1-25-3577/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-3577

Kohtunik

L.N-ina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

Raido Nöpsi süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin

Lindpere

Süüdistatav

Raido Nöps

isikukood: 36709222721; elukoht: XXX; XXX; XXX,

emakeel: XXX; XXX kodanik

kehtivaid kriminaalkaristusi pole

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Tarmo Pilv (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Raido Nöps KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud

vangistust.

2. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Raido

Nöps ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 09.

märtsist 2026.

4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Raido Nöpsilt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 114 eurot ja

sundraha 1329 eurot, s.o menetluskulud kokku 1443 eurot.

5. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700008329.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Jätta riigi kanda tunnistajale L.N-ile KrMS § 178 kohaselt makstud 42,48 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kohtumenetluse poolel on

õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib

apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

1. Raido Nöpsi süüdistatakse KarS § 121 lg 1 järgi selles, et ta lõi 27.12.2021 ajavahemikul

kell 13:35-13:50 Tartus Lääne 56 hoone lähedal, seistes kannatanu R.R sõiduki juhiukse

kõrval, läbi lahtise sõiduki akna juhiistmel istuvat R.R-i tahtlikult korduvalt rusikatega vastu

pead, sh vastu nägu. Oma tegevusega tekitas R. Nöps R.R-ile füüsilist valu ja

tervisekahjustustena marrastuse ja punetuse vasakul põsel (pea muude osade pindmise

vigastuse). Seega pani R. Nöps toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles R. Nöpsi süüditunnistamist ja

karistamist KarS § 121 lg 1 järgi 8-kuulise vangistusega, mis jätta KarS § 74 alusel 2-aastase

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Käitumiskontrolli ajal kohustada R. Nöpsi muu

hulgas osalema kriminaalhooldusametniku valitavates sotsiaalprogrammides.

3. Vastates prokuröri küsimusele, millise karistuse peaks R. Nöpsile mõistma, avaldas

kannatanu R.R , et tal ei ole vahet, mis saab. R.R ei tahtnud, et asi läheks nii kaugele ja

jõuaks kohtusse. Tema arvates võiks kõik need asjad tavaliselt lahendada prokuratuuris või

politseis.

4. Süüdistatav R. Nöps kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end

süüdi. R.R tekitas liiklusohtliku olukorra, solvas R. Nöpsi ema ja võttis autos kahe istme

vahelt gaasiballooni. R. Nöps sukeldus läbi avatud akna R.R autosse ja võttis gaasiballooni

ära. Rüseluse käigus puudutas R. Nöpsi keha R.R nägu ja hõõrdumisest tekkis viimasele

näkku marrastus. R. Nöps ei löönud R.R-i . Kannatanu väidab vastupidist, sest tal on omadus

tekitada konflikt ja seejärel enesekaitseks fikseerida see olukord kellegi teise kahjuks.

5. Kaitsja taotles R. Nöpsi õigeksmõistmist, leides, et R. Nöpsi süü pole kahtlusteta tõendatud.

Kohtueelses menetluses jäeti kogumata sündmuskoha juures asuvate garaažibokside

turvakaamerate videosalvestised ja R. Nöpsi kasutuses olnud sõiduki pardakaamera

videosalvestis, mille abil oleks saanud tõendite vahelised vastuolud kõrvaldada. Kõrvaldamata

kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohtu seisukoht

Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi

6. Seoses R. Nöpsile esitatud süüdistusega kuulati kohtuistungil üle kannatanu R.R ,

süüdistatav R. Nöps ja tunnistaja L.N , samuti uuriti tõenditena R.R poolt Häirekeskusele

tehtud kõne salvestist koos vaatlusprotokolliga, Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr

20211227-658124 päeviku väljavõtet, fotosid R.R vigastustest ning äratundmiseks esitamise

protokolli, mille kohaselt tundis R.R lööjana ära R. Nöpsi.

7. Tulenevalt R.R ütlustest sõitis ta 27.12.2021 kella 13:30 paiku sõidukiga Ford Galaxy

Tartus Lääne 56 lähedal garaažide vahel kiirusega umbes 30 km/h garaažiboksi Lääne 76

suunas. Lääne tn-l on kurviline teelõik, kus esmalt on 90-kraadine kurv vasakule ja seejärel

kohe 90-kraadine kurv paremale. Kohe pärast seda kurvi sõitis valget värvi Mercedes

ootamatult R.R-ile keset teed vastu, R.R keeras kokkupõrke vältimiseks kiiresti paremale ja

avariid ei toimunud. Teise sõiduki juht R. Nöps avas akna, hakkas karjuma ning küsis, kas

R.R-il on kiire ja midagi sellist. Tol hetkel olid sõidukite esiotsad vastassuundades,

juhiuksed asusid peaaegu paralleelselt ja sõidukite vahel oli umbes 1 m ruumi, sest R.R

jõudis paremale keerata. R.R avas samuti akna ja vastas, et tal on kiire. R. Nöps rääkis

kõrgendatud hääletooniga ja oli R.R suhtes süüdistava hoiakuga, et miks R.R nii sõitis. Mingi

aja pärast väljus R. Nöps oma sõidukist ja lõi R.R-i rusikaga 2-3 korda näkku. R.R istus

löömise ajal oma sõidukis juhiistmel ja R. Nöps seisis tema sõiduki kõrval. R.R ei mäletanud,

kumma käega R. Nöps teda lõi, ja võibolla hoidis R. Nöps teda teise käega kinni, sest R.R

tundis, et ta ei saa midagi teha. Samuti tundis R.R löömise ajal valu ja kuna R. Nöps lõi teda

hammaste piirkonda, mõtles R.R: „On okei, kui ma ei läheks hambaarstile, see on kallis

lõbu“. R. Nöps küsis löömise ajal ja pärast löömist kokku 2 korda: „Kas on nüüd kiire?“. R.R

ei saanud midagi vastata, sest püüdis oma nägu kätega kaitsta, kuid sai siiski pihta. Pärast

löömist sõitis R.R edasi ning R. Nöps jooksis talle järele ja rääkis midagi, kuid ei saanud

rohkem midagi teha. Seejärel jätkas R. Nöps samuti oma sõitu ja hakkas garaažide juurest

lahkuma, kuid R.R sõitis tagasi ja järgnes R. Nöpsile, et vaadata tema auto

registreerimisnumbrit ja otsustada, mida edasi teha. R.R järgnes R. Nöpsile peaaegu

Kivilinna poeni, misjärel sõitis Häirekeskuse juurde ja helistas Häirekeskusesse. R.R ei

mäletanud, kas ta sõitis enne Häirekeskusesse helistamist R. Nöpsi kõrval ja ütles sõidu ajal

R. Nöpsile midagi läbi avatud akna. Telefonikõne ajal tuli R. Nöps ning andis R.R-ile paberi

oma nime ja isikukoodiga. Samal päeval läks R.R Maarjamõisasse vigastusi fikseerima. Tal

oli vasakul põsel punane paksem koht ja vasak näopool valutas nädal aega. R.R-il pole

kunagi olnud pipragaasiballooni. Äratundmiseks esitamise protokolli järgi tundis R.R lööjana

ära R. Nöpsi (tl 21-22). Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr 20211227-658124 päeviku

väljavõtte kohaselt oli 27.12.2021 kell 15:37 R.R vasakul põsel marrastus ja punetus (tl 13).

Fotodelt nähtub samuti punetav vigastus R.R vasakul põsel (tl 14 ja 19-20).

8. Süüdistatav R. Nöps avaldas omakorda, et ta sõitis 27.12.2021 kella 13:30 paiku koos

elukaaslase L.N-iga sõidukiga Mercedes Tartus Lääne 64 garaažide juures kurvilisel

teelõigul kiirusega 5-10 km/h. Sinist värvi Ford Falaxy sõitis teise kurvi sisse ja oleks

toimunud lauskokkupõrge, kuid R. Nöpsi autol rakendus avariiennetussüsteem ja auto jäi

seisma. Teine sõiduk sõitis enne peatumist 10-15m edasi. R. Nöps avas akna, vaatas, kas tema

autol on vigastusi, ning samal ajal tagurdas teine sõiduk R. Nöpsi autoni nii, et sõidukid olid

üksteisest umbes 1,5 m kaugusel. Juhiuksed polnud päris kohakuti. Teise sõiduki juhil R.R-il

oli aken samuti avatud ja R. Nöps küsis temalt, kuhu sa kiirustad, kuhu sa kihutad või kas sul

on kiire, mispeale vastas R.R, et tal on jah kiire. R. Nöps küsis, kas sa nägid, mis siin oleks

toimunud, mispeale vastas R.R, et midagi ei toimunud, ja ütles vene keeles R. Nöpsi ema

kohta. Kuna R. Nöpsile ei meeldinud, mida R.R tema ema kohta ütles, tõstis R. Nöps häält,

väljus sõidukist ja läks R.R poole. R.R võttis kahe istme vahelt gaasiballooni, ning R. Nöps

sukeldus kogu kehaga R.R autosse, haaras kahe käega tema paremast käest kinni ja murdis

ballooni käest välja. Rüseluse käigus puudutas R. Nöpsi keha R.R nägu ja hõõrdumisest

tekkis viimasele näkku marrastus. Pärast ballooni kättesaamist tuli R. Nöps autost välja, R.R

hakkas ära sõitma ja karjus uuesti R. Nöpsi ema kohta, mispeale R. Nöps jooksis R.R-ile järgi

ja hõikas, et kas R.R seksis tema emaga enne või pärast ema surma. R.R sõitis taha garaažide

vahele, R. Röps istus tagasi autosse ja näitas L.N-ile gaasiballooni. R. Nöps oli tõesti närvis

ja istus enne sõidu jätkamist 10-30 sekundit lihtsalt autos. Jaama tn-l Kivilinna Coopi lähedal

sõitis R.R R. Nöpsi auto kõrvale, signaalitas ja kui R. Nöps avas akna, ütles R.R: „10 000

maksa mulle või sind pannakse vangi“. Samuti kirjutas R.R sõidu ajal midagi ja R. Röps ütles

L.N-ile , et R.R kirjutab üles nende auto numbri. R.R sõimas sõidu ajal R. Nöpsi ja ütles, et

uurib järgi, kes R. Nöps on, mispeale R. Nöps vastas, et R.R-il pole vaja uurida, ja ütles oma

nime. R. Nöps ja R.R jõudsid kõrvuti sõites krematooriumi esimesele ringile, misjärel

reastus R.R järsult R. Nöpsi ette, pidurdas korraks ja sõitis Päästeameti parkimisplatsile. R.

Nöps möödus R.R-ist, kuid sõitis tagasi Päästeameti juurde ning andis R.R-ile paberi oma

nime ja isikukoodiga. R.R-ilt äravõetud gaasiballooni jättis R. Nöps endale ja hoidis seda

umbes 4-5 kuud oma autos, misjärel kasutati ballooni korduvalt ja lasti tühjaks. Gaasiballoon

oli musta värvi, sellel oli looma pilt ja see oli mõeldud loomade peletamiseks.

9. Tunnistaja L.N sõnul sõitis ta 27.12.2021 koos elukaaslase R. Nöpsiga valget värvi

Mercedesega Tartus Lääne tn-l garaažibokside juures kiirusega umbes 5-10 km/h, kusjuures

R. Nöps juhtis sõidukit ja L.N istus R. Nöpsi kõrval. Seal on hästi halb tee ja alati ei saa

sõita nagu liikluseeskiri näeb, et sõiduk peab paremale poole hoidma, kui sa ei taha just väga

oma autot lõhkuda, siis vahepeal püüad laveerida nendest suurematest aukudest mööda. Üks

meesterahvas sõitis L.N-ile ja R. Nöpsile vastu, autod pidid vist peatuma, sest ei mahtunud

omavahel tee peale ja tee jäi kitsaks. Vastutulev auto sai L.N-ist ja R. Nöpsist mööda, kuid

sõitis tagasi ning juht avas akna ja hakkas midagi vene keeles (L.N ei oska vene keelt ega

mäletanud täpsemalt). Autod polnud üksteisest kaugemal kui 1 m. R. Nöps avas samuti akna

ning meesterahvas ja R. Nöps hakkasid omavahel vene keeles. Vestlus polnud viisakas. Mingi

hetk väljus R. Nöps autost, läks teise auto akna juurde ja läks peaga sisse. L.N ei tea, miks R.

Nöps nii tegi, sest ta polnud juures ega näinud täpsemalt. R. Nöpsi keha kattis akna

põhimõtteliselt täielikult ära, L.N nägi ainult R. Nöpsi selga ja sai liikumise järgi aru, et

toimus rüselus. Ühel hetkel rüselus lõppes, R. Nöps tuli auto juurde ja ütles, et meesterahvas

solvas tema ema, mispeale läkski sõnelus suuremalt lahti ja R. Nöps läks ütlema, et sul pole

õigust niimoodi võõrale inimesele öelda. Samuti oli R. Nöpsil käes väike musta värvi

pipragaasi balloon, millel on punast värvi eestikeelne kiri „Pipragaas“. R. Nöps rääkis, et see

balloon oli teisel autojuhil, R. Nöpsile tundus, et teine autojuht tahab seda kasutada, ja R.

Nöps võttis selle enesekaitseks ära. Seejärel hakkasid L.N ja R. Nöps garaažide juurest ära

sõitma, kuid Kivilinna Coopi juures sõitis sama meesterahvas L.N ja R. Nöpsi auto lähedale

ning karjus jälle läbi akna midagi vene keeles. Siis sõitis meesterahvas Päästeameti parklasse

ning R. Nöps keeras ümber ja sõitis samuti sinna. L.N sai aru, et meesterahvas ütles, et tahab

avaldust teha, ning R. Nöps andis meesterahvale oma nime ja isikukoodi. R. Nöps jättis

äravõetud gaasiballooni endale ja L.N ei tea, mis sellest sai. Ta nägi äravõetud ballooni

üksnes hetkeks, kuid oskab seda kirjeldada, sest tal oli varem taoline pipragaas.

10. Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt pole vaidlust, et 27.12.2021 kella 13:30 paiku

toimus Tartus Lääne tn-l garaažide juures kurvilisel teelõigul sõidukijuhtide R. Nöpsi ja R.R

vahel füüsiline konflikt, mille käigus tekitas R. Nöps R.R vasakule põsele süüdistuses

märgitud vigastuse. Kuigi R.R sõnul toimus konflikt Lääne 56 lähedal ja R. Nöpsi ütluste

järgi toimus konflikt Lääne 64, asuvad kõnealused aadressid üksteise vahetus läheduses,

mistõttu pole sisulist vaidlust ka konflikti toimumiskoha osas. Veel langevad kohalolijate

ütlused kokku selles, et R. Nöpsi ja R.R vahel tekkis füüsiline konflikt pärast sõidukite

kokkupõrke vältimist, mil R. Nöps heitis R.R-ile ette liiga suurt sõidukiirust, R. Nöpsi ja R.R

vahel tekkis sõnavahetus ning R. Nöps väljus oma sõidukist R.R juurde. Edasise konflikti

käigu (eriti R.R-il gaasiballooni olemasolu ja R. Nöpsi poolt R.R löömise) osas lähevad

versioonid aga lahku.

11. Asudes lahknevas osas analüüsima sündmuskohal viibinud isikute ütluste usaldusväärsust,

toob kohus välja, et Riigikohtu praktika järgi sõltub ütluste usaldusväärsus muu hulgas ütluste

andja isikuomadustest ja tajumise asjaoludest. Muu hulgas kinnitab ütluste usaldusväärsust

see, kui ütluste andja suudab üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste

asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei

kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei

olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid

selliste detailidega varustada (vt RKKK 18.02.2013. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14).

Praegusel juhul on kannatanu ütlused detailsed ning ta kirjeldas rusikaga näkku löömise

kõrval veenva üksikasjalikkusega sündmuste asjaolusid, mis pole kuriteoga iseenesest seotud.

Näiteks kirjeldas R.R , et R. Nöps karjus enne sõidukist väljumist, kas R.R-il on kiire, ning

seejärel küsis ka löömise ajal ja pärast löömist kokku 2 korda: „Kas on nüüd kiire?“. Veel

avaldas R.R , et võibolla hoidis R. Nöps teda löömise ajal teise käega kinni, sest ta tundis, et

ei saa midagi teha. Ning kuna R. Nöps lõi hammaste piirkonda, mõtles R.R: „On okei, kui ma

ei läheks hambaarstile, see on kallis lõbu“. Kuna kannatanu kirjeldas üksikasjalikult muu

hulgas oma mõtteid ja tundeid löömise ajal (s.o abituse tunnet ja muret võimalike hambaravi

kulude pärast), toetab taoline detailsus tema ütluste usaldusväärsust.

12. Lisaks langeb R.R versioon löömise kohta kokku tema käitumisega pärast konflikti lõppu

ja Häirekeskuse kõne salvestisega. Nimelt teatas R.R 27.12.2021 kell 13:58 Häirekeskusele,

et umbes 10 minutit tagasi tuli üks inimene Tartus Hiinalinnas garaažide juures talle kallale ja

hakkas teda peksma. Vastates Häirekeskuse töötaja küsimusele, kes talle kallale tuli, ütles

R.R: „mingi Raido Nöps vist ta rääkis, ta väga imelik inimene oli“. Kui Häirekeskuse töötaja

küsis, mis Hiinalinnas täpsemalt juhtus, hüüatas R.R: „Ta tuli jälle!“ ning mõne hetke pärast

selgitas rahulikuma hääletooniga: „Nüüd ta tuli andis mulle enda andmed ka ja isikukoodi

andis ka“. Kui Häirekeskuse töötaja küsis uuesti, mis Hiinalinnas juhtus, vastas R.R: „Ta lõi

rusikaga mitu korda“. Samuti lisas R.R: „Ta lihtsalt hakkas karjuma, ma tegin akna lahti, siis

ta tuli autost välja, täiega hakkas nagu rusikaga peksma. Mul on siin näha need jäljed“. (tl 16-

18) Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on R.R versioon rusikaga korduvalt näkku löömise

osas püsinud algusest peale ühesugune. Nagu öeldud, ilmneb Häirekeskuse kõne salvestiselt

täiendavalt, et kui R. Nöps lähenes Päästekeskuse juures R.R sõidukile, hüüatas R.R

Häirekeskuse töötaja küsimusele vastamise asemel: „Ta tuli jälle!“ ja mõne hetke pärast

selgitas rahulikuma hääletooniga, et R. Nöps andis talle oma andmed. Kohus leiab, et juhul,

kui R. Nöpsi ütlused vastaksid tõele, R.R oleks veidi varem Lääne tn-l garaažide juures

püüdnud tõepoolest R. Nöpsi gaasiballooniga rünnata ja R. Nöps oleks üksnes enesekaitseks

võtnud gaasiballooni R.R-ilt ära, poleks R.R-il olnud vähimatki põhjust Häirekeskuselt abi

otsimise ajal R. Nöpsi lähenemise tõttu ehmuda. Taoline vahetu reaktsioon näitab, et R.R

kartis R. Nöpsi lähenemist ja kinnitab tema ütlusi, et R. Nöps lõi teda. Viimaks selgub kõikide

istungil ülekuulatud isikute ütlustest, et R.R järgnes pärast konflikti lõppu Lääne tn-lt R.

Nöpsile ja soovis teada saada tema andmeid. Kohus leiab, et juhul, kui R. Nöps poleks R.R-i

löönud, poleks R.R-il olnud vähimatki põhjust R. Nöpsile järgneda ja tema andmeid välja

selgitada. Taoline käitumine on loogiline olukorras, kus isik saab tahtliku vägivallateo

tagajärjel vigastada ning soovib sündmust hiljem tuvastada ja tõendada. Arvestades kogumis

R.R ütluste veenvat üksikasjalikkust ning kooskõla Häirekeskuse kõne salvestisega ja R.R

käitumisega pärast konflikti lõppu, leiab kohus, et R.R ütlused on usaldusväärne tõend.

13. R. Nöpsi ütlused on kohtu hinnangul R.R-ilt gaasiballooni äravõtmise osas sisemiselt

vastuolulised, samuti on need vastuolus nii tema käitumisega kohtuistungil kui ka L.N

ütlustega. Nagu ülal märgitud, selgitas R. Nöps, et ta tõstis Lääne tn-l R.R-iga suheldes häält,

väljus oma sõidukist ja läks R.R juurde, sest viimane solvas tema ema. R.R sõiduki juures

võttis R. Nöps enesekaitseks R.R-ilt ära pipragaasi ballooni, ning kui R.R hakkas ära sõitma,

jooksis R. Nöps R.R-ile järele, sest viimane solvas uuesti tema ema. Seejärel naasis R. Nöps

naasis oma sõidukisse, ta oli tõesti närvis ja istus 10-30 sekundit lihtsalt autos. Kohus toob

välja, et eelnevast tulenevalt läks R. Nöps vahetult enne füüsilist kontakti R.R juurde ja

jooksis vahetult pärast füüsilist kontakti R.R-ile järele, sest ta oli R.R sõnakasutuse tõttu

ärritunud ja rahulolematu, kuid füüsilise kontakti hetkel käitus R. Nöps niivõrd rahumeelselt,

et piirdus üksnes gaasiballooni äravõtmisega. Taoline ärritumise ja tasakaalukuse

vaheldumine mõne hetke vältel on äärmiselt ebatõenöoline ja on ka vastuolus R. Nöpsi

järgnenud ütlustega, et tal kulus pärast oma autosse naasmist rahunemiseks 10-30 sekundit.

Lisaks on R. Nöpsi ütlused vastuolus tema käitumisega kohtuistungil. Nimelt küsis prokurör

ristküsitluse käigus R. Nöpsilt, et kui ta läks Päästekeskuse juures R.R-ile oma andmeid

viima, miks ta ei saanud tagasi anda ka pipragaasi ballooni. Sellele küsimusele vastamise

asemel tõstis R. Nöps häält ja ütles: „Te räägite täitsa haiget juttu. Sa räägid täitsa haiget juttu.

Ta oportuniteedis ütleb mulle, et miks ma ümber ei keeranud ja ära ei läinud, siis kui inimene

tahab mind gaasiballooniga rünnata. Täitsa debiilikud.“ (09.12.2025. a istungiprotokoll, lk

39). Kui kohus püüdis R. Nöpsi korrale kutsuda, ignoreeris R. Nöps kohtu korraldusi, ja

kohtuistungiga oli võimalik jätkata alles pärast seda, kui kohus tegi kaitsja taotlusel

rahunemiseks vaheaja. Taoline käitumine näitab ilmekalt, et R. Nöpsil on ärritumise korral

märkimisväärseid raskusi oma käitumise kontrollimisega, ja lükkab ümber tema versiooni

tasakaaluka käitumise kohta kannatanuga pärast seda, kui kannatanu tekitas tema sõnul

liiklusohtliku olukorra, solvas tema ema ja võttis kätte gaasiballooni. Viimaks on R. Nöpsi

ütlused R.R-ilt äravõetud gaasiballooni osas vastuolus L.N ütlustega. Nimelt ütles R. Nöps,

et gaasiballoonil oli looma pilt ja see oli mõeldud loomade peletamiseks, kuid L.N ütluste

järgi oli gaasiballoonil hoopis eestikeelne punast värvi kiri „Pipragaas“. Pidades silmas ülal

kirjeldatud vastuolusid, on R. Nöpsi ütlused kohtu arvates ebausaldusväärne tõend ja kohus

jätab selle kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

14. Mis puudutab L.N ütlusi, siis ta ei saanud R. Nöpsi ja R.R venekeelsest sõnavahetusest

aru ega näinud, kes mida rüseluse käigus tegi. Edasi avaldas L.N prokuröri küsimustele

vastates, et R. Nöps naasis pärast rüselust autosse ja ütles, et R.R solvas tema ema, mispeale

läks sõnelus suuremalt lahti ja R. Nöps läks ütlema, et sul pole õigust niimoodi võõrale

inimesele öelda (09.12.2025. a istungiprotokoll, lk 24). Alles siis, kui kaitsja küsis

teisesküsitluse alguses, kas kellegi käes oli mingi pudel või balloon, avaldas L.N , et kui R.

Nöps tuli tagasi autosse, oli tal käes väike pipragaasi balloon, ning R. Nöpsi sõnul oli see

balloon teisel autojuhil, talle tundus, et teine autojuht tahab seda kasutada, ja ta võttis ballooni

enesekaitseks ära (09.12.2025. a istungiprotokoll, lk 27). Kohus märgib, et eelnevast

tulenevalt ei rääkinud L.N omal algatusel gaasiballoonist sõnagi, vaid kinnitas selle

olemasolu pärast kaitsja suunavat küsimust. Samuti on L.N ja R. Nöpsi ütlused gaasiballooni

osas omavahel vastuolus. Nagu märgitud, oli L.N ütluste järgi gaasiballoonil eestikeelne

punast värvi kiri „Pipragaas“, samas kui R. Nöpsi sõnul oli gaasiballoonil looma pilt ja see oli

mõeldud loomade peletamiseks. Pidades silmas, et gaasiballooni olemasolu on üks kahest

asjaolust, mille osas versioonid lahknevad, R.R eitas gaasiballooni olemasolu, L.N rääkis

gaasiballoonist alles pärast kaitsja suunavat küsimust ning L.N ja R. Nöps kirjeldasid

gaasiballooni vastuoluliselt, pole kohus veendunud, et L.N rääkis gaasiballooni osas tõtt.

Viimati märgitu tõttu on L.N ütlused samuti ebausaldusväärne tõend ja kohus jätab selle

kriminaalasja lahendamisel kõrvale.

15. Kohtu meelest ei tekita R.R ütluste usaldusvääruses tõsiseltvõetavaid kahtlusi ka R.

Nöpsi viimases sõnas avaldatud etteheide, et R.R-il on omadus tekitada konflikt ja seejärel

enesekaitseks fikseerida see olukord kellegi teise kahjuks. Kuna R.R ja R. Nöpsi sõidukite

vahel ei toimunud kokkupõrget ja füüsilise konflikti käigus sai ainsana viga R.R ise, ei

eksisteeri praegusel juhul midagi, mille eest R.R peaks end kaitsma ja millepärast ta peaks

kellegi teise (sh R. Nöpsi) kohta valetama. Seega polnud R.R-il mistahes motiivi löömist väja

mõelda.

16. Tuginedes ülal käsitletud usaldusväärsetele tõenditele kogumis (sh R.R ütlustele), tuvastab

kohus, et R. Nöps lõi 27.12.2021 kella 13:30 paiku Tartus Lääne 56 lähedal R.R-i 2-3 korda

rusikaga näkku ning tekitas sellega talle füüsilist valu ja vasakule põsele marrastuse ja

punetuse.

17. Asudes andma R. Nöpsi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib

kohus, et KarS § 121 lg 1 sätestab kuriteona teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu

tekitava kehalise väärkohtlemise. Löömise näol on tegemist kehalise väärkohtlemisega ning

marrastus ja punetus kujutavad endast tervisekahjustusi. Lisaks tundis R.R löögi tagajärjel

valu ja tema vasak põsk valutas nädal aega. Eelnevast tulenevalt on täidetud KarS § 121 lg 1

mõlemad koosseisualternatiivid ning R. Nöpsi käitumine vastab KarS § 121 lg 1

objektiivsetele tunnustele.

18. Kohtu hinnangul on täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Arvestades, et R.

Nöps lõi R.R-i korduvalt rusikaga näkku, oli R. Nöpsi eesmärk tekitada R.R-ile füüsilist

valu. Järelikult tegutses ta valu tekitamise osas kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Kuna

marrastus ja punetus on taolise löömisega tavaliselt kaasnevad tervisekahjustused, pidas R.

Nöps välise teopildi põhjal selliste tervisekahjustuste tekkimist vähemalt võimalikuks ning

möönis nende tekkimist. Eelnevast tulenevalt tegutses R. Nöps tervisekahjustuste osas kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes ning pani toime KarS § 121 lg 1 kooseisupärase teo.

19. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole, tuleb R. Nöps KarS § 121 lg 1

järgi süüdi tunnistada.

Karistus

20. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse, kuid

kohtu meelest pole võimalik R. Nöpsile rahalist karistust mõista. R. Nöps ei tööta ja

karistusregistri väljavõtte järgi pole ta alates 2014. aastast tasunud väärtegude eest mõistetud

rahatrahve (tl 24-25). Eelneva tõttu pole võimalik rahalise karistusega R. Nöpsi puhul

karistuse eesmärke saavutada ja teda tuleb karistada vangistusega. KarS § 121 lg 1 vangistuse

keskmine määr on ca 6 kuud.

21. Asudes analüüsima R. Nöpsi süü suurust, toob kohus välja, et R. Nöps lõi liikluse pinnalt

tekkinud konflikti käigus tema jaoks võõrast R.R-i 2-3 korda rusikaga näkku, tekitades lisaks

füüsilisele valule minimaalseid kehavigastusi (punetuse ja marrastuse). Pidades silmas

eelnevat, pole R. Nöpsi tegu kuigi raske, tema süü pole suur ja teda on võimalik karistada alla

sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega.

22. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Eripreventiivse kaalutlusena

arvestab kohus, et kuigi R. Nöpsil pole kehtivaid kriminaalkaristusi ja viimati karistati teda

KarS § 121 järgi Tartu Maakohtu 22.01.2010. a otsusega nr 1-09-14043 (s.o enam kui 16

aastat tagasi) (tl 25 ja 35), lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 06.11.2020. a määrusega R.

Nöpsi suhtes kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel (tl 33). Praeguses asjas tuvastas

kohus, et R. Nöps pani 27.12.2021 (s.o veidi enam kui 1 aasta pärast eelmise

kriminaalmenetluse lõpetamist) toime uue kehalise väärkohtlemise. Kuna R. Nöps on varemgi

ärritumise korral füüsilist vägivalda kasutanud, pole võimalk teda karistada minimaalmääras

vangistusega. Erinevalt prokurörist leiab kohus aga, et R. Nöpsi edasise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks pole kriminaalhooldus vältimatult vajalik. Käesoleva kohtuotsuse

tegemise ajaks on R.R kehalisest väärkohtlemisest möödunud enam kui 4 aastat, mille jooksul

pole R. Nöps rohkem vägivalda kasutanud. Arvestades viimasest vägivallakuriteost

möödunud võrdlemisi pikka ajavahemikku, suudab R. Nöps kohtu hinnangul üldiselt oma

käitumist kontrollida ja suudab kõrvalise abita kuritegudest hoiduda.

23. Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus R. Nöpsile karistuseks 5 kuud vangistust

(s.o alla sanktsiooni kesmise määra), mis tuleb jätta KarS § 73 l-te 1 ja 3 alusel 1-aastase

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema

alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Kriminaalmenetluse kulud

24. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on

menetluskulud määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). R. Nöps tunnistati

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, s.o teise astme kuriteos. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise

astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga

alammäära, s.o 1329 eurot. R. Nöpsi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 114

eurot (tl 41). Ning määratud kaitsja tasu ja sundraha on kokku 1443 eurot (1329+114=1443),

mis tuleb R. Nöpsilt riigi kasuks välja mõista. Lähtudes KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2, tuleb

R. Nöpsil tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

25. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulu ka tunnistajale

KrMS § 178 kohaselt makstav summa. Tunnistaja L.N esitas taotluse saamata jäänud töötasu

hüvitamiseks, mille kohus rahuldas osaliselt summas 42,48 eurot. Pidades silmas, et tunnistaja

andis käesolevas asjas ebausaldusväärseid ütlusi, pole selle menetluskulu välja mõistmine

süüdistatavalt põhjendatud. Seetõttu jätab kohus tunnistajale makstud summa riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)