4-26-374/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märtsil 2026 Jõhvis

Väärteoasja number

4-26-374 (2440,26,000635)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Tõlk

Valentina Michelson

Väärteoasi

Tengiz Kardava süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 224 lg

1; § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises

Kohtuväline menetleja

PPA Ida prefektuuri esindaja Eduard Blaško

Menetlusalune isik

Kaitsja

Tengiz Kardava, isikukood 37408062246, xxx

kodakondsus, elukoht xxx, töökoht xxx, e-post xxx

kinni peetud alates 04.02.2026 kl 18.56, vabastatud

05.02.2026 kl 13.24, kinnipidamises viibitud aega

vähem kui 24 tundi

Kokkuleppel vandeadvokaat Allan Valk, e-post xxx

RESOLUTSIOON

VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108-113, § 136 lg 1, § 137 lg

1,2,3, kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada Tengiz Kardava LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises,

nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst x juures juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

vähem kui 0,18 mg/l.

Süüdi tunnistada Tengiz Kardava LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises,

nimelt selles, et tema 04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst x juures juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli

karistusena ära võetud alates 25.10.2025 kuni 25.02.2026.

Mõista Tengiz Kardavale KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 160

trahviühikut, s.o 1280 (tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot.

KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel lubada rahatrahv tasuda 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele:

SEB Pank - EE351010052031000004

Swedbank - EE522200221013264447

Luminor Bank - EE401700017002872300

LHV Pank - EE957700771001523585

Coop Pank - EE774204278607566704.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926400000465 ja selgitus „Tengiz Kardava, 4-26-

374 rahatrahv“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel võtta Tengiz Kardavalt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumisest.

LS § 127 on Tengiz Kardava kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Kohtuotsus edastada Tengiz Kardavale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 16.03.2026.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 09.03.2026.

Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 25.03.2026 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale apellatsiooni

esitanud.

VTMS § 105 lg 1 kohaldamine

Kohtuväline menetleja esitas taotluse tunnistada Tengiz Kardava süüdi LS § 224 lg 1 ja § 201 lg

2 alusel ning mõista KarS § 63 kohaldamisega karistuseks 12 päeva aresti.

Menetlusaluse isiku kaitsja taotles süüdimõistmise korral mõista rahatrahv.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD

Menetlusalusele isikule on süüdistus esitatud kahes väärteos:

LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026

kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l.

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et tema 04.02.2026

kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli karistusena ära võetud alates 25.10.2025

kuni 25.02.2026.

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik tunnistas end süüdi täielikult ja väljendas siiralt

kahetsust toimepandus.

T. Kardava selgitas ütlustes, et 04.02.2026 sõitis tema vend, kes oli roolis, ja tema reisijana

tanklasse, vend lahkus seoses oma ülesannetega. Seal pidi isik ootama kuni teine vend tuleb ja

sõidab selle autoga. Ta ootas pikemat aega, aga vend ei tulnud. Ta tunnistab, et tegi rumaluse ja

sõitis selle autoga 150 meetrit tanklast ettevõtte territooriumile, et sinna autot parkida. Ta teadis,

et juhtimisõigus karistusena ära võetud ja sõita ei tohi.

T. Kardava selgitas, et kuna ta ei sõida seoses karistusega, siis pool tundi enne vennaga sõitu

tarvitas alkoholi wisky 40 g. Süüdistuses esitatud faktiga alkoholisisalduse kohta tema

väljahingatavas õhus ta ei vaidle.

Ta töötab ja tema palk on igakuiselt umbes 1500 eurot neto. Tema ülalpidamisel on naine ja üks

alaealine laps. Teine laps on täiskasvanu.

Lisaks omaksvõtule on isiku poolt teo toimepanemise kinnitanud:

Tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille kohaselt kontrolliti isiku seisund 04.02.2026 kl 19:27-

19:3, lõpptulemus 0,18 mg/l kohta väljahingatavas õhus.

Viru maakohtu 17.10.2025 kohtuotsusest nähtub, et isikult on juhtimisõigus lisakaristusena

äravõetud 4 kuuks. Nimetatud kohtuotsus kohtuasjas 4-25-3770 jõustus Kohtuinfosüsteemi

andmetel (vastav jõustumismärge) 25.10.2025. On eeldatav, et lisakaristuse kandmise aeg alates

kohtuotsuse jõustumise kuupäevast ehk alates 25.10.2025. 4-kuulise tähtaja viimane kuupäev

seega 24.02.2026. Transpordiameti väljavõttest nähtub, et isiku juhtimisõiguse äravõtmine on

andmebaasi sisestatud. Transpordiameti arvates juhtimisõiguse äravõtmine on isikule otsusega

mõistetud alates 01.11.2025 kuni 28.02.2026. Kohtu arvates ei vasta selline arvutus

tegelikkusele. VTMS § 201 lg 1 kohaselt pööratakse kohtuotsus täitmisele, kui see on jõustunud

ja kui täitmisele pööramine ei ole edasi lükatud. VTMS § 203 lg 2 pööratakse süüdimõistev

kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest siiski 10 päeva jooksul. VTMS § 204-3 alusel

juhtimisõiguse äravõtmise lahendi täitmisele pööramiseks saadetakse otsus asjaomasele asutusele

õiguse äravõtmiseks ning dokumendi hoiulevõtmiseks. KISst nähtub, et kohus edastas

25.10.2025 jõustunud kohtuotsuse Transpordiametile 27.10.2025 koos 25.10.2025 kohtu

kinnitatud jõustumismärkega. Seega kannab isik 4-kuulist juhtimisõiguse äravõtmist alates

25.10.2025, otsuse jõustumise kuupäevast.

Igal juhul 04.02.2026 puudus isikul juhtimisõigus, kuna see oli 17.10.2025 kohtuotsusega

karistusena ära võetud.

Transpordiameti väljavõttest nähtub, et B kategooria juhtimisõigus on isikule antud alates

30.12.1998.

Nimetatud tõenditega on kohtumenetluses tuvastatud, et :

04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit juhile

keelatud seisundis, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,18 mg/l.

04.02.2026 kell 18.55 Kiviõli linnas Vabaduse pst 23 juures juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui see oli karistusena ära võetud alates

25.10.2025 kuni 24.02.2026.

Isik rikkus sellega LS § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti rikkus isik LS § 90 lg 1 p

1, mille kohaselt ei tohi sõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimisõigust.

Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis LS § 69 lg 3 mõttes, pani isik toime LS § 224

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – sõiduki juhtimine, kui isiku väljahingatavas õhus 0,10-0,24

mg/l kohta.

Sama teoga, juhtides sõidukit, kui temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud, pani isik toime

LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo – sõiduki juhtimine, kui juhtimisõigus on ära võetud.

Väärtegude objektiivne kuld on mõlemas rikkumises täidetud.

Subjektiivselt küljelt pani isik ühise teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Ta teadis,

et juhib sõidukit ja teadis, et tal juhtimisõigus karistusena ära võetud ja ka sedagi, et eelnevalt

samal päeval enne peatamist viimase tunni kestel tarvitas alkoholi. Asudes sõidukit juhtima,

tahtiski isik süüteokooseisudele vastavate asjaolude saabumist. Ta juhtis sõidukit kuni oli

politseipoolt peatatud. Isik selgitas ise kohtumenetluses, et sooviski sõita autoga tanklast tsehhi

territooriumile auto parkimiseks.

Isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud nagu ka isiku süüd

välistavaid asjaolusid.

Väärteoasja menetlemisel on kohtu arvates järgiti menetlusõigust, selle rikkumisi, mis tingiksid

menetluse lõpetamist, kohus ei tuvastanud.

Puuduvad alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 või 30 näidatud alustel.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv,

iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest.

Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja

eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7).

LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 3 kohaselt võib kohaldada LS §-s 224 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega loetleb LS § 224 lg 1 kaks

karistusliiki, üks nendest rahatrahv.

LS § 201 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

Kohus on tuvastanud, et väärteokoosseisud on täidetud ühe teoga, nimelt sõiduki juhtimisega,

millel on kaks väärteokoosseisu täitvat tunnust - alkoholisisaldus organismis ja juhtimisõiguse

puudumine juhtimise ajal. Seega kohaldub KarS § 63 lg 1, mille kohaselt mitme süüteokoosseisu

puhul, mis on toime pandud ühe teoga, mõistetakse karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Antud juhul tuleb isikule mõista üks karistus kahes väärteos, millest raskeim karistus

on ette nähtud LS § 201 lg 2 alusel.

Kohus leiab, et isikut võib karistada rahatrahviga.

Sellisele võimalusele osutab esiteks karistuse praktiline täidetavus. Isikul on alates 2021. aastast

püsiv töökoht OÜ-s X xxx (töötamise register on kontrollitud ja kohtuistungil on andmed kohtu

poolt ette kantud). Varasemad isikule kahel korral 2025.a määratud rahatrahvid 400 eurot ja 600

eurot kiiruse ületamise eest on isiku poolt täidetud vabatahtlikult seaduses ettenähtud tähtaja

jooksul (vt Karistusregistrist väljavõte).

Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud lähtuda eelarvamusest, et isikule ei ole varasemalt

määratavad trahvid olnud mõjuvad ja karistuse eesmärgid ei oleks sellega saavutatavad.

Rahatrahvi kohaldamise mõju seisneb rikkujale majanduslike ebamugavuste ja kitsenduste

põhjustamises, mis paneks isikut mõtlema tegudele ja vältima edaspidi süütegude

toimepanemist.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et isik omab juhtimisõigust alates 30.12.1998. Esitatud

karistusregistrist nähtub, et isik on kogu selle aja kestel karistatud kolmel korral kiiruse

ületamise eest 2025. aastal – kahel korral rahatrahviga ja kolmandat korda kohtu poolt

17.10.2025 otsusega arest 7 päeva ja 4 kuud lisakaristusema juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtu

arvates ei ole alust väita, et isik on nüüd nii paadunud rikkuja, et teda saaks mõjutada muu

karistusega, mitte rahatrahviga.

Kohtumenetluses on tuvastatud, et isikul on töö, püsib sissetulek, ülalpidamisel on abikaasa ja

üks alaealine laps. Seega rahalist laadi karistuse kohaldamine ongi isikule mõjuv meede, sest just

see tekitab tema elule ajas püsivaid ebamugavusi (erinevalt näiteks aresti lühiajalisest mõjust).

Tema sissetulek väheneb, mille tõttu kahaneb ka majanduslik heaolu. Töötav isiku puhul on

kohtu arvates rahalist laadi karistuse mõju palju olulisem ja tõhusam, kui seda oleks näiteks töötu

ja sotsiaalselt kehvas seisundis oleva isiku puhul, kes ei plaanigi trahve kunagi maksma hakata.

Isiku süüd kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja kahetsust, KarS § 57 lg 1 p 3.

Kohtule ei ole alust käheda isiku kahetsuse puhtsüdamlikkuses, mõlemas rikkumises. Ka

korduma kippivad rikkumised iseenesest kahetsust ei välista, kuigi osutavad käesoleva

kohtuasjas menetlusaluse isiku saamatusele võtta oma käitumine otsustavalt kontrolli alla.

Kohtuistungil isiku ülekuulamisel oli kohtule tajutav, et menetlusalune isik taunib oma tegu

siiralt ja tõsiselt.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud.

Isiku süü suurus LS § 224 lg 1 järgi ettenähtud teos on kohtu arvates keskmine.

Süü suurusele kindlasti osutab mõju alkoholi määr inimese organismis, mis isiku puhul oli selles

episoodis LS § 224 lg 1 dispositsiooni vinklis (0,10-0,24) pigem keskmine – 0,18 mg/l kohta.

Kahju ei tekitatud. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga, mis on toime pandud otsese

tahtlusega. Süüd suurendavaid faktilisi asjaolusid isiku teos ei ole tuvastatud.

Isiku süü suurus LS § 201 lg 2 järgi on alla keskmise. Ka see rikkumine on toime pandud otsese

tahtlusega. Tegemist on ühekordse ohudeliktiga. Kahju ei tekitatud.

Mõlemas rikkumises on süü suuruse seisukohalt arvesse võetav asjaolu, et isik soovis sõita

tanklast kuni tööstustsehhini, mis on lähedal, sõitis umbes 150 m. Isik on tekitanud ohtu

liiklusele, kuid see on siiski tunduvalt kergemal määral, kui seda oleks näiteks pikema teekonna

puhul.

Kahe rikkumise puhul on süü ilmselt suurem kui ühe rikkumise toimepanemisel.

Kohus hindab süüd kahes rikkumises üle keskmisena.

Korduvalt kohuse selgitab menetlejale, et teo suurema või erilise ohtlikkuse või raskuse

igakordne rõhutamine karistuse taotlemisel ei ole põhjendatud ja jääb seetõttu tähelepanuta. Teo

ohtlikkus on seaduseandja poolt arvestatud sanktsiooni määrade kehtestamisel.

Kohus hindab rikkuja isikut.

Ta on varasemalt väärteokorras karistatud.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kolm väärteokaristust, kõik kiiruse ületamised.

Teod on toime pandud 2025.a. Määratud trahvid tasutud. Mõistetud arest ära kantud oktoobris

2025.

Lisakaristuse kandmise ajal pani isik toime uued väärteod, juhtis sõidukit alkoholisisaldusega

organismis ja ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kohus näeb, et 2025, a oli isik

aktiivne kiiruse ületamisel ja kolmandat korda sai ta põhikaristusena aresti LS § 227 lg 3 järgi.

See annab kohtule teha järelduse, et alates 2025. a esineb isikul tõsine probleem liiklusreeglitest

kinnipidamisega. Tema käitumine vajab ilmset korrigeerimist karistuse kaudu.

Arvestades isiku süü suurust (üle keskmise), kergendavat asjaolu (kahetsus), rikkuja isikut

(korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest ) ja karistuse eesmärke, et isik hoiduks

edaspidi süütegude toimepanemisest, on põhjendatud karistada isik rahatrahviga KarS § 63 lg 1

kohaldamisega 160 trahviühikut ehk summas 1280 eurot. Põhikaristuse määr on suurem kui LS §

201 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmine määr 150 trahviühikut.

Kohus arvestab, et kuigi isikul on töökoht ja püsiv sissetulek, on tema ülalpidamisel abikaasa ja

üks alaealine laps. Kuupalk isiku sõnul x eurot. Seega on põhjendatud määrata rahatrahvi 1280

eurot tasumine 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine käesoleval juhul on vajalik karistamise eesmärkide

saavutamise seisukohalt, ühiskonna turvalisuse tagamiseks.

Kuna isik on toime pannud LS § 224 lg 1 järgi ettenähtud väärteo ja teda varasemalt ei ole

karistatud samalaadse teo eest, võib isikule mõista lisakaristuse LS § 224 lg 3 p 1 alusel. Ehk

esineb lisakaristuse kohaldamise formaalne eeldus.

LS § 224 lg 3 ei näe iseenesest piiranguid juhtimisõiguse äravõtmiseks lisakaristusena, ainuke

piirang on KarS § 50 lg 2, mis käesolevat kohtuasja ei puuduta.

Lisakaristuse kohaldamise küsimuses on kohtupraktika välja kujunenud. Olulised kohtu arvates

siin kaks momenti:

Igal juhul mõistetud põhi- ja lisakaristus oma kogumis ei tohi ületada isiku süü suurust ja

preventsiooni vajadust, 3-1-1-18-17 p 13:

„Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise

aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes

süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt

olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine

iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või

juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada

üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist

üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-122-13, p 9 ja nr 3-1-1-59-15, p 12).“

Tegelikult sama mõtet on kohtupraktikas väljendatud ka hilisemalt, nt Riigikohtu lahend 1-22-

6248 p 23.

Teiselt poolt, korduvate rikkumiste puhul (alkoholimäära ületamisega sõiduki juhtimine) on

lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse äravõtmise näol pigem reegel ja see võib jätta

kohaldamata erandlikel asjaoludel, Riigikohtu lahend 4-24-1237 p 14.

Kohus leiab, et kuna tegemist ei ole KarS § 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteoga, ei ole

lisakaristuse kohaldamine a priori kohustuslik, seega puudub kohtul kohustus mõista käesolevas

kohtuasjas isikule lisakaristus. Just sellisel juhul, nimelt KarS § 424 lg 2 järgi kuriteo

toimepanemise puhul, pidas seaduseandja vajalikuks kehtestada kohustuslikku juhtimisõiguse

äravõtmist. Muudel puhkudel jätkuvalt omab kohus kaalutlusõigust karistuse liigi ja määra

valikul seadusega kehtestatud raamistikus, mis tagab igas konkreetses kohtuasjas karistuse

individualiseerimist.

Kohtu arvates karistuse eesmärkide saavutamiseks on tarvis mõista menetlusalusele isikule

lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus leiab, et olukorras, mil isiku poolt on toime

pandud rida liiklusalaseid rikkumisi ja seda 2025. a kestel ja 2026. a alguses, ning viimased

rikkumised on eelmise karistuse kandmise ajal, tuleb rahalist laadi põhikaristuse toimet

tõhustada. Siin oluline juba ka eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, samuti ühiskonna

turvalisus. Isiku liiklusalase seadusevastase tegevuse intensiivsus osutab vajadusele takistada

isikut juhtida sõidukit ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise vajadusele.

Kohus leiab, et isikule tuleb mõista LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmine 4 kuuks. Koostoimes mõistetud rahatrahviga 160 trahviühikut, mis on veidi üle

keskmise määra (süü suurust hindas kohus üle keskmise), ei ületa kogu mõistetav karistus süü

suurust kahes väärteos. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette lisakaristuse kohaldamist 3 kuust kuni 9

kuuni. 4-kuuline lisakaristus on ilmselt alammäärale lähedane. Seega ei tekki põhi- ja

lisakaristuse kombinatsioonis süü suurusele ebaproportsionaalset kogumit.

Vastavalt esitatud andmetele (kinnipidamisprotokoll), viibis isik kinnipidamises 04.02.3026 kl

18:56 kuni 05.02.2026 kl 13:24 ehk vähem kui 24 tundi. Sel juhul ei arvesta kinnipidamises

viibitud aega karistusaja hulka ( Riigikohtu lahend 3-1-1-22-13 p 7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik