4-25-2727/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2026, Jõgeva

Väärteoasja number

4-25-2727

Kohtunik

Sandra Kallas

Väärteoasi

Merilin Lilo kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 27. juuni 2025. a kiirmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 278025008748

Menetlusalune isik

Merilin Lilo

isikukood: 49106042763; elukoht: XXX; e-post:XXX;

telefon: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Birje Kalmus (lepinguline)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond; e-post:

louna@politsei.ee; esindaja Cristel Jakobson

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta Merilin Lilo kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27. juuni 2025. a kiirmenetluse

otsus väärteoasjas nr 278025008748 muutmata.

3. Mõistetud rahatrahv 200 eurot tuleb tasuda ühele Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 27. juuni 2025. a kiirmenetluse otsuses märgitud arvelduskontodest, märkides

maksekorraldusele viitenumbri 10220254006426, 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse

teatavakstegemisest.

4. Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui Merilin Lilo ei ole

rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui tema kaitsja on

otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.

5. Merilin Lilo valitud kaitsja tasu 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) jätta tema enda

kanda.

6. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse

uurimisgrupi IV uurija T.M koostas 27. juunil 2025 Merilin Lilole (edaspidi M. Lilo)

kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 278025008748 järgmises. M. Lilo koera omanikuna ei

taganud järelevalvet oma koera üle, põhjustades sellega olukorra, kus 20. mail 2025 kella 7.30

paiku XXX ja XXX majade vahel ründas M. Lilo koer D.A(edaspidi D. A) koera. M. Lilo koer

hüppas D. Au koerale selga ja pures koera seljast, kõhu alt ja näost. Rünnaku tagajärjel tekitas

M. Lilo koer D. Au koerale üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, vasaku

käpa kõõluse kohale paistetuse, paremale küljele haava. Rünnakuga seoses on D. Aule tekitatud

varaline kahju ligikaudu 298 eurot. Sellega rikkus M. Lilo Kastre valla lemmikloomade pidamise

eeskirja § 3 punkti 2 nõudeid, mille kohaselt peab lemmikloomapidaja välistama lemmiklooma

ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimaluse.

M. Lilot karistati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663 järgi rahatrahviga 200

eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul, hiljemalt 11. august 2025.

2. M. Lilo esitas kaitsja vahendusel 14. juulil 2025 Tartu Maakohtule kaebuse PPA Lõuna

prefektuuri kiirmenetluse otsusele, milles taotleb otsuse tühistamist või alternatiivselt karistuse

kergendamist. Seda järgmistel põhjustel.

3. Teo objektiivne koosseis ei ole täidetud. Temale kuuluv chow-chow tõugu koer viibib

toas ning aias. Kaebaja elukoht on aiaga piiratud ning koeral puudub iseseisvalt võimalus aiast

välja pääseda. Seega on kaebaja välistanud lemmiklooma ärajooksmise võimaluse. Kaebaja koer

pääses aiast välja 4-aastase naabritüdruku tõttu (kes tuli uksele koputama), kes jättis hooletusest

aiavärava lahti. Ka antud juhtumi korral järgnes omanik koheselt koerale, hoides koera

silmapiiril ning eemaldas oma koera koheselt koerte kaklusest.

4. Tõendatud ei ole, et koerte kakluse tulemusena oleks tekkinud bullterjerile otsuse

väärteokirjelduses nimetatud vigastused ning sellises ulatuses kahju. Sellised vigastused ei olnud

visualiseeritavad 1,5 tundi pärast rünnakut, mil kaebaja koos abikaasaga bullterjeri omanike

poole pöördus, ning neid ei tuvastatud 26. mai 2025 vastuvõtul loomakliinikus. Epikriisi

kohaselt saab koerte kaklusega seostada vaid pealael olevat hammustushaava ning külje peal

olevaid koorikuid, kuid nendega seoses mingit ravi bullterjerile määratud ei ole. Seega ei ole ka

kulusid koerte kakluse tulemusena bullterjeri omanikule tekkinud ning ei ole tõendatud

kiirmenetluse otsuses välja toodud kahju suuruses 298 eurot. Väärteotoimiku põhjal ei ole aru

saada, kuidas on selline kahju kujunenud – lisatud ei ole ühtegi arvet, tšekki ega vastav summa ei

tulene ka epikriisist. Süüteoteatele lisatud fotodelt ei nähtu nende tegemise aega.

5. Tõendatud ei ole teo toimepanemise aeg. Väärteoprotokolli lisatud süüteoteatest

nähtuvalt toimus koerte kaklus 20. mail 2025 ajavahemikus kell 07.15-07.25, D. Au ütluste

kohaselt kell 07.30 ning tunnistaja E. P ütluste kohaselt hoopiski kell 07.00. E. P ütluste kohaselt

M. Lilo koos abikaasaga tulid nendega rääkima 20. mai 2025 õhtusel ajal, kuid D. Au ütluste

kohaselt tuldi rääkima kella 08.00 või 09.00 ajal. Seega ei kattu ka väärteo toimepanemise aja

kohta antud ütlused ning tõendid omavahel.

6. Kaebusele olid lisatud järgmised tõendid: kohtuvälise menetleja otsus, Tartu

Väikeloomakliiniku 26. mai 2025 arve, Farmapluss OÜ 26. mai 2025 tšekk, M. Lilo 28. mai

2025 kahjuteade kindlustusele, kliiniku 4. juuni 2025 vastus kindlustusele, volikiri.

7. Kohtuvälise menetleja esindaja Cristel Jakobson esitas 13. augustil 2025 kohtule kirjaliku

seisukoha, milles leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. Seda järgmistel põhjustel.

8. M. Lilo ei välistanud koera ärajooksmise võimalust. M. Lilo elukoht asub XXX, mis on

nö ridaelamu tüüpi maja ja maja aed on jagatud samas majas elavate naabritega. Seega, kui

tegemist on ühisterritooriumiga ja M. Lilo laseb oma koera vabalt sinna hoovi lahti, kust

naabritel on samuti võimalus käia ja neil on võimalik väravaid lahti unustada, siis ei ole

tegemist enam koera lahtipääsemise välistamisega, vaid väga suure võimalusega, et koer võib

vabalt sealt välja pääseda, sest vastutus oma looma turvaliselt kinni hoida lasub looma

omanikul, mitte aga naabritel või teistel kõrvalistel isikutel, kes seda aeda ja väravat kasutada

saavad.

9. Kuna D. A on koeraga pöördunud arsti vastuvõtule peaaegu nädal peale rünnakut, siis ei

ole kohe pärast intsidenti arsti poolt vigastusi fikseeritud. Fotod hammustusjälgedest tegid

bullterjeri omanikud ise ning nende sõnul pöördusid nad arsti poole tõenäoliselt rünnaku

tagajärjel tekkinud tüsistuste tõttu. Antud juhtumi puhul ei ole menetluse all kahju suurus, vaid

KOKS § 663, mille alusel heidetakse menetlusalusele isikule ette koera pidamise eeskirjade

rikkumist, kui ettevaatamatusest on põhjustatud varaline kahju. Kuigi menetlusalune isik

kahtleb loomakliiniku arvel olevate väljaminekute seoses rünnaku tagajärjega, siis ei ole seda

kahjuks võimalik ka kindlaks teha, milline vigastus või tüsistus tekkis just rünnaku tagajärjel,

aga fakt on see, et loom sai vigastada just rünnakus teise koera poolt. Väärteokirjelduses on

kirjeldatud menetlusaluse isiku koera rünnak ning sellest tekkinud haavade ja paistetuste loetelu.

Kirjelduses ei ole heidetud ette artriidi, herilase ega neeruprobleeme.

10. M. Lilo on rikkumises süüdi ning temale määratud rahatrahv on igati korrektne ja

proportsionaalne. Menetlusalune isik ei ole väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust, kuigi

kahetsuse märgiks võib lugeda ka esialgset kahju hüvitamise pakkumist. Raskendavad asjaolud

puuduvad. M. Lilo süü on keskmine. Kuigi midagi ülitraagilist ei juhtunud, on avalikkuses

selliseid sündmusi viimasel ajal olnud ning esineb avalik huvi. Ei ole selge, kas menetlusalune

isik on oma teo tõsidusest aru saanud.

11. Kohus määras 2. oktoobril 2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks kuni 24. oktoobrini 2025.

12. M. Lilo esitas 24. oktoobril 2025 kaitsja vahendusel kohtule seisukoha ja menetluskulude

hüvitamise taotluse. Kaebaja selgitas, et tema elukohaks on ridaelamu, mille maja taga oleva ala

kohta on sõlmitud notariaalne kasutuskord ning kasutuskorra kohaselt on määratud kindlaks iga

korteri ainukasutuses olev ala. See ala on aiaga piiratud ning välistatud on seega nii naabrite,

kõrvaliste isikute kui ka koera pääsemine aiast sisse või välja. Kaebaja soov ja eesmärk seoses

kaebuse esitamisega on see, et väärteokirjeldus vastaks nii tegelikule olukorrale kui ka

olemasolevatele tõenditele. Kaebaja ei nõustu, et ta ei ole väljendanud kahetsust – kaebaja on

seda teinud, minnes tund aega pärast koerte kaklust kannatanu ukse taha ning avaldanud

kahetsust antud vahejuhtumi toimumise tõttu ning pakkunud ka kahju hüvitamist ning kahju ka

hüvitanud (mille kannatanu omakorda tagastas, mis tõendab väidetava „kahju“ mitteseotust

koerte kaklusega). Kaebuse rahuldamisel jätta kaitsjale makstud tasu 978,36 eurot (koos

käibemaksuga) Eesti Vabariigi kanda. Kaebusele olid lisatud järgmised tõendid:

kinnistusraamatu väljavõte, plaan, erikasutusõigus ning arved õigusnõustamise eest.

13. 5. novembril 2025 edastas kohus menetlusaluse isiku poolt viimati esitatud täiendavad

tõendid tutvumiseks kohtuvälisele menetlejale ning andis võimaluse seisukoha esitamiseks kuni

14. november 2025.

14. 6. novembril 2025 palus kohus kohtuvälisel menetlejal esitada kohtule fotod koeral

fikseeritud vigastustest sellises vormis või vastava teabe väljavõtetega, millistelt on nähtav

fotode tegemise kuupäev ja kellaeg ning määras selleks tähtaja 14. november 2025.

15. PPA Lõuna prefektuur esitas 11. novembril 2025 fotod D. A koeral fikseeritud

vigastustest selliselt, et neilt on nähtav fotode tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kohtuväline

menetleja selgitas, et pärast kohtu pöördumist suhtlesid nad rünnaku ohvriks olnud koera

omanikuga, kes edastas PPA-le kuvatõmmised fotodest, millel nähtavad vajalikud andmed. PPA

jääb varem esitatud seisukoha juurde.

16. Tartu Maakohtu esimehe 1. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 7-1/25-90 jagati käesolev

väärteoasi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunik Sandra Kallase (Kallas) menetlusse.

17. 12. veebruaril 2026 selgitas kohus menetlusosalistele, et uus kohtukoosseis on tutvunud

senise menetlusega ja leiab jätkuvalt, et asja arutamine on võimalik kirjalikus menetluses. Kohus

andis menetlusosalistele tähtaja taanduste esitamiseks hiljemalt 27. veebruar 2026. Kohus andis

menetlusalusele isikule ja kaitsjale tähtaja 11. novembril 2025 esitatud fotode kohta seisukoha

ning menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks samuti hiljemalt 27. veebruar

2026.

18. PPA Lõuna prefektuur teatas 19. veebruaril 2026 kohtule, et kohtuvälisel menetlejal ei

ole taandusi uue kohtukoosseisu vastu ning jääb 13. augustil 2025 esitatud kirjaliku seisukoha

juurde.

19. Menetlusalune isik esitas 23. veebruaril 2026 kaitsja vahendusel kohtule menetluskulude

nimekirja ja seisukoha PPA 11. novembri 2025 esitatud fotode kohta. Kaebaja ei vaidle vastu

fotode tegemise kuupäevale ja kellaajale. Kaebaja ei soovi nimetatud fotode uurimist

kohtuistungil ning jääb seni esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse rahuldamisel jätta kaitsjale

makstud tasu 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) Eesti Vabariigi kanda. Seisukohale olid lisatud

arved õigusnõustamise eest.

Kohtu seisukoht

20. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud

kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes

ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

21. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja

seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on menetlusosalistel olnud võimalus tutvuda asjas

esitatud täiendavate tõenditega ning avaldada oma seisukohti.

22. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et 20. mail 2025 XXX ja XXX majade vahel

ründas M. Lilo koer D. Au koera ning tekitas D. Au koerale vigastusi. See on tõendatud

menetlusaluse isiku ja tunnistajate E. Poska ja D. Au kattuvate kohtuvälises menetluses antud

ütlustega. Küll on vaidlus aga selle üle, kas D. Au koeral tekkisid otsuses nimetatud vigastused,

kas D. Aul tekkis otsuses märgitud kahju, kas tegu toimus otsuses märgitud kellaajal ja kas M.

Lilo selle teo eest vastutab.

23. Tunnistaja E.P ütluste kohaselt 20. mail 2025 kella 7.00 ajal hommikul läks tema

elukaaslane D. A koeraga jalutama, tema jäi koju. Kui tal said toimetused tehtud, läks ja jalutas

neile vastu. Nad said kokku XXX ja XXX vahelisel teel. Nii kui ta nende juurde jõudis, hüppas

XXX hoovist välja heleda karvaga koer, kes asus nende koera ründama. See võis olla chow-

chow tüüpi koer.

24. Tunnistaja D. Au ütluste kohaselt 20. mail 2025 kella 7.30 paiku hommikul käis ta oma

koeraga hommikusel tiirul ja kõndis XXX . Talle kõndis vastu tema mees E. P ja nad said kokku

XXX ja XXX majade vahel. Järsku hüppas XXX maja juures asuvast põõsast välja heleda

karvaga chow-chow otse selga tema bullterjerile ning hakkas purema.

25. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt 20. mail 2025 kella 7.30 paiku hommikul oli ta enda

kodus XXX. Tema ukse taha tuli 4-aastane naabritüdruk, kes koputas välisuksele. Ta läks uksele

ja tüdruk ütles, et värav jäi lahti ja ta koer (chow-chow) läks aiast välja. Ta märkas oma koera

majast umbes 30 m kaugusel. Seejärel läks ta kohe autosse ja hakkas oma koerale järgi sõitma.

Leidis oma koera XXX ja XXX majade vahelt. Nägi, kuidas bullterjer pures tema koera ja selle

peale pures tema koer bullterjerit vastu. Ta ei näinud, kes keda esimesena pures. Kohapeal olid

ka E. P ja D. A.

26. Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus, et teo toimepanemise kellajas ei ole

tõendite vahel märkimisväärseid ebakõlasid, sest erinevate isikute ütlusi arvestades jääb

sündmuse toimumise aeg ajavahemikku 7.00-7.30. D. Au koerast ja vigastustest tehtud fotodelt

nähtub nende tegemise aeg 20. mai 2025 kell 7.27. Kohtul pole alust arvata, et see kellaeg oleks

ebaõige. Fotod ei ole tehtud sündmuskohal õues, vaid toas. Seega pidi koerarünnak toimuma

enne nimetatud kellaaega. Kuigi D. A ja E. P elavad sündmuskoha vahetus läheduses

(ülekuulamise protokollides on mõlema aadressiks märgitud XXX), kulus neil koeraga

sündmuskohalt koju jalutamiseks ja tuppa jõudmiseks siiski veidi aega. Kohtu hinnangul on

põhjendatud lugeda teo toimumise ajaks 20. mai 2025 kella 7.25 paiku.

27. Järgevalt tuvastab kohus D. Au koeral tekkinud vigastused ning annab hinnangu

kohtuvälise menetleja otsuses D. Aul tekkinud varalise kahju suurusele.

28. D. Au ütluste kohaselt helistas ta vahetult peale juhtunut kell 7.33 Maaülikooli

loomaarstile, kuid vastuvõtuks ei olnud aega pakkuda. D. Aul soovitati haavad puhastada ja

koera jälgida. Seega pole D. Au koeral tekkinud vigastusi vahetult peale juhtunut mõnes

loomakliinikus tuvastatud. D. A pöördus oma koeraga Tartu Väikeloomakliinikusse 26. mail

2025, kui märkas oma koera uriinis verd. Kohtu hinnangul on võimalik D. Au koeral tekkinud

vigastused kindlaks teha kogumis E. P ja D. Au ütluste, koera vigastustest tehtud fotode ja Tartu

Väikeloomakliiniku haigusloo alusel.

29. E. P ütluste kohaselt nende koera rünnanud koer võttis nende koeralt paremast tagumisest

käpast kinni ja tõmbas nende koera pikali maha. Seejärel võttis koer nende koeralt kõhu alt

kinni. E. P üritas jalaga seda koera eemale saada. Hetkeks see õnnestus. Nende koer sai püsti.

Kuid siis võttis see koer nende koeralt paremast küljest kinni ja siis võttis peast kinni. Rünnaku

tulemusena põhjustati nende koerale üle kere vigastusi. Koeral tekkisid rünnakust kuue päeva

möödudes stressist tingitud tüsistused, mistõttu nad pöördusid ka loomakliinikusse ja

loomakliinikus tuli veel välja vigastusi.

30. D. Au ütluste kohaselt hüppas chow-chow tema koerale selga, tema koer kukkus pikali

ning chow-chow hakkas tema koera kõhu alt purema. Seejärel lükkas E. jalaga chow-chow

eemale ja tema koer sai püsti. Pärast seda hüppas see koer tema koerale näkku, mille tagajärjel

tekkis tema koerale otsmikule ja mõlema silma juurde haav. Rünnaku tagajärjel põhjustati tema

koerale pea peale kaks veritsevat auku, vasakule käpa kõõluse kohale paistetus, paremale küljele

haav ja ka ülejäänud kere oli vigastusi ja auke täis. Kuna koera uriin muutus veriseks, siis nädal

hiljem läksid nad loomaarsti juurde, kus fikseeriti tema koera üldine olukord. Märgiti, et nädal

tagasi toimus rünnak tema koera vastu ning on võimalik, et verine uriin on põhjustatud mitme

stressori tõttu.

31. D. u koerast 20. mail 2025 tehtud fotodelt on näha, et koeral on mitmeid veriseid haavu

järgmistes kohtades: pea lae peal, silmade kohal, nina peal, vasakul külje peal, vasaku käpa peal.

Samuti on koer verine veel mitmest muust kohast, mis võib olla nii verega määrdumine kui ka

haav. Eelnev kattub otsuse teokirjelduses märgituga, et rünnaku tagajärjel tekitas M. Lilo koer D.

Au koerale üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, paremale küljele haava.

Ent kohtu hinnangul ei ole fotodelt võimalik tuvastada paistetust vasaku käpa kõõluse kohal

nagu on märgitud teokirjelduses (teokirjelduses ei ole ka märgitud, kas tegemist on vasaku

esimese või tagumise käpaga) ning see tuleb teokirjeldusest välja jätta.

32. Tartu Väikeloomakliiniku patsiendi haigusloo väljavõte tõendab, et E. P on käinud

bullterjeriga nimega Jokker (sündinud 1. veebruar 2018) kliinikus vastuvõtul 26. mail 2025.

Pöördumise kirjelduse kohaselt sai koer eelmisel nädalal teise koera käest pureda, siis sai

herilaselt nõelata. Lisaks põeb artriiti ja sööb kolmas kuu previcoxi. Tänasest hommikust

urineerib verd. Muid sümptomeid ei ole. Koera ülevaatuse kohta on märgitud järgmist:

rõõmsameelne koer, sõbralik, pealael hammustushaav, mis immitseb, külje peal koorikud,

käpakujud muundunud, kõnnib longates. Uriiniproov: punane, hägune, tsütoloogias suurel

määral kokke. Plaan, et tulevad antibiootikumi kuuri lõpus uriini andma ja siis sealt edasi nädala

pärast neeruvered. Võimalik, et verine uriin on tingitud mitme stressori tõttu.

33. Tartu Väikeloomakliiniku 26. mai 2025 arve tõendab, et samal päeval toimunud

vastuvõtu eest on E. Ple esitatud arve summas 278 eurot mitmete protseduuride (abilise töö,

hematoloogiline uuring, ultraheli kiiruuring, uriini kompleksuuring, vereproovi võtmine ja

tõlgendamine, visiiditasu), ravimi Clavaseptin tbl 500 mg ja tarvikute eest. Farmapluss OÜ 26.

mai 2025 tšekk tõendab, et ravimi Protexin synbiotic dc 5x10 caps eest on tasutud 24,35 eurot.

M. Lilo ja PZU Kindlustuse e-kirjavahetus tõendab, et seoses juhtunuga pöördus M. Lilo 28.

mail 2025 kindlustusandja PZU Kindlustus poole. Kindlustusandja on teinud järelepärimise

Tartu Väikeloomakliinikusse ning saanud 4. juunil 2025 vastuseks D. Au koera haigusloo.

Kliinikumist selgitati kindlustusandjale, et kuna vastuvõtule pöördumine toimus 5-7 päeva pärast

rünnakut, ei ole neil täpset ülevaadet koera vigastustest. Urineerimisprobleemid võivad olla

tingitud mitmest tegurist. Koeral oli peal ravi, mis võib samuti urineerimisprobleeme tekitada,

mistõttu ei saa üheselt väita, et probleem on tekkinud koera rünnakust.

34. Kohtu hinnangul E. P ja D. Au ütlused sellest, millistest kohtadest M. Lilo koer nende

koera hammustas, on kattuvad vigastustega, mille esinemist nad on kirjeldanud. Samuti nähtuvad

koera vigastused koerast tehtud fotodelt, välja arvatud paistetus vasaku käpa kõõluse kohal.

Nädal hiljem on Tartu Väikeloomakliinikus D. Au koera ülevaatuse käigus tuvastatud, et koeral

on pea peal immitsev hammustushaav ning külje peal koorikud, mis on kooskõlas tunnistajate ja

fotodelt nähtuvate vigastustega, mistõttu võib kohtu hinnangul neid vigastusi seostada 26. mai

2025 koerarünnakuga. Kuna nimetatud vigastuste ja fotodelt nähtuvate vigastustega seoses D.

Au koerale mingit ravi ei määratud, ei saa loomakliinikus vastuvõtul käimisega seotud enamike

kulude tekkimist seostada koerte kaklusega. Tartu Väikeloomakliinikumist on kinnitatud, et

koera urineerimisprobleeme võis tekitada ka rünnaku ajal peal olnud ravi. Seetõttu ei ole

põhjendatud M. Lilole ette heita, et rünnakuga seoses on D. Aule tekitatud varaline kahju 298

eurot ning see tuleb otsuse teokirjeldusest välja jätta. Arvestades D. u koera arvukaid vigastusi

ning asjaolu, et koera tervis halvenes ca nädal hiljem peale rünnakut (mis ei ole väga pikk aeg),

peab kohus põhjendatuks koera tervise kontrollimist loomakliinikumis. Kohus leiab, et D. Aule

on kahju tekkinud koera tervise kontrollimiseks makstud visiiditasu 25 eurot ja abilise töö eest

10 eurot, kokku 35 euro ulatuses.

35. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et 20. mail 2025 kella 7.25 paiku XXX ja

XXX majade vahel ründas M. Lilo koer D. Au koera. M. Lilo koer hüppas D. Au koerale selga

ja pures koera seljast, kõhu alt ja näost. Rünnaku tagajärjel tekitas M. Lilo koer D. Au koerale

üle kere vigastusi ja auke, sh pea peale kaks veritsevat auku, paremale küljele haava. Rünnakuga

seoses on D. Aule tekitatud varaline kahju 35 eurot.

36. Kohtuväline menetleja heidab M. Lilole ette seda, et ta koera omanikuna ei taganud

järelevalvet oma koera üle, põhjustades sellega eelnevalt tuvastatud olukorra (vt otsuse p 29),

millega rikkus Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti 2. Nimetatud säte näeb

ette, et lemmikloomapidaja peab välistama lemmiklooma ärajooksmise ja inimestele või

loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimaluse.

37. Menetlusalune isik leiab, et ei ole talle etteheidetavat rikkumist toime pannud. Seda

põhjusel, et tema koer viibib aias ja toas, elukoht on aiaga piiratud, aed on korteri ainukasutuses

ning koeral puudub iseseisvalt võimalus aiast välja pääseda. Koer pääses aiast välja põhjusel, et

4-aastane naabritüdruk avas värava, jättis selle lahti ning koer pääses aiast välja. Menetlusalune

isik reageeris juhtunule kohe, ta nägi eemal koera, istus autosse ja hakka koerale järgi sõitma,

ning eemaldas koera kaklusest.

38. Rahvastikuregistri väljavõte tõendab, et M. Lilo elukoht on XXX Kinnistusraamatu

väljavõte ja notari lepingu lisa tõendavad, et XXX juurde kuuluv aed on ainukasutuses ja aiaga

piiratud. Seega leiab kohus, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et M. Lilo kasutatav

aed on kõikide ridaelamu elanike ühises kasutuses. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse

isiku ütlustes, et M. Lilo 4-aastane naabritüdruk avas värava, mistõttu pääses M. Lilo koer aiast

välja. E. P ütluste kohaselt rääkis M. Lilo juhtunust sarnaselt ka samal päeval talle. Ka D. A on

oma ütlustes kinnitanud, et ta on teada saanud, et M. Lilo koer pääses aiast välja põhjusel, et

lapsed unustasid aia lahti.

39. Vaatamata eelnevale leiab kohus, et M. Lilo ei välistanud oma lemmiklooma

ärajooksmise ja inimestele või loomadele kallale tungimise ja vigastuste tekitamise võimalust.

M. Lilo elab eramajade ja ridaelamute piirkonnas, kus elavad mitmed pered, sh väikesed lapsed,

kes võivad etteteatamata naabreid külastada või loomadega kontakti otsida. M. Lilo

koeraomanikuna peab sellega arvestama. M. Lilol koeraomanikuna on kohustus võtta kasutusele

vastavaid meetmeid (nt hoida aiavärav lukus), et tema koer aiast välja ei pääseks. Kuna M. Lilo

koer pääses aiast välja ja ründas teist koera, rikkus M. Lilo Kastre valla lemmikloomade

pidamise eeskirja § 3 punkti 2 ning täitis sellega KOKS § 663 sätestatud väärteo objektiivse

koosseisu.

40. Kohus leiab, et M. Lilo pani KOKS § 66³ järgi kvalifitseeritud rikkumise toime

ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). M. Lilo oli loomapidajana hooletu, ta ei

teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ning pidama koera piiratud territooriumil

nii, et oleks välistatud looma ärajooksmise ja teisele loomale kallaletungimise võimalus. Kohus

leiab, et KOKS § 66³ koosseisus nõutav tagajärg, s.o varalise kahju tekkimine, on saabunud

samuti kaebajapoolsest ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Kuna M. Lilo oli teo osas

hooletu, oli ta seda ka tagajärje, s.o varalise kahju tekkimise suhtes.

41. Kaebaja süüd ja teo õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad. M. Lilo on süüdi

Kastre valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 3 punkti 2 rikkumises ning ta vastutab KOKS §

66³ järgi.

42. KOKS § 66³ järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 200

trahviühikut. Käesolevalt on kohtuväline menetleja kaebajat karistanud KOKS § 66³ järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot, s.o

sanktsiooni 1/8 ulatuses. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike

teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

43. Kohus loeb M. Lilo süüd keskmisest väiksemaks. M. Lilo hoidis oma koera aiaga

piiratud ja suletud väravaga territooriumil. See näitab, et M. Lilo oli võtnud kasutusele meetmeid

koera aiast väljapääsemise takistamiseks. Kahjuks ei osutunud kasutusele võetud meetmed

piisavaks – naabritüdruk avas lukustamata aiavärava, koer pääses aiast välja ning ründas teist

koera, tekitades koerale mitmeid vigastusi ning koeraomanikule varalise kahju. Kuigi M. Lilo

koer tekitas D. Au koerale mitmeid haavu, ei kaasnenud rünnakuga ulatuslikke ja kestvaid

terviseprobleeme, samuti ei ole suur D. Aule tekitatud varaline kahju. Süüd vähendab ka asjaolu,

et M. Lilo oli nii teo kui tagajärje osas hooletu. D. Au süüd suurendab asjaolu, et see leidis aset

hommikusel ajal enne tööpäeva algust tihedalt asustatud piirkonnas, mil ja kus liigub rohkem

inimesi (minnakse lasteaeda, kooli, tööle, jalutatakse koeri). Kohus leiab, et D. Au karistamine

rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 200 eurot, on põhjendatud. Kohtu arvates täidab sellises määras

rahatrahv ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke ning annab ühiskonnale signaali

lemmikloomade pidamise nõuete täitmise olulisusest.

44. Vastavalt VTMS § 134 lg-le 1 ja § 111 p-le 10 tuleb rahatrahv tasuda 45 päeva jooksul

alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest.

45. Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus rahuldamata M. Lilo kaebuse ja muutmata

PPA Lõuna prefektuuri 27. juuni 2025. a kiirmenetluse otsuse.

46. Menetlusalune isik esitas kaitsja vahendusel 23. veebruaril 2026. a kohtule taotluse

kaitsja tasu hüvitamiseks summas 1149,48 eurot (koos käibemaksuga) ning spetsifikatsiooniga

arved.

47. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel

tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud

ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 4-18-5765, p 9).

48. Kohus on seisukohal, et taotluses kajastatud toimingud on olnud vajalikud ning nendeks

kulunud aeg 5 h 9 min on põhjendatud (taotluses ekslikult 4 h 26 min). Samuti on kaitsja ühe

töötunni hind (180 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. Kuigi kohus rahuldab

menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt, ei lõpeta kohus väärteomenetlust. Seega jääb valitud

kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda (vt nt RKKKo 4-24-1678, p 7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sandra Kallas

Kohtunik