1-25-7302/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-25-7302

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Haapsalu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-7302 (25257000121)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

Ain Traks süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses

Ringkonnaprokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

AIN TRAKS

Isikukood või sünniaeg:

36704080337

Elu- või asukoht ja aadress: XXX,

viibib

vahistatuna

Tallinna Vanglas

Karistatus:

kriminaalkorras

karistatud

30.3.2022 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi

vangistusega 7 kuud tingimisi KarS § 74 alusel üheaastase

katseajaga

Tõkend:

Ain Traks peeti kuriteos

kahtlustatavana kinni 6.11.2025, kohaldati tõkendit

vahistamine Pärnu Maakohtu 8.11.2025 määrusega kuni

6.1.2025; 2.1.2026 kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend

vahistamine muutmata

Kaitsja

Vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg 1, 3 §§ 311-313, § 238 lg 1 p 4, lg

2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Ain Traks KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse)

aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Ain Traksile mõistetud karistust ⅓, s.o 2 (kahe) aasta 4

(kuu) vangistuse võrra, ärakandmata karistus on 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud

1 (10)

1-25-7302

vangistust.

3. Karistuse kandmise algust arvata Ain Traksi kahtlustatavana kinnipidamisest 6.11.2025.

4. Ain Traksi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

5. Välja mõista Ain Traksilt riigi tuludesse menetluskulud 3370,68 eurot (sealhulgas sundraha,

s.o 2215 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti

arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr

EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700006651. Maksekorralduse

selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada kuriteo toimepanemise vahend nuga.

7. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Ain Traksi küünealuste proovid,

puuteproovid erinevatelt esemetelt ja DNA proov verekahtlasest määrdumisest dressipluusilt.

8. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule, Ain Traksile tema riideesemed.

9. Kannatanu B.A on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks.

10. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vangale.

11. Jõustunud kohtuotsus saata Tallinna Vangale ja PPA-le.

12. Kohus tagab kohtuotsuse kättesaadavuse Tervisekassale.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Kannatanu võib apellatsiooni kohtuotsusele esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast.

KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt prokuratuuril apellatsiooniõigus puudub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul arvates

päevast, mil on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

SÜÜDISTUS

Ain Traksi süüdistatakse selles, et tema, 6.11.2025 kella 20.00 kuni 21.00 paiku XXX korteris

number xx ühise alkoholi tarvitamise ja isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus haaras noa,

millega lõi vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata oma xxx B.A-d

kõhupiirkonda.

Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanule B.A-le füüsilist valu ja eluohtliku

tervisekahjustuse - torke-lõikehaava paremale pool keskkõhu piirkonda, millega põhjustas paremal

pool keskkõhul naba lähedal soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastust.

Sellise tegevusega pani Ain Traks toime tervisekahjustuse tekitamise, millega kaasnes oht elule, s.o

raske tervisekahjustuse tekitamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

KOHTU SEISUKOHT

1. KarS § 118 näeb kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena ette raske tervisekahjustuse

tekitamise. KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes on raske tervisekahjustus, millega kaasneb oht

2 (10)

1-25-7302

elule. KarS § 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 1) esimese

koosseisu alternatiivi, s.o tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-

105, p 11). Seega käesoleval juhul on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas

süüdistatava A. Traksi tegevus on põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse, millega on

kaasnenud oht kannatanu elule.

2. Vaidlust ei ole sündmuse toimumise aja ja koha osas, kohtule esitatud tõendid

kinnitavad, et süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus 6.11.2025 kella 20.00-21.00 ajal

XXX (sündmuskoht vaadeldud 6.11.2025 sündmuskoha vaatlusprotokollis tlk 13-19;

KIS dok nr 7S). Tunnistaja N.Q (ülekuulamise protokoll tlk 22-24) ütluste kohaselt

naabrimees ütles, et oleks vaja kiirabi kutsuda, et xxx on kõhus auk, ta ütles, et xxx ise

peitis telefoni ära, et ta ei saa abi kutsuda; tunnistaja helistas häirekeskusesse.

Häirekskuse kõne kinnitab tunnistaja ütlusi (vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis tlk

29, KIS dok nr 4S) - 6.11.2025 kell 21:00:27 naisterahvas ütleb kõnes, et tema ukse taha

tuli naabrimees, kes palub kiirabi kutsuda, kuna tema xxx on kõhus auk ning ütleb, et

xxx ise peitis telefoni ära, et ei saa abi kutsuda.

3. Kohus uurib kohtule esitatud tõendeid, et tuvastada, kuidas sündmus toimus.

4. Tunnistaja L.J ütluste (ülekuulamise protokoll tlk 25-28) kohaselt 6.11.2025 käis ta x

juures, jõudis sinna hiljemalt kell 14.00. X polnud purjus, kuid ka mitte päris kaine.

Tundus, et tal oli pohmakas. Tema seal oleku ajal tarbis x mingisugust roosat viina,

pigem olid pudelis veel viina jäägid. Umbes kella 15 paiku tuli ootamatult koju ka Ain,

kes oli täiesti joobes. Umbes kella 15.30 ajal palus x tal poes käia ja 700 ml Ukraina

marki viina osta, endale ostis 0,5 liitrise likööri Vana Tallinna. Täpset kellaaega ei tea,

kuid peale kella 16 tuli x juurde ka tema 19-aastane x K.H. Kogu õhtu oli üllatavalt

rahulik, Ain ei nokkinud tüli ei tema, x ega K’iga. Ühel hetkel vaatas, et x oli nii purjus

ja neil polnud xga seal mõtet enam olla. Otsustasid käia poest läbi ja taksoga koju minna.

Kell võis olla umbes 20 või isegi veidi varem. Kui ära läksid, siis x peaaegu magas

diivanil, Ain istus nii diivanil kui vahel köögis. Xle ei meeldi uus korter ja ta on selles

uues üüritud korteris pettunud. Talle meeldis eelmise korteri planeering ja xle oli hästi

oluline, et tubadel oleksid vaheuksed, mida uues üürikorteris pole. Ain on uuest korterist

vaimustuses.

5. Kannatanu B.A ütluste kohaselt (7.11.2025 ülekuulamise protokoll tlk 2-4) oli ta

6.11.2025 xxx A. Traksiga kodus ning tarvitasid koos alkoholi. Keegi neil külas ei

käinud. Oletab, et neil tekkis väike riid, millest tekkis suur tüli. Ühel hetkel tülitsedes

tundis kõhus valu ja katsus oma kõhtu, see oli verine. Verd nirises ja pluus oli verest

märg. Lükkas Aini käega endast eemale ja küsis, et mida sa teed. Seda ta ei mäleta, kas

nuga oli tema käes või mitte. Tema kindlasti Aini ei rünnanud. Ta ei julge kunagi temaga

kaklema hakata, sest ta ei seisa oma jalgadel, jalg on haige ja käib karguga. Teisel

ülekuulamisel on lisanud (25.11.2025 ülekuulamise protokoll tlk 10-12), et olid enne

juhtunut korteris Ainiga kahekesi. Ühel hetkel oli kõhus tal valus ja märg tunne ja pani

oma käe enda kõhule ning käsi läks veriseks. Ain oli tema juures. Oli ehmunud ja

imestunud, sest sai aru, et Ain oli talle midagi teinud. Küsis Ainilt vene keeles: ,,mida sa

tegid?“ Nuga tal kõhus polnud, tal on see moment meeles ja silme ees, lihtsalt kõht oli

verine ja oli kõhus valus. Mingisuguseid ähvardusi sellele ei eelnenud. Peale seda on

täielik must auk. Köögis kraanikausi juures oli neil pidevalt suur terav metallist ja puust

pruuni käepidemega nuga.

6. Süüdistatava A. Traksi ütluste (kahtlustatava ülekuulamise protokoll tlk 51-53, 85-87)

kohaselt oli neil sel õhtul kaks tüli. B.A hakkas ta peale karjuma, et ta on urood ja

mõttetu mees, et ta ei saa lihtsate asjadega ka hakkama. See tüli tekkis neil köögis,

3 (10)

1-25-7302

istusid köögilaua taga, kummalgi pool lauda. Mäletab, et B.A ütles talle, et ta oleks nüüd

vait ja et tema räägib nüüd. Ta ei mäleta, kas L.J sellel ajal oli seal. Teine tüli tekkis neil

ka köögis, seal nad jõid, aga see oli juba hiljem. Mäletab, et neil oli kodus laua peal

pudel viina ja pudel viskit, seega mõlemat pidid jooma. B.A jõi ka kindlasti. Ta ei

mäleta, palju ta ära juua võis. See teine tüli tekkis selle pärast, et ta on mõttetu mees ja et

B.A-le ei sobi see korter, kuhu nad kolisid, et seal pole vaheuksi ja pole rõdu, et kõik,

mis räägid kostub koridori ja talle see ei meeldi. B.A ise valis selle korteri. Et ta on

mõttetu mees, et tal pole ka järgmise korteri sissemakseks raha võtta. Ta oli just eelmise

korteri ja selle korteri eest maksnud, ta on töötu ja ei ole sellist raha kuskilt võtta. Edasi

tal ongi nagu pime auk. Ta ei mäleta isegi seda, et nad oleks käsitsi tõugelnud või

konflikti astunud. Ta ei mäleta mingit noaga löömist.

7.

6.11.2025 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 40) tõendab, et A. Traksi

kontrolliti 6.11.2025 kell 22.04 indikaatorvahendiga, näit oli positiivne 1,22 mg/l. A.

Traksil esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: punetavad silmad, häiritud

reaktsioonikiirus, segane kõne, aja-, isiku ja kohatajuhäired,

kerged

koordinatsioonihäired, rahutu käitumine.

8. Nii kannatanu, süüdistatav, kui ka tunnistaja L.J on kokkulangevalt kirjeldanud, et

süüdistatav ja kannatanu tarvitasid enne kuriteosündmust koos alkoholi. Ühist alkoholi

tarvitamist kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millistele lisatud fotodelt on näha

korteris alkoholi pudeleid, laual pitsid (fotod nr 32-33, 84-88). Sündmuse toimumise ajal

olid korteris süüdistatav ning kannatanu. Tunnistaja L.J ei ole andnud ütlusi kuriteo

asjaolude kohta, teda ei olnud sündmuse toimumise ajal korteris. Nii kannatanu kui

süüdistatav ei ole rääkinud, kuidas noaga löömine toimus, mõlemad ütlevad, et ei mäleta.

9. Politseinikust tunnistaja P.S ütluste (ülekuulamise protokoll tlk 20-21) kohaselt

6.11.2025 oli patrullis ja said kell 21:04 XXX B-kategooria väljakutse. Väljakutse sisuks

oli, et ,, Naabrimees ütles, et tema naisel on kõhus auk.” Teataja oli korterist number xx.

Korterisse sisenedes nägi elutoa diivanil selili asendis naisterahvast, kes tugevalt ja

häälekalt hingas, tema särk oli ülesse tõstetud ning kõhul oli näha mõne sentimeetri

pikkune lõikehaav, mille ümber oli veri. Samuti oli diivanil olev voodipesu ja valge

dressipluus verekahtlaste jälgedega. Diivani kõrval oleval laual oli näha verekahtlase

jäljega kööginuga. Teised patrulli liikmed läksid koos kiirabiga naisterahva juurde, tema

läks köögi laua taga istuva meesterahva juurde. Tegi meesterahva isiku kindlaks, isikuks

osutus A. Taks. Ain, kes oli silmnähtavalt joobes, ei saanud aru, miks politsei korteris on.

Küsis Aini käest, kas ta oskab öelda, kuidas naisterahva kõhule lõikehaav tekkis, Ain

ütles, et naine tahtis teda tüli käigus noaga rünnata ja et seda ära hoida, lükkas naise käe

eemale, selle tagajärjel tekkis naise kõhule lõikehaav. Tunnistaja ütlusi kinnitavad

politsei vormikaamerate salvestised: esimeselt, vormikaamera P20228 (KIS dok nr 6S,

25257000121 [07.11.2025 09_45_48] P20228 [06.11.2025 21_15_41].mp4), salvestiselt

kell 21.15.40-21.19.24 on kuulda mehe hääl, kes ütleb, et lõi lihtsalt tagasi (vaadeldud

7.11.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 30); teiselt, vormikaamera U16306 (KIS dok

nr 6S 09_47_47] U16306 [06.11.2025 21_16_39].mp4), salvestiselt kell 21.16.39-

21.30.54 on näha ja kuulda, kuidas politseinik küsib: Ain, kas sina noaga pihta ei

saanud?”. Mille peale vastab A. Traks, et lõi eest ära.

10. Tunnistaja J. S ütlused selle kohta, mida A. Traks talle rääkis, võiksid olla tõendiks

KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel, A. Traks on tunnistajale avaldanud vahetult enne rääkimist

tajutud asjaolusid, kuid kohus peab kindlaks tegema, kas puudub alus arvata, et ta

moonutas tõde. Tunnistaja vahendlikest ütlustest tulenevalt A. Traks nuga enda kätte ei

saanud, ta lükkas vaid naise käe, milles oli nuga, eemale.

4 (10)

1-25-7302

11. Ekspertiisiaktis nr 25E-A0100403-01 (tlk 80-84) on ekspert andnud arvamuse (p 1), et

B.A-l sedastati 6.11.2025 kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul

naba lähedal koos soole eventratsiooniga (väljalangemisega) ning peensoole vigastusega

(esines 6+1 peensooleseina läbivat vigastust). Arvamuse p 2 kohaselt kõhuõõnde tungiv

torke-lõikehaav paremal pool keskkõhul võib olla tekitatud terava vägivalla toimel

lühikest aega enne kannatanu hospitaliseerimist ekspertiisimääruses märgitud ajal ja

viisil — s.o 6.11.2025 löögist torke-lõikevahendiga (näiteks noaga) paremale poole

keskkõhu piirkonda. Võttes arvesse peensooleseina läbivate vigastuste arvukust on

tõenäoline, et paremale poole kõhu piirkonda on teostatud mitu (vähemalt 2-4) lööki ilma

torke-lõikevahendit haavast täielikult eemaldamata. Kohtu hinnangul selline eksperdi

poolt kirjeldatud vigastuse tekkemehhanism viitab tahtlikule ja korduvusele suunatud

vägivallale, mitte juhuslikule kontaktile. Ekspertiisiakti punktis 6 on ekspert

selgesõnaliselt leidnud, et suure tõenäosusega ei ole kannatanul tuvastatud kõhuõõnde

tungiv torke-lõikehaav tekkinud olukorras, kus A. Traks oleks üksnes püüdnud

kannatanu käes olevat nuga eemale lükata. Eksperdi hinnangul ei ole selline juhuslik või

kaitsev liigutus võimeline tekitama kirjeldatud ulatuse ja sügavusega vigastust ega

põhjustama mitmekordseid peensoole läbivaid kahjustusi. Ekspert on usaldusväärselt ja

veenvalt selgitanud, miks kirjeldatud vigastuste tekkimine juhusliku või

kaitseiseloomuga liigutuse tagajärjel ei ole võimalik, ning kohus nõustub täielikult nende

järeldustega. Seega eksperdi poolt tuvastatud kannatanu vigastuse iseloom ja selle

tekkemehhanism on andnud aluse eksperdi arvamuseks, et kannatanul tuvastatud

vigastus ei tekkinud A. Traksi poolt kirjeldatud viisil – kannatanu käe, milles oli nuga,

eemale lükkamise käigus.

12. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et A. Traksi poolt tunnistaja J. S’ile esitatud

versioon sellest, et kannatanu sai vigastused kui ta lükkas kannatanu kätt, milles oli nuga,

eemale, ei ole kooskõlas vigastuste objektiivse iseloomuga. Seega ei ole J. S vahendlikud

ütlused KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel tõendina kasutatavad, sest on alus arvata, et A. Traks

moonutas tõde.

13. Kohus leiab, et otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, saab sellises situatsioonis

muuhulgas lähtuda välistamismeetodist. Asjaolu, et puudub konkreetselt kindlaks

määratud isikute ring, kelle osas saaks sama kuriteo toimepanemise võimalikkust

kaaluda ja see võimalus välistada, ei tähenda aga, et välistamismeetod pole toimepanija

tuvastamisel kasutatav (RK 2.7.2025 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-36-15 p 9.1). Kohtu

hinnangul ei saanud kannatanut noaga lüüa keegi muu kui tema xxx A. Traks, sest nad

olid korteris kahekesi ning B.A on kirjeldanud, et kui kõhus oli valus ja märg tunne,

pani käe kõhule, käsi läks veriseks, siis Ain oli tema juures.

14. Kaudselt kinnitab A. Traksi poolt noaga kannatanu löömist ka asitõendi vaatlusprotokoll

koos e-toimikus oleva fototabeliga (tl 35-36, KIS dok nr 3S), mis tõendab, et A. Traksi

seljas olnud khaki värvi eest luku ja kapuutsiga dressipluusil vasaku käise soonikul on

verekahtlane määrdumine (tähis 1) millele tehti tetrabase test (vere tuvastamiseks

kasutatav meetod), mis andis positiivse rektsiooni (vt asitõendi vaatlusprotokolli foto nr

20; dressipluus ja sellel olevad vereplekid on näha ka sündmuskoha vaatluse protokollile

lisatud fotodel 50-51, 65-66). Politsei vormikaamera salvestiselt nähtub, et politsei

saabudes oli A. Traksil dressipluus seljas. Seega A. Traks puutus kannatanuga

kannatanu noaga löömise ajal või pärast seda kokku.

15. Kohus märgib, et tõendikogum (sh süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate L.J , J. S, N.Q

ütlused ja sündmuskoha vaatlus) kinnitavad, et süüdistatav ja kannatanu viibisid enne

juhtunut mitme tunni vältel koos ning tarvitasid alkoholi. Nagu on rõhutanud ka

ringkonnakohus 17.09.2025 otsuses nr 1-24-1626, esineb aastatepikkuses kohtupraktikas

5 (10)

1-25-7302

korduvalt juhtumeid, kus ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli või äkkviha ajel

põhjustab üks osapool teisele raske tagajärje. Kohus on sealjuures märkinud, et eriti ohtra

alkoholitarvitamise korral ei ole teo täpset motiivi alati võimalik tagantjärele detailideni

rekonstrueerida ning motiiv ei pruugi olla üheselt tuvastatav.

16. Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud sobituvad sellesse üldisesse mustrisse.

Tõendikogum kinnitab, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis alkoholi tarvitades tüli,

mõlemad olid alkoholijoobes, mis vähendas nende enesekontrolli ja võimet olukorda

adekvaatselt hinnata. Tüli põhjust ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid süüdistatava ja

tulenevalt ka tunnistaja A. B.A ütluste kohaselt võis olla selleks uus korter, see ei

meeldinud kannatanule. Tüli põhjus ei ole tõendamiseseme seisukohalt samas oluline.

Süüdistatav võttis noa ja lõi kannatanut kõhtu. Kannatanu vigastuse iseloom tõendab, et

A. Traks lõi B.A-d noaga vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult

eemaldamata. Pärast seda heitis kannatanu elutuppa diivanile pikali, kust politsei (vt

vormikaamera salvestist) ja kiirabi kannatanu leidsid.

17. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tlk 13-19) ja fotodelt nr 41-43(KIS dok nr 7S) nähtub,

et elutoast laualt, mis asus diivani lähedal, kus kannatanu peale vigastada saamist lebas,

oli nuga, mille teral ja käepidemel oli veremäärdumine (seda kinnitasid Tetrabase2

testid). Kuna nuga asub selle koha lähedal, kus kannatanu lebas ja nuga oli verekahtlase

määrdumisega, kinnitab see, et see oli nuga, millega A. Traks kannatanut ründas.

18. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et B.A

tervisekahjustus – kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal keskkõhul naba lähedal

koos soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastusega on põhjuslikus

seoses A. Traksi tegevusega – noaga löömisega. Ekspert on arvamuse punktis 3

avaldanud, et see tervisekahjustus on eluohtlik. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et A.

Traks põhjustas kannatanule noalöögiga ka valu.

19. Tegu on A. Traksile ka objektiivselt omistatav. Lüües kannatanut suure terava noaga

kõhu piirkonda, tehes veel mitu löögiliigutust nuga täielikult haavast eemaldamata, pidi

ta aru saama, et kannatanu võib saada valu ja raske tervisekahjustuse. Kokkuvõtvalt on

seega tõendamist leidnud, et A. Traks lõi kannatanut noaga kõhtu vähemalt kaks kuni

neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata, mille tagajärjel põhjustas torke-

lõikehaava paremale pool keskkõhu piirkonda, millega põhjustas paremal pool

keskkõhul naba lähedal soole väljalangemise ning 6+1 peensoole seina läbivat vigastust,

seega eluohtliku tervisekahjustuse ja valu.

20. Eeltoodust tulenevalt on A. Traks realiseerinud kõik KarS § 118 lg 1 p 1

kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivne koosseis

21. Kohus leiab, et A. Traks pani teo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb

isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu,

ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav A. Traks võttis tüli käigus noa ja lõi

sellega kannatanut kõhtu, jätkates kannatanu noaga löömist kui nuga oli juba kannatanu

kõhus, mis näitab, et noaga löömine oli tahtlik. Selliselt kannatanut noaga lüües hõlmas

tema tahtlus tervisekahjustuse tekitamist. Enamohtliku tagajärje – ohu elule põhjustamise

osas tuleb arvestada nii löökide arvu kui ründevahendit, A. Traks lõi kannatanule kõhtu

suure noaga - noatera pikkuseks 20 cm, noatera paksuseks 2 mm, noatera suurimaks

laiuseks 3 cm ja käepideme pikkuseks 12,3 cm (sündmuskoha vaatlusprotokoll tlk 13-19,

fotod (KIS dok nr 7s) nr 58-61). Lüües teist isikut suure noaga korduvalt kõhu piirkonda

on sellise teo tagajärjel saabuv oht elule keskmise mõistliku täiskasvanud inimese jaoks

äratuntav. Kohus leiab, et ka süüdistatavale oli arusaadav, et tema poolt kannatanule

6 (10)

1-25-7302

tekitatud tervisekahjustus seab kannatanu elu ohtu. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses

ka tagajärje suhtes otsese tahtlusega.

Hädakaitse

22. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult

eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg

1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev

õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p

10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10).

23. A. Traks avaldas, et kannatanu ründas teda noaga, tema tõrjus kannatanu käe, milles oli

nuga, eemale lükkamisega rünnet. Kohus leidis, et tunnistaja J. S vahendatud A. Traksi

ütlused kannatanu poolt noa võtmisest ja seega ka ründest ei ole KrMS § 66 lg 2-1 p 2

alusel tõendina kasutatavad, sest on alus arvata, et A. Traks moonutas tõde (vt p 9-12).

7.11.2025 isiku läbivaatluse protokoll koos fototabeliga (tlk 43-50) tõendab, et A. Taksil

puudusid vigastused. A. Traks on öelnud, et neil oli tüli, tema ütlustest on aru saada, et

nad vaidlesid, mis ei ole õigusvastane rünne.

24. Kokkuvõtvalt ei ole tõendamist leidud, et A. Traksil oleks esinenud hädakaitseseisund, et

tema õigushüvede vastu oleks olnud suunatud vahetu õigusvastane rünne. Seega teo

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Süü

25. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3.

jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

Kokkuvõte

26. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud

süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine A. Traksi poolt, mis täidab KarS § 118 lg

1 p 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja A. Traks on selle toimepanemises

süüdi. Kohus tunnistab A. Traksi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises süüdi.

Karistus

27. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Karistuse

mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest.

28. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Esmalt tuleb võtta arvesse, et A. Traks

kasutas ründevahendina nuga, millega põhjustas kannatanule kestvat valu ja eluohtliku

tervisekahjustuse. Tegemist ei olnud ette plaanitud rünnakuga, kuid teo tehiolud

näitavad, et tal oli ilmne soov kahjustada kannatanu tervist. A. Traks lõi vähemalt kaks

kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata oma elukaaslast B.A-d

kõhupiirkonda, mis suurendab süüd. Kohus arvestab süü suuruse juures ka seda, et teo

pani ta otsese tahtlusega. Kohus leiab, et A. Traksi süü on keskmine.

29. Karistust kergendavaks asjaolukus loeb kohus kahetsust, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad.

30. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõte ja kohtuotsus (tlk 55-56,

101-104) näitavad, et A. Traks on kriminaalkorras karistatud sama kannatanu suhtes

korduva isikuvastase kuriteo toimepanemise eest - Pärnu Maakohus 30.3.2022

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-1246 karistas Ain Traksi KarS § 121 lg 2 p 2,3

järgi vangistusega 7 kuud tingimisi KarS § 74 alusel üheaastase katseajaga. Ain Traks oli

7 (10)

1-25-7302

katseajaks määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tal oli kohustus järgida

kontrollnõudeid ja läbida sotsiaalprogramm. Karistus täidetud 30.3.2023. Käesolevas

kriminaalasjas arvatakse A. Traksile uue vägivallakuriteo toime panemist 6.11.2025 s.o

enam kui kaks aastat peale katseaja lõppu. Eelnev näitab, et katseaeg ei täitnud oma

eesmärki, sest A. Traks on oma xxx suhtes toime pannud vägivallateo, millega põhjustas

ohu kannatanu elule. A. Traks ise leidis, et kuriteo põhjus on alkohol, oli plaanis, et uuel

aastal lähevad koos B.A-ga kodeerima, siis tuli see asi vahele. See näitab, et kuigi A.

Traks sai aru, mis on tema õigusvastase käitumise põhjuseks, ei võtnud ta midagi ette, et

uute õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendada, vaid jätkas väljakujunenud

elustiili. Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes peaks karistus olema piisavalt

mõjus, et A. Traks muudaks oma käitumismustrit ega lahendaks vaidlusi füüsilise

vägivalla abil.

31. A. Traks on kuriteo toime pannud xxx suhtes, mis aga ei tähenda, et karistuse

üldpreventiivne eesmärk karistuse mõistmisel arvesse ei tuleks. Ühiskonnas peab saama

üldtunnustatud käitumisnormiks, et konfliktide lahendamine vägivallaga, ka xxringis, ei

ole aktsepteeritav. Sellist seisukohta on ka seadusandja toetanud sellega, et kehaline

väärkohtlemine olukorras, kus see tekitab vaid valu, on tunnistatud kuriteoks ja kuriteole

järgnev karistus annab selge signaali, et teise isiku suhtes vägivalla kasutamine on

lubamatu.

32. Arvestades eeltoodut karistab kohus A. Traksi vangistusega, mis on sanktsiooni

keskmise määra lähedane. Kohus mõistab A. Traksile karistuseks 7 aastat vangistust.

Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS § 238

lg 2 alusel A. Traksile mõistetavat karistust ⅓, s.o 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra.

Tõkend

33. Ain Traks on kahtlustatavana kinni peetud 6.11.2025 (tlk 41-42), vahistatud Pärnu

Maakohtu 8.11.2025 määrusega kuni kaheks kuuks, s.o kuni 6.1.2025 (tlk 64-66).

2.1.2026 määrusega (tlk 130-131) andis kohus A. Traksi kohtu alla ning jättis tõkendi

vahistamine muutmata. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et A. Traksi varasem karistus ja

käesolevas kriminaalasjas arutatav tegu näitavad, et ta on sama kannatanu suhtes olnud

vägivaldne ning tema teod on läinud ajas raskemaks. Kuriteo tehiolud – alkoholijoobes

olles kannatanule korduvalt noaga kõhtu löömine - annavad aluse arvata, et olles alkoholi

tarvitanud, võib tema käitumise ka tulevikus olla ettearvamatu ja jõhker, ta võib jätkuvalt

toime panna isikuvastaseid kuritegusid. Ta ei ole seni tegelenud alkoholi tarvitamise

probleemiga, mis ilmselt vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega on A.

Traksi jätkuv vahistamine vältimatult vajalik. Kohus jätab tõkendi vahistamine

muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vangistuse kandmise algust arvata

Ain Traksi kahtlustatavana kinnipidamisest 6.11.2025.

Menetluskulud

34. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

35. Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb A. Traksilt kohtuotsusega välja mõista

riigituludesse sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga

alammäära suuruses summas 2215 eurot, s.o 2,5*820 eurot.

36. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 25E-

AOI00403-01) maksumus 155 eurot (tlk 83).

37. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses

8 (10)

1-25-7302

menetluses 215,76 eurot (tlk 72-75), 111,60 eurot (tl 88-92), 360,84 eurot (tl 118-121) ja

kohtumenetluses 312,48 eurot (tlk 141-143), kokku 1000,68 eurot.

38. Kokku on A. Traksilt riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud 3370,68 eurot.

39. Kaitsja on taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist põhjendusel, et A. Traks

oli enne vahistamist töötukassa arvel, puuduvad vahendid täies ulatuses tasumiseks.

Ülejäänud osas palub kaitsja kaitsealusel võimaldada tasuda aasta jooksul.

40. Tlk 94 on teatis A. Traksi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millise

kohaselt 2024 aastal oli ta päevasissetulek pärast mahaarvamisi 0 eurot. Kohus leiab, et

kuigi A. Traks on varasemalt töötu olnud, on ta 59-aastane töövõimeline

keskeriharidusega isik, mistõttu ainult seetõttu, et ta oli enne vahistamist töötu, ei anna

alust osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks ja kohus jätab taotluse osa

menetluskulude riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude ositi tasumise võimaldamine eeldab, et süüdimõistetu asub

menetluskulusid tasuma kohtu määratud graafiku alusel, ositi tasumisele kuuluvad

menetluskulud on võimalik tasuda 1 aasta jooksul. Arvestades kaitsja väiteid ja

menetluskulude summa suurust (3370,68 eurot) leiab kohus, et A. Traks suure

tõenäosusega ei suuda talle menetluskulude igakuise tasumise graafikut täita ning ositi

tasumise võimaldamine oleks vaid paratamatu täitemenetluse edasilükkamine. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus taotluse menetluskulude ositi tasumiseks rahuldamata.

Menetluskulud tuleb tasuda täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu

jooksul. Selle tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele,

saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

Asitõendid

41. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel hävitada kuriteo toimepanemise vahend nuga (hoiule võtmise akt nr 25ATH37141

(tlk 34), asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis).

42. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada Haapsalu PJ asitõendite

hoiuruumis olevad Ain Traksi küünealuste proovid ja puuteproovid erinevatelt esemetelt

(hoiule võtmise akt nr 25ATH37141, tlk 34) ja DNA proov verekahtlasest määrdumisest

dressipluusilt (hoiule võtmise akt nr 25ATH37418, tlk 38).

43. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule, Ain Traksile tema asitõendina

vaadeldud (tlk 33-34) riideesemed (hoiule võtmise akt nr 25ATH37418 (tlk 38), asuvad

Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis).

Kannatanu taotlus

44. B.A on esitanud KrMS § 38 lg 5 alusel taotluse (tlk 6), et teda teavitataks süüdimõistetu

A. Traksi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (juhul,

kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule). Kohus teeb kohtuotsuse resolutsiooni

sellekohase märke.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

Kohtunik

9 (10)

1-25-7302

*Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega

10 (10)