2-25-5860/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-5860

Tsiviilasi

Bondora AS hagi Q.M vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

15 808.81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS, registrikood 11483929

Hageja lepinguline esindaja Keijo Lindeberg e-post XXX

Kostja Q.M, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS hagi Q.M vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Q.M hageja Bondora AS kasuks lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 642,76 eurot, intress 43,33 eurot ja viivis 215,10 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 10.03.2026 kuni põhinõude 642,76 euro

täitmiseni viivis määras 33,65 % tagastamata põhinõudelt aastas.

4. Välja mõista kostjalt Q.M hageja Bondora AS kasuks lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 944,10 eurot, intress 53,60 eurot ja viivis 215,86 eurot.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 10.03.2026 kuni põhinõude 944,10 euro

täitmiseni viivis määras 22,99 % tagastamata põhinõudelt aastas.

6. Välja mõista kostjalt Q.M hageja Bondora AS kasuks lepingust nr XXX tulenev

võlgnevus 10 288,98 eurot, intress 584,13 eurot ja viivis 2352,48 eurot.

7. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 10.03.2026 kuni põhinõude 10 288,98

euro täitmiseni viivis määras 22,99 % tagastamata põhinõudelt aastas.

8. Jätta rahuldamata hageja nõue lepingu nr XXX alusel välja mõistetud intressilt

43,33 eurot, lepingu nr XXX alusel välja mõistetud intressilt 53,60 eurot ja lepingu

2-25-5860

nr XXX alusel välja mõistetult intressilt 584,13 eurot viivise nõudes.

9. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

10. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1429,50 eurot.

11. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1429,50 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Bondora AS esitas 16.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi Q.M vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud

hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid järgmised tarbijakrediidilepingud: 27.04.2024 nr

XXX, 25.06.2024 nr XXX, 28.06.2024 nr XXX. Hageja väljastas kostjale krediidisummad

järgmiselt: 1) 27.04.2024 summas 500.00 eurot (summa 31.00 eurot on hageja arvestanud

lepingutasu katteks), 2) 25.06.2024 summas 900.00 eurot (summa 56.00 eurot on hageja samuti

arvestanud lepingutasu katteks), 3) 28.06.2024 summas 9 800.00 eurot (summa 619.00 eurot on

hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste

täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid

kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks krediidilepingule on pooled 27.04.2024

sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta

tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul

teenustasu 14.99 eurot. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille

kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava

teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu

oli hageja sunnitud 11.03.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita

sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Pooled on sõlminud

tarbijakrediidilepingud kehtivalt. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS

§ 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-

koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis

sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega.

2-25-5860

Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas

kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas

viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Lepingu nr XXX

krediidi kogukulumäär on 51,60%, lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 36,94% ja

lepingu nr XXX krediidi kogukulumäär on 37,02%, samas kui laenu nr XXX väljastamise

hetkel oli viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määr1 17,36% ning laenude nr

XXX ja XXX väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmiste tarbimislaenude kulukuse

määr 15,47%, mistõttu jääb laenude kogukulumäär selgelt alla kolmekordse seadusjärgse määra.

Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja

palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: elukoha tüüp, perekonnaseis, ülalpeetavate

arv, haridus, tööandja ja tööstaaž tööandja juures; sissetuleku suurus, kohustused; elamiskulude

suurus, kulutused hasartmängudele. Lisaks on

kostja edastanud hagejale oma

pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas

kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on

regulaarne sissetulek (laenu taotlemisel) 2500 eurot (neto). Nõue lepingu nr XXX alusel - kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 107 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 595 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345,81 eurot ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (169.19 eurot).

Arvestades uue laenu kuumakset (20.16 eurot), teisi kohustusi (177.65 eurot), arvestuslike

elamiskulusid (595 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1192.78 eurot ehk

enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Hageja on seega järginud

hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud

krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe), mistõttu on hageja täitnud

ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning krediidileping pole tühine ka

sellel võimalikul alusel. Seega tuleb kostjal tagastada nii krediit (põhisumma 515,53 eurot), kui

sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu eritingimuste punktile nr 1.10 on 33.65% aastas.

Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4%

laenusummast aastas. Vastavalt lepingu üldtingimuste p6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja

tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma

kuumaksena 20.16 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud

maksed: 09.12.2024 osamakse summas 20,16 eurot, 08.01.2025 osamakse summas 20,16 eurot,

10.02.2025 osamakse summas 20,16 eurot ja 10.03.2025 osamakse summas 20,16 eurot. Lisaks

pidi kostja täiendavalt tasuma BSecure teenuse eest väljastatud arved summas 14,99 eurot

09.12.2024, 08.01.2024, 10.02.2025 ja 10.03.2025 ning B On Track teenuse eest arved summas

2,99 eurot 09.12.2024, 08.01.2024, 10.02.2025 ja 10.03.2025. Kostja jättis ka kõnealused

kohustused täitmata. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale 15.12.2024 ja 09.01.2025 arved,

kokku summas 10 eurot, sissenõudmiskuludena. Seega seisuga 11.02.2025, mil hageja edastas

kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 978.76 eurot, lisateenuste

võlgnevus kokku 111.92 eurot ja sissenõudmiskulud kokku 10 eurot, kokku seega 1 100.68

eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja

11.03.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja

võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue summas 515,53 eurot; intress kasutatud krediidilt kuni

lepingu ülesütlemiseni 43,33 eurot; tasumata arved 111.92 eurot, haldustasu 5,31 eurot ja

sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 10 eurot, kokku 686.09 eurot. Nimetatud summad on

tasumata käesoleva ajani. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud lepingujärgses määras

ja hageja viivisenõue on 22.77 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu

ülesütlemisest. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt

viisis 33.65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Nõue

2-25-5860

lepingu nr XXX alusel - kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas

107 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 701 eurot, mis on suurem, kui

Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345,81 eurot

ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (229.06

eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (30,13 eurot), teisi kohustusi (165.11 eurot),

arvestuslike elamiskulusid (701 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1394 eurot

ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli

hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt

võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise

(elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Kostjal tuleb tagastada nii krediit

(põhisumma 934,53 eurot), kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu eritingimuste

punktile nr 1.20 on 22.99% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu

eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 09.12.2024 osamakse summas 30.14 eurot,

08.01.2025 osamakse summas 30.13 eurot, 10.02.2025 osamakse summas 30.14 eurot ja

10.03.2025 osamakse summas 30.13 eurot. Seega seisuga 11.02.2025, mil hageja edastas

kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 978.76 eurot. Kuivõrd

kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 11.03.2025 avaldusega

lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees

järgmine: põhinõue summas 934,53 eurot; intress kasutatud krediidilt kuni lepingu

ülesütlemiseni 53,60 eurot ja haldustasu 9,57 eurot, kokku 997.70 eurot. Nimetatud summad on

tasumata käesoleva ajani. Hageja viivisenõue on 22.62 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates

laenulepingu ülesütlemisest. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuselt viisis 22.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Nõue lepingu nr XXX alusel - Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused

igakuiselt summas 107 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 701 eurot,

mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum

summas 345,81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise

oli märkinud (229,06 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (328,39 eurot), teisi kohustusi

(195.28 eurot), arvestuslike elamiskulusid (701 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba

raha 1065,567 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd

kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda

põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Kostjal

tuleb tagastada nii krediit (põhisumma 10184,79 eurot), kui sellelt arvestatav intress, mis

vastavalt lepingu eritingimuste punktile nr 1.20 on 22.99% aastas. Lisaks kohustus kostja

tasuma vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1.21. ka haldustasu 4% laenusummast aastas.

Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 09.12.2024 osamakse

summas 328.39 eurot, 08.01.2025 osamakse summas 328.39 eurot, 10.02.2025 osamakse

summas 328.39 eurot ja 10.03.2025 osamakse summas 328.38 eurot. Seega seisuga 11.02.2025,

mil hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete võlgnevus kokku 978.76

eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja

11.03.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja

võlgnevus hageja ees järgmine: põhinõue summas 10184,79 eurot; intress kasutatud krediidilt

kuni lepingu ülesütlemiseni 584,13 eurot ja haldustasu 104,19 eurot, kokku 10 873.11 eurot.

Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud

seega lepingujärgses määras ja hageja viivisenõue on 246.55 eurot. Hageja on viivist arvestanud

alates laenulepingu ülesütlemisest. Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuselt viisis 22.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista Q.M-ilt Bondora AS kasuks

2-25-5860

välja 686.09 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 22.77 eurot, alates

hagiavalduse esitamisest viivis 33.65% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni, mõista Q.M-ilt Bondora AS kasuks välja 997.7 eurot ning viivis

hagiavalduse esitamiseni summas 22.62 eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 22.99%

aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni ning mõista Q.M-ilt

Bondora AS kasuks välja 10873.11 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni summas 246.55

eurot, alates hagiavalduse esitamisest viivis 22.99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja hagile vastu ei vaielnud, vaid palus kompromissi ja jätkata osamaksetena oma

võlgnevuse tasumist võimaluse korral septembris.

3. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks, kohtule kompromissi tähtaegselt ei

esitatud. Lisaks palus kohus kostjal esitada sisuline seisukoht hagiavalduse osas juhul, kui

pooled kompromissi ei saavuta. Kostja täiendavalt enda seisukohta esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus peab

omaalgatuslikult kontrollima ka tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-141-14,

3-2-1-40-10). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

5. Hageja nõuab kostjalt lepingutest XXX, XXX ja XXX tuleneva põhivõlgnevuse, intressi,

haldustasude, sissenõutavaks muutunud viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmist, samuti

edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisateenuse

lepingutest tulenevad nõuded. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus selgitas 19.01.2026 määruses, et hageja ja

kostja vahel sõlmitud laenulepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele. Hagiavaldusest

nähtuvalt rikkus kostja oma kohustusi, mille tõttu ütles hageja lepingud üles. Kostja vastuväiteid

hageja nõuetele esitanud ei ole.

6. Hagi rahuldamise eelduseks on see, et poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe ja

kostja on lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud

sissenõutavaks.

7. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

8. Vaidlus puudub ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte vahel on kehtivalt sõlmitud

nõude aluseks olevad lepingud XXX, XXX, XXX (dtl 15-31, 32-45, 46-59, 176-182). Lisaks

2-25-5860

krediidilepingule on pooled 27.04.2024 sõlminud lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt

krediidisaajal oli võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna ja kostja kohustus

kostja igal kuul teenustasu 14.99 eurot (dtl 72-74). Samuti on pooled sõlminud lisateenuse

lepingu B On Track, mille kohaselt krediidiandja saatis teateid seoses laenu tagasimaksetega ja

Bondora kontoga kostjale ja kostja kohustus tasuma igal kuul teenustasu 2,99 eurot (dtl 75-76).

Hageja on tõendanud, et kostja pangakontole kanti 27.04.2024 sõlmitud lepingu alusel laen

summas 500 eurot (lisandub lepingutasu 31 eurot) (dtl 60), 25.06.2024 sõlmitud lepingu alusel

laen summas 900 eurot (lisandub lepingutasu 56 eurot) (dtl 61), 28.06.2024 lepingu alusel 9800

eurot (lisandub lepingutasu 619 eurot) (dtl 62) ja kostjale edastati lepingute sõlmimisel

tutvumiseks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 127-132, 133-138, 139-144).

Seega käesoleval juhul sõlmisid laenuandja ja kostja lepingud kehtivalt sidevahendite abil (VÕS

§ 52) ja seadus ei sätesta selliselt sõlmitud lepingutele tahteavalduste avaldamiseks mingit

kindlat viisi.

9. Seega on kohtu hinnangul menetluses tõendamist leidnud, et hageja ja kostja sõlmisid

27.04.2024 tarbijakrediidilepingu XXX, 25.06.2024 tarbijakrediidilepingu XXX, 28.06.2024

tarbijakrediidilepingu XXX ning 27.04.2024 lisateenuse lepingu B Secure ja lisateenuse lepingu

B On Track.

10. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja

lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo

28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele.

11. Järgnevalt kontrollibki kohus seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama

paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu

järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

12. Bondora AS-ga 27.04.2024 sõlmitud lepingu nr. XXX krediidi kulukuse määraks on 51.60%

aastas, 25.06.2024 sõlmitud lepingu XXX krediidi kulukuse määraks 36.94% aastas ja

28.06.2024 sõlmitud lepingu nr XXX krediidi kulukuse määraks on 37.02% aastas. 27.04.2024

ja 25.06.2024 ning 28.06.2024 krediidilepingute sõlmimiste ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% aastas (alates 30.11.2024 -

31.05.2024) ja 15,47% (alates 01.06.2024-29.11.2024). Kolmekordne määr oleks seega vastavalt

52,08% aastas ja 46,41% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa ühegi lepingu krediidi kulukuse

määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole lepingud

tühised VÕS § 406² lõike 1 alusel.

13. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. VÕS § 4034 lg

1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

2-25-5860

krediidivõimelisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi

artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt

omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti

toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi.

14. Krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja

jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid

ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks

sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete

kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte

punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -

vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku

hindamisel:

1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise

regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 märkinud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

15. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas võlausaldaja

kõigi lepingute sõlmimise ajal infot muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete, konto väljavõtete ja kogutud

andmete alusel ning kontrollis sissetulekute ja kohustuste suurust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab

2-25-5860

tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks Esitatud tõenditest nähtuvalt oli kostja Bondora AS-ga 27.04.2024 laenu taotlemisel

igakuine sissetulek keskmiselt 2500 eurot, mis kattub pangakontolt nähtuvaga (dtl 185-222).

Lisaks olid kostja igakuiste kulude suuruseks 107 eurot ja analüüsis võttis hageja aluseks

elamiskuludena 595 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (20.16 eurot), teisi kohustusi

(177.65 eurot), arvestuslike elamiskulusid (595 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba

raha 1192.78 eurot. 25.06.2024 laenu taotlemisel nähtusid kostja pangakontolt igakuised

kohustused summas 107 eurot ja võlausaldaja võttis analüüsis aluseks elamiskuludena 701 eurot.

Arvestades uue laenu kuumakset (30,13 eurot), teisi kohustusi (165.11 eurot), arvestuslike

elamiskulusid (701 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1394 eurot. 28.06.2024

laenu taotlemisel arvestas võlausaldaja samuti võlgniku igakuisteks kohustusteks 107 eurot ja

elamiskuludena 701 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (328,39 eurot), teisi kohustusi

(195.28 eurot), arvestuslike elamiskulusid (701 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba

raha 1065,567eurot. Kohus leiab, et kõikide laenude taotlemisel esitas kostja laenuandjale

andmed, millest saab järeldada, et laenuandjale ei saa ette heita vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist. Laenuandja on kontrollinud kostja esitatud teavet lisaks kostja

pangakontodelt, avalikke andmebaase kasutades, mille järgi kostja igakuine sissetulek oli selline,

mille arvelt oli võimalik katta võetud laenukohustusi.

16. Riigikohus on lahendis 3-2-1-76-01 märkinud, et kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas

heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutumine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus), hindama tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on sisustanud

vastutustundliku laenamise põhimõtet selliselt, et sellest tuleneva krediidiandja põhikohustuse

sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või

muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja

ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotama oma vara (sh eluaseme) ja muutuma maksejõuetuks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-169-

13). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja on käesolevalt järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning teostanud kõik vajalikud toimingud kostja majandusliku seisundi hindamiseks.

Kohus leiab, et kõik krediidilaenu lepingud on eeltoodust tulenevalt kehtivad.

17. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

18. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

19. Hageja saatis kostjale 11.02.2025 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg 10.03.2025 võlgnevuste tasumiseks (dtl 77-80). Kuivõrd hoiatusest hoolimata

kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles hageja lepingud üles 11.03.2025 (dtl 81-84).

2-25-5860

Kohus leiab, et lepingud on võlausaldaja poolt öeldud kehtivalt üles. Esitatud tõenditest nähtub,

et kostja oli võlgnevuses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja võlausaldaja andis kostjale

edutult 30 päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks koos teatega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Ülesütlemise hoiatused on edastatud kostja poolt lepingutes avaldatud e-posti aadressile, mis on

ühtlasi rahvastikuregistris märgitud kostja kehtivaks e-posti aadressiks.

20. Hageja nõudeks on lepingu nr XXX alusel põhinõue kokku summas 515,53 eurot ja

haldustasu 5,31 eurot. Lisaks on kostjal tasumata lepingu p 8.1. alusel BSecure teenuse eest

väljastatud arved summas 14,99 eurot 4 kuu eest ning B On Track teenuse eest arved summas

2,99 eurot 4 kuu eest, kokku 111,92 eurot (dtl 145). Kooskõlas lepingu p.-ga 9.3. ja VÕS § 1132

lg-ga 1 on hageja väljastanud sissenõudmiskuludena 15.12.2024 ja 09.01.2025 arved, kokku

summas 10 eurot (dtl 146, 147). Kokku on kostja põhivõlgnevuseks lepingu nr XXX alusel selle

ülesütlemiseni 11.03.2025 642,76 eurot. Hageja nõudeks on lepingu nr XXX alusel põhinõue

kokku summas 934,53 eurot ja haldustasu 9,57 eurot. Kokku on kostja põhivõlgnevuseks lepingu

nr XXX alusel selle ülesütlemiseni 11.03.2025 944,10 eurot. Lepingu nr XXX alusel põhinõue

kokku summas 10 184,79 eurot ja haldustasu 104,19 eurot. Kokku on kostja põhivõlgnevuseks

lepingu nr XXX alusel selle ülesütlemiseni 11.03.2025 10 288,98 eurot. Kostja ei ole menetluses

väitnud, et ta on võlgnevuse tasunud. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on

põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuse lepingu nr XXX alusel summas 642,76 eurot, lepingu nr XXX alusel

summas 944,10 eurot ja lepingu nr XXX alusel summas 10 288,98 eurot.

21. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjal on lepingutes kokku

lepitud intressi maksmise kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal

on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Lepingus nr XXX on

pooled kokku leppinud intressimääraks 33,65 % aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

intressi võlgnevus alates 09.12.2024 osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud

10.03.2025 osamakseni summas 43,33 eurot. Lepingus nr. XXX on pooled kokku leppinud

intressimääraks 22,99% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 09.12.2024 osamaksest kuni

lepingu ülesütlemiseni 10.03.2025 summas 53,60 eurot. Lepingus nr. XXX on pooled kokku

leppinud intressimääraks 22,99% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 09.12.2024

osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 10.03.2025 summas 584,13 eurot. Vaidlus puudub

selles, et kostja intressi tasunud ei ole. Kohus leiab, et hageja intressinõuded on põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva intressi summas 43,33

eurot, lepingust nr XXX tuleneva intressi summas 53,60 eurot ja lepingust nr XXX tuleneva

intressi summas 584,13 eurot.

22. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-25-5860

23. Hageja nõuab kõikidest laenulepingutest tuleneva võlgnevuse puhul viivist laenuintressi

aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab viivist lepingu nr. XXX koguvõla summalt

686,09 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 12.03.2025 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 16.04.2025 intressimääraga võrdses määras 33,65% aastas, lepingu nr.

XXX kogu võla summalt 997,70 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni intressimääraga võrdses määras 22,99% aastas ning lepingu nr. XXX

kogu võla summalt 10 873,11 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni intressimääraga võrdses määras 22,99% aastas. Hageja nõuab viivist esimese

laenulepingu puhul kokku 22,77 eurot, teise laenulepingu puhul 22,62 eurot ja kolmanda

laenulepingu järgi 246,55 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni

selle kohase tasumiseni intressimääraga võrdses määras 33,65% aastas, lepingu nr XXX

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni intressimääraga võrdses määras 22,99% aastas ja

lepingu nr. XXX põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni intressimääraga võrdses määras

22,99% aastas.

24. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest

tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Riigikohus

on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See

tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik

arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-120-08 ja 3-2-1-170-13). Riigikohus leidis, et vastasel korral oleksid laenulepingut rikkuvad

võlgnikud paremas olukorras kui seda täitvad võlgnikud (Riigikohtu lahend nr 2-21-13098).

Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist, mille suurus on samane lepingutes kokkulepitud

intressiga.

25. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hageja on kõikide

lepingute puhul hagiavaldusest ja sellele lisatud viiviseraportitest nähtuvalt arvestanud viivist ka

intressinõudelt (dtl 148,149,150). VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda

muuhulgas intressi maksmisega viivitamise korral. Sama põhimõtte on pooled kokku leppinud

laenulepingutes. Seega on hageja vastav nõue vastuolus seadusega ja lepingutes kokku lepitule,

mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise esimese lepingu alusel

põhivõlgnevuselt 642,76 eurot ilma intressita kokku summas 215,10 eurot, millele lisandub

edasiulatuv viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 642,76 eurolt kuni sellekohase tasumiseni

alates 10.03.2026 määras 33,65% aastas, viivise lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevuselt 944,10

eurot ilma intressita summas 215,86 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel

tekkinud põhinõudelt 944,10 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.03.2026 määras

22,99% aastas ning lepingust nr XXX tuleneva viivis 2352,48 lepingu alusel tekkinud

põhinõudelt 10 288,98 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 10.03.2026 määras 22,99%

aastas, millele lisandub edasiulatuv viivis lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 10 288,98 eurolt

kuni sellekohase tasumiseni alates 10.03.2026 määras 22,99% aastas

26. Eeltoodu tõttu kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja lepingust nr XXX

tuleneva võlgnevuse 642,76 eurot, intressi 43,33 eurot ja viivise 215,10 eurot, samuti

edasiulatuva viivise alates 10.03.2026 kuni põhinõude 642,76 euro täitmiseni määras 33,65 %

tagastamata põhinõudelt aastas. Samuti mõistab kohus kostjalt välja lepingust nr XXX tuleneva

võlgnevuse 944,10 eurot, intressi 53,60 eurot ja viivise 215,86 eurot, edasiulatuva viivise alates

10.03.2026 kuni põhinõude 944,10 euro täitmiseni määras 22,99 % tagastamata põhinõudelt

aastas ning lepingust nr XXX tulenev võlgnevuse 10 288,98 eurot, intressi 584,13 eurot ja viivise

2-25-5860

2352,48 eurot ning edasiulatuva viivise alates 10.03.2026 kuni põhinõude 10 288,98 euro

täitmiseni määras 22,99 % tagastamata põhinõudelt aastas. Rahuldamata jääb hageja nõue

lepingu nr XXX alusel välja mõistetud intressilt summas 43,33 eurot, lepingu nr XXX alusel

välja mõistetud intressilt summas 53,60 eurot ja lepingu nr XXX alusel välja mõistetult intressilt

summas 584,13 eurot viivise nõudes.

26. Kuna kohus leidis, et leping on kehtiv ja see on kehtivalt üles öeldud, ei vaata kohus läbi

hageja alternatiivseid nõudeid. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja

tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust

hagi rahuldamise osas.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

27. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi

peaaegu täies ulatuses, rahuldamata jääb hageja viivise nõuded intressidelt, siis jäävad tsiviilasja

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

28. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

29. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13).

30. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu

summas 980 eurot. Riigilõivu kulu on põhjendatud.

31. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulu.

Hageja 09.02.2026 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja

kulud 449,50 eurot. Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

hagiavalduse koostamine 1 h 100,00 eur, E-toimik ja materjalidega tutvumine 14 min, 21 eurot,

kohtu poolt nähtavaks tehtud e-toimiku materjalidega tutvumine, 13 min, 19,50 eurot, toimingud

e-toimikus ja kliendikaustas 10 min, 15 eurot ja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja

koostamine 3 h ja 16 min, 294 eurot. Hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 449,50

eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid

esitanud. 32. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 tingimustele vastav lepinguline

esindaja. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i tunnitasu 90 eurot ei ole

ülemäärane. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja

vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja ajakulu arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud

on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu,

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on

seega kokku 4 tundi ja 53 minutit. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

hageja õigusabikulu lepingulisele esindajale kokku 449,50 eurot.

2-25-5860

33. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1429,50

eurot (980 + 449,50), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises

ulatuses menetluskulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka

põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik