2-25-7256/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7256

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

13580,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701,

esindaja: Birgit Juhanson, e-post: xxx;

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Swedbank AS kasuks võlgnevus 13580,52 eurot, mis

koosneb põhivõlgnevusest 6 715,19 eurot, intressist 150,14 eurot ja põhiosalt arvestatud

viivistest 6 715,19 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Swedbank AS kasuks menetluskuludena 910 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda Swedbank AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda

kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Swedbank AS (hageja) ja Lims OÜ (12671805; laenusaaja) sõlmisid 13.11.2019

laenulepingu nr 19-114704-JI (leping), mille tagatiseks seati X (kostja) käendus.

Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja kohustuste kohase täitmise eest panga (hageja)

ees solidaarselt laenusaajaga. Laenusaaja ega kostja ei ole avalduse esitamise seisuga oma

lepingust tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitnud. Lepingu alusel andis hageja laenusaajale

laenu summas 25 000 eurot (lepingu punkt 2.1), intressimääraga 6 kuu Euribor + 9,000%

aastas (lepingu punkt 2.7) ja laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 12.11.2024 (punkt

2.4). Laenusumma tagasimaksete kuupäevadeks iga kuu 12. kuupäev. Viivisemäär 0,150%

päevas (punkt 2.15). Laenusaaja kohustus tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma

tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt laenusaaja

arvelduskontol olemas (lepingu punktid 2.6, 2.10, 6.1). Lepingu punkti 10.1. kohaselt, kui

arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a. intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid

tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada viivise arvestamist

puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, lepingu

põhitingimustes fikseeritud määra alusel (lepingu punkti 2.15 kohaselt 0,150% päevas).

Tulenevalt lepingu punktist 2.16 oli lepingu tagatiseks X käendus vastavalt

käenduslepingule nr. 19-114704-KÄ. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping nr

19-114704-KÄ (käendusleping), mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada

solidaarselt Laenusaajaga lepingust tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine.

Kostja vastutuse maksimumsumma on 25 000 eurot (käenduslepingu punkt 1). Laenusaaja ei

täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning jättis tasumata laenusumma

tagasimaksed. Hageja saatis laenusaajale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja

lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Kuna laenusaaja ega käendaja võlgnevust ei tasunud,

siis ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles. Laenusaaja lepingust tulenev võlgnevus on

13 580,52 EUR (põhiosa 6 715,19 EUR + põhiosalt arvestatud viivis 6 715,19 EUR +

intress 150,14 EUR). Eelnevast tabelist on näha, et juba 29.08.2023 seisuga oli tegelikult

viivisenõue suurem kui põhiosa.

Hageja palub mõista Xlt Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus 13 580,52 eurot, mis

koosneb põhivõlgnevusest summas 6 715,19 eurot, intressist summas 150,14 eurot ja

põhiosalt arvestatud viivistest summas 6 715,19 eurot; jätta menetluskulud kostja kanda (sh

riigilõiv 910 eurot) ning mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõuete

täitmiseni.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult

kättetoimetamisportaali kaudu 21.10.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva

jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava

ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab

ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 910 eurot ning

menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud, hageja esindajaks on tema enda töötaja.

Seega muid hüvitatavaid kulusid asja materjalidest ei paista ning kuna hageja tasus

käesolevas asjas riigilõivu 910 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi

riigilõivule 910 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik