2-25-14458/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-14458

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-14458

Tsiviilasi

I.B. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: I.B. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX);

Usaldusisik: Tiina Larven (Aiavilja 13, 72719 XXX;

5189259; XXX);

Võlausaldajad:

1. Omaraha OÜ (registrikood: 12045597; e-post:

XXX), esindaja Sarmi Värv

2. Multitude Bank p.l.c (registrikood: C56251; XXX)

3. TF Bank AB Eesti filiaal (registrikood: 14304235;

XXX), esindaja Henri Keerd

4. Holm Bank AS (registrikood: 14080830; e-post:

XXX), esindaja Anna Jõemaa

5. Coop Pank AS (registrikood: 10237832; e-post:

XXX)

6. ESTO AS (registrikood: 14180709; e-post: XXX)

7. Inbank Finance AS (registrikood: 16197915; XXX)

Ärakuulamine

09.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku I.B. suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele

võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:



Omaraha OÜ (2 nõuet lepingutest nr S236398251, S246814498) 4582,22 eurot,

millest 4508,10 eurot on põhivõlgnevus ja 74,12 eurot kõrvalnõuded. Lepingust nr

S235956438 tulenevad nõuded 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata;



Multitude Bank p.l.c (10.01.2024 krediidikontoleping) 3001,30 eurot, millest 2862

eurot on põhivõlgnevus ja 139,30 eurot kõrvalnõuded;



TF Bank AB Eesti filiaal (06.04.2022 väikelaenuleping) 3949,68 eurot, millest

3305,88 eurot on põhivõlgnevus ja 644,20 eurot kõrvalnõuded. 22.08.2021

autolaenulepingust tulenevad nõuded on 0 eurot, mis on VÕS § 4034 lg 7 alusel ümber

arvestatud ja täidetud ning kava alusel ümber ei kujundata;



Holm Bank AS (leping nr 52212040013) 1544,31 eurot, mis on põhinõue.



Coop Pank AS (leping nr L645265) 996,35 euro, millest 966,25 eurot on põhinõue ja

30,10 eurot kõrvalnõuded.



ESTO AS (leping nr 8211647131) 790,05 euro, millest 757,97 eurot on põhinõue ja

32,08 eurot kõrvalnõuded.



Inbank Finance AS (leping nr L89020275276) 613,68 eurot, millest 609,99 eurot on

põhinõue ja 3,69 eurot kõrvalnõuded.

2. Kinnitada I.B. suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas

alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

Omaraha

OÜ

4582,22/

4508,10/

74,12

1x

kuus/1

5. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/95,46

1/95,60

4582,22

100/100

Multitude

Bank p.l.c

3001,30/28

62/139,30

1x

kuus/1

5. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/62,52

1/62,86

3001,30

100/100

TF Bank

AB Eesti

filiaal

3949,68/33

05,88/644,

1x

kuus/1

5. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/82,28

1/82,52

3949,68

100/100

Holm

Bank AS

1544,31/

1544,31/

1x

kuus/1

5. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/32,17

1/32,32

1544,31

100/100

Coop Pank

AS

996,35/966

,25/30,10

1x kuus/

15. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/20,75

1/21,10

996,35

100/100

ESTO AS

790,05/757

,97/32,08

1x kuus/

15. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/16,45

1/16,90

790,05

100/100

Inbank

Finance

AS

613,68/609

,99/3,69

1x

kuus/1

5. kp

48/15.03.2026-

15.02.2030

47/12,78

1/13,02

613,686

100/100

477,59/14

554,10/923

,49

15 477,59

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada I.B.-d esitama kord aastas 01. märtsiks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule 01. märtsiks 2027.a. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01. märtsiks

2030. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) hiljemalt 25.03.2030 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Tiina Larveni tasuks 665 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 595 eurot

tuleb välja maksta I.B. poolt tasutud ettemaksust. 595 eurot ületav osa jääb võlgniku I.B.

kanda.

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta Murussaare Consulting OÜ arveldusarvele nr

EE551010220301957224.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. I.B. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on lahutatud (abielu aeg

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx). Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötab xxxxxxxxx

AS-s teerullijuhina ja tema igakuine palk on 1400 eurot kuus (hooaegadel erinev 900-

2500 eurot). Võlgnik saab töövõimetoetust 360 eurot. Sissetulekud kokku 1760 eurot.

Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter väärtusega 10 000 eurot ja sõiduk väärtusega

1000 eurot. Muu vara puudub.Võlgniku igakuised kulud on 1760 eurot. Võlgnikul on

kohustusi kokku 30 734 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis mõned aastad tagasi laenu, et

korterit renoveerida ja sisustada. Ühe laenu võttis ta, et osta auto. Osad laenud võttis

sõbrale, kes lubas tagasi maksta, aga ei maksnud. Osad laenud võttis võlgnik, et maksta

tagasi teisi laene. Hetkel on küll kõik osamaksed tasutud, kuid kuumaksed on kokku

umbes 1400 eurot. Võlgnik töötab teedeehituses ning talveperioodil on palk väiksem.

Võlgnik ei tea, kas ta suudab saada hakkama. Ta on hetkel pikemalt haiguslehel ega

suuda nii suurt kuumakset tasuda. Ta saaks iga kuu laenude katteks maksta 500 eurot.

2. 08.09.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks

Tiina Larveni.

3. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 28 056,30 eurot, millest

kõrvalnõuded on 1234,90 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 370 eurot ja

töövõimehüvitis 1077 eurot (hetkel pikemal haiguslehel, saab pärast tööd jätkata),

kokku 1447 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev korter väärtusega 10 000 eurot ja

sõiduk väärtusega 1000 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1047

eurot ning ta saaks kava alusel teha makseid umbes 400 euro ulatuses. Usaldusisik oli

seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on

võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et praegu ta ei tööta, on haiguslehel. Ta läheb

07.11 arstile ja seal otsustatakse, kuidas edasi läheb. Detsembriks loodab terveneda.

Kuus kuud saab Tervisekassast raha. Võlgnikul on töökoht olemas ja talle lubati, et ta

ravib end terveks ja ta võetakse tööle tagasi. Võlgnik saaks igakuiselt maksta 400 eurot

ja on valmis neli aastat maksma.

Usaldusisiku sõnul saab summa VLP alusel väiksemaks. Võlgnik on püüdnud oma

võlgnevusi tasuda ja tuleb teha ümberarvestusi.

5. Kohus määras 13.10.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1105 eurot, mille võlgnik

on tasunud.

6. 28.10.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

7. 06.02.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavaga täidab võlgnik kõik

nõuded 100 % 48 kuu jooksul. Ümberkujundatavaid nõudeid on kokku 15 477,59 eurot.

Võlgnik saab iga kuu maksta 325 eurot, kuna võlgnik on hetkel tervise tõttu töölt eemal.

Alates jaanuarist on ta arvel Eesti Töötukassas. Kui tervis võimaldab, naaseb ta kohe

endisesse töökohta tööle. Kavasse on arvestatud kuumakse 322 eurot, mida võlgnik on

suuteline tasuma ka siis, kui tervise taastumine võtab kauem aega. Tema sissetulekuks

on töövõimetoetus 360 eurot ning alates veebruarist töötuskindlustushüvitis (suurus ei

ole hetkel teada). Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkus Omaraha OÜ (2 lepingut), Multitude

Bank p.l.c, TF Bank AB (2 lepingut), Holm Bank AS, Coop Pank AS ja Inbank Finance

AS. Nende kõigi nõuded on kavas ümber arvestatud. Usaldusisik esitas võlausaldajate

seisukohad ning kõik ümberarvestused.

8. Usaldusisik märkis võrdluse pankrotimenetlusega vara- ja võlanimekirjas. Võlgnikule

kuulub tema elukohaks olev korteriomand väärtusega umbes 10 000 eurot. Talle kuulub

ka sõiduauto väärtusega umbes 1000 eurot, kuid see on vajalik tööl käimiseks. Vara

müügist laekuks hinnanguliselt 10 000 eurot. Võlgniku sissetulek on hetkel 1447 eurot,

sh töövõimetoetus on mittearestitav. Seega ei ületa võlgniku sissetulek arestivaba

piirmäära. Tööturule naasmise aeg on tervisest tingituna ebaselge. Pankrotivara

suuruseks oleks eeldatavalt 10 000 eurot, millest tuleb katta pankrotimenetluse kulud.

Võlausaldajate nõuete katteks jääks umbes 8000 eurot, mis on 30% põhinõuetest.

Võlgade ümberkujundamise menetluses saaksid võlausaldajad 100% põhinõuetest.

9. Kavaga nõustus Multitude Bank p.l.c, Holm Bank AS ja Inbank Finance AS. Coop

Pank AS ja ESTO AS ei esitanud seisukohti ja nad loetakse kavaga vaikimisi

nõustunuks.

10. Kavale esitas vastuväite Omaraha OÜ ja TF Bank AB Eesti filiaal, kes polnud nõus

sellega, et nad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

TF Bank AB Eesti filiaal leidis, et on võlgniku kontodele tuginenud ja võlgniku

finantskoormus oli talle jõukohane, mistõttu on nõude ümberarvestamine õigusvastane.

Omaraha märkis, et tal on võlgnikuga olnud pikaajaline kliendisuhe – 19 varasemat

laenulepingut ja maksevõime hindamisi. Omaraha OÜ viitas oma tegevusloale ja sise-

eeskirjadele, mida kontrollib Finantsinspektsioon. Võlgnik täitis enda kohustusi pika

perioodi vältel, mis tähendab, et makseraskused tekkisid hiljem ja võlgniku

maksevõime oli laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav.

11. Usaldusisik ei nõustunud vastuväidetega. Usaldusisik esitas enda analüüsi võlgniku

maksevõime kohta enne iga TF Bank AB Eesti filiaali ja Omaraha OÜ lepingu

sõlmimist ning põhjendused vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

12. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

13. Võlgnik ja 5 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et

5 võlausaldajat (Multitude Bank p.l.c, Holm Bank AS, Coop Pank AS, ESTO AS ja

Inbank Finance AS) suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas

märgitule. Usaldusisik on kontrollinud nende nõuete osas vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist piisava põhjalikkusega ning võlausaldajad vastuväiteid selles osas

ei esitanud.

14. Omaraha OÜ ja TF Bank AB Eesti filiaal esitasid vastuväite, et nad ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning nende nõuete ümberarvestused on

põhjendamatud.

Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et nii

Omaraha OÜ kui ka TF Bank AB Eesti filiaal on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja võlausaldajate vahel sõlmiti

tarbijakrediidilepingud.

VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh

peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe

omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe

omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat

kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14.1 Omaraha OÜ nõuded

Võlgnik ja Omaraha OÜ sõlmisid järgmised lepingud: 14.11.2024 leping nr

S246814498, 24.11.2023 leping nr S236398251 ja 23.03.2023 leping nr S235956438

(dtl 355-1351).

Usaldusisiku sõnul on võlausaldaja 24.11.2023 lepingu nr S236398251 osas järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja sellele vastu ei vaielnud. Kohus

kontrollis lepingu nr S236398251 sõlmimisele eelnenud perioodil (01.07.2023-

31.10.2023) võlgniku pangakonto väljavõtet ning jõudis analüüsi tulemusena samale

järeldusele nagu usaldusisik.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas (lepingud nr S246814498 ja

S235956438), leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandanud piisavalt teavet,

omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat

teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele.

Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

14.1.1 Omaraha OÜ 23.03.2023 leping nr S235956438

Võlausaldaja esitas usaldusisikule vaid selgitused lepingu sõlmimisel kogutud andmete

osas ning esitas ainult laenulepingud (dtl 352-1351). Võlausaldaja selgituste kohaselt

ütles võlgnik taotlusel enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1800 eurot,

majapidamiskuludeks 200 eurot ning finantskohustusteks 700 eurot. Võlausaldaja

laenutaotlust ei esitanud. Võlausaldaja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ning

saadud vastuse kohaselt oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1631,73 eurot, mille

võlausaldaja arvestas võlgniku sissetulekuks. Kohustustena arvestas võlausaldaja 700

eurot ja majapidamiskuludeks 200 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli

võlausaldaja hinnangul piisav laenu saamiseks ning võlgnik oli maksevõimeline.

Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.11.2022-

28.02.2023, dtl 268-298) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu, haigusrahad,

puhkusetasu, töövõimetoetus, töövõimetushüvitis ning puhkuse ja keskmise töötasu

hüvitis kokku nimetatud perioodil 5995,92 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks

sissetulekuks 1498,98 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha. Puuduvad

andmed, kas võlausaldaja on välja selgitanud, mis liiki sissetulekud võlgnikule laekusid

ning milline oli võlgniku tegelik töötasu töölepingu järgi.

Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le,

Inbank Finance AS-le, IPF Digital AS-le, Esto AS-le, Coop Pank AS-le ja Holm Bank

AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 7837,88 eurot, mis teeb keskmiselt 1959,47 eurot

kuus.

Võlgnik võttis uusi laene kokku 10 431,07 eurot, keskmiselt 2607,77 eurot kuus.

Kontolt nähtusid ka äärmiselt palju tehinguid kolmandate isikutega ning kokku

suhteliselt suurtes summades. Näiteks tasus võlgnik kolmandatele isikutele (enamasti

ühed ja samad isikud) kokku umbes 4164 eurot ja ise sai neilt 1508 eurot. Tegemist on

suurte summadega, mis võiksid tekitada küsimusi ja kahtlusi. Pole teada, kas

võlausaldaja nende tehingute kohta midagi uuris ning kas nimetatud tehingute hulgas oli

täiendavaid kohustusi või kulusid, kas need võisid olla regulaarse iseloomuga või mitte.

Seda pole võlausaldaja täpsustanud.

Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele

kokku 472,77 eurot, keskmiselt 118,19 eurot kuus. Samuti on näha, et võlgnik tasub

elatist kahele lapsele kokku 338 eurot kuus, kuid see summa võis olla ka rohkem,

arvestades, et mõnede tehingute osas (võlgniku ja ühe lapse ema vahel) polnud aru

saada, kas makse oli mõeldud lapsele elatiseks või mitte (nt tehingud selgitusega makse,

raha, sõiduraha). Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks uurinud, kas võlgnikul on

lapsi. Samuti puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks arvestanud võlgniku

ülalpidamiskohustusega kahe lapse ees. Kohtu hinnangul vajasid võlgniku igakuised

kohustused ja kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud.

Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul ei jäänud üldse vaba raha muudeks

eluliselt olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport). Võlgnikul oli raha

puudujääk -916,68 eurot (1498,98-1959,47-118,19-338).

Võlgniku kontol toimunu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma

sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi

vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja

pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole kogunud

piisavalt andmeid, ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud

andmeid, ei küsinud täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei

arvestanud võlgniku kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus selgitab, et maksevõimet mõjutavad isiku

kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole piisava

põhjalikkusega hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku

igakuised kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik tegi valesid otsuseid

ja vajas lõpuks elamiseks laene. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise eesmärk on see, et laenu andmise ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes,

mida laen süvendaks või et laenu andmise tulemusena ei satuks laenuvõtja

makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et krediidiandja täidaks vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohustust piisava hoolsusega, mida võlausaldaja pole

käesolevalt teinud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Omaraha OÜ on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema nõude ümber

vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Kuna võlgnik oli tasunud võlausaldajale

rohkem tagasi kui ta laenu sai (+ seadusjärgsed kõrvalnõuded), siis loeb kohus

võlausaldaja nõude täidetuks ning kava alusel seda ümber ei kujundata.

14.1.2 Omaraha 14.11.2024 leping nr S246814498

Võlausaldaja esitas usaldusisikule jällegi vaid selgitused lepingu sõlmimisel kogutud

andmete osas ning esitas ainult laenulepingud (dtl 352-1351). Võlausaldaja selgituste

kohaselt ütles võlgnik taotlusel enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 2300 eurot,

majapidamiskuludeks 200 eurot ning finantskohustusteks 800 eurot. Laenutaotlust

võlausaldaja ei esitanud. Võlausaldaja tegi päringud AS-le Creditinfo Eesti ja OÜ-le

Krediidiregister ning võlgnikul maksehäired puudusid. Võlausaldaja analüüsis võlgniku

pangakonto väljavõtet ja sai võlgniku sissetulekuks 2222 eurot, mida ta arvestas

võlgniku sissetulekuks. Kohustustena arvestas võlausaldaja 1195 eurot (mis kontolt oli

näha), kehtivaid Omaraha OÜ kohustusi 340,38 eurot, majapidamiskulusid 200 eurot.

Võlausaldaja arvestas kohustustena 1735,38 eurot ning sissetulekute ja kohustuste vahe

oli võlausaldaja hinnangul piisav laenu saamiseks ning võlgnik oli maksevõimeline.

Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.07.2024-

31.10.2024, dtl 234-259, 54-61) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu,

töövõimetoetus ning puhkuse ja keskmise töötasu hüvitis kokku nimetatud perioodil

8233,89 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 2058,47 eurot. Muid

sissetulekuid kontolt polnud näha.

Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Ferratumile, Omaraha OÜ-le, Inbank

Finance AS-le, IPF Digital AS-le, Esto AS-le, Coop Pank AS-le ja Holm Bank AS-le.

Lisaks tegi võlgnik makseid Maksu- ja Tolliametile kriminaalasjas tehtud otsuse alusel.

Võlgnik tasus neile kokku 5455,62 eurot, mis teeb keskmiselt 1363,91 eurot kuus.

Võlgnik võttis uusi laene kokku 2595,04 eurot, keskmiselt 648,76 eurot kuus.

Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele

kokku 478,26 eurot, keskmiselt 119,57 eurot kuus. Samuti on näha, et võlgnik tasub

elatist kahele lapsele kokku 350 eurot kuus. Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks

arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid

võlgniku igakuised kohustused ja kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole

teinud.

Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt

olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) äärmiselt vähe, vaba raha

suurus oli 224,99 eurot (2058,47-1363,91-119,57-350), millest pidanuks võlgnik veel

lisaks tasuma võetavat laenu 70,85 eurot kuus ning muude vaadeldaval perioodil võetud

laenude tagasimakseid. Kohtu hinnangul ei ole 224,99 eurot selleks elamisväärne

summa.

Võlgniku kontol toimunu viitab jällegi selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma

sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi

vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja

pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole taaskord

piisava põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud

täpsustavad andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku

kõigi kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Omaraha OÜ on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema nõude ümber

vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3.

14.2 TF Bank AB Eesti filiaal nõuded.

Võlgnik ja TF Bank AB Eesti filiaal sõlmisid järgmised lepingud: 22.08.2021

autolaenulepingu ja 06.04.2022 väikelaenulepingu (dtl 1358-1372).

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud võlausaldaja selgitused ja tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et võlausaldaja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku

seisundi kohta omandatud teavet korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud

vajalikku täiendavat teavet, ning on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud

ebaõigele järeldusele. Võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku

krediidihindamist.

14.2.1 TF Bank AB Eesti filiaal 22.08.2021 autolaenuleping

Võlausaldaja esitas usaldusisikule esitas lepingu ja konto analüüsi (dtl 1386-1421).

Võlausaldaja selgitused olid lühikesed – ta tugines konto väljavõttele, finantskoormus

oli võlgnikule jõukohane ning vastutustundliku laenamise põhimõtet pole rikutud.

Võlgniku laenutaotlust võlausaldaja ei esitanud.

Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.04.2021-

31.07.2021, dtl 1620-1660) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu,

töövõimetoetus, tööandja poolt hambaravitoetus, II pensionsamba väljamakse ning

metalli müügitasu kokku nimetatud perioodil 7106,36 eurot, mis tegi võlgniku

keskmiseks sissetulekuks 1776,59 eurot. Muid sissetulekuid kontolt polnud näha.

Kontolt on näha kohustused Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le, IPF Digital AS-le, ja

Coop Pank AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 3153,80 eurot, mis teeb keskmiselt 788,45

eurot kuus.

Võlgnik võttis uusi laene kokku 8277,70 eurot, keskmiselt 2069,43 eurot kuus.

Kontolt nähtusid ka äärmiselt palju tehinguid kolmandate isikutega ning kokku

suhteliselt suurtes summades. Näiteks tasus võlgnik kolmandatele isikutele kokku

umbes 2433 eurot ja ise sai neilt 419 eurot. Tegemist on summadega, mis tekitavad

küsimusi ja kahtlusi. Pole teada, kas võlausaldaja nende tehingute kohta midagi uuris, st

kas tegemist oli kohustustega või kuludega, kas need olid regulaarse iseloomuga või

mitte. Seda pole võlausaldaja täpsustanud.

Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele

kokku 717 eurot, keskmiselt 179,25 eurot kuus, sh igakuised maksed 35 eurot

Põltsamaa Vallavalitusele arve tasumine Rxxxx Kxxxxxx eest. Mis kuluga oli tegemist,

pole teada. Võlausaldaja selle kohta täiendavaid andmeid ei küsinud. Võlgniku ja

RxxxxxKxxxxxx vahel oli edasi-tagasi tehinguid väga palju ning võrdlemisi suurtes

summades. Selgitustes oli enamasti märgitud „kallis“. Arvestades tehingute arvu ja

ulatust, võis tegemist olla regulaarse iseloomuga kuluga, kuid võlausaldaja selle kohta

midagi ei uurinud.

Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku 338 eurot kuus, kuid see

summa võis olla ka rohkem, arvestades, et mõnede tehingute osas (võlgniku ja ühe

lapse ema vahel) polnud aru saada, kas makse oli mõeldud lapsele elatiseks või mitte (nt

tehingud selgitusega tere, raha, küte, võlg). Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks

arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid

võlgniku igakuised kulud täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud.

Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt

olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) väikses ulatuses, vaba raha

suurus oli 470,89 eurot (1776,59-788,45-179,25-338), millest võlgnik pidi tasuma veel

võetavat laenu 57,26 eurot kuus ning vaadeldavalt perioodil võetud uute laenude

tagasimakseid. Kohus leiab, et 470,89 eurot ei ole summa, mis oleks elamisväärne.

Võlgniku kontol toimunu viitab selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma

sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas pidevalt täiendavaid rahalisi

vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja

pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole piisava

põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad

andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi

kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB Eesti filiaal on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema

nõude ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3. Kuna võlgnik oli tasunud

võlausaldajale rohkem tagasi kui ta laenu sai (+seadusjärgsed kõrvalkulud), siis loeb

kohus võlausaldaja nõude täidetuks ning kava alusel seda ümber ei kujundata.

14.2.2 TF Bank AB Eesti filiaal 06.04.2022 väikelaenuleping

Võlausaldaja esitas usaldusisikule konto analüüsi (dtl 1422-1448). Võlausaldaja

selgitused olid lühikesed – ta tugines konto väljavõttele, finantskoormus oli võlgnikule

jõukohane ning vastutustundliku laenamise põhimõtet pole rikutud. Võlgniku

laenutaotlust võlausaldaja ei esitanud.

Võlgniku SEB pangakontolt nr EE421010010185936011 (periood 01.12.2021-

31.03.2022, dtl 1699-1733) nähtub, et võlgniku sissetulekuteks oli töötasu,

töövõimetoetus, töövõimetushüvitis ja tulumaksu tagastus, kokku nimetatud perioodil

5848,86 eurot, mis tegi võlgniku keskmiseks sissetulekuks 1462,22 eurot. Muid

sissetulekuid kontolt polnud näha.

