Legislator Case Law & Legislation
2-25-4981/5 AI generated

2-25-4981/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-25-4981/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-4981/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-4981

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.C vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

25 876,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX, e-post XXX)

Kostja: E.C

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479) kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel 07.12.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007154459 ja 28.07.2022 nõude loovutusest

tulenev põhivõlgnevus 14 976,65 eurot, intress 983,58 eurot, haldustasu 10,00 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise ajaks (31.03.2025) sissenõutavaks

muutunud viivis 7175,78 eurot.

3. Välja mõista kostjalt E.C hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

põhinõudelt (14 976,65 eurot) alates 01.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 17,90%, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude 14 976,65 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulud

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Mõista välja E.C Meistrilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1700,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli

tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohtu selgitused

1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.C vastu. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 14 976,65 eurot, intress 983,58 eurot, haldustasu 10,00

eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7175,78 eurot ning

viivis alates 01.04.2025 kuni põhinõude summas 14 976,65 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 17,9% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja AS Inbank Finance

vahel 07.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007154459, mille alusel sai kostja

laenu summas 15 000 eurot. Krediidiandja on laenu väljastanud 07.12.2021. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.07.2022.a

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 19.07.2022.a. Ülesütlemise hoiatuse

saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.04.2022,

15.05.2022, 15.06.2022. 27.07.2022.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne

võlausaldaja loovutas 28.07.2022 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.

Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõttest: Laenutaotluse

otsus oli esitatud viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte alusel positiivne. Otsuse tegemisel

kasutati kinnitatud sissetulekuid (1000.00 eurot) ja kohustusi (30.00 eurot). Võttes arvesse, et

kostja sissetulek oli 1000 eurot kuus ja muud finantskohustused 30 eurot kuus, jäi peale lepingu

sõlmimist kostjale kätte 616,08 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (1000-30-

353,92=616,08). Seega jäi kostjale kätte ca 62% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli

kostja igati krediidivõimeline. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii

sisestest kui välistest allikatest Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri

maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid,

mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Tehti päring EMTA-le kostja sissetulekute kohta.

5. Kohus võttis hagi 03.07.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus

hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku

vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

6. Kostjale on hagimaterjalid ja 03.07.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult

allkirja vastu 08.09.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (22.09.2025) vastanud. Seega

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib

ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

7. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr

VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub

kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt

ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul

nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei

ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

9. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

10. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

tõendid.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3

sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

11. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud

riigilõiv 1400,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud

määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 422,50 eurot (km-ta). Hageja

esindaja on osutanud õigusabi 2,5 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.

Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-

159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on

seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi

ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja

raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.

Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi.

14. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1700,00 eurot, millest

1400,00 eurot on riigilõiv ja 300,00 eurot (2,5 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema

poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse

menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

15. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus

tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik