2-25-4981/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-25-4981/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Välja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. märts 2026, Pärnu
Tsiviilasja number
2-25-4981
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi E.C vastu võlgnevuse
nõudes
Hagihind
25 876,83 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
asukoht XXX, e-post XXX)
Kostja: E.C
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt E.C (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group OÜ
(registrikood 10746479) kasuks kostja ja AS Inbank Finance vahel 07.12.2021
sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007154459 ja 28.07.2022 nõude loovutusest
tulenev põhivõlgnevus 14 976,65 eurot, intress 983,58 eurot, haldustasu 10,00 eurot,
sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja hagi esitamise ajaks (31.03.2025) sissenõutavaks
muutunud viivis 7175,78 eurot.
3. Välja mõista kostjalt E.C hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis
põhinõudelt (14 976,65 eurot) alates 01.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni
lepingujärgses viivisemääras 17,90%, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud
viivistega mitte rohkem kui põhinõude 14 976,65 euro ulatuses.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulud
5. Jätta menetluskulud kostja kanda.
6. Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramiseks.
7. Mõista välja E.C Meistrilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks
menetluskuludena riigilõiv 1400,00 eurot ja õigusabi kulud summas 300,00 eurot.
8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1700,00 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule
(Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: pmkparnu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul
alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja
esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks
algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui
hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv
tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is
SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302
Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb
esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Kohtu selgitused
1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi E.C vastu. Hageja
palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 14 976,65 eurot, intress 983,58 eurot, haldustasu 10,00
eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7175,78 eurot ning
viivis alates 01.04.2025 kuni põhinõude summas 14 976,65 eurot täitmiseni lepingujärgses
viivisemääras 17,9% aastas.
3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja AS Inbank Finance
vahel 07.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007154459, mille alusel sai kostja
laenu summas 15 000 eurot. Krediidiandja on laenu väljastanud 07.12.2021. Kostja ei täitnud
lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.07.2022.a
kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1, s.o hiljemalt 19.07.2022.a. Ülesütlemise hoiatuse
saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.04.2022,
15.05.2022, 15.06.2022. 27.07.2022.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu
lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne
võlausaldaja loovutas 28.07.2022 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos
õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused.
Otsuse tegemisel lähtus esialgne võlausaldaja kostja pangakonto väljavõttest: Laenutaotluse
otsus oli esitatud viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte alusel positiivne. Otsuse tegemisel
kasutati kinnitatud sissetulekuid (1000.00 eurot) ja kohustusi (30.00 eurot). Võttes arvesse, et
kostja sissetulek oli 1000 eurot kuus ja muud finantskohustused 30 eurot kuus, jäi peale lepingu
sõlmimist kostjale kätte 616,08 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks (1000-30-
353,92=616,08). Seega jäi kostjale kätte ca 62% tema igakuisest sissetulekust ning seega oli
kostja igati krediidivõimeline. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii
sisestest kui välistest allikatest Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri
maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid,
mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega
varasemaid maksehäireid polnud. Tehti päring EMTA-le kostja sissetulekute kohta.
5. Kohus võttis hagi 03.07.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus
hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku
vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6. Kostjale on hagimaterjalid ja 03.07.2025 määrus kätte toimetatud isiklikult
allkirja vastu 08.09.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (22.09.2025) vastanud. Seega
loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib
ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude
õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr
VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub
kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu
sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet
põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt
ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul
nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei
ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks
välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
9. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
10. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;
samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle
põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab
nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta
tõendid.
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3
sätestatud aluse esinemise korral.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
11. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes
aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud
riigilõiv 1400,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud
määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 422,50 eurot (km-ta). Hageja
esindaja on osutanud õigusabi 2,5 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende
analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;
dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h.
Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu.
Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-
159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on
seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi
ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei
olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja
raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis.
Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi.
14. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1700,00 eurot, millest
1400,00 eurot on riigilõiv ja 300,00 eurot (2,5 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema
poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse
menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
15. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg
3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus
tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
16. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata
täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Reena Undrest
Kohtunik