2-24-145284/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-145284

Tsiviilasi

Meliva AS hagi V.N vastu tervishoiuteenuse osutamisest

tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

295,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Meliva AS, registrikood 10303948, asukoht XXX,

10143 Tallinn, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post

XXX

Kostja V.N, isikukood XXX, elukoht XXX, 86012 XXX-i

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Meliva AS hagi V.N vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V.N hageja Meliva AS kasuks põhivõlgnevus 185 eurot ja viivised

79,16 eurot, kokku 264,16 eurot.

3. Välja mõista V.N-ilt Meliva AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas) arvestatuna võla põhiosalt (s.o 185

eurot) alates 07.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Meliva AS nõue V.N vastu sissenõudmiskulude 30 euro

väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud V.N kanda.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskulud 320 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

8. Jätta rahuldamata hageja taotlus kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715733837.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-24-145284

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE, KOSTJA VASTUVÄITED

1. Meliva AS esitas 10.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

252,55 euro saamiseks. Kohus tegi 12.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 06.01.2025 aadressil XXX. Võlgnik V.N esitas 21.01.2025 nõudele vastuväite.

28.01.2025 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks esimese

astme kohtumenetlusse Pärnu Maakohtule.

2. 04.03.2025 esitas hageja hagiavalduse V.N vastu 274,68 euro nõudes. Hagiavaldusest

nähtuvalt on hagejal kostja vastu nõue kokku põhivõlg summas 185,00 eurot, sissenõudekulu

30,00 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 59,68 eurot.

Hageja osutas kostjale hambaraviteenust. Kostjale oli koostatud raviplaan, mis oli kostja poolt

ülevaadatud ja heaks kiidetud ning mille alusel kostjale hambaravi teenuse osutati. Teostatud

tööde eest on kostjale esitatud arved, mis on kostja poolt jäetud tasumata kokku summas 185

eurot. Vaatamata meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud. Hageja arvestab viiviseid

seadusjärgse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhisummalt 185 eurolt alates

viimase arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast 01.03.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni

04.03.2025 kokku summas 59,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude 185 euro tasumiseni/täitmiseni

VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt

kostjale saatnud makse meeldetuletusi kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust

likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot kujunemine: 31.07.2023 esimese

tasulise kirja saatmine 15 eurot, 25.10.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 07.08.2024

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot. Hageja palub mõista

kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 185 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivised 59,68 eurot, kokku 274,68 eurot, mõista kostjalt välja hageja

kasuks viivised tasumata põhivõlalt (185 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras, mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud ning mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 8-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Kostja vastusest nähtuvalt kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja ei ole vaidlustanud

tervishoiuteenuse lepingu sõlmimist, kuid on märkinud, et ta on teenuse eest tasunud.

2-24-145284

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud

kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa

täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab antud asja

lihtsustatud põhjendava osaga juhindudes TsMS § 444 lg 2.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

6. Kohus kvalifitseeris poolte vahelise suhte 20.01.2026 määruses VÕS § 758 lg-s 1 sätestatud

tervishoiuteenuse osutamise lepingust tuleneva suhtena ja selgitas tõendamiskoormust. Hageja

palub kostjalt välja mõista põhinõudena 185 eurot. Hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte

vahel 25.02.2022 sõlmitud teenuste osutamise lepingust, millega osutati kostjale

hambaraviteenust. Kostja ei vaidlusta asjaolusid, et ta on hagejaga tervishoiuteenuse osutamise

lepingu sõlminud, hambaravi saanud, kuid kostja vastuväide seisneb selles, et ta on teenuse eest

tasunud.

7. VÕS § 761 kohaselt tervishoiuteenuse osutamise eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud

või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Kohus selgitas 04.07.2025

kohtunõudes ja 20.01.2026 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et ta on tervishoiuteenuse

osutamise eest hagejale tasu maksnud, kuid kostja vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole.

8. Hagiavaldusele lisatud 25.02.2022 arvetest nähtub, et kostjale on osutatud teenuseid kokku

summas 185 eurot (dtl 35-36). VÕS § 76 lg-st 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

9. Kõike eeltoodut arvestades on hageja põhinõue põhjendatud kokku summas 185 eurot. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ehk arvete tasumist.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete suurustele ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagi

esemeks olevad arved oleksid tasutud. Arvetelt nähtub, et tasumise tähtaeg on saabunud. Seega

on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS §-le 761 koostoimes VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja

VÕS § 108 lg-ga 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk võlgnevuse 185 euro tasumist ning

hageja põhinõue tuleb rahuldada.

10. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja on palunud kostjalt välja

nõuda sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta on korduvalt pärast

lepingu lõppemist saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. 31.07.2023 esimese tasulise kirja 15

eurot, 25.10.2023 teise tasulise kirja 5 eurot ja 07.08.2024 kolmanda tasulise kirja 5 eurot. 5

2-24-145284

eurot nõuab hageja muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Hageja tugineb 30 euro

nõude esitamisel VÕS § 1132 lg-le 2 alusel. Kohus selgitas hagejale 20.01.2026 määruses, et

VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejale alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev

kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-

140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka põhistama. VÕS § 1132 lg 2 ei ole

seadustatud hinnakiri. Hageja ei ole hagiavalduses ega ka peale 20.01.2026 kohtumääruse

tegemist viidanud, et poolte vahel oleks selline kokkulepe sõlmitud. Samuti ei ole hageja

palunud hüvitada tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni

alusel ega kahju suurust tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud ning

tõendamata on ka kahju tegelik suurus. Hagiavaldusele lisatud tõendid e-kirjade teel

meeldetuletuskirja saatmisest kahju tegelikku suurust ei tõenda (dtl 37, 38-46). Seega ei ole

hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot õiguslikult põhjendatud ega tõendatud ning

kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 59,68 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

12. Hagiavaldusest nähtuvalt arvestab hageja viiviseid alates 01.03.2022, kui muutusid

sissenõutavaks 25.02.2022 esitatud arvetel kajastatud nõuded. Hageja on kohtule esitanud

hagiavalduses viivisearvestuse. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus

leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi

arvestama viivise rakendumisega. Arvete tasumise tähtaeg saabus 28.02.2022, hageja arvestab

viiviseid alates 01.03.2022 ja hagiavalduse esitamise seisuga oli viiviste suuruseks 59,68 eurot.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 01.03.2022 kuni otsuse

tegemiseni 06.03.2026 välja kindla summana, so 79,16 eurot ning alates 07.03.2026 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%).

13. Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja

mõista põhivõlgnevus summas 185 eurot ning viivis summas 79,16 eurot, kokku 264,16 eurot.

Samuti tuleb kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis. Rahuldamata jääb hageja nõue kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 30 eurot.

14. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaks määramine. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi on

suuremas osas rahuldatud, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

2-24-145284

määruse tegemist.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot. Hagilt tasutud

riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20 eurot.

Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS §

172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Seega hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

18. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks

kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

19. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu

kohtumenetluses kokku 338 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et

kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust.

20. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi (1 tund = 169 eurot) ja summas 338 eurot ei ole selles

asjas põhjendatud ega vajalik.

21. Hagejat esindas lepingulise esindajana jurist. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks

maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest kohtumenetluses. Esindaja

õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

22. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 169 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatult suur. Riigikohus on küll oma lahendites

pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot ja enam, kuid kohus võtab siinjuures

arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas,

kostja menetluses sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

tasumääraks 100 eurot/tunnis.

23. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud ei taotle menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamist.

24. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 2 tundi, mida kohus peab käesoleva

asja menetlust arvestades mõistlikuks ajakuluks. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku seega 200 eurot (2

x 100).

25. Kohus rahuldab seega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva

põhjal 320 eurot (100+20+200).

26. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-145284

27. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 715733837. Kohus ei pea vajalikuks piirata käesoleva

kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangaarvega. Kui menetluskulude tasumine Julianus Inkasso

OÜ arvelduskontole on hageja soov, siis selleks ei ole vaja kasutada kohtu vahendust. Kostja

saab vastavalt hageja soovile ka ilma kohtu sekkumiseta kanda käesoleva otsusega

väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole. Samuti võib hageja ise kanda talle

laekunud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole ilma kohtu sekkumiseta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

Kohtunik