3-26-526/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-526

Haldusasi

H.V taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja H.V , volitatud esindaja Fränk Valdmann

Esialgse õiguskaitse taotlusega seotud haldusorgan

Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin

Martisen

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta H.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse peale

menetlusse.

2. Jätta H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2026 määruse

resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla algatas 06.02.2026 H.V (taotleja) suhