2-24-135753/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-135753

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 09. märts 2026

Tsiviilasja number

2-24-135753

Tsiviilasi

Hagi hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus K. M. vastu võla

nõudes

6 141.96 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht: XXX), lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-

post: XXX);

Kostja: K. M. (isikukood XXX, elukoht maksekäsu

kiirmenetluses: XXX, tegelik elukoht teadmata).

Asja läbivaatamise kuupäev 06. märts 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega osaliselt, so alternatiivse nõude osas.

2. Välja mõista kostjalt K. M.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 3 900 (kolm

tuhat üheksasada) eurot ja 75 senti (sh järelmaksulepingu nr XXX alusel põhinõue

434.36 eurot, viivis seisuga 04.03.2026 summas 81.05 eurot, tarbijakrediidilepingu nr

XXX alusel põhinõue 3 036.48 eurot, viivis seisuga 04.03.2026 summas 268.86 eurot ja

sissenõudmiskulud summas 80 eurot).

3. Välja mõista kostjalt K. M.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

järelmaksulepingu nr XXX alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 05.03.2026, kuid kokku juba sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõue 434.36 eurot.

4. Välja mõista kostjalt K. M.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

1 (10)

2-24-135753

sätestatud määras alates 05.03.2026, kuid kokku juba sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõue 3 036.48 eurot.

5. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 654.36 eurot, intressi 263.59 eurot, haldustasu

7.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 399.94 eurot, viivise alates

23.04.2025 kuni põhinõude summas 438.62 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 24% aastas ja viivise alates 23.04.2025 kuni põhinõude summas 3 686.58

eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 22% aastas nõudes.

6. Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda ning välja

mõista kostjalt K. M.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud

kokku summas 901 (üheksasada üks) eurot ja 14 senti (so 69% riigilõivust 630 eurot

ja õigusabikuludest 696 eurot).

7. Välja mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(901.14 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 420 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 04.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 4768,51 euro saamiseks. Kohus tegi 08.10.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud aadressil XXX, XXX ja e-posti aadressil XXX kätte toimetada.

2. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 24.03.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule kui pädevale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

3. Viru Maakohtu 25.03.2025 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud

vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2)

hagihinna nimetamiseks; 3) riigilõivu tasumiseks; 4) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5)

kohtualluvuse valiku põhistamiseks; 6) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate

dokumentide esitamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.

2 (10)

2-24-135753

4. 23. aprillil 2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse kostja K. M.

vastu põhivõla 4 125.20 eurot, intressi 263,59 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulude 80

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 749.35 eurot nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes

laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 438.62 eurolt määraga 24% aastas ja lepingu nr XXX

põhivõlgnevuselt 3 686.58 eurolt määraga 22% aastas. Hagiavalduse kohaselt AS XXX (edaspidi

märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja K. M. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 20.01.2023

järelmaksulepingu nr. XXX (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 877,24 eurot. Lepingu nr.

XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 0% aastas ja intressimäär 0% aastas.

AS XXX (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja K. M. (edaspidi kui kostja) kostja

sõlmisid 18.01.2023 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediiti

summas 3 700 eurot. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,67% aastas ja

intressimäär 22% aastas.

Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

17.06.2024. a kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuste tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.06.2024. a saatis esialgne võlausaldaja

kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul

5. Lepingu XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 877,24 eurot. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa

katteks summas 438,62 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 438,62 eurot.

Lepingu XXX alusel kasutas kostja lepingu ülesütlemise seisuga krediiti kokku summas 3 686.58

eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg summas 4125,20 eurot.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on

laenulepingu põhi- ja üldtingimustes kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi.

Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 22% aastas so 0,06% päevas. Kostjal on

intressivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga kokku summas 263,59 eurot. Kostja intressi tasunud

ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 263,59 eurot.

7. Vastavalt lepingule XXX oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu

kohaselt 2,50 eurot kuus. 27.06.2024. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu

summas 7,50 eurot (3 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot.

8. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid

vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa

30 eurot kujunemine (XXX): 5.07.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 15.07.2024. a

teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 30.07.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine (XXX): 3.07.2024. a esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot; 11.07.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.07.2024. a kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

9. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

3 (10)

2-24-135753

Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 438,62 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.04.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja nõuab viivist summas 86,09 eurot.

Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3686,58 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.04.2025

lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 22% aastas. Hageja nõuab viivist summas 663,26 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 23.04.2025

lepingujärgses viivisemääras.

10. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise

põhimõtet. VÕS § 403¹ lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3

ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning

veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi

igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi

regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise

puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise

poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused.

Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Seega on

hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu

sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja rõhutab,

et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet,

vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on

seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on

krediidivõime hindamiseks piisav.

11. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõla 4 125.20 eurot, intressi 263,59 eurot, haldustasu 7.50 eurot,

sissenõudmiskulude 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 749.35 eurot nõudes ning

edasiulatuva viivise nõudes laenulepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 438.62 eurolt määraga 24%

aastas ja lepingu nr XXX põhivõlgnevuselt 3 686.58 eurolt määraga 22% aastas. Lisaks palub

hageja välja mõista menetluskulud summas 1 326 eurot, sh riigilõiv summas 630 eurot ja

õigusabikulud 696 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

12. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

13. Viru Maakohtu 31.10.2025 määrusega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata, kuna kostja on

tõenäoliselt Eestist lahkunud ja seega ei allu asi Eesti kohtule.

4 (10)

2-24-135753

14. Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2025 määrusega tühistati Viru Maakohtu 31.10.2025 määrus ja

tsiviilasi saadeti tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.

15. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt aadressile XXX, kuid materjalid tagastati kohtule

hoiutähtaja möödumisel. Kostjale aadressile XXX saadetud materjalid tagastati kohtule

üleandmatult märkega „saaja ei olnud kohal“. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid elektroonilisele

aadressile XXX, kuid kinnitus puudub. Kostja telefon XXX ei kutsu, viga numbri valimisel. Kostjal

puudub kehtiv töökoht. Kohus tegi kohtunõude hagejale, täpsustamaks kostja elu- või viibimiskoha

andmed, mis võimaldavad kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Juhul, kui hageja soovib

kostjale materjale kätte toimetada avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded,

tuli hagejal kohtule esitada politsei kinnitus, et neile on kostja tegelik asu- ja viibimiskoht teadmata.

Sillamäe Linnavalitsus esitas kohtule 11.09.2025 vastuse, mille kohaselt puuduvad neil andmed

isiku võimaliku viibimiskoha kohta. Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2025 vastuse kohaselt on

politsei andmebaasi järgi K. M.-iga seotud viimane piiriületus leidnud aset 05.10.2024 Koidula

piiripunktist suunaga Eesti Vabariigist välja. Politseil puudub täiendav info isiku asukoha kohta..

Seega on kohus toimetanud kohtudokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel, dokumendid on loetud kätte toimetatuks 23.01.2026. Kirjalikku vastust hagiavaldusele

kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib

kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

16. Viru Maakohtu 13.02.2026 määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku kaaluda esitada nõude

ümberarvestus, sest kohtu hinnangul ei ole esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

17. Hageja esitas 04.03.2026 nõude ümberarvestuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt, so alternatiivse nõude osas.

19. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

20. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

21. Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda AS-iga XXX sõlmitud

lepingu nr XXX järgmised faktilised asjaolud:

1) AS XXX ja kostja sõlmisid 20.01.2023 järelmaksu müügilepingu, summale 877.24 eurot,

intressimääraga 0% aastas, krediidi kulukuse määr 0%, tagasimaksed iga kuu 15. kuupäevaks,

tagasimaksete arv 26, osamakse suurus 33.74, lepingutasu 0 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

järelmaksuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes;

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 877.24 eurot;

5 (10)

2-24-135753

4) Kostja on krediidilepingu katteks teinud tagasimakseid kokku summas 442.88 eurot;

5) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates aprillist 2024. a, seda vähemalt kolme,

aprilli, mai ja juuni osamaksete tasumisega.

6) Kostjale saadeti 17.06.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 27.06.2024.

AS XXX-iga sõlmitud lepingu nr XXX osas tuleb faktilised asjaolud tuleb omaksvõetuks lugeda

järgmiselt:

1) AS XXX ja kostja sõlmisid 18.01.2023 makselahenduse lepingu krediidilimiidiga 3 700 eurot,

intressimääraga 22% aastas, krediidi kulukuse määr 26.67%, tagasimaksed iga kuu 5. kuupäevaks,

lepingutasu 19.90 eurot;

2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune

järelmaksuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes;

3) Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 849.88 eurot;

4) Kostja on kasutanud krediiti perioodi jooksul kokku summas 8 603.18 eurot ning teinud

tagasimakseid kokku summas 5 566.70 eurot.

5) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates aprillist 2024. a, seda vähemalt kolme,

aprilli, mai ja juuni osamaksete tasumisega.

6) Kostjale saadeti 17.06.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks.

7) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 27.06.2024.

22. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

6 (10)

2-24-135753

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

23. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

24. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

25. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on esialgsed laenuandjad sõlmides

tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke

registreid. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Pensioniregistri sissetulekuandmed piisav allikas hindamaks

laenuvõtja tegelikku võimalikku finantsilist riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et

kumbki krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning nad on rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

7 (10)

2-24-135753

26. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

27. Maakohus on 13.02.2026 määrusega selgitanud, et kohtu hinnangul ei ole hageja piisaval

määral tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja tulenevalt Riigikohtu

praktikast tuleb maakohtul selgitada, et hagi on muude nõuete kui laenusumma ja seadusjärgse

intressi osas õiguslikult põhjendamatu ja võimaldada esitada tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks so

ümberarvestuse esitamiseks. Hageja on seda 04.03.2026 teinud. Eeltoodu kohaselt rahuldab kohus

hagiavalduse ümberarvestuses esitatud nõuete osas.

Leping nr XXX

28. Kostja sai lepingu XXX alusel laenu kokku summas 877.24 eurot ning on teinud tagasimakseid

lepingule kogusummas 442.88 eurot. Tagastada tuleb lepingu alusel saadud summa 434.36 eurot.

Leping on kehtivalt üles öeldud 27.06.2024 ka ümberarvestuse puhul. 04.03.2026 seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras summas 81.05

eurot. Hageja palub samuti kostjalt välja mõista edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhiosalt 434.36 eurolt alates 28.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

29. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei

vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-

21- 125271, p 9; 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). See tähendab, et hageja alternatiivne nõue

lepingu XXX alusel kuulub rahuldamisele, st välja tuleb mõista ka viivis seisuga 04.03.2026

summas 81.05 eurot ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku juba

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 434.36 eurot.

Leping nr XXX

30. Kostja kasutas lepingu XXX alusel krediiti kogu perioodi jooksul kokku summas 8 603.18

eurot ning on teinud tagasimakseid kokku 5 566.70 summas. Lepingu alusel tuleb kostjal tagastada

saadud summa 3 036.48 eurot. Tulenevalt VÕS § 406¹ lg 4 p 2 tuli kostjal saadud krediit 3036,48

eurot tagastada kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Esmakordselt anti krediit kasutusse

21.10.2021. Isegi kui võtta aluseks VÕS § 406¹ lg 4 p 1 on samuti ümberarvestuse aluseks 1 aasta

ning lepingu lõpptähtapäev saabunud. Kui võtta arvestuse aluseks, et kostja viimane krediidi

kasutusele võtt toimus 25.03.2024 ja tagasimakseid pidi teostama alates 25.04.2024 siis möödus 12

kuine periood 26.04.2025. Ehk lepingu lõpptähtaeg on saabunud. VÕS § 403⁴ lg 7 arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud. 04.03.2026 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras summas 268.86 eurot. Hageja palub samuti välja

mõista edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 3 036.48 eurolt

alates 28.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

31. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei

vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-

21- 125271, p 9; 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). See tähendab, et hageja alternatiivne nõue

8 (10)

2-24-135753

lepingu XXX alusel kuulub rahuldamisele, st välja tuleb mõista ka viivis seisuga 04.03.2026

summas 268.86 eurot ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku juba

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 3 036.48 eurot.

32. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohus

selgitas otsuse punktides 29 ja 31 Tartu Ringkonnakohtu seisukohta, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisel ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.

Eeltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka sissenõudmisega seotud

kulud, kogusummas 80 eurot.

33. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele leping XXX

alusel põhinõue 434.36 eurot, viivis seisuga 04.03.2026 summas 81.05 eurot ja edaspidi VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõue 434.36 eurot, lepingu XXX alusel põhinõue 3 036.48 eurot, viivis seisuga 04.03.2026

summas 268.86 eurot ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku juba

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 3 036.48 eurot ja sissenõudmiskulud

kogusummas 80 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

34. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu,

et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 69% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 69%

kostja ja 31% hageja kanda.

35. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 630 eurot ja

õigusabikulud 676 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja

poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu.

Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 04.10.2024 summas 172.44 eurot ning

hagiavalduse esitamisel 22.04.2025 summas 457.76 eurot, kokku 630 eurot. Menetluskulude

kogusummaks on seega 1 306 eurot, mis sisaldab ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 69% menetluskulude

kogusummast, so 901.14 eurot.

36. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

9 (10)

2-24-135753

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

37. Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1

ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

10 (10)