1-25-683/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-25-683

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-683 (24231751558)

Kohtukoosseis

kohtunik Merle Parts

Kohtuistungi sekretär

Kadri Vlassov

Kriminaalasi

Mihail Simonov süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

MIHAIL SIMONOV

isikukood: 37711150295;

elukoht: kohtule teadmata, viibib xxx; kodakondsus:

xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: ei tööta;

karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju

Maakohtu 14.09.2022.a otsusega nr 1-22-4477 karistati

KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS

§ 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta

9 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 658 tundi

üldkasuliku tööga. Karistus täidetud 05.06.2024.a.

Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 5 kuuks. 2 kehtivat väärteokaristust.

Tõkend: Harju Maakohtu 08.05.2025.a määrusega

kuulutati tagaotsitavaks.

Prokurör

Ilona Litvinova

Kaitsja

Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Mihail Simonov KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2

(kaks) aastat.

Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise

päev kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule

täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata

jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele 3 või isik

vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras.

Mihail Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks

kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse

kuulutamisel.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Mihail Simonov’ilt mootorsõiduki juhtimise

õigus 2 (kaheks) aastaks.

Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Mihail Simonov’ilt riigituludesse:

-

sundraha summas 1329 eurot;

-

joobeseisundi tuvastamise kulu 124 eurot;

-

kaitsjatasu 811,62 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2264,62 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 188,72

eurot (sellisel juhul on viimase osamakse suurus 188,70 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole

nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank,

kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585

LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700005704. Kui rahalised nõuded

pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised:

-

pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla, reg.märk XXX, erinevatest

kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli 04.03.2025 lisa), mis

asuvad Lääne-Harju politseijaoskonna asitõendite laos – hävitada KrMS § 126 lg 3 p

4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja, prokurör esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7

(seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates

19.02.2026.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks

kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

SÜÜDISTUS

Mihail Simonovi süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises.

Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4477 karistati Mihail Simonovit

KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, milline karistus on

käesoleval ajal kehtiv. Sellegipoolest juhtis Mihail Simonov tahtlikult uuesti ehk korduvalt

mootorsõidukit, olles joobeseisundis.

Hiljemalt 03.03.2024 tarbis Mihail Simonov teadlikult narkootilisi aineid. Seega teadis Mihail

Simonov, et tema on narkootilise joobe seisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine

seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis sellises seisundis

sõidukit juhtida. Nii, istus Mihail Simonov tahtlikult mootorsõidukisse Toyota Corolla,

reg.märk XXX, ning sõitis sellega 03.03.2024 kella 23:43-23:44 paiku Tallinnas mööda

Ehitajate teed, nimelt Ehitajate teel asuva maja nr 86 läheduses suunaga Tammsaare tee poole,

kuni kaotas sõiduki üle juhitavuse ning põrkas kokku tänavavalgustuspostiga.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et Mihail Simonovil

esineb narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove

(joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT01123, selle lisa – hinnang isiku

joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta ning terviseseisundi kirjeldamine).

Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise aine

tarvitamisest põhjustatud joove.

Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Mihail Simonov tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2,

mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline

sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega pani Mihail Simonov toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör asus seisukohale, et asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad

üheselt, et süüdistatav juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit

joobeseisundis ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus Mihal Simonov süüdi

mõista KarS § 424 lg 2 järgi ning karistada teda vangistusega kaks aastat ja kuus kuud. KarS

§ 50 lg 1 p 1 alusel palus mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks aastaks.

Asitõenditeks olevad DNA-proovid palus hävitada. Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja

mõista menetluskulud.

Kaitsja asus seisukohale, et M. Simonovi süü on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav on

oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaitsja leidis, et täielik reaalne vangistus ei oleks

proportsionaalne. Karistusettepanekuna märkis, et karistuse pikkus võiks olla kaks aastat ja

kuus kuud, kuid reaalselt piisaks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud kaks

aastat jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 sätete alusel kahe aasta kuue kuu pikkuse

katseaja jooksul. Kaitsja hinnangul oleks kohane määrata ka lisakohustustena alkoholi ja

narkootikumide tarvitamise keeld ning sotsiaalprogrammis osalemine. Kaitsja palus

juhtimisõiguse äravõtmist mitte kohalda. Kaitsja palus menetluskulude ajatamist ühe aasta

peale.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

a) Menetluslikud küsimused

Käesolevas kriminaalasjas määras kohus kohtuistungite toimumiseks 05.05, 08.05.2025.

Prokurör edastas süüdistatavale nõuetekohase kohtukutse eelnimetatud istungitele (tl 16), kuid

süüdistatav 05.05.2025 istungile ei ilmunud. Süüdistatav edastas prokurörile üksnes e-kirja

oma haigestumisest (tl 18), kuid ta ei lisanud dokumentatsiooni, mis kinnitaks tema väidet

haigestumisest, mistõttu määras kohus kohaldada süüdistatava suhtes sundtoomist 08.05.2025

istungile (tl 20).

08.05.2025 istungiks sundtoomine ebaõnnestus, kuivõrd politsei vastuskirjast nähtuvalt lahkus

süüdistatav 22.04.2025 kell 08.28 Luhamaa piiripunkti kaudu Venemaale. Süüdistatava

elukoha kontrollimisel ilmnes, et Mihail Simonov on lahkunud Venemaale ning süüdistatava

abikaasa sõnul ei kavatse süüdistatav kohtusse tulla (tl 26, 32). Eeltoodust tulenevalt asus

kohus seisukohale, et süüdistatav asus kohtumenetlusest kõrvale hoiduma, ka oli tema asukoht

teadmata, mistõttu Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kuulutati süüdistatav

tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel tuleb kohaldada tema suhtes tõkendit vahistamine (tl

41-43).

13.11.2025 edastas prokurör kohtule e-kirja, millest nähtuvalt kontrolliti 11.11.2025 politsei

andmebaase, mille kohaselt puuduvad uued juhtumid, ka puuduvad andmed piiriületuse kohta.

Arvestades, et kohtuasi oli kohtumenetluses 2025 veebruarist, leidis kohus, et tuleb võtta

seisukoht, kuidas antud asjaga edasi minna, kas on võimalik menetleda kriminaalasja

tagaselja. Kohus määras korraldava kohtuistungi toimumiseks 09.12.2025. Korraldaval

istungil selgitas prokurör, et süüdistatav on vastanud uurija e-kirjadele, seega on temaga

võimalik suhelda, kutseid edastada, mistõttu leidsid menetluspooled ühiselt, et otstarbekas on

määrata uued kohtuistungi ajad. Kohus määras kohtuistungite toimumiseks 22.01.2026 ja

05.02.2026.

22.01.2026 istungile Mihail Simonov ei ilmunud. Prokurör edastas kohtule e-kirja vahetuse,

millest nähtuvalt sai süüdistatav kätte kohtukutsed 22.01, 05.02.2026 istungitele mh

hoiatusega tagaselja menetluse osas. Süüdistatav oma ühes vastuses selgitas, et ta hoolitseb

oma haige ema eest ning ei saa kohtusse tulla. Seejuures ei edastanud süüdistatav mitte ühtegi

tõendit, mis kinnitaks mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumise osas. Prokurör selgitas,

et vestluses Mihail Simonovi abikaasaga ilmnes, et tegemist ei ole mitte süüdistatava ema,

vaid süüdistatava abikaasa emaga. Prokurör taotles kriminaalasja arutamist erandlikult ilma

süüdistatava osavõtuta. Kaitsja leidis samuti, et kriminaalasja on võimalik arutada ilma

süüdistatava osavõtuta, kuivõrd prokurör on teinud pea aasta mõistlikke pingutusi, kuid

süüdistatav lahkus aprillis 2025 Venemaale, ega pole sealt naasnud. Kohus määras arutada

kriminaalasja erandlikult ilma süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel, kuna ta on

kohtukutse kätte saanud, tema täpset asukohta ei suudeta tuvastada, on teada vaid, et ta asub

kusagil Venemaal, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema

leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

b) Süü küsimus

Kuivõrd kriminaalasja arutati erandlikult süüdistatava Mihail Somonovi osavõtuta, siis KrMS

§ 294 p 2 alusel avaldati tema poolt 04.06.2024 kahtlustatavana antud ütlused (tl 186-189).

Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas M. Simonov end süüdi. Ta selgitas, et sõitis

sõiduautoga Toyota Corolla reg nr. XXX, mis kuulub firmale X ning ta kasutas seda volituse

aluse. Ühel päeval, kui ta puhastas eelnimetatud sõidukit, leidis ta salongist 2 minigripp kotti,

milles oli spetsiifilise lõhnaga pulber. Ta sai aru, et see on narkootiline aine ning ta otsustas

jätta minigripp kotid endale, ta pani need rahakotti (tl 187). 03.03.2024 sõidutas ta kliente

ning tagasi Tallinna sõites jäi ta ühel hetkel magama ja sõitis postile otsa. Ta ei mäleta

liiklusõnnetuse toimumist, samuti seda, mis temast edasi sai. Arusaam tuli, kui ta toimetati

kainestusmajja. Vastusena uurijale selgitas ta, et päeval, mil toimus liiklusõnnetus tarbis ta

minigripp kottides olevat pulbrit ning tema uriinist leitud aine on sama, mida ta tarbis enne

liiklusõnnetust (tl 187-188).

Lisaks süüdistatava süü tunnistamisele ja kohtueelses menetluses antud ütlustele, tõendavad

süüdistatava süüd esmalt kohtuistungil avaldatud V. B. ütlused selle kohta, et ta on X OÜ

juhatuse liige. Antud ettevõtte rendib välja sõidukeid ning veebruaris 2024 soovis M.

Simonov rentida sõiduki. Rendileping sõlmiti 12.02.2024 ning samal kuupäeval väljastati M.

Simonovile tehniliselt töökorras Toyota Corolla reg nr. XXX. 04.04.2024 said nad politseilt

teate, et sõiduk osales liiklusõnnetuses. Sõiduki remont läks maksma umbes 4000 eurot (tl

98). Rendilepingust nähtub, et veebruaris 2024 rentis süüdistatav sõiduki Toyota Corolla reg

nr. XXX (tl 97).

Samuti tõendab süüdistatava süüd kohtuistungil avaldatud tunnistaja A. R. ütlused selle kohta,

et 03.03.2024 õhtusel ajal sõitis ta Tallinna linnas Mustamäe poole ning Ehitajate teel märkas

ta ohutussaarel seisvat avariitunnustega punast värvi sõiduautot Toyota, mis oli esiosaga

sõitnud vastu tänavavalgustusposti. Sõiduki mootor ei töötanud, kuid sõidukil kõik tuled

põlesid ning mootori alt tuli vedelikku, kuid vedeliku loik oli üsna väike, ta oli esimene, kes

sündmuskohale jõudis. Ümbruses teisi sõidukeid ega inimesi ei olnud. Sõiduki juhikoht oli

tühi, kuid juhiistme taga istus meesterahvas, kes oli teadvusel ja kontaktne, kuid ta ei vastanud

tunnistajale adekvaatselt ning tunnistajale tundus, et meesterahvas on narkojoobes. Tunnistaja

helistas koheselt Häirekeskusele ning kohale saabus politsei. Tunnistaja juuresolekul autos

olnud meesterahvas midagi ei tarbinud (tl 102 pö). 02.12.2024 asitõendi vaatlusprotokollist,

milles on vaadeldud 03.03.2024 Häirekeskusele tehtud kõne, nähtub, et 03.03.2024 kella

23.43 ajal teavitab meesterahvas Häirekeskust toimunud liiklusõnnetusest ning palus

sündmuskohale saata politsei ja kiirabi (tl 126-127).

Samuti tõendavad süüdistatava süüd kohtuistungil avaldatud patrullpolitseinik V. E. ütlused

selle kohta, et 03.03.2024 teostades liiklusjärelevalvet said nad juhtimiskeskuselt teate, et

Ehitajate tee X juures toimus liiklusõnnetus. Sündmuskohale jõudes seisis sõiduk Toyota

ohutussaarel. Sõiduki juhiistme taga istus M. Simonov, kes väitis, et ta oli roolis, kuid

sõidukis olid lisaks veel 4 isikut, kes lahkusid. M. Simonovil esinesid narkojoobele viitavad

tunnused, mistõttu toimetati ta PERH-i uriiniproovi võtmiseks. Tunnistaja sõnul esinesid M.

Simonovil hallutsinatsioonid (tl 106).

Lisaks tõendavad süüdistatava süüd terviseseisundi kirjeldamine (tl 114-114 pö), millest

nähtuvalt süüdistatava käitumine oli ebaadekvaatne, jutt seosetu, nägi olematuid asju, samuti

joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 115), millest nähtuvalt tuvastati süüdistatava uriinis

amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise

kohta, kus kohtuekspert-arst-toksikoloog Mailis Tõnisson on jõudnud järeldusele, et M.

Simonovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest

tingitud joove (tl 116). Kohus selgitab, et eelnimetatud hinnangus on kuupäevaks märgitud

03.05.2023, kuid tegemist on ilmselge ebatäpsusega, mis ei mõjuta kuidagi antud tõendi

usaldusväärsust. Lisaks on süüd kinnitavateks tõenditeks joobeseisundis isiku kainenema

toimetamise protokoll, millest nähtuvalt toimetati süüdistatav 04.03.2024 kainenema (tl 117-

118) ning vallasasja hoiulevõtmise protokoll, millest nähtuvalt kainestusmajas M. Simonovi

läbivaatusel leiti ja võeti ära kaks läbipaistvat kilekotti pulbrilise ainega (tl 119-120).

Väärteoasjas nr. 2317,24,001806 karistati 30.05.2024 M. Simonovi narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 alusel, kuivõrd 04.03.2024

kell 01.30 valdas ta ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet (tl

167-168).

Sündmuskoha 04.03.2024 vaatlusprotokollist nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud

mootorsõiduki ja sündmuskoha andmed (tl 108-110) ning sõiduki vaatlusprotokollist

nähtuvad sõiduki Toyota Corolla vigastused (tl 112). 15.05.2024 väärteomenetluse lõpetamise

määrusest nähtuvalt lõpetati väärteoasjas 03.03.2024 sündmuse osas väärteomenetlus M.

Simonovi osas seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega (tl 107).

M. Simonovi näol on tegemist süüdistatavaga, keda on varasemalt karistatud KarS § 424 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja seda Harju Maakohtu 14.09.2022 otsusega (tl

162-163).

Kohus on seisukohal, et M. Simonov pani KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime

kavatsetult, kuivõrd ta teadis, et on tarvitanud narkootilisi aineid, millest on tekkinud joove,

kuid sellest hoolimata soovis ja asus mootorsõidukit juhtima.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tegemist oli

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, s.o korduva mootorsõiduki juhtimisega

joobeseisundis.

Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

c) Karistus

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS

§ 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid,

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude

toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Seaduseandja on M. Simonovi poolt toimepandud kuriteo eest ette näinud kuni neljaaastase

vangistuse. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta

mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Prokurör taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud. Kaitsja

taotles süüdistatava karistamist vangistusega kaks aastat ja kuus kuud, millest koheselt

kuuluks ärakandmisele kuus kuud vangistust ning ülejäänud vangistus jääks tingimisi

täitmisele pööramata kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo ja seda kavatsetult. Kohus ei tuvastanud karistust

raskendavaid, kergendavaid asjaolusid. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on küll kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et

kahetseb tehtut, kuid kohtu hinnangul ei ole kahetsus siiras, kuivõrd teda on varasemalt

mitmel korral KarS § 424 järgi karistatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü on

keskmine ja seda põhjusel, et M. Simonov lisaks joobes juhtimisele põhjustas ka

liiklusõnnetuse, kuid kuritegu pandi toime ajal, mil üldteadaolevalt ei ole liiklustihedus suur,

ka ei tekitatud kellelegi tervisekahjustusi.

Süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja seda mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest (tl 181-185). Viimati karistati M. Simonovi KarS § 424 lg 2 alusel vangistusega

üks aasta kolm kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu

29.03.2021 otsusega mõistetud ärakandmata karistusega ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta

kümme kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ärakandmata karistuseks üks aasta üheksa

kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku

tööga (tl 162-163).

Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhistatuks karistada M. Simonovi vangistusega

sanktsiooni keskmääras, s.o vangistusega kaks aastat.

Kohus ei pea põhistatuks karistada M. Simonovi nn šokivangistusega. Kohus juba eelnevalt

märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest. Seejuures on teda varasemalt karistatud nii šokivangistuse kui ka üldkasuliku

tööga.

Riigikohus on asunud seisukohale, et karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi

eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist

hoiatamist lühiajalise - s. o mõnekuulise vangistusega. Sellist lühivangistuse toimet oleks

raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat

(RKKKo 3-1-1-99-06 p-d 12, 21).

Käesoleval juhul on tegemist süüdistatavaga, kes hoolimata varasematest karistustest (sh

peale šokivangistust) on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemisega, mis tähendab, et

süüdistatavale varasemalt määratud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke. Seejuures

pani ta käesoleva süüdistusakti raames etteheidetava kuriteo toime eelmise kohtuotsusega

määratud üldkasuliku töö tegemise ajal (tl 181). Selline süüdistatava käitumine ilmestab tema

ükskõikset käitumist õiguskorda. Kaitsja taotlus šokivangistuse kohaldamiseks KarS § 74

alusel jääb kohtule mõistmatuks seetõttu, et süüdistatav ei asu Eesti Vabariigis, tema asukohta

ei ole suudetud tuvastada, kuid teatavasti eeldab KarS § 74 alusel vangistusest vabastamine

kindla elukoha olemasolu, mida antud süüdistataval aga Eesti Vabariigis ei ole.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et M. Simonovi väärtushinnangute muutmiseks ning

seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse

kohaldamisega.

Karistuse kandmise alguseks lugeda Mihail Simonov’i poolt karistuse kandmisele asumise

päev kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele

pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks

ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et

määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt

KrMS § 414 lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel KrMS §-s 429 sätestatud korras.

M. Simonov’i suhtes Harju Maakohtu 08.05.2025 määrusega kohaldatud tagaotsitavaks

kuulutamine ja tabamisel tõkendi vahistamise kohaldamine tühistada kohtuotsuse

kuulutamisel, kuivõrd määruse aluseks olevad asjaolud on ära langenud (kohtulik uurimine

lõppenud, kohtulahend kuulutatud).

Kohtule jääb mõistmatuks ka kaitsja taotlus lisakaristust mitte kohaldada. Esmalt selgitab

kohus, et KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise

õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul KarS

§ 50 lg-s 2 sätestatud välistavat asjaolu ei esine. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kuriteo

korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks.

Prokurör taotles lisakaristuse kohaldamist kaheks aastaks.

Kohus juba eelnevalt märkis, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seejuures on süüdistatavale varasemalt

kohaldatud lisakaristust viieks kuuks. Arvestades juba eelpool nimetatud teo toimepanemise

asjaolusid, isiku ükskõikset suhtumist liiklusnõuete täitmisesse ning lisaks ka õiguskorra

kaitsmise huve, samuti asjaolu, et süüdistatava suhtes on varasemalt lisakaristust kohaldatud,

on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada lisakaristust

varasemast rangemas määras. Kohus peab põhistatuks kohaldada lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheks aastaks. Istungil avaldas kaitsja, et

juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab süüdistatav töökoha autojuhina. Kohus selgitab, et

juhtimisõiguse vajalikkus oli süüdistatavale teada ka kuriteo toimepanemise ajal ning ta pidi

arvestama, et pannes toime uue samalaadse kuriteo, jääb ta juhtimisõigusest ilma. Kohtule

jääb mõistmatuks ka kaitsja väide töökohast ilma jäämisel, kuivõrd töötamise registrist

nähtuvalt lõppes süüdistataval viimane töösuhe 21.06.2024 (tl 156).

d) Menetluskulud

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulud

ning määratud kaitsjale makstud tasud. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme

kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 1329

eurot, mis kuulub M. Simonovilt väljamõistmisele. Lisaks on menetluskuludeks määratud

kaitsjale Merike Allikmäe makstud tasu 811,62 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 124

eurot, mis samuti kuuluvad väljamõistmisele M. Simonvilt. Kohtu hinnangul ei esine

süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude

osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab

vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurust ning kaitsja sellekohast taotlust,

peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus

määrab kulude hüvitamise tähtajaks kaksteist kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

alates igakuiste maksetena võrdsetes osades.

e) Asitõendid

Kriminaalasjas asitõenditeks olevad pakendid nr 1, 2, 3, 4, 5 mootorsõiduki Toyota Corolla,

reg. märk XXX, erinevatest kohtadest võetud DNA-proovidega (sõiduki vaatlusprotokolli

04.03.2025 lisa), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtusetud esemed.

Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319.

Merle Parts

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/