2-18-5040/116 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

06. märts 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5040

Tsiviilasi

S.S. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik S.S. (isikukood XXX; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxx XXX-i xxxxxxx XXX ; e-post: XXX)

Võlausaldajad:

1. aktsiaselts Biotehnoloogia Park Kinnisvara

(rg-kood 10834232; e-post XXX )

2. Kohtutäitur N.N (e-post: XXX)

3. Eesti Energia AS (rg-kood 10421629; e-post

XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5. osaühing Küttering (rg-kood 11107250; e-post

XXX)

6. Telia Eesti AS (rg-kood 10234957; e-post XXX)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Kohtuistungi toimumise aeg

03.03.2026

RESOLUTSIOON

1. Vabastada S.S. (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded S.S. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada S.S. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada S.S. usaldusisiku kohustustest S.S. kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade (PankrS §175 lg 7) S.S.

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 05.07.2018 määrusega välja S.S. pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 13.09.2019 määrusega lõpetati S.S.

pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

S.S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 02.10.2019. Kohtumääruse

kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 10.märtsiks ja

10.septembriks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 1.septembril.

2. Võlgnik esitas 19.11.2024 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks. Kohus pikendas menetlust ühe aasta võrra

kuni 02.10.2025.

3. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 25.03.2020, 02.10.2020, 31.03.2021,

05.10.2021, 31.03.2022, 18.10.2022, 05.04.2023, 21.09.2023, 15.03.2024, 19.11.2024,

07.04.2025 ja 12.11.2025.

4. Võlgnik on töötanud menetluse kestel mitmetes ettevõtetes (Gxxxx AS, MxxxxxxxKliinik

OÜ, Exxxxxx OÜ, Exxxxxx Hoolduabi OÜ ja Mittetulundusühing Sxxxxxxxxxxxxxxx

Arenduskeskus), neist enamikes on ta ka juhatuse liige. Võlgniku sissetulekuteks on olnud

töötasu,

peretoetus, laste elatis, lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning

tulumaksutagastus. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgniku

sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra alles menetluse lõppjärgus ning

võlgnik on teinud menetluse kestel peamiselt vabatahtlikke väljamakseid. Võlgnik on

teinud menetluse kestel igal aastal väljamakseid, menetluse kestel kogusummas 5181,93

eurot.

5. Kuna menetlust pikendati kuni 02.10.2025 ja võlgnik esitas lõpparuande 12.11.2025, siis

küsis kohus 10.12.2025 võlausaldajate seisukohta S.S. kohustustest vabastamise taotluse

osas.

5.1. Telia Eesti AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

5.2. Kohtutäitur N.N palus oma vastuses kohtul lähtuda asjaoludest, mis võimaldavad/ei

võimalda võlgniku kohustusest vabastamise seaduse alusel. ’

5.3. Eesti Energia AS esitas oma vastuse 15.12.2025, mille kohaselt võlausaldaja ei

nõustu menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja andmete

kohaselt on nõude 1818,98 eurot katteks menetluse jooksul laekunud 441,08 eurot.

5.4. OÜ Küttering esitas oma seisukoha 19.12.2025. Võlausaldaja on seisukohal, et

võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on jätnud täitmata füüsilise isiku

maksejõuetuse seadusest tulenevad kohustused ning on seeläbi tahtlikult kahjustanud

enamiku võlausaldajate huve. Võlausaldajale ei ole võlgnikult laekunud võla, summas

1001 eurot, katteks ühtegi senti. Seega ei ole võlgnik aastate jooksul täitnud oma

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist ei ole, siis seda

otsima. Võlausaldaja arvates on võlgnik jätkanud oma tavapärast elu, kuid varjanud

oma sissetulekuid kasutades selleks variisikuid ja nende pangakontosid. Varasemad

võlausaldajad on aga jäetud nö pika ninaga ootele.

5.5. Aktiva Finance Group OÜ (nõue omandatud Luminor Liising AS-lt) esitas seisukoha

23.12.2025. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma PankrS § 173

tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlgniku

poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5

aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja

sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei

ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud

tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne.

Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse

kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima

võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma

majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku

käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega

tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel

saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teatel on nõude

katteks laekunud 570,95 eurot.

5.6.Üks võlausaldaja oma seisukohta ei esitanud ning OÜ Küttering ei esitanud kohtu

nõudel oma 19.12.2025 esitatud seisukoha juurde tõendeid, mistõttu on tegemist

põhistamata seisukohaga.

6. Seoses võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetega määras kohus võlgniku ärakuulamise

03.03.2026 ning kohustas vastuväite sitanud võlausaldajaid istungil osalema. Kaks

võlausaldajat teavitasid kohtule, et ei saa istungil osaleda ning palusid lahendada kohtuasi

kohtu äranägemisel ilma võlausaldaja kohalolekuta. Võlausaldaja Aktiva Finance Group

OÜ loobus eelnevalt esitatud seisukohast ning palus kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud

oma kohustusi ning jättis asja kohtu otsustada. Teised võlausaldajad istungil ei osalenud.

Kohus selgitas võlgnikule võlausaldajate poolt kohtule esitatud vastuseid.

Kohus juhib võlausaldajate tähelepanu, et kui võlausaldaja esitab kohtule üldsõnalise

vastuväite, seda ei tõenda ning ei soovi osaleda kohtuistungil, mille kohus määrab

vastuväite asjaolude arutamiseks, on tema menetluslik käitumine kohtu ja võlgniku suhtes

pahatahtlik. Võlausaldaja mitteilmumisel ei täida ärakuulamine oma eesmärki ja

vastuväide oli tegelikult asjatu. Sellega on võlausaldaja raisanud kohtu aega. Vastuväite

arutamine ühiselt aitab kaasa määruskaebuste esitamise vältimisele kuna võlausaldaja

peaks saama ärakuulamisel oma küsimustele vastused ja eelduslikult väheneb kaebuse

esitamise vajadus. Küsitlemise käigus saaks ka kohus teada, millised etteheited on

võlausaldajal tegelikult võlgnikule ja kas need on asjakohased ka konkreetse võlgniku

puhul. Küsitluse tulemusel on ka kohtul võimalik teha kaalutletum otsustus.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

3. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on S.S. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

7. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. S.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on töötanud menetluse kestel mitmetes ettevõtetes (Gxxxx AS, Mxxxxxx

Kliinik OÜ, Exxxxxx OÜ, Exxxxxx Hoolduabi OÜ) üheaegselt, sh mõned

ametikohad on väiksema koormusega. Alates 01.08.2023 töötab täiskohaga

projektijuhina ettevõttes Mittetulundusühing Sxxxxxxxxxxxxxxe Arenduskeskus ja

käsunduslepingu alusel Mxxxxxx kliiniku OÜ.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.

8.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta üldjuhul alles pärast

kohtupoolseid meeldetuletusi. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 sätestatud

kohustusi ehkki ei ole kinni pidanud kohtumääruses sätestatud tähtaegadest.

8.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, laste elatis, lapse

töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnik on saanud sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele.

Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud

mittearestitava sissetuleku määra alles menetluse lõppjärgus ning võlgnik on teinud

menetluse kestel peamiselt vabatahtlikke väljamakseid. Samas on võlgnik teinud

menetluse kestel igal aastal väljamakseid, menetluse kestel kogusummas 5181,93

eurot, s.o 25,14% kogunõuetest. Võlausaldaja OÜ Küttering poolt esitatud väide, et

võlgnik ei ole võla katteks sentigi maksnud, on alusetu kuna kohtule esitatud

aruannetest nähtuvalt on võlgnik kõigile võlausaldajatele regulaarselt väljamakseid

teinud.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust. Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate

nõudeid vastavalt võimalustele ning seeläbi näidanud üles tahet rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti

raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast

parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest

vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).

8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

8.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Võlgnik on kogu menetluse jooksul töötanud erinevates ettevõtetes, samuti alustanud

ettevõtlusega ja saanud ebaregulaarse suurusega sissetulekut, millest enamus aega ei oleks

saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires

teinud ning seda ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud

tegevust. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetlus ei välista tegelemist

ettevõtlusega. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks

võlgnik ei peaks saama kohustustest vabaneda ja seeläbi uut võimalust. Kohtu hinnangul

ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest

vabastamata jätmise. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

10. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Kohus on pikendanud menetlust ühe aasta võrra, et võlgnikul oleks võimalus rahuldada

võlausaldajate nõudeid suuremas mahus ning võlgnik on seda ka teinud.

11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et S.S. tuleb PankrS

§ 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.S. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

13. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab S.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb S.S. vabastada usaldusisiku

kohustustest S.S. kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets