2-24-10983/43 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-661

Tsiviilasi

C.H hagiavaldus A.P vastu põlvnemise tuvastamise ja

elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja C.H, isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja M.U, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Andrus Post

Kostja A.P, isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt C.H hagi A.P vastu.

2. Lugeda tuvastatuks alaealise lapse C.H (isikukood XXX)

põlvnemine A.P Xist (isikukood XXX ) ja kanda A.P C.H isana lapse sünniakti.

3. Välja mõista kostjalt A.P Xilt alaealise lapse C.H kasuks igakuine elatis alates

18.07.2024 kuni C.H täisealiseks saamiseni summas 249,59 eurot (arvestuse aluseks on

seaduses sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7 järgi,

mis muutub lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS

§ 101 lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2)

suuruse muutumisest).

4.Elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja M.U arvelduskontole nr

XXXXXXX, selgitusega: Elatusraha (lapse (-te) nimed) + mis kuu eest tasutakse.

6. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Haapsalu

Linnavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Hageja nõuded

1.1.

18.07.2024 esitas hageja C.H Pärnu Maakohtusse hagiavalduse kostja A.P vastu

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 06.11.2024.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 05.12.2024.

1.2.

Hageja seaduslik esindaja M.U ja kostja A.P elasid koos alates XXXX aasta lõpust

kuni XXXXX. Siis sai kostja teada, et hageja seaduslik esindaja on rase. Hageja

sündis XXXXX. Hageja seaduslik esindaja on veendunud, et kostja on hageja

bioloogiline vanem. Ka kostja on teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa.

Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja on hageja bioloogiline vanem.

1.3.

Põlvnemise tuvastamisel on kostja kohustatud maksma elatist hageja ülalpidamiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest elatise

miinimummääras, arvestades Perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätteid. Hagi esitamise

ajal on elatise miinimummäär 287,72 eurot.

1.4.

04.03.2025 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et suhtles kostjaga viimati

siis, kui kostja hageja seadusliku esindaja juurest enne lapse sündi lahkus. Kui laps

sündis, siis teatas lapse ema kostjale, et laps on sündinud ja saatis lapse pildi. Ajal, mil

lapse ema teatas kostjale, et on lapseootel, elasid nad kostjaga koos /dtl 46/.

2. Kostja seisukohad

2.1.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 05.12.2024. Kostja hagile ei vastanud ja

vaatamata korduvatele kutsetele ilmuda kohtuistungile, kostja kohtusse ei ilmunud.

Kohus hoiatas kostjat, et kui ta kohtusse ei ilmu ka pärast seda, kui talle on

kättetoimetatud isikliku kohtusse ilmumise kohustusega kohtumäärus ja kohtukutse,

kohaldab kohus sundtoomist. Vaatamata hoiatustele kostja kohtusse ei ilmunud ja

mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Kostja toimetati kohtusse sundtoomise korras ja

kohus kuulas kostja ära 26.02.2026.

2.2.

Kostja kinnitas, et ta on hagiga tutvunud ja ta proovis ka mingis elatise summas

kokkulepet saavutada. Tegelikult ei olnud tal tööd, kuid nüüd on töö olemas ja saab

iga kuu mingi summa maksta. Kostja võttis õigeks, et elas koos hageja seadusliku

esindajaga XXXXXXXXXXXXXX Kostja võttis omaks, et hageja põlvneb temast ja

oli seisukohal, et DNA testi ei ole vaja teha, kuna ta teab, et on lapse bioloogiline

vanem. Kostja oli seisukohal, et võib teha õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Kostja

võttis kogu hagi õigeks. Kostja on nõus tasuma hageja ülalpidamiseks elatist alates

hagi esitamisest elatise miinimummääras.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS §

84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama

paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Käesolevas asjas ei ole XXXXXXXXXXXX sündinud C.H isana ühtegi meest kindlaks

tehtud. Sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad /dtl 10/. Lapse ema M.U kinnitusel on C.H

isa A.P. Hagi kohaselt elasid hageja seaduslik esindaja M.U ja A.P koos

XXXXXXXXXXXXX

3.2. Kostja on 26.02.2026 ärakuulamisel võtnud õigeks nii põlvnemise tuvastamise nõude

kui ka elatise nõude. Kostja kinnitas, et on lapse bioloogiline vanem ja ei pidanud DNA testi

vajalikuks ning oli nõus tasuma elatist elatise miinimummääras /dtl 113-114/.

3.3.

Kohtu hinnangul annavad aluse hageja põlvnemise tuvastamiseks kostjast

alljärgnevad asjaolud. Hageja seaduslik esindaja ja kostja on mõlemad kinnitanud, et neil oli

kooselu enne hageja sündi perioodil XXXXXXXXXXXXXX. Mõlemad hageja vanemad on

kinnitanud, et nad on teadlikud, et lapse bioloogiline isa on kostja A.P. Kostja loobus DNA

testi tegemisest, sest kinnitas, et on lapse bioloogiline vanem. Eeltooduga loeb kohus

tuvastatuks, et C.H põlvneb A.P Xist ning kohus rahuldab otsusega C.H hagi A.P vastu

põlvnemise tuvastamise nõudes.

3.4. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest 18.07.2024 elatise

miinimummääras. Hageja väidetel on elatise miinimummäär 287,72 eurot. Kostja võttis hagi

elatise nõudes õigeks, märkides, et ta on valmis tasuma elatist elatise miinimummääras.

Riigikohus on lahendis 2-17-6713 selgitanud, et kehtivas õiguses enam ühtset

miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad

miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (RKTKo nr 2-19-19160/42, p 14).

Seejuures ei pea pooled enam tuginema asjaoludele, et alaealise lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel perehüvitiste seaduse (PHS) §-de 17 ja

21 mõttes ega mastaabisäästule, mis tekib, kui peres kasvavad mitu väikese vanusevahega

last (RKTKo nr 2-19-19160/42, p-d 14.3 ja 14.4). Kohus kontrollib ja arvestab neid

asjaolusid lahendi tegemisel ise. Samuti peab kohus PKS § 101 kohase miinimumelatise

suuruse arvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise

ajaga omal algatusel, sõltumata poolte taotlustest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud

vanema juures viibimise aeg on PKS § 101 lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. (p 34). Tuginedes Riigikohtu lahendile on kohus seisukohal, et hageja

ei ole arvestanud elatise nõude esitamisel, et hageja seaduslikul esindajal on neli alaealist

last /dtl 21/. Seega tuleb hageja puhul arvestada lapsetoetuse määraga, mis on ette nähtud

neljanda lapse osas, samuti tuleb arvestada lasterikka pere toetusega. Kohus rahuldab elatise

nõude mõistes välja elatise PKS § 101 sätetel elatise alammääras, kuid summaliselt

väiksemas määras kui hageja on nõude esitanud, sest hageja nõue ei ole kooskõlas PKS § 101

sätetega. Vastavalt elatiskalkulaatorile on hageja kasuks väljamõistetav elatise

miinimummäär 249,59 eurot, mis on ajas muutuv.

5. Hagihind

TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise

nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva

üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise ja

igakuise elatise nõude hagihinnaks 2 589,48 eurot (9 *287,72).

6. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik