2-24-14974/29 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-14974

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14974

Tsiviilasi

S.V. (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlusosalised

võlgnik: S.V. (pankrotis; isikukood: XXX; elukoht xxxxx

XXX-i, xxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX);

pankrotihaldur: Urmas Tross (OÜ Konkurss, Tähe 104B

Tartu linn, 51013 Tartu maakond; telefon: 50 19 750; e-

post: XXX);

võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

2. B2 Impact OÜ (11542046)

3. Omega Invest OÜ (10866568 )

4. Nord Collect OÜ (11897588)

5. B2 Impact OÜ (11542046)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse raugemine, pankrotihalduri tasu

määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlustoimingu aeg

19.01.2026

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku S.V. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

2. S.V. (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses

võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad:

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja

Saamata nõue (€)

Jaotis (%)

1. Aktiva Finance Group OÜ (10746479)

10 437,52

52,40%

2. B2 Impact OÜ (11542046)

877,44

4,41%

3. Omega Invest OÜ (10866568 )

1 291,12

6,48%

4. Nord Collect OÜ (11897588)

6 157,38

30,91%

5. B2 Impact OÜ (11542046)

1 155,28

5,80%

Kokku:

19 918,74

100,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. S.V. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg

5, § 28 tähenduses.

4. Määrata pankrotihaldur Urmas Trossi tasuks S.V. (pankrotis) pankrotimenetluses

886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, so OÜ-le Konkurss.

5. Mõista pankrotihalduri tasu 886 eurot välja võlgnikult S.V., kuid määrata

pankrotihalduri tasu hüvitamine riigi vahenditest.

6. Anda S.V.-le (pankrotis) hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest summas 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu.

Mõista S.V.-lt (pankrotis) riigi kasuks välja menetluskulu 886 eurot, millele ei

lisandu käibemaksu.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Urmas Trossi pankrotihalduri

tasu katteks riigi vahenditest 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu, OÜ Konkurss

(registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445.

8. Vabastada pankrotihaldur Urmas Tross pankrotihalduri ja usaldusisiku

kohustustest S.V. (pankrotis) pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise

menetluses.

9. Lõpetada S.V. (isikukood XXX) suhtes 16. detsembril 2024. a algatatud võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda S.V. pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamast.

10. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas

saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

11. Avaldada teade pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise ning kohustustest vabastamisest keeldumise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite

(PankrS § 164 lg 1, 2). Võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise osas võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul. Pankrotihaldur võib esitada määruse peale määruskaebuse

pankrotihalduri tasu määramise osas. Võlgnik võib esitada menetluskulude kohta tehtud

määruse peale määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.V. esitas 03.10.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Kohus kuulutas 16.12.2024. a

määrusega välja S.V. pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja

nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi. Võlausaldajate esimene

üldkoosolek toimus 06.01.2025. a.

29.05.2025. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 12.06.2025. a määrusega. Määrus on jõustunud.

03.01.2026. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1. Lõpetada S.V. (XXX)

pankrotimenetlus, kuna menetluse läbiviimisel ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldajate

õigusi; 2. Määrata haldur, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasu ja kulude katteks

summas 1650 eurot käibemaksuta, millest 1650 eurot oleks võlgnikule riigiabina välja

maksmisega OÜ-le Konkurss (10023775), mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskonto AS-s

Swedbank nr EE462200001120023445; 3. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, kuna

võlgnik oma kohustusi ei täida; 4. Kui kohus otsustab siiski jätkata kohustustest vabastamise

menetlusega siis haldur ei ole kantud KPK usaldusisikute nimekirja ja palun nimetada uus

usaldusisik ja vabastada Urmas Tross (36402042734) halduri ja usaldusisiku ülesannetest.

Kohus on avaldanud 07.01.2026. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1650 eurot hiljemalt 27.01.2026. a.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat

tasunud.

Kohus korraldas 19.01.2026. a võlgniku ärakuulamiseks ja temalt teabe saamiseks istungi.

Istungil osales ka haldur.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta

Menetluses pankrotivara puudub ja müügist midagi laekunud ei ole.

Võlgniku sissetulekute kohta andmed puuduvad. Viimane telefonivestlus oli 28.10.2025,

milles võlgnik kinnitas tööle minekut ja laekumiste tekkimist. Haldur esitas panka avalduse

konto kasutamise kohta, kuid lõpparuande esitamise seisuga laekumisi ei ole. Haldur on

seisukohal, et kuna võlgnik ei täida oma kohustusi ei ole aluseid kohustustest vabastamise

menetlusega jätkata.

2. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

Nagu juba punktis 1 märgitud pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt midagi saada ka ei ole.

3. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel

06.01.2025 esitas: Haldur taotleb menetluses saada tasu PankrS § 65 lg 113 kohast

toimingutasu, mitte rohkem kui 1772 eurot. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse

läbiviimine kuni lõpparuande esitamiseni aruandeni PankrS 162 alusel. Toimingute

läbiviimine seisneb alljärgnevas:

Menetlustoiming

Läbiviimise

aeg (tunnid)

Periood 2025 aastal

Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, dokumentide

projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine

ca 4

02.01-06.01

Võlgniku vara olemasolu järelkontroll

ca 1

kuni 01.02

Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgase ja lõpliku

nimekirja koostamine ning esitamine kohtule)

ca 15

16.12.2024 kuni

15.05.2025

Lõpparuande koostamine ja esitamine

ca 5

20.05 kuni 10.06

Kokku

ca 25

ca 5 kuud

Menetluse oli planeeritud kestvusega kuni ca 5 kuud, tunde kokku ca 25 tundi. Rahalises

suuruses tunnitasu järgi oleks summas 4425 eurot, arvestades kehtestatud piiratud tunnitasu

määra 33 eurot poole tunni ja 66 eurot tunnitasuna siis kujuneb tasuks ca 1650 eurot (25x66).

Haldur taotles määrata PankrS § 65 lg 11³ alusel toimingu tasuna summas 1650 eurot, millest

siis summas 1650 eurot oleks võlgnikule riigiabina.

4. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha

saanud ja jaotis kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete jaoks

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Nõude suurus

(EUR)

Rahuldamata

nõue (EUR)

Jaotis

Kontonumber

1. Aktiva Finance Group OÜ

(10746479)

10 437,52

10 437,52

52,40%

Julianus Inkasso OÜ,

EE147700771000526428, vn

712113887

2. B2 Impact OÜ (11542046)

877,44

877,44

4,41%

EE452200221066697508 vn

66366000085022008

3. Omega Invest OÜ (10866568)

1 291,12

1 291,12

6,48%

EE322200221035967463

4. Nord Collect OÜ (11897588)

6 157,38

6 157,38

30,91%

EE097700771004470732

5. B2 Impact OÜ (11542046)

1 155,28

1 155,28

5,80%

EE452200221066697508 vn

66366000085513300

Kokku:

19 918,74

19 918,74

100,00%

5. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada

Haldur ei kavatse hagisid menetluses esitada.

6. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused

PankS § 146 (1) kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast

pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:

1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad;

2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – sissetulekute kohta andmed puuduvad

3) massikohustused – pole tehtud;

4) pankrotimenetluse kulud – PankrS § 150 (1) kohaselt on pankrotimenetluse kulud

alljärgnevad:

4.1 kohtukulud- puuduvad

4.2 halduri tasu- kui kohus kinnitab siis 1300 eurot võlgnikule antava riigiabi ja pankrotivara

arvelt;

4.3 halduri kulu – määratav tasu katab ära ka halduri menetluskulud

7. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

7.1 Kohustustest vabastamise menetlus

Kohus algatas 16.12.2024 oma määrusega koos pankroti välja kuulutamisega ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Haldurile teadaolevalt võlgnik oma kohustusi ei täida ja

esitas valeandmed haldurile tööle minemise kohta.

Halduri arvates on tekkinud olukord, mille kohaselt koos pankrotimenetlusega lõpetamisega

on alused lõpetada ka kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik teadlikult oma kohustusi ei

täida ja 28.10.2025 informeeritult töötab suuliste lepingute alusel. Kohustustest vabastamise

menetluse jätkamine tuleks kaalumisele, kui võlgnik läheks kohe 2026 aasta alguses tööle.

7.2 Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske

juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse

kriminaalmenetluse alustamiseks

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu laenude võtmine üle oma

finantsvõimaluste, puuduvad alused kriminaalmenetluse algatamiseks.

7.3. Halduri tasu ja kulude taotlus

PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis ei ole suurem kui kaks alampalka ehk siis

2x886 eurot.

Nagu juba märgitud 06.01.2025 esitas haldur kohtule ja võlausaldajatele toimingutasu taotluse

kogu pankrotimenetluse läbiviimine kuni menetluse lõpetamiseni aruandeni PankrS 162

alusel.

Toimingute läbiviimine menetluses alates 16.12.2024 kuni 27.10.2025 toimus alljärgnevalt:

Menetlustoiming

Läbiviimise

aeg (tunnid)

Periood 2025 aastal

Võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, dokumentide

projektide koostamine ja saatmine ning läbiviimine

ca 4

02.01-06.01

Võlgniku vara olemasolu ja tagasivõitmise järelkontroll

Ca 1

Kuni 01.02

Nõuete menetlemine (vastuvõtt, kontroll, esialgse ja

lõpliku nimekirja koostamine ning esitamine kohtule)

ca 17

16.12.2024 kuni

12.06.2025

Lõpparuande koostamine ja esitamine

ca 3

21.09 kuni 27.10,

kuni 03.01.2026

Kokku

Ca 25

ca 10 kuud

Kui võrrelda 06.01.2025 esitatud kalkulatsiooni ja menetluse tegeliku läbiviimist

ajavahemikus 16.12.2024 kuni 27.10.2025 siis saab järeldada, et tundide arv ei suurenenud,

kuid ajaliselt kujunes 5 kuud pikemaks. Pikenemise põhjus on kontakti puudumine

võlgnikuga, viimane kontakt oktoobri lõpust 2025.

Menetluse kestus kuni ca 10 kuud, tunde kokku ca 25 tundi, toimingu tasu suurus kujuneb

summas 1650,00 eurot (25x66). Haldur palub määrata PankrS § 65 lg 11³ alusel toimingu

tasuna summas 1650 eurot (alla kahe 2025 aasta alampalga määra 2x886), millest siis summas

1650 eurot oleks võlgnikule riigiabina. Määratav tasu katab ära menetluskulud ja tasule makse

ei lisandu. Käesolevaga on haldur esitanud lõpparuande, mis sisaldab PankrS-s § 162 lg-tes 2

ja 3 nimetatud andmeid.

KOHTU SEISUKOHAD

Pankrotimenetluse lõpetamine ja kohustusest vabastamise menetluse jätkumine

Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised

vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole

kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg

3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna S.V. pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Urmas

Trossi pankrotihalduri kohustest.

Tartu Maakohus 16.12.2024. a määrusega algatas kohus S.V. kohustustest vabastamise

menetluse.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

Kohus leiab, et ei ole põhjendatud S.V. kohustustest vabastamise menetluse jätkumine ja

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul esinevad FIMS § 49 lg 8

toodud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise alused.

FIMS § 49 lg 8 kohaselt võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui:

1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises;

2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku

omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise;

4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine;

5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta,

samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud

kohustusi.

FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, mh:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

19.01.2026. a toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik oma tegevust menetluse kestel.

Võlgnik ei ole menetluse jooksul mitte midagi võlausaldajatele maksnud ja ta ei oska seda

põhjendada. Võlgnikul on kutse-keskharidus, ta on mööblitisler. Pärast 2022 aastat ei ole ta

ametlikult töötanud – viimati töötas Soomes ehitusel. Mitteametlikult ikka tööd teeb – teeb

metsa. Pärast ametliku töösuhte lõppu võttis end töötuna arvele umbes aastaks. Võlgnik on

tööd otsinud tutvuste kaudu. Tema sõbrad on tööandjad, kelle juures ta on mingeid töid

teinud. Võlgnikul ei ole kindlat tunnitasu ja ta küsib tasu töö järgi. Ravikindlustust tal ei ole.

Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluse jätkumist ja ta proovib nüüd leida

ametliku töökoha ja hakata raha eraldama. Võlgnik selgitas, et tal on üks konto Swedbankis ja

mujal Eesti pankades tal kontosid ei ole. Riigile võlgnik makse ei maksa. Võlgnikul ei ole

ülalpeetavaid. Kohus selgitas võlgnikule, et kui võlgnik soovib seda menetlust, siis peab ta

leidma ametliku töökoha ja tasuma makse riigile, sest menetlus käib riigi arvel. Võlgnik

kinnitas, et ta saab esitada veebruari keskpaigast kohtule andmed, et ta on asunud tööle ja

tööandja andmed. Kohus määras võlgnikule tähtaja 17.02.2026 andmete ja dokumentide

esitamiseks ning selgitas, et kohus kontrollib võlgniku ametlikku töötamist MTA registri

järgi, kuid ta peab ka ise kohtule saatma selle kohta teate ja töölepingu. Kohus selgitas ka, et

kohus enne teie suhtes menetlust ei jätka, kui andmeid ei ole. Ärakuulamisel osalenud

pankrotihaldur selgitas, et tema võlgniku juttu ei usu, sest nad rääkisid võlgnikuga oktoobri

2025 lõpus, pidi olema konkreetne raha laekumine, haldur avas konto, määras limiidid, kuid

võlgnik ei pidanud sõna. Haldur on nõus kohtuga, et anda võlgnikule tähtaeg ning kui võlgnik

tähtaegselt ei esita kohtule andmeid, siis mitte jätkata menetlusega ja lõpetada

pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.

Võlgnik ei ole kohtule andmeid ja dokumente ametlikult tööle asumise kohta esitanud. Kohus

kontrollis võlgniku kohta andmeid töötamise registrist (töötamise register on töötamisega

seotud infot koondav register, mida peab Maksu- ja Tolliamet) – võlgniku suhtes puudub

kanne töötamise alustamise kohta. Viimatine kanne võlgniku töötamise kohta on tehtud 2024

aastal, kui võlgnik töötas võlaõigusliku lepingu alusel ca kuu aega ehitusabitöölisena.

Kohtu hinnangul ja ka võlgniku enda sõnul on võlgnikul oskused tööd teha ja valdkond, mida

ta tunneb, on hinnatud. Võlgniku tööleasumisel ei ole piiravaid tegureid näiteks ülalpeetavate

või tervisliku seisundi näol. Ärakuulamisel on võlgnik kinnitanud, et on mitteametlikult tööd

teinud (metsatööd) ja tema sõbrad on tema tööandjateks. Mõistlikult tulutoova tegevusega

tegelemine ja sissetulekute mittevarjamine on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kõige põhilisemad kohustused, kuid rohkem kui aasta jooksul ei ole võlgnik

ametlikult tööle asunud ja ka mitte midagi eraldanud võlausaldajate nõuete katteks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole võlgnik täitnud FIMS § 47 sätestatud võlgniku kohustusi

menetluse kestel – täpsemalt FIMS § 47 lg 1 ja 2. Võlgnik ei ole asunud ametlikult tööle ja on

mitteametlikult teinud tööd, mille eest on saanud tulu, mida on varjanud. Mitteametlikult

töötamisega on võlgnik vältinud maksude maksmist (FIMS § 45 lg 3 p 2). FIMS § 49 g 5

kohaselt võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3

nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

Olukord, kus võlgnik ei ole menetluse kestel olnud ametlikult tööga hõivatud ja sai

mitteametlikult töötamise eest varjatud tulu, millega ta vältis ka maksude maksmist, ei anna

alust loota, et FIMS § 47 lg 1 ja 2 ettenähtud kohustuste täitmine toimub edaspidi. Kohus on

võlgnikule andnud võimaluse ja tähtaja ametlikult tööle asumiseks, kuid võlgnik ei ole seda

võimalust kasutanud. Võlgnik ei ole menetluse jooksul võlausaldajatele kohustuste katteks

eraldanud mitte sentigi. Seejuures on oluline, et võlgniku kohustuste summa - peaaegu 20

000 eurot - on märkimisväärne ja selle vähendamiseks on oluline tulemuslikult kasutada iga

päeva.

Kohus märgib, et võlgniku pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus on

vabatahtlikud menetlused, milles kohustused, s.h. kohustus otsida tööd ja teha oma

sissetulekust eraldisi võlausaldajatele, on võlgniku enda kanda.

Võlgniku kohustuste rikkumise tõttu ei ole põhjendatud S.V. kohustustest vabastamise

menetlust jätkata. S.V. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel

lõpetada ja keelduda S.V. kohustustest vabastamast.

Kohus vabastab pankrotihaldur Urmas Trossi usaldusisiku kohustustest S.V. kohustustest

vabastamise menetluses.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks

kulunud aja arvestust.

PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2025. aastal 2658 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1650 eurot. Tasu määrata büroole, mille

kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete

täitmisele 25 töötundi.

Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 1650 eurot.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2 alusel

ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri

tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri

tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni

kohta. Halduri tasu taotlus on 1650 eurot, s.o ca 25 töötundi x 66. Ka tööaja arvestuse järgi

kulus halduril ülesannete täitmisele 25 töötundi. Kohus ei pea põhjendatuks ega

proportsionaalseks halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega. Kõik pankrotimenetluses

esitatud nõuded loeti kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel. Käesolevas

menetluses ei esine ka ühtki menetluse mahtu ja keerukust tõstvat asjaolu, mis õigustaks

halduri ajakulu ja tasu määramist taotletud määras. Seetõttu peab kohus aruande p-s 2.3

toodud tabelis märgitud tegevusi taotletud tundide ulatuses liialduseks. Kohus loeb

põhjendatuks selles menetluses ajakulu 13,4 tundi. Märkimisväärne on, et menetlus on

väikesemahuline, selles on üksnes viie võlausaldaja nõuded, kelle kõigi nõuded loeti

kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel ja seega ei tulnud halduril tegeleda

mahuka nõuete tunnustamise menetlusega. Kohus märgib, et ka pankrotihalduri töö on

suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad

menetlusdokumentide vormid, lahendamisele kuuluvad küsimused, tehtavad otsustused ja

konkreetse menetluse mahu (ajakulu) ja keerukuse määravad konkreetse menetluse

iseärasused. Käesolevas menetluses ei ole ühtki iseärasust, mis tingiks menetluse mahu ja

keerukuse tõusu määrani, mis vastaks taotletud tasu suurusele.

Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks

rahuldada Urmas Trossi taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 886 (st

66* 13,4) eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur

tegutseb, so OÜ-le Konkurss.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu täies ulatuses katmiseks ja pankrot kuulutati

välja FIMS § 45 lõike 2 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi

vahenditest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi

tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures

arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise

menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Alates 2025. aastast on kuutasu

alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot, kolmekordne alammäär 2658 eurot.

FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi

kulusid hüvitama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb

tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas

tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud,

mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi

määrusega.

TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud

tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi

jõustumisest on möödunud üle kahe aasta.

Seega kui võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest ei vabastata,

on ta vastavalt FIMS § 8 lg 5 ja TsMS § 179 kohustatud riigile menetlusabikulud hüvitama.

Kohus on otsustanud, et S.V. kohustustest vabastamise menetlus tuleb FIMS § 49 lg 8 alusel

lõpetada ja keelduda S.V. kohustustest vabastamast.

Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning S.V.-le tuleb anda

hüvitamiskohustusega menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

summas 886 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Konkurss.

Menetlusabi kulu tuleb välja mõista S.V.-lt (pankrotis) riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag