaolude valguses äärmiselt

ebatõenäoline.

10.3 Esiteks ei ole süüdistatava ütluste usaldusväärsuse juures määravaks teguriks see, mida

väitis Einar Krüger sündmuskohale saabunud politseiametnikele. Mingisuguse sündmuse

kohta esitatud versiooni järjepidevus pole kindel märk tõe rääkimisest. Einar Krügeril oli

pärast kannatanu lahkumist piisavalt aega oma positsiooni kujundamiseks ning sarnaselt tõele

võib ka vale jääda ajas muutumatuks. Arvestada tuleb ka Einar Krügeri menetlusseisundit –

tema huvides ei olnud politseile öelda, et ta lõi kannatanut mitu korda noaga lihtsalt

sellepärast, et too tema kodus, tema ostetud alkoholi juues ütles või tegi või ei teinud midagi,

mis talle meelepärane ei olnud.

10.4 Iseenesest on kaitsjal õigus, et kõik löögid ei jäta jälgi ning kehtivas kohtupraktikas

paika pandud lävendi järgi ei pea hädakaitseseisundi tekkimiseks ründe intensiivsusaste olema

selline, millega kaasnevad silmnähtavad tervisekahjustused. Samas ei piirdunud L.O Einar

Krügeri sõnul selle löögiga, millest räägib apellant. Einar Krüger ütles, et kõigepealt lõi L.O

teda rusikaga kas vastu rindu või õlga, siis toimus vastastikune rüselus, mille käigus ta haaras

midagi kätte ja lõi kannatanut. Selle peale hakkas L.O vastu ning lõi teda, kuid kuhu, seda ta

paraku ei mäleta. Kui kõrvutada süüdistatava ütlusi tema läbivaatusel tuvastatuga, siis võib

Einar Krügeri kirjeldatut silmas pidades küll möönda, et L.O korduvatest löökidest ja

vastastikusest rüselusest ei pruukinud nähtavaid jälgi jääda, kuid see on olukorras, kus

kannatanu lõi väidetavalt süüdistatavat ka pärast seda, kui too teda noaga äsas, äärmiselt

kaheldav. Sellises situatsioonis on vastureaktsioon noalöögile tõenäoliselt siiski jõulisem ja

seda enam, kui arvestada kaitsja rõhutusi L.O ea ja füüsise ning süüdistatava kahjuks olnud

jõuvahekorra kohta. Apellandi väitele, miks ei ole põhjust politsei rinnakaamera salvestiselt

nähtuvat Einar Krügeri kainusastet samastada süüdistatava seisundiga sündmuse toimumise

ajal, on maakohus vastanud ning apellatsioonist ei nähtu midagi, mis selle seisukoha ümber

lükkaks. Apellatsioonis maakohtus esitatud väite pelgast kordamisest ei piisa, eeskätt tuleks

ära näidata vead või nõrgad kohad maakohtu argumentatsioonis.

10.5 Apellandi hinnangul ei toeta sündmuskohal avanenud vaatepilt maakohtu tõdemust, et

korteris ei olnud rüselusele viitavaid jälgi. Siin räägib kaitsja maas olnud lauanõudest mis seal

1 vt maakohtu otsuse lk 10 ülevalt lugedes kolmas lõik.

tõepoolest ka olid2, kuid kindel tunnismärk sellest, et L.O ründas Einar Krügerit esimesena,

põrandal asetsenud ja laiali pillutud esemed ei ole. Pealegi on samaväärseid põhjuseid, millest

segadus võis olla tingitud, on teisigi.

10.6 Korteris (s.o kööginurgas ja voodi all) valitsenud korratust silmas pidades pole alust

järeldada, et Einar Krügeri korter oli laitmatult korras ka nendel hetkedel, kui seal ohtralt

alkoholi tarvitati. Maas vedeleval potil ja söögiriistadel ei pruugi sel põhjusel rüselusega mitte

mingisugust seost ollagi. Pärast kannatanu lahkumist jäi korterisse alkoholijoobes süüdistatav,

kes võis seal muulhulgas ka keha kinnitada ja selle käigus nõud maha pillata.

10.7 Veel väärib tähelepanu asjaolu, et praktiliselt tervet korterit – selle põrandat, seinu,

mööblit – katavad verepritsmed, vere voolamis- ja nühkejäljed3. Nood koos pilla-palla maas

vedelevate nõudega võivad iseenesest rääkida kogu korterit hõlmanud rüselusest küll. Pealegi

nähtub sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodelt, et ruumi Einar Krügeri korteris ülearu ei olnud

ning asjaolu, et kannatanul tuvastati enesekaitsele viitavad vigastused, apellant ei vaidlusta.

Kitsukestes tingimustes end noarünnaku eest kaitstes võidakse midagi kusagilt maha tõmmata

ka tahtmatult.

10.8 Kaitsja väiteid süüdistatava ja kannatanu jõuvahekorra kohta on maakohus tegelikult

juba analüüsinud. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et Einar Krügerist tunduvalt noorem ja

parema füüsisega L.O-l tuvastati hulgi enesekaitsele viitavaid torke-lõikehaavu, kuid

süüdistataval seevastu mitte ühtegi (nähtavat) vigastust või kaebust. Järeldus, et rünnak oli

L.O jaoks ootamatu, on toodut silmas pidades korrektne. Mitu nädalat kipsis olnud sõrm,

millele Einar Krüger viitas, nii tõsiseks vigastuseks nagu süüdistatav väitis, maakohtu

hinnangul tõendite kohaselt ei osutunud. Kolleegium lisab, et pealegi jääb väidetava vigastuse

ja sündmuse toimumise vahele arvestatav paranemisaeg ehk ca kuu pikkune ajavahemik4.

Selle kohta, et süüdistatav oleks pöördunud uuesti arsti vastuvõtule kaebusega, et sõrm pole

paremaks läinud, tõendeid ei esitatud. Veel märkis maakohus, et süüdistatava riietest olid

määrdunud eeskätt tal jalas olnud püksid ning kannatanu kaelapiirkonnas paiknenud eluohtlik

noahaav oli antud suunaga ülevalt alla. Maakohtu järeldusi, et seega pidi süüdistatav olema

teatud hetkel kas põlvili või kummargil ning L.O seevastu asetsema löögi tegemise hetkel

oluliselt madalamal, peab kolleegium tõenditel põhinevaks ja neid apellant ka ei vaidlusta.

10.9 Mis puudutab süüdistatava ja kannatanu tausta, siis mõlemat on varem vägivallategude

eest karistatud, ent erinevalt L.O-st on Einar Krüger neid toime pannes kasutanud terariista.

10.10 Kokkuvõtlikult on kolleegium seda meelt, et maakohtu rekonstruktsioon 27. aprillil

2025. a Einar Krügeri korteris toimunust on õige: süüdistatav ja kannatanu läksid teadmata

põhjusel tülli, Einar Krüger üllatas L.O-d noalöökidega ning süüdistatava rünnaku eest end

kaitsta püüdnud ja sealjuures kogu korteri veriseks teinud kannatanu kiirustas oma elu

päästmiseks sealt minema5. Kuivõrd kannatanu Einar Krügerit ei rünnanud ning KarS § 28 lg

1 järgi on hädakaitsest põhjust rääkida üksnes tõrjetegevuse kontekstis, ei olegi apellatsioon

ses osas edukas.

2 vt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabel, fotod nr 20, 25-26, 28-29

3 vt sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabel fotod nr 32-33, 40-41, 20-22, 25-27, 38-41, 50-51, 53, 58-59 kd I tlk

13 ja tlk 20 fotod alates nr 34-119.

4 kd II tlk 6.

5 vt maakohtu otsuse lk 6 ülevalt lugedes neljas lõik.

II

11. Maakohus kohaldas Einar Krügerit KarS § 178 lg 1 järgi süüdi mõistes ebaõigesti

materiaalõigust, sest süüdistatava süüdi tunnistamise aluseks olevad tõendid saadi

kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes.

11.1 Apellandi väitel pole õige maakohtu käsitlus selle kohta, et arvuti andmekandjal ja USB

mälupulgal olnud keelatud pildid ja videod on juhuleid. Kaitsja hinnangul võttis menetleja

need esemed süüdistatava korteris toimunud täiendaval sündmuskoha vaatluse käigus kaasa

teadmisega, et Einar Krügerit on varem KarS § 178 lg 1 järgi karistatud ning seega sooviga

kontrollida, kas andmekandjatel on midagi, mis vastaks KarS § 178 lg 1 objektiivses

teokoosseisus kirjeldatule. Kolleegium peab kaitsja argumente asjakohaseks.

11.2 Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et Einar Krügeri korteris toimetati sündmuskoha

vaatlust kahel korral. Esimest korda toimus see paralleelselt Einar Krügeri kahtlustatavana

kinnipidamisega6 ehk 27. aprillil 2025. a kella 21.30-22.30. Menetlustoimingu lõppedes võttis

menetleja kaasa noad, võtmed, kaks mobiiltelefoni ja esemetelt võetud puuteproovid7.

Sündmuskoha täiendav vaatlus toimus 30.04.2025. a ning siis kaardistati ja talletati koos

EKEI ekspertidega korteris olnud verekahtlased määrdumised. Menetlustoimingu lõppedes

võttis menetleja kaasa mälupulga ja lauaarvuti.8

11.3 Prokuröri selgitusele tuginenud maakohtu tõdemus, et menetleja vajas kannatanu

küsitlemise võimatuse tõttu Einar Krügeri versioonis ilmnenud ebakõlade tõttu objektiivset

tõendit, mille põhjal kontrollida süüdistatava ja kahtlustatava võimalikku suhtlust, ei ole

loogiline ja asjakohane.

11.4 Esiteks võib kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt väita, et raskemate

isikuvastaste kuritegude puhul on käsilolevas asjas kujunenud olukord kohtueelse menetluse

alg- ja teatud juhtudel ka lõppfaasis täiesti tavapärane, s.o kannatanu on kas teadvusetuna

arstide hoole all või surnud ning kahtlustatav on sündmuste kohta esitanud vastuolulise

versiooni. Kiireloomuline küsimus süüdistatava ja kannatanu võimalikust varasemast

suhtlusest olla ei saanud, sest näiteks Einar Krügeri vahistamisküsimus oli täiendava

sündmuskoha vaatluse ajaks (toimus 30.04.2025. a) juba menetleja vaates positiivselt

lahendatud9. Arvestades kannatanu seisundit (vt selle kohta edaspidi) ei olnud ka vähimatki

põhjust teha negatiivset prognoosi selle kohta, et L.O pole tõenäoliselt võimeline ütlusi

andma. Ka ei olnud menetlejal enne L.O ülekuulamist vähimatki põhjust eeldada, et

kannatanu kas keeldub ütlustest või valetab, mistõttu tuleks uurida võimalusi tema ja

süüdistatava vahelise varasema suhtluse kontrollimiseks.

11.5 Teiseks nähtub L.O ravidokumentidest asjaolu, et täiendava läbiotsimise toimumisele

eelnevalt ja selle ajal ei olnud ta teadvusetu. Kannatanu anamneesi kohaselt ei olnud L.O-l 29.

aprillil 2025. a kaebusi, ta sõi-jõi iseseisvalt ning arstid hindasid tema seisundi piisavalt

heaks, et ta viia üle tavaosakonda. Järgmisel päeval ei olnud L.O vastupidiselt maakohtu

väidetule enam intensiivraviosakonnas, vaid ta viidi ruumipuuduse tõttu üle

6 27.04.2025. a kell 21.55, vt kd I tlk 129-132.

7 vt kd I tlk 9-13.

8 kd I tlk 14-19.

9 kd I tlk 152-155.

uroloogiaosakonna pinnale. Õhtul kell 20.30 lahkus L.O haiglast küll omal vastutusel, kuid

kõik eelnev koostoimes tema seisundi kohta tehtud märkustega 29. aprillil 2025. a10 näitab, et

maakohtu seisukoht paika ei pea.

11.6 Kolmandaks on õige apellandi tähelepanek, et isegi juhul, kui jaatada seda, et Einar

Krügeri arvutis oleval andmekandjal võis olla talletunud tema ja kannatanu varasemat vestlust

– erinevalt kaitsjast ei pea kolleegium väga ebatõenäoliseks seda, et 71-aastane inimene

kasutab suhtlemiseks ka arvutit või nutitelefoni – ei ole tõepoolest väga tõenäoline, et

suhtluseks või selle eraldi salvestamiseks kasutati mälupulka.

11.7 Neljandaks on kolleegium päri kaitsjaga, et 27. aprilli 2025. a õhtul kella 21.30 paiku ei

pruukinud menetleja seda, et Einar Krügerit on varem KarS § 178 lg 1 järgi karistatud,

kiireloomuliste menetlustoimingute tõttu (s.o kahtlustatava kinnipidamine ja sündmuskoha

vaatlus) kas teada või teadvustada. Küll aga pidi see fakt olema tõsikindlalt teada Einar

Krügeri vahistamistaotluse esitamise ajaks 29. aprillil 2025. a.

11.8 Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohtul põhjust nõustuda kaitsjaga, et lauaarvuti ja

mälupulk võeti 30. aprilli 2025. a sündmuskoha vaatluselt kaasa sellepärast, et menetleja

tahtis kontrollida, kas arvutis oleval andmekandjal ja mälupulgal on keelatud materjali, mis

võiks viidata KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Apellandil on

õigus selleski, et aluse selliseks kahtluseks andis Einar Krügeri varasem karistus, mitte näiteks

asjaolu, et tema nutitelefoni vaatlusel leiti viiteid või vihjeid keelatud materjalile.

Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kahtluse puhul pidanuks menetleja

esemed Einar Krügeri korterist ära võtma läbiotsimismääruse alusel, kuid seda ei tehtud ning

seega saadi tõendid - ehk lauaarvuti andmekandjal ja mälupulgal olnud keelatud sisuga failid

– kriminaalmenetlusõigust eirates.

12. Kolleegiumi hinnangul oli rikkumine kehtivas kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid

silmas pidades oluline ja see toob endaga kaasa tõendi lubamatuse (vt RKKKo 1-16-6179 p

58).

12.1 Esiteks on juba tuvastatud, et menetleja pidi esemete kaasavõtmisel järgima KrMS §-s 91

sätestatud korda, kuid seda ei tehtud.

12.2 Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et rikkumine oli tahtlik. Menetleja pidi saama

aru, et esemetel pole seost menetletava isikuvastase kuriteoga ja seega on nende kaasa

võtmine KrMS § 83 lg 1 alusel lubamatu. Põhjus esemete kaasavõtmiseks oli väga suure

tõenäosusega üksnes Einar Krügeri varasem karistatus KarS § 178 lg 1 järgi. Selline asjaolu ei

saa eraldiseisvalt mitte kunagi sisustada ega põhistada kuriteokahtlust. Kehtiva kohtupraktika

järgi on menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel üldjuhul käsitatav olulise

rikkumisena, mis peaks kaasa tooma tõendi kasutamiskeelu (RKKKo 3-1-1-114-04).

12.3 Kolmandaks on KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu II, mitte I astme kuritegu.

Arvuti ja mälupulga seadusevastane äravõtmine riivas Einar Krügeri omandiõigust, tõendeid

selle kohta, et toiming riivas oluliselt tema õigust eraelule, ei ole. Avalikkuse huvi KarS § 178

lg 1 sätestatud kuritegude avastamise vastu on kõhklusteta olemas ning Einar Krügeri

andmekandjatel oli keelatud materjali hulk muljetavaldav. Pole välistatud seegi, et piltidel

10 kd I tlk 63-63 pöördel.

kujutatud alaealisi sunniti poseerima, kuid siiski on KarS § 178 lg-s 1 loetletud osategudest

keelatud materjali omandamine ja hoidmine siiski mõnevõrra vähem kaalukad kui näiteks

valmistamine või levitamine.

12.4 Neljandaks ei oleks menetleja saanud tõendeid muu menetlustoiminguga. Tuvastatud

asjaolude valguses oli läbiotsimine ainuke viis esemete äravõtmiseks. Väärib märkimist, et

enne esemete kaasavõtmist ei olnud menetlejal mitte ühtegi pidepunkti, mis viidanuks

kahtlustusele, et Einar Krüger võib olla toime pannud KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

12.5 Viiendaks on tõenditel, mis saadi kriminaalmenetlusõigust rikkudes, Einar Krügeri süüdi

tunnistamisel KarS § 178 lg 1 järgi, määrav tähtsus. Asjas ei ole muid usaldusväärseid

tõendeid, mis vähendaksid menetlusõiguse eiramise teel saadud tõendi kaalu ja võimaldaksid

kogumis Einar Krügeri süüdi mõistmist KarS § 178 lg 1 järgi.

13. Eeltoodu tõttu tuleb Einar Krüger KarS § 178 lg 1 järgi õigeks mõista.

III

14. Einar Krügeri õigeks mõistmise tõttu tuleb ringkonnakohtul apellatsiooni piiridest väljuda

ning korrigeerida maakohtu otsust osas, mis puudutab asitõendite – mälupulga DataTraveler

128 MB ja lauaarvuti boksi HP – konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitamist

kooskõlas KrMS §-ga 126 lg 2 p 4. Lisaks määras maakohus, et mälupulgalt ja arvuti

andmekandjalt saadud andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod

tuleb kustutada.

14.1 Üldjuhul tuleb inimese õigeks mõistmise korral temalt asitõenditena ära võetud esemed

tagastada ja need peavad KrMS § 125 lg 3 järgi olema samas seisukorras, mis nad äravõtmise

hetkel olid. Kehtiva kohtupraktika järgi ei saa aga seda reeglit tõlgendada viisil, mis

kohustaks menetlejat panema toime õigusrikkumist (RKKKm 1-22-1608).

14.2 Käsilolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Einar Krügerilt ära võetud arvuti

andmekandjal ja mälupulgal olnud 969 pildi- ja videofaili kujutasid alla 18-aastaseid inimesi

pornograafilises ja alla 14-aastaseid inimesi pornograafilises ning erootilises situatsioonis.

Neid pilte alles jättes või süüdistatavale tagastades paneks menetleja toime KarS § 178 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo. Järelikult tuleb jätta muutmata maakohtu otsustus, mis

puudutab nende failide kustutamist ning seda tuleb teha viisil, mis tagab, et neid poleks

võimalik taastada. Süüdistatava mälupulga ja arvuti boksi konfiskeerimiseks ja hävitamiseks

alust pole. KarS § 83 lg 1 saab konfiskeerimist kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise

korral. See eeldus ei ole antud juhul täidetud. Järelikult tuleb need esemed Einar Krügerile

kohtuotsuse jõustumisel tagastada.

IV

15. Kahtlustatav ei pea hüvitama DNA ekspertiisikulu ning temalt välja mõistetud kaitsjatasu

tuleb osalise õigeks mõistmise tõttu mõnevõrra vähendada.

15.1 Kolleegium nõustub maakohtuga, et pelgalt inimese vanus pole asjaolu, mis peaks

õigustama menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Oma varatust tuleb tõendada, seda

antud juhul tehtud pole ning nõue tõendite esitamiseks kehtib ka siis, kui menetluskulu palub

osaliselt riigi kanda jätta prokurör.

15.2 Vaatamata eeltoodule peab ringkonnakohus apellandi menetluskulusid puudutavat

taotlust põhjendatuks, sest DNA ekspertiisiks kulunud summat Einar Krüger tasuma ei pea.

15.3 Käsiloleval juhul oli menetluse esemeks isikuvastane kuritegu, kus ei olnud vaidlust selle

üle, et sündmuskohal viibis kaks inimest – süüdistatav ja kannatanu. Einar Krüger pole

menetluse vältel kordagi öelnud, et tema L.Ot noaga ei löönud. See, kuhu ja millega

kannatanut löödi, nähtub ka kannatanu meditsiinidokumentidest ja kohtuarstlikust

ekspertiisiaktist. Menetleja esitas DNA-ekspertiisiks sündmuskohalt leitud nugadelt võetud

puuteproovid ja põhjendas üldteadaolevalt väga kalli ja ressursimahuka ekspertiisi määramist

15. mail 2025. a nii: „Kohtueelse menetluse käigus on tõusetunud vajadus teostada DNA-

ekspertiis, et tuvastada kuriteosündmust puudutavad ja menetluses tähtsust omavad

asjaolud“.

15.4 Ekspertiisi korraldamise aluseks on KrMS § 105 lg 1 järgi tõendamisvajadus. See, millist

KrMS § 62 sätestatud tõendamiseseme asjaolu pidi DNA-ekspertiis aitama välja selgitada

olukorras, kus kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis ja teo toimepannud isik olid teada,

ekspertiisimäärusest ei selgu. Kolleegiumi hinnangul DNA-ekspertiisi määramiseks vajadust

ei olnud. Maakohtu põhjendusi lugedes konstateerib maakohuski DNA-ekspertiisile tuginedes

üksnes seda, et kannatanut võidi lüüa mõne ekspertiisiks esitatud noa või nugadega, sest

nendelt leiti L.O bioloogilist materjali. Samas selle üle, et süüdistatav lõi kannatanut noaga,

vaidlust mitte kunagi ei ole tõusetunudki ning vaidluse tekkimisel oleks selle asjaolu saanud

kindlaks teha ka teiste tõendite abil (eeskätt isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt).

Ekspertiisikulu, mis kaasneb ületõendamisega, süüdistatav kandma ei pea.

15.5 Einar Krügerilt menetluskulusid välja mõistes lähtus maakohus eeldusest, et süüdistatav

mõisteti talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse

osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi mõistmist KarS § 178 lg 1 järgi. Järelikult tuleb

süüdistatava osalise õigeks mõistmise tõttu kooskõlas KrMS § 181 lg 1 korrigeerida ka temalt

välja mõistetud menetluskulu absoluutsummat.

15.6 Einar Krügerile esitatud süüdistusega KarS § 178 lg 1 järgi on seotud üksnes kaitsjatasu.

Ekspertiisikulu puudutab KarS § 118 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistust ning kuna tegu on I

astme kuriteoga, siis II astme kuriteos õigeks mõistmine väljamõistetava sundraha suurust

KrMS § 179 lg-s 1 sätestatut silmas pidades ei mõjuta.

15.7 Määratud kaitsjale makstud tasu oli kokku 2388,72 eurot. Arvestades, et KarS § 178 lg 1

järgi tehtud etteheitega seotud tõendite maht oli võrreldes isikuvastases kuriteos esitatud

süüdistusega pigem vähene ning kaitsja esitas üksnes ühe, tõendi lubatavust puudutava

vastuargumendi, on ringkonnakohtu arvates KarS § 178 lg 1 järgi kvalifitseeritava teoga

seotud kaitsja töö osakaal ca ¼ kriminaalasja kogumahust. Järelikult jääb kaitsjatasu

kogusummast riigi kanda 597,18 eurot ning Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja

mõista 1791,54 eurot.

15.8 Eeltoodu tõttu muutub Einar Krügerilt välja mõistetava menetluskulu absoluutsumma.

Kuna süüdistatav peab tasuma sundraha 2215 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 155

eurot ja kaitsjatasu 1791,54 eurot, siis tuleb süüdistatavalt KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9

ning 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista menetluskulu 4161,54 eurot. Maakohtu otsustust, mis

puudutab menetluskulu ajatamist maksimaalseks perioodiks kooskõlas KrMS § 180 lg-ga 3,

peab ringkonnakohus põhjendatuks.

V

16. Kõike eeltoodut silmas pidades tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel Harju

Maakohtu 9. detsembri 2025. a otsuse osas, mis puudutab Einar Krügeri süüdi tunnistamist ja

karistamist KarS § 178 lg 1 alusel, Einar Krügerile liitkaristuse mõistmist, süüdistatavalt

menetluskulude välja mõistmist ning asitõendite – mälupulga ja lauaarvuti boksi -

konfiskeerimist ja hävitamist. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega:

-

mõistab Einar Krügeri KarS § 178 lg 1 järgi õigeks;

-

vähendab Einar Krügerile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistust 8 aastat

KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 4

kuud vangistust;

-

määrab, et Einar Krügerile tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel, pärast KarS § 178

lg 1 kuriteo esemeks olnud keelatud materjali eemaldamist ja hävitamist, temalt ära

võetud mälupulk DataTraveler 128 MB ja lauaarvuti boks HP;

-

määrab, et Einar Krügerilt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulu

4161,54 eurot. Süüdistataval on võimalik menetluskulu hüvitada perioodiliste

osamaksetega 12 kuu jooksul, kuid igakuise makse suurus peab olema esimesed 11

kuud vähemalt 346,75 eurot ning viimane osamakse 347,29 eurot.

Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada.

VI

17. Einar Krügerile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu kindlaks

määramiseks ja hüvitamiseks. Apellandi taotluse kohaselt tutvus ta maakohtu otsusega, pidas

seejärel süüdistatavaga nõu ning viimaks koostas ja esitas tema huvides apellatsiooni. Kõik

need toimingud on vajalikud ning ajakulu – 120 minutit – mõistlik. Järelikult tuleb kaitsja

taotlus rahuldada ning määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi

Karine Nersesjani poolt Einar Krügerile osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 357,12 eurot.

Apellatsioonimenetluse kulu jääb kooskõlas KrMS § 185 lg 1 Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/