Kontolt on näha kohustused TF Bank AB-le, Placet Group OÜ-le, Omaraha OÜ-le,

LHV Pank AS-le ja IPF Digital AS-le. Võlgnik tasus neile kokku 2889,80 eurot, mis

teeb keskmiselt 722,45 eurot kuus.

Võlgnik võttis uusi laene kokku 260 eurot.

Kontolt nähtuvad kulud turvafirmale, kindlustusandjatele ja sideteenuste ettevõttetele

kokku 770,55 eurot, keskmiselt 192,64 eurot kuus, sh jällegi maksed Põltsamaa

Vallavalitsusele Rxxxx Kxxxxxx eest. Taaskord pole teada, kas võlausaldaja uuris, mis

maksetega on tegemist. Samuti on näha, et võlgnik tasub elatist kahele lapsele kokku

338 eurot kuus. Puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks ka selle laenu andmisel

arvestanud võlgniku ülalpidamiskohustust kahe lapse osas. Kohtu hinnangul vajasid

võlgniku igakuised kulud jällegi täiendavat kontrolli, mida võlausaldaja pole teinud.

Konto analüüsi tulemusena selgus, et võlgnikul jäi vaba raha muudeks eluliselt

olulisteks kuludeks (toit, hügieenitarbed, riided, transport) äärmiselt vähe, vaba raha

suurus oli 209,13 eurot (1462,22-722,45-192,64-338), millest pidanuks võlgnik veel

lisaks tasuma võetavat laenu 240,14 eurot kuus, mida võlgnik poleks suutnud tasuda.

Igal juhul pole 209,13 eurot elamisväärne summa.

Jällegi viitab võlgniku kontol toimunu selgelt asjaolule, et võlgnik ei suutnud oma

sissetulekutest kõiki kohustusi ja kulusid kanda ning vajas täiendavaid rahalisi

vahendeid, et katta hädavajalikke kulusid. Sellises olukorras poleks võlausaldaja

pidanud võlgnikule laenu võimaldama. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole piisava

põhjalikkusega analüüsinud talle teatavaks saanud andmeid, ei küsinud täpsustavad

andmeid ega kogunud täiendavaid tõendeid ning ei arvestanud võlgniku kõigi

kohustuste ja eluliselt oluliste kuludega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja analüüs võlgniku maksevõime

hindamiseks oli ebapiisav. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei

võimaldanud võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine

võlgniku varasemate kohustuste täitmise võimet. Võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et TF Bank AB Eesti filiaal on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama tema

nõude ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-3.

15. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

16. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 15 477,59 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 8531,90

eurot. 3 võlausaldajat nõustus kavaga. 2 võlausaldajat, kes seisukohta üldse ei esitanud,

on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku

6945,69 eurot. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded on üle poole

koguvõlgnevusest, siis pole võimalik kava kinnitada FIMS § 26 lg 1 ega 2 järgi.

17. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 3 ja 4.

FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust

väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:

1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes

põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on

mõjuv põhjus.

FIMS § 26 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja

õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik

rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga,

võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest

isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust

ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära

ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

18. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevad eeldused on täidetud. Võlgade

ümberkujundamine on poolte õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik tasub kõik nõuded 100% ulatuses osadena ja taotleb kohustuste täitmise tähtaja

pikendamist.

19. Vastuväite esitas Omaraha OÜ ja TF Bank AB Eesti filiaal, kes tegelikult sisulisi

vastuväiteid kavale ei esitanud. Kõik võlausaldajate vastuväited olid seotud

vastutustundliku laenamise põhimõttega ja nõude kindlaksmääramisega. Seega leiab

kohus, et võlausaldaja vastuväide kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks.

20. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud. FIMS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada

vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga.

Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise

võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures

arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima

oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul

viisil tagasinõudmise võimalusi.

Võlgnikule kuulub korter väärtusega 10 000 eurot ja auto väärtusega 1000 eurot, mida

võlgnik vajab tööl käimiseks. Võlgnikul pole ajutiselt töötasu, ta saab töövõimetoetust

ja töötuskindlustushüvitist. Töövõimetoetusest ei saa teha kinnipidamisi ning

töötukindlustushüvitise suurus pole teada. Eelduslikult pole sellest võimalik erilisel

määral kinnipidamisi teha, sest arvestama peab võlgniku ühe ülalpeetavaga. Parimal

juhul koguneks pankrotivarasse kokku 11 000 eurot, millest tuleb maha arvata ka

pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajad nõudeid oleks võimalik täita eelduslikult

umbes 8000-9000 eurot. Võlgade ümberkujundamise menetluses maksaks võlgnik

võlausaldajatele kokku 15 477,59 eurot, mis on oluliselt rohkem kui pankroti ja

kohustustest vabastamise menetlustes. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on

võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnik

vabaneb kohustustest ja tal taastub maksevõime ning võlausaldajad saavad võlgnevuse

tagasi suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse korral. Kava koostamisel on kohtu

hinnangul piisavalt arvestatud võlausaldajate õigustatud huvidega.

21. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata

teistele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada

tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud

viisil. Kava on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtuvalt ning kui võlausaldajad

saavad kätte oluliselt rohkem kui pankrotimenetluse korral, siis on kohtu hinnangul

kava kinnitamine mõistlik ning põhjendatud. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest

ei ole tegelikult esitanud sisulist võrdlust mõne muu menetlusega, milles neil oleks

võimalik võlgnevusest rohkem tagasi saada kui käesolevas menetluses või et

pankrotimenetlus oleks neile mingil viisil kasulikum ja kõigi huve rohkem arvestav.

Kava täitmise aeg neli aastat on kohtu hinnangul põhjendatud. Võlausaldajad saavad

õiguspärased nõuded 100% ulatuses tagasi ja võlgnikule võimaldatakse mõistliku aja

jooksul võlgadest vabaneda ja maksevõime taastada. Võlgade ümberkujundamise

eesmärgiks ei ole ilmtingimata kõigi võlgnevuste täitmine kogusummas, vaid

võimaldada võlgnikule jõukohane kohustuste täitmise viis mõistliku aja jooksul. Kohtu

hinnangul on kavaga seda tehtud. Kohtu hinnangul koheldakse võlausaldajaid võrdselt

ning põhjendatud ei ole praegusel juhul pikendada kava täitmist üle 5 aasta või

lühendada seda. Kava täitmise aja lühendamise korral ei suudaks võlgnik kava alusel

makseid teha.

22. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Kuigi võlgnik saab hetkel töötasu asemel

töötuskindlustushüvitist, tuleks kohtu hinnangul anda võlgnikule võimalus kava

täitmiseks. Kava on koostatud selliselt, et ka pikema taastumisaja korral on võlgnik

võimeline kava täitma. Võlgnik on kinnitanud, et tervenemisel on tal töökoht samas

kohas olemas. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks kuni 325 eurot kuus. Võlgnik on sarnases ulatuses

maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu kolmes osamakses, mis näitas võlgniku

maksevõimet ja -tahet. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik

ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks

tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, sh pidada ülal enda last. Samuti

tuleks arvestada Eesti riigis suureneva maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega.

Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt

võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste

ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek

peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku

sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik

kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 3 ja 4 eeldused on täidetud ning

kohus kinnitab ümberkujundamiskava.

24. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

25. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas – iga

aasta 01. märtsiks- ja viimane seega 01. märtsiks 2030. Usaldusisikul tuleb kohtule

edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava

täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast

viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne hiljemalt 25.03.2030.a.

Menetluskulude jaotus

26. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

27. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 665 eurot (7h x 95€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.

28. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

29. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 665 eurot. Kohus on seisukohal, et

taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud.

Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt

tehtud toimingutega.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 95 eurot on põhjendatud

ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning

ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 665 eurot, millest 595 eurot

tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 595

eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta

usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik