3-26-641/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-641

Määruse kuupäev

9. märts 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

Nikolai Savimägi kaebus Telia Eesti AS vastu

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nikolai Savimägi kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Savimägi esitas 8. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis, et

Telia prion tagastaks kaebajale tema ettemaksu 40 eurot. Aastal 2021, mil kaebaja vabanes

vanglast, jäi telefoni kaardile 40 eurot. Kaebaja soovib nimetatud summat uuele kaardile, kuid

Telia andis vanglale teada, et see ei ole võimalik, kuna möödas on palju aega. Kaebaja sellega

ei nõustu. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine. Eraõigussuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus

tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1).

4. Kuigi vangistuse kandmine vanglas toimub oma iseloomult avalik-õiguslikus suhtes, ei ole

välistatud, et mõnede tegevuste puhul on vanglas kinni peetav isik eraõiguslikus suhtes.

Sarnaseks teenuseks on ka telefonioperaatorina tegutseva Telia Eesti AS teenuse kasutamine.

Kuigi kinnipeetava õigus telefoni teel suhelda tuleneb avaliku õiguse normist

(vangistusseaduse § 28), ei teosta vangla kinnipeetavatele võimaldatavate telefoniteenuse eest

tasumise, sh telefoni kõnekaardil oleva rahasumma ülekandmise osas avalikku võimu. Ka

telefonioperaatoriks olevale eraõiguslikule äriühingule ei ole antud telefoniteenuse

osutamisega seoses avaliku võimu volitusi. Seega on kaebaja ja eraõigusliku äriühingu Telia

Eesti AS vahel eraõiguslik suhe.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalus Telia Eesti AS tegevust

vaidlustada maakohtus.

6. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)