Legislator Case Law & Legislation
2-25-122790/5 AI generated

2-25-122790/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-122790/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks võlgnevus 826,79 eurot, viivis Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks menetluskuludena 635 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-122790/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks võlgnevus 826,79 eurot, viivis Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks menetluskuludena 635 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-122790

Tsiviilasi

Eestihoius HLÜ hagi I S vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

910,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eestihoius HLÜ, registrikood 12541563,

Lepinguline esindaja: I B (e-post: xxx)

Kostja: I S, isikukood xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks võlgnevus 826,79 eurot, viivis

alates 10.12.2025 põhinõudelt 826,79 eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud viivisemääras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt I S hageja Eestihoius HLÜ kasuks menetluskuludena 635 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb I Sil tasuda Eestihoius HLÜ-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

03.11.2020 sõlmisid AB Xxx AS (Liisinguandja) ning I S (kostja, liisinguvõtja) kapitalirendi

tüüpi liisingulepingu nr. XXX (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel omandas Liisinguandja

võlgniku ülesandel ja huvides auto xxx, vin kood xxx, registreerimismärk xxx (Liisinguese) ja

andis Liisingueseme I S valdusse ja kasutusse. Pärast liisingumaksete täielikku tasumist pidi

liisingueseme omandiõigus üle minema I Sile. Seoses AB Xxx AS, registrikood xxx, tegevuse

ümberkujundamisega on alates 23.10.2023.a kõik AB Xxx AS õigused ja kohustused, mis

tulenevad liisinguvõtja ja AB Xxx AS vahel sõlmitud liisingulepingust nr XXX ja selle

lisadest, läinud üle Eestihoius HLÜ-le, registrikood 12541563, st senine Liisinguandja AB

Xxx AS on asendatud uue Liisinguandjaga Eestihoius HLÜ. Eestihoius HLÜ teatas

liisinguvõtjale liisinguandja asendamise kohta. I S jätkas liisingu tasumist Eestihoius HLÜ

arveldusarvele peale lepingu tähtpäeva (08.12.2023, 04.01.2024 ja 08.01.2024 tasumised).

Seega pärast lepingu lõppemist jäi I Sil täitmata nõue, mistõttu sõiduk jäi jätkuvalt Eestihoius

HLÜ nimele. 18.12.2023 toimus xxx linnas liiklusõnnetus, mis põhjustas I S. 08.01.2024

vormistas Eestihoius HLÜ sõiduki I S´i nimele ümber, kuna hageja oli selleks ajaks kõik

nõuded tasunud. 15.03.2024 esitas xxx Eestihoius HLÜ-le tagasinõuet summas 826,79 eurot

(liikluskahju nr xxx). Vastavalt xxx tagasinõudele teatas xxx, et 18.12.2023 xxx linnas

toimunud liikluskahju põhjustas nendele teadaolevatel andmetel I S sõidukiga xxx reg

märgiga xxx. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping

lõppenud, nimelt alates 15.12.2023 kell 00:00. Kindlustusandja on hüvitanud kannatanutele

LkindlS § 7 ja § 55 tekitatud kahju summas 826,79 eurot. 15.03.2024 xxx kirja alusel

moodustas Eestihoius HLÜ kui sõiduki omaniku võlgnevus xxx ees kokku 826,79 eurot.

19.04.2024 saatis Eestihoius HLÜ kirja I S´ile tasumise kohta. I S jättis kahju hüvitamata,

mistõttu oli sunnitud hageja ise tasuma kahjunõuet xxx -le ning peale seda sisse nõuda kostjalt

kohtu kaudu 03.11.2020 liisingulepingu nr. XXX p 5.12. alusel.

Hageja palub välja mõista I S´ilt Eestihoius HLÜ kasuks võlgnevus 826,79 EUR, viivis alates

10.12.2025 põhinõudelt 826,79 EUR kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgses viivisemääras ja kohtukulud ja kohtuvälised kulud summas 605,00

EUR, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 245,00 EUR ja õigusabikulud 360,00 EUR

ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlikud

Teadaanded kaudu 04.02.2026 ja menetluskulude nimekri avalikult Ametlikud Teadaanded

kaudu 06.02.2026.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta

põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 245 eurot,

esindustasu 635 eurot ning menetluskuludelt VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses viivist

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 245 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja

kulutusi riigilõivule 245 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on: nõustamine ja dokumentide

analüüs; hagiavalduse koostamine 3,0 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25

tundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus

arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja

hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes

hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist ei ole õiguslikult

keeruka nõudega ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus

põhjendatud ajaliseks kuluks 3,25 tundi, kokku 390 eurot (3,25*120).

Kokku on põhjendatud ja vajalikud esindaja kulud 635 eurot (245+390), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (635 eurot) viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik