4-26-279/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-279 (2303,25,000703)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Väärteoasi

Kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 12.01.2026

otsusele

väärteoasjas nr 2303,25,000703 millega Maksym

Mykhayletsi karistati liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel

rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot

Kaebuse esitanud isik

(menetlusalune isik)

Maksym Mykhaylets – ik 38205240457; Kanada kodanik;

elab xxxx; töötab xxxx; e-post xxxx; varem süütegude eest

karistamata

Kaitsja

Kaili Siilak – Pearu Õigusbüroo; asukoht Põhja pst 21c,

Tallinn; e-post kaili.siilak@pearu.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood:

70008747)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133‒135, § 38 lg-st 1

ja KrMS § 180 lg-st 1 maakohus

otsustas:

1. Jätta Maksym Mykhayletsi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 12.01.2026

otsus väärteoasjas nr 2303,25,000703 muutmata.

2. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank

EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE

777700771003813400). Viitenumber on 10220265001805.

Juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale

edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul

kohtutäiturile.

3. Jätta Maksym Mykhayletsi menetluskulud tema enda kanda.

4. Otsuse koopia anda kaebuse esitanud isikule, tema kaitsjale ja Politsei- ja

Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12.01.2026 otsusega karistati Maksym

Mykhayletsit LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 400 eurot.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis 21.12.2025 Tallinnas mootorsõidukit,

ehkki tal ei olnud juhtimisõigust. Sellega rikkus Maksym Mykhaylets LS § 90 lg 1 p 1

nõudeid. Menetlusalune isik elab alaliselt Eestis, kuid ta esitas Kanada B-kategooria

juhiloa, mille pidi LS § 99 lg 11 kohaselt vahetama Eesti juhiloa vastu.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebaja väitel ei

ole juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine võrdsustatav juhtimisõiguse

puudumisega. Juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud ega kehtetuks tunnistatud.

Seega oli kaebajal juhtimisõigus LS § 90 lg 1 p 1 mõttes, see oli üksnes peatunud.

Kaebaja viitab Riigikohtu lahendile nr 4-17-4621 ning väidab, et olukorras, kus

juhtimisõigus on LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too see kaasa juhtimisõiguse

kaotamist. Seega ei saa kaebajat käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg

1 tähenduses ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada.

Pärast istungi aja määramist teatas kaebaja kohtule, et viibib hetkel Eestist eemal ning on

nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta asus

seisukohale, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Isik esitas 21.12.2025 kontrollijale Kanada juhiloa, mis kehtib LS § 99 lg 11

kohaselt 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Alalist elukohta

tõendavad LS § 100 lg 2 kohaselt rahvastikuregistri andmed. Riigikohus on lahendis nr 4-

20-758 selgitanud, et Genfi konventsiooni osalisriigis omandatud juhtimisõigust saab

tõendada välisriigi juhiloaga maksimaalselt 12 kuud Eestisse elama asumisest. Ehkki

väidetavalt kaebaja ei teadnud juhiloa vahetamise kohustusest, oli eksimus teo kaebajale

välditav, sest kaebaja pidanuks Eestisse elama asumisel end liiklusseadusega kurssi viima.

Tegu on toime pandud vähemalt hooletusest. Mis puudutab mõistetud karistust, siis see on

määratud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Seega ei ole

õiguserikkumise iseloomu arvestades tegemist ebaproportsionaalse karistusega.

KOHTU SEISUKOHT

4. Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. Politseitöötaja J

K tunnistajana antud ütluste ja Maksym Mykhayletsit puudutava rahvastikuregistri

väljavõttega on tõendatud see, et kaebaja asus Eestisse alaliselt elama 06.08.2024, ent

juhtis mootorsõidukit Kanada juhiloa 21.12.2025, s.o enam kui aasta pärast seda, kui oleks

pidanud LS § 99 lg 11 kohaselt selle juhiloa Eesti juhiloa vastu välja vahetama. Sisuliselt

on rikkumist tunnistanud ka Maksym Mykhaylets, kes PPA-le esitatud vastulauses

tunnistas, et talle välismaal välja antud juhiloa kasutamise periood võis olla lõppenud ning

põhjendas eksimust sellega, et ei olnud Kanada juhiloa kindla tähtaja jooksul

väljavahetamise nõudest teadlik.

5. Vaidlus on selles, kas menetlusalusel isikul oli teo toimepanemise ajal juhtimisõigus.

Kaebaja kaitsja arvates oli Maksym Mykhayletsi juhtimisõigus olemas, see oli vaid

peatatud seisundis. Kohtuväline menetleja seevastu on seisukohal, et menetlusalune isik

juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et

käesoleval juhul tuleb Maksym Mykhayletsi tegu kvalifitseerida LS § 201 lg 1 järgi, s.o

isik juhtis B-kategooria mootorsõidukit ajal, mil tal puudus juhtimisõigus.

6. Nimelt sätestab LS § 96 lg 2, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete või LS

§ 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. LS § 96 lg 1 kohaselt

peab olema mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument ning isikul

võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. See kehtib ka välisriigis

väljastatud juhiloa korral.

7. LS § 99 lg 11 sätestab, et Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis

väljastatud juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Selle

aja jooksul tuleb juhiluba vahetada Eesti juhiloa vastu ja välisriigi juhiluba loovutada

Transpordiametile. Käesoleval juhul kaebaja asus Eestisse alaliselt elama 06.08.2024, ent

esitas veel 21.12.2025 politseiametnikule Kanada juhiloa. Seega, kuivõrd Eestisse elama

asumisest oli möödunud rohkem kui 12 kuud, siis juhtimisõigust enam välisriigi juhiloaga

tõendada ei saa.

8. Kaitsja viide Riigikohtu lahendile nr 4-17-4621 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Nimelt

oli selle lahendi puhul tegemist olukorraga, kus isikul oli juhtimisõigus peatunud juhiloa

kehtivusaja möödumise tõttu. Tulenevalt LS § 88 lg-test 1 ja 2 ei ole Eestis väljastatud

juhiloa kaasaskandmine kohustuslik, vaid juhtimisõiguse võib tuvastada ka liiklusregistri

andmetele tuginedes. Käesoleval juhul oli kaebajale väljastatud juhiluba välisriigis ning

need andmed liiklusregistris ei kajastu. Kanada juhiluba seevastu ei olnud Eestis enam

kehtiv, kuivõrd möödunud oli 12 kuud, mil juhiluba tulnuks vahetada Eesti juhiloa vastu.

Toodust tulenevalt on kohane kohtuvälise menetleja osutatud Riigikohtu lahend nr 4-20-

758, mille p-s 16 on kohus otsesõnu märkinud, et Eestisse elama asunud isiku välisriigi

juhiluba kehtib 12 kuud ning pärast seda ei ole välisriigi juhiloaga juhtimisõigust võimalik

tõendada isegi siis, kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud.

9. Eeltoodu alusel on ekslik kaebaja tõlgendus, mille kohaselt pärast Eestisse elama

asumisest 12 kuu möödumist Genfi konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa omanikul

on juhtimisõigus olemas, ent peatunud. Menetlusalune isik juhtis vastava kategooria

mootorsõidukit juhtimisõiguseta, st rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja pani sellega toime

LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastatud.

10. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse

mõistmist puudutavatest juhistest. Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel

võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse

üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maksym Mykhayletsile heidetakse ette LS § 201 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemist,

mille eest võib määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Maksym Mykhayletsit

karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra.

11. Kohus leiab, et Maksym Mykhayletsile mõistetud karistus on kooskõlas süü suurusega.

Isik pani teo toime vähemalt hooletusest, sest ehkki ta ei teadnud juhiloa väljavahetamise

kohustusest, oleks ta Eestisse elama asunud seaduskuuleka isikuna pidanud liiklusseaduse

nõuetega tutvuma. Tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra karistust mõistes on

kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et isik on varem süütegude eest karistamata,

samuti vastutust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega. Menetlejale oli

otsuse tegemise ajaks ka teada, et pärast juhtunut omandas kaebaja Eesti juhiloa.

12. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Maksym Mykhayletsile karistusena määratud

rahatrahv on õigustatud. Selles on arvestatud tema keskmisest väiksemat süüd, samuti

kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Taoline karistus ei ole kahtlemata

isikule mugav kanda, kuid aitab süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi ühelgi

juhul suhtuda liiklusseaduse nõuetesse ükskõikselt. Samas aitab selline karistus

suurendada teiste liiklejate turvatunnet, sest tagab, et mootorsõidukit juhivad vaid isikud,

kes tunnevad Eesti liiklusreegleid.

13. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning Maksym

Mykhayletsi kaebuse rahuldamata. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Mikenberg

kohtunik