3-26-631/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-631

Haldusasi

X. X (X) taotlus ennetähtaegse vabanemise tähtaja muutmiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X esitas 04.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule kohtuasjas nr x-xx-xxxxx (menetluses nr 16)

taotluse saada selgus, millal avaneb talle viimane tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus.

Kaebaja nägi vangla käskkirja, et selline võimalus avaneb 19.06.2026, kuid kaebaja leiab, et see

võimalus peab avanema juba 21.05.2026. Suveperioodi arvestades võib taotluse esitamine alles

19.06.2026 tuua kaasa selle, et taotleja karistus saab enne läbi.

Tallinna Ringkonnakohtu kohtujurist vastas isikule 05.03.2026, et ringkonnakohtul on

apellatsioonikohtuna üldjuhul pädevus lahendada edasikaebusi esimese astme kohtu lahendite peale.

Apellatsioonikohtul puudub õiguslik alus esitatud taotluse lahendamiseks. Vangla haldusaktide

vaidlustamiseks on omaette vaidlustamise kord, s.o halduskohtumenetlus.

2. X. X esitas 06.03.2026 Tallinna Halduskohtule samasisulise taotluse, nagu kaebaja oli eelnevalt

esitanud ringkonnakohtule. Kaebaja taotleb, et ebatäpsus muudetaks ära ja kaebajale taastataks

õiged ennetähtaegse vabanemise kuupäevad.

3. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebuse tagastamisel selgitab

kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda

(HKMS § 121 lg 3).

Halduskohus leiab, et kaebaja soovitud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning

kaebajal tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda Harju Maakohtu poole (arvestades kaebaja

viibimist määruse tegemise ajal Tallinna Vanglas).

4. Riigikohtu erikogu selgitas 12.03.2020 määruses nr 3-20-17, et vaidlus selle üle, kuidas arvutada

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, on kohtuahendi

täitmisel tekkinud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (p

8). Konkreetses asjas taotles isik riigi õigusabi seetõttu, et vangla oli valesti arvutanud kuupäevi,

millal võib teda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

1(2)

Erikogu nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2012 lahendiga asjas nr x-x-x-xx-xx, et kuigi

kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid niisuguse kaebuse menetlemiseks, on pigem

tegu karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige

KarS § 76 tõlgendamist ning vajaduse korral ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste

selgitamist. Olemuselt on see kohtuotsuse täitmise küsimus. KrMS § 431 näeb ette, et seadustiku

§-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad

kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava

maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS §-s 426 on sätestatud menetluskord tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Järelikult tuleneb KrMS §-st 431 maakohtu

pädevus selliste vaidluste lahendamiseks (p 6). Erikogu lahendis on viidatud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28.11.2018 määrusele nr x-xx-xxxx, kus on samuti leitud, et vaidlus, kuidas

arvutada kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks taotluse esitamise tähtaega, on

kohtulahendi täitmisel tõusetunud küsimus KrMS § 431 mõttes, mille lahendamine kuulub

maakohtu pädevusse (p 17).

Riigikohtu erikogu on lisaks leidnud, et maakohtu pädevuses on KrMSis ettenähtud korras

lahendada järgmisi küsimusi:

-

vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse

kandmisest vabastamiseks ja riigist väljasaatmiseks (10.08.2023 määrus nr 3-23-1188);

-

vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja edasisest karistuse

kandmisest vabastamiseks süüdimõistetu parandamatu haiguse tõttu (08.06.2016 määrus nr 3-3-

4-1-16).

Mõlemal juhul keeldus vangla taotlust esitamast ning Riigikohus leidis, et ka vangla vastu esitatava

kohustamisnõude (taotluse esitamiseks kohustamiseks) lahendamine on maakohtu pädevuses.

Eeltoodud kohtupraktikast, sh siduvalt KrMS § 2 p 4 alusel tuleneb, et vaidluse lahendamine,

kuidas arvutada kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse esitamise tähtaega, ning

vangla kohustamiseks, et vangla esitaks maakohtule taotluse kaebaja enne tähtaega vabastamise

taotluse, kuulub maakohtu pädevusse.

5. Kaebaja on sama küsimusega pöördunud varem Tallinna Ringkonnakohtu poole. HKMS § 121 lg

3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-,

kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama

vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu

Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.

Halduskohus leiab, et tegemist ei ole olukorraga, kus vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu üle

saaks otsustada Riigikohtu erikogu. Ringkonnakohus on õigesti vastanud osas, et üldjuhul lahendab

ringkonnakohus edasikaebuseid, st apellatsioon- või määruskaebuseid. Tegemist ei ole ka seaduses

nimetatud erijuhuga, mille korral saaks kaebaja pöörduda otse ringkonnakohtusse.

Lisaks ei saa kohtujuristi kirja käsitleda olukorrana, kus teine kohus oleks eelnevalt leidnud, et sama

vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse HKMS § 121 lg 3 mõttes. Kaebuse tagastamine, st

õigusemõistmisest keeldumine seadusest tuleneval alusel saab toimuda üksnes kohtuniku

allkirjastatud lahendiga. Ka juhul, kui sisuline menetlusotsustus tehakse kirjaga, peab selle

materiaalses mõttes määrusena käsitlemiseks olema allkirjastanud kohtunik (Riigikohtu 22.12.2025

määruse nr 3-25-4456 p 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)