2-25-121565/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-121565

Tsiviilasi / hagi ese

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavaldus Xi (X) vastu

raha tasumise nõudes

Hagihind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja

X (isikukood XXX, aadress xxx )

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) hagiavaldus Xi

(X, isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista Xilt (X, isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks 70 (seitsekümmend) eurot.

3. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 (kaks) tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Xi (X, isikukood XXX) kanda.

5. Välja mõista Xilt (X, isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 180 (ükssada

kaheksakümmend) eurot ja riigilõiv 100 (ükssada) eurot.

6. Välja mõista Xilt (X, isikukood XXX) Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490) kasuks viivis menetluskulude 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 280 (kakssada

kaheksakümmend) eurot.

7. Jätta rahuldamata Osaühingu EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) avaldus

lepingulise esindaja kulu 60 (kuuskümmend) eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulude

20 (kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja Xilt (X, isikukood XXX)

väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS §

637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või

põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg

uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning

jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

3. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja 23.07.2025 sõiduki

registreerimismärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja. Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle,

mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 23.07.2025 seisis sõiduk registreerimismärgiga

XXX hageja opereeritaval parkimisalal asukohaga Ülemiste Põhja-Lõuna (EP90, 1180), Tallinn.

Pooled ei vaidle nimetatud asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja

238 lg 1 p 1).

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt oli parkimisala tähistatud

infotahvlitega, millele märgitud tingimustel sõlmitakse sõiduki parkimisalale parkimisega parkimise

2 (6)

korraldaja ja sõiduki parkija vahel parkimisleping. Pooled ei vaidle, et parkimisala oli infotahvlitega

tähistatud, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus leiab, et

parkimistingimused on tüüptingimusteks ning parkimistingimustel sõlmitud parkimisleping vastab

üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Kohus on seisukohal, et kostja on

sõidukiga parkimisalale sisenemisega ja sõiduki sellel seisma jätmisega sõlminud 23.07.2025

parkimislepingu infotahvlitel märgitud tüüptingimustel. Infotahvlite parkimisalale paigutamine ja

nende sisu on tõendatud fotodega.

6. Hageja on esitanud tõendina foto parkla tähistamisest liiklusmärgiga „Parkla“ (märk 575a),

mis sisaldas lisatahvlite „Parkimiskestus“ (märk 577a) ja „Tasuline parkimine“ (märk 578a) teavet.

Lisatahvli „Parkimiskestus“ teabe kohaselt on parkimiskella kasutades parkimine kaks tundi tasuta

(dtl 35).

Parkimisalale paigutatud infotahvlilt nähtuvalt on parkimislepingu tingimused punktides 3 ja 7

sõnastatud järgmiselt: „3. Sõiduki kasutaja on kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest

tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba

olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ja

parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval

infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama

koheselt parkimise õigsust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa

kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa

alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb

parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele. [---] 7. Parkimislepingu

rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma EP-le leppetrahvi 70 eurot. Rikkumise jätkudes

võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue lepptrahvinõude.

Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist. Leppetrahvi tasumata jätmisel on EP-l

õigus teha päringuid riiklikesse registritesse ja muudesse andmekogudesse sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja väljaselgitamiseks“ (dtl-d 36-37).

Kohus on parkimistingimuste sisu ja lisatahvlitel märgitud teabe põhjal seisukohal, et hageja

hallatav parkla oli tasulise parkimise ala, millel oli lubatud parkida kaks tundi tasuta, kui parkimise

algusaeg fikseeritakse parkimiskellaga.

7. Hageja põhjendab leppetrahvinõuet väitega, mille kohaselt parkis kostja sõidukit hageja

hallataval parkimisalal kauem kui kaks tundi ega maksnud parkimistasu (dtl 25, p 3.3.1, dtl 29).

Hageja esitatud 23.07.2025 ajavahemikus kell 13.22 kuni 13.23 tehtud fotodelt nähtub sõidukil

parkimiskella kasutamine, mille näiduks on märgitud 11.45 (dtl-d 31-32). Eeldades, et kostja

tähistas parkimiskellal parkimise algusaja, oli kostjal parkimiskella näitu arvestades õigus sõidukit

tasuta parkida kuni kella 13.45-ni. Hageja on leppetrahvinõude väljastanud kell 13.23. Hagejal sai

tekkida õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu rikkumise korral. Kui kostja parkis sõiduki

parkimisalale kell 11.45, oli kostja leppetrahvinõude esitamise ajaks kell 13.23 parkinud sõidukit

parkimisalal vähem kui kaks tundi. Kostja rikkus lepingut juhul, kui ta parkis sõiduki parkimisalale

enne kella 11.23, sest sellisel juhul oli leppetrahvinõude esitamise ajaks parkimise algusest

möödunud kaks tundi ning kostjal tekkis kohustus parkimistasu maksmiseks. Kostja on esitanud

vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostja rikkumist tõendanud. Kohus leiab, et parkimise

alguaeg enne kella 11.23 tuleb tõendada hagejal.

8. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt oli kostja sõiduk parkimisalale

pargitud 23.07.2025 kella 12.34 ajal (dtl-d 95-116). Sõiduki armatuurlauale paigutatud parkimiskell

nähtub fotodelt dtl-d 113-116. Parkimiskellal on kellaaeg tähistatud selliselt, et väike seier paikneb

kümne ja üheteistkümne vahel veidi enne ühtteist. Suur seier paikneb kella kolmel, see on 15

minutit peale täistundi (dtl-d 113, 115). Eeltoodut arvestades on sõiduki parkimise alguse kellaaeg

3 (6)

10.15 või 11.15. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et 23.07.2025 kell 12.34 tehtud

fotodega on tõendatud, et auto oli pargitud parkimisalale enne kella 11.23.

9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pärast sõiduki parkimisalale parkimist ei

katkestanud kostja parkimist ega alustanud seda uuesti. Hageja on soovinud oma väidet tõendada

kostja sõidukist 23.07.2025 kell 12.34 tehtud fotode (dtl-d 95-116) ning 23.07.2025 kell 13.22-

13.23 tehtud fotodega (dtl-d 71-94). Kohus on võrrelnud kell 12.34 tehtud fotosid kell 13.22-13.23

tehtud fotodega ning leiab, et sõiduk asus kell 12.34 samas asukohas, kus see asus ajavahemikus

13.22-13.23. Fotodelt dtl-d 71 ja 95 nähtuvalt on sõiduk pargitud nii kell 12.34 kui ka 13.22 sama

hoone ette ning sõidukist kummalegi poole on pargitud samad autod. Seega oli sõiduk pargitud nii

kell 12.34 kui ka 13.22 samale parkimiskohale. Fotodelt dtl-d 97 ja 71 paistab kostja sõiduki tagant

osa kollasest tõkiskivist. Kohtu hinnangul on tõkiskivist nii kell 12.34 kui ka 13.22 näha sama suur

osa, mis muudab usutavaks, et sõidukit ei ole ajavahemikus kell 12.34 kuni 13.22 liigutatud, sest

sõiduki liigutamise korral oleks sõiduki täpselt samasse asendisse parkimine ebatõenäoline.

Fotodelt dtl-d 101 ja 77 nähtub sõiduki tagaratas ja sõiduki taga asuv tõkiskivi. Sõiduki tagaratas on

nii kell 12.34 kui ka 13.22 identses asendis (dtl-d 101, 77). Sõiduki tagaratas paikneb nii kell 12.34

kui ka 13.22 suunaga selliselt, et tagaratta rehvi ventiil asub mõlemal fotol ülal, rehvil olevad

tähistused on mõlemal fotol identses asukohas, ratta teljele märgitud tähistus „MINI“ on mõlemas

fotol suunaga ülevalt alla; parkla pinnakatte muster asub mõlemal fotol ratta suhtes identses

asukohas. Tõkiskivi asub nii kell 12.34 kui ka 13.22 samal kaugusel sõidukist. Kui kostja liigutas

sõidukit ajavahemikus 12.34 kuni 13.22, oleks sõiduki tagaratas pidanud olema kell 13.22

teistsuguses asendis kui kell 12.34. Fotodel dtl-d 105 ja 89 on jäädvustatud teist sõiduki ratast kell

12.34 ja 13.23, mis asub mõlemal fotol identses asendis ning samas asukohas parkla pinnakattel

asuva prao suhtes (dtl-d 105, 89). Sõiduki parkimine kahel korral täpselt identsesse asukohta

selliselt, et rataste suund ja asukoht on identsed, on tõenäosusteooriat arvestades küll võimalik, kuid

tavaelus seda ette ei tule. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja sõidukit ei olnud

ajavahemikus kell 12.34 kuni 13.22 liigutatud, sest sõiduk asus täpselt samas asukohas. Kostja

parkis seega sõiduki parkimisalale enne kella 11.23. Seega muutis kostja ajavahemikus kella 12.34-

st kuni 13.22-ni parkimiskellal tähistatud parkimise algusaega ilma, et oleks parkimist katkestanud.

Kostja oli seega leppetrahvinõude esitamise ajal 23.07.2025 kell 13.23 parkinud oma sõidukit

hageja hallataval parkimisalal kauem kui kaks tundi ning talle oli tekkinud kohustus maksta

parkimistasu.

10. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kostja ei olnud tasunud parkimistasu. Pooled selle

üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Seega rikkus

kostja parkimistingimusi ning hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt vastavalt parkimistingimuste

punktile 7 leppetrahvi 70 eurot tasumist.

11. Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70

mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-

17-117146 p 12). Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et hageja pani leppetrahvinõude

kostja sõiduki kojamehe ja esiakna vahele. 23.07.2025 kell 13.23 tehtud fotolt nähtub kollane

kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl-d 85-86 42). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud

leppetrahvinõude panemise sõiduauto kojamehe vahele. Kostja ei ole tõendanud, et parkimise ajal

esinesid erandlikud asjaolud, mis muutsid leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

paigutamise ebamõistlikuks viisiks tahteavalduse edastamisel. Kohus loeb eeltoodut arvestades, et

kostja on leppetrahvinõude kätte saanud hiljemalt ajast, millal kostja lõpetas hageja hallataval

parkimisalal sõiduki parkimise. Seega on hageja teatanud kostjale mõistliku aja jooksul

leppetrahvinõudest (VÕS § 159 lg 2).

12. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud

4 (6)

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et leppetrahv 70 eurot

parkimistingimuste rikkumise eest ei ole ebamõistlikult suur, arvestades kostja tahtlikku

lepingurikkumist, mis nähtub parkimiskellal märgitud parkimise algusaja teadlikust muutmisest

kostja poolt. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt on leppetrahvi vähendamine

põhjendatud kostja majanduslikku seisundit arvestades. Kostja ei ole välja toonud ja põhistanud

asjaolusid, mille kohaselt on kostja majanduslik hakkamasaamine halvendatud leppetrahvi

vähendamata jätmise korral raskendatud. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub kostja

majanduslik seisund, mis ei võimalda leppetrahvi tasuda. Eeltoodut arvestades puudub alus

leppetrahvi vähendamiseks.

13. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi

tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Seetõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 70 eurot tasumist parkimislepingu rikkumise eest.

Kohus rahuldab hagiavalduse leppetrahvi tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

70 eurot.

14. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

15. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab

võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega

viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse

põhinõude 70 eurot osas viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.

16. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja esitas hagiavalduses menetluskulude nimekirja (dtl 26, p 4.2). Kohus määras

11.11.2025 menetluskulude nimekirja esitamise tähtpäevaks 20.02.2026. Hageja ei ole pärast hagi

esitamist täiendavate menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus

määrab menetluskulud kindlaks hagis esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Hageja

menetluskulud maakohtus on 360 eurot, millest riigilõiv moodustab 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot (dtl 26, p 4.2).

18. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja

kohtukulu 100 eurot (riigilõiv) ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastas TsMS §

218 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja

kulude hüvitamist. Hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulus 2 tundi. Hageja on avaldanud

lepingulise esindaja tasu suuruseks 120 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et

hageja esindaja toimingud on olnud vajalikud hageja õiguste teostamiseks. Kohtu hinnangul on asja

vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades õigusteenuse osutamise ajakulu vajalik ja

põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et

5 (6)

põhjendatud ja vajalikud on hageja lepingulise esindaja kulud 180 eurot (õigusteenuse osutamiseks

kulunud aeg 1,5 x tunnitasu 120 eurot = 180 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks

hageja lepingulise esindaja kulu 180 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab

kindlaks määramata hageja lepingulise esindaja kulud 60 eurot (240-180=60).

20. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja

väljamõistmist. TsMS §-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse

avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu

kiirmenetluse võla tasumise tõttu TsMS § 4881 ettenähtud juhul. Hageja esitatud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega

lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks.

21. Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud

menetluskulude 280 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

6 (6)