3-26-526/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla algatas 06.02.2026 H.V (taotleja) suhtes distsiplinaarmenetluse ja Tallinna Vangla karistas 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (distsiplinaarkäskkiri) H.V-d
Legislator headnote
AI generated3-26-526/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 H.V (taotleja) suhtes distsiplinaarmenetluse ja Tallinna Vangla karistas 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (distsiplinaarkäskkiri) H.V-d
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
06.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-526
Haldusasi
H.V taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Taotleja H.V , volitatud esindaja Fränk Valdmann
Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan
Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin
Martisen
Menetluse alus ringkonnakohtus
H.V määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta H.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse peale
menetlusse.
2. Jätta H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse
resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva
määruse põhjendustele.
3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 H.V (taotleja) suhtes distsiplinaarmenetluse ja
paigutas 06.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/154 (06.02.2026 käskkiri) H.V ajutiselt
distsiplinaarmenetluse ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks Tallinna
Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse
nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks.
3-26-526
2. Tallinna Vangla karistas 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (distsiplinaarkäskkiri) H.V-d
distsiplinaarkorras kartseriga 2 ööpäevaks ning lükkas karistuse täitmisele pööramise edasi
katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.
3. Tallinna Vangla paigutas 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 (ümberpaigutamise
käskkiri), H.V ümber Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda.
4. H.V esitas nii distsiplinaarkäskkirjale kui ka ümberpaigutamise käskkirja peale vaided.
5. H.V esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse (EÕK)
kohaldamiseks. Taotleja palus peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine, s.o keelata tema
ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse vanglasse, kuni asjas
menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
5.1 Taotleja hinnangul ei ole väidetav rikkumine piisavalt tõendatud ning distsiplinaarkäskkiri
tugineb vaidlustatud ja kallutatud ütlustele.
5.2 Ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse vanglasse karmistab oluliselt
kinnipidamistingimusi ning võib tekitada julgeolekuriski. Hilisem kaebuse rahuldamine ei
heastaks vahepealset kahju täielikult.
5.3 Lähikondlased elavad Tallinnas ja Järvamaal, ümberpaigutamine halvendab
kohtumisvõimalusi.
5.4 Ümberpaigutamise ajutine peatamine ei kahjusta oluliselt avalikku huvi, kuid taotleja
õiguste riive on intensiivne, mistõttu esialgne õiguskaitse on põhjendatud.
6. Tallinna Halduskohus rakendas 25.02.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset kuni
03.03.2026 (k.a), peatades selle ajani Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210
täitmise ning keelates taotleja ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse vanglasse.
7. Tallinna Vangla taotles 26.02.2026 seisukohas EÕK taotluse rahuldamata jätmist
kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
7.1 Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse järele tungiv vajadus, kuna ta viibib juba alates
06.02.2026 Tallinna Vangla kinnises osakonnas ning vaidlus puudutab üksnes kinnise režiimi
kandmise asukohta. Vältimatu julgeolekuoht ei ole tõendatud, vanglal on võimalik rakendada
riskimaandavaid meetmeid. Varasem viibimine Viru Vanglas ei näidanud lahendamatuid
probleeme ning meediaviide ei tõenda individuaalset ohtu.
7.2 Kinnipeetaval säilib võimalus suhelda lähedastega vangistusseaduses ja vangla
sisekorraeeskirjades ettenähtud korras (kirjavahetus, telefonikõned, videokõned ning
kokkusaamised vastavalt režiimile). Seetõttu ei muuda asukoha muutus kinnise režiimi sees
hilisemat kohtulikku kaitset sisutuks ega võimatuks. Seetõttu puudub alus esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks või jätkamiseks.
2(4)
3-26-526
8. Tallinna Halduskohus jättis 2. märtsi 2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse
taotluse rahuldamata ning lõpetas käesolevas asjas 25.02.2026 määrusega (resolutsiooni punkt
1) kohaldatud esialgne õiguskaitse alates 04.03.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning kohaldada EÕK,
peatades Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 täitmise osas, mis näeb ette
tema ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse osakonda, kuni vaiete- ja/või kohtumenetluse
lõpliku jõustunud lahendini. Kohus keskendus määruse põhjendustes avavangla režiimi
usaldusväärsusele ja avalikule huvile, kuid see ei ole asjakohane, sest taotleja ei taotle
avavangla režiimi taastamist.
9.1 Viru Vangla kinnine osakond on oluliselt rangema julgeoleku- ja kontrollirežiimiga
keskkond. Seetõttu ei ole tegemist pelgalt ühe kinnise vangla vahetusega teise vastu, vaid
kinnipidamistingimuste tegeliku karmistumise ja riskikeskkonna muutusega.
9.2 Ümberpaigutamine kahjustab vahetult ja praktiliselt tema perekondlikke sidemeid. Tema
lähedased elavad Tallinnas ja Järvamaal ning Tallinna Vanglas on kontakt paremini tagatud.
Viru Vanglasse viimine tähendab pikemat sõiduaega, suuremaid kulusid ja kohtumiste
vähenemist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse
kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse
kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse
õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12. Taotleja soovib EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajaks. HKMS võimaldab ka
vaidemenetluse ajaks taotleda EÕK-d (vt HKMS § 249 lg 2). EÕK kohaldamise üheks
tingimuseks on, et vaidemenetluse ajaks EÕK kohaldamata jätmine tooks kaasa taotleja
õigustele pöördumatu tagajärje või muudaks taotleja hilisema õiguste kaitse oluliselt
raskemaks. Kaebaja EÕK taotlusest pole kumbki negatiivne tagajärg äratuntav. Seetõttu on
halduskohus õiguspäraselt jätnud taotleja EÕK taotluse rahuldamata.
13. EÕK kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine. Võimalikus
kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu
saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist
olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei
esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).
Kuivõrd taotleja on juba alates 06.02.2026 kinnises vanglas, ei tooks ümberpaigutamise
3(4)
3-26-526
käskkirja täitmine taotlejale kaasa uut režiimimuutust, vaid peamiselt karistuse kandmise koha
muutuse kinnise vangla tingimustes. Selline asukohamuutus ei ole HKMS § 249 lg 1 mõttes
pöördumatu tagajärg, mis muudaks hilisema kohtuliku kaitse sisuliselt võimatuks või
ebamõistlikult raskeks. Ka võimalik rangem režiim, mis vastab kehtivatele normidele, ei
tähendaks veel pöördumatut tagajärge.
14. Ringkonnakohus jagab Tallinna Vangla seisukohta ja põhjendusi, mille kohaselt ei ole
alust nõustuda taotleja väitega, et ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse osakonda
tekitaks vältimatu ja kohese julgeolekuohu. Kinnipeetavate turvalisust hinnatakse
paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik võimalikke riske maandada
erinevate meetmetega, sh eraldamise, liikumis- ja kontaktipiirangute ning muude
julgeolekumeetmete abil. Taotleja ei ole esitanud konkreetseid ja vahetuid asjaolusid, mis
viitaksid vältimatule ja kohesele ohule, mida ei oleks võimalik vanglasiseste meetmetega
ohjata või mille vältimiseks oleks vajalik ümberpaigutamise peatamine. Lisaks tuleb
arvestada, et taotleja viibis ajavahemikul 28.11.2024–13.11.2025 Viru Vangla kinnises
osakonnas ning esitatud andmetest ei nähtu, et sel perioodil oleks esinenud selliseid
julgeolekuolukordi, mida vanglateenistus ei oleks suutnud tavapäraste meetmetega lahendada.
Taotleja ümberpaigutamist Viru Vangla kinnisesse osakonda toetab ka täitmisplaani § 20 lg 1,
mille kohaselt kinnipeetav paigutatakse ümber sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta
avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus, et taotleja
kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust valida
omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas põhjendatult, et
kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse,
toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras.
15. EÕK taotluse põhjendused ei luba järeldada seda, et ümberpaigutamine tooks kaasa
perekondlike sidemete katkemise. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid konkreetseid
asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ümberpaigutamine muudaks kokkusaamised
lähedastega objektiivsetel põhjustel oluliselt raskendatuks või võimatuks (nt pereliikmete
tervislik seisund, majanduslikud piirangud või lastehoiu korraldus). Taotleja viitab
14.02.2026 kavandatud kohtumise ärajäämisele T1 Skypargis, kuid see jäi ära seoses taotleja
paigutamisega Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, s.o vangla režiimi muutumise, mitte
võimaliku ümberpaigutamise tõttu. Kokkusaamise võimalused kinnises režiimis on mõlemas
vanglas sarnased. Arvestades Eesti territoriaalset ulatust, ei ole alust eeldada, et kinnipeetava
lähedastel oleks eri maakondadest vanglatesse pääsemine objektiivselt olulisel määral
takistatud.
16. Eelneva põhjal jääb H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi
2026 määruse resolutsiooni muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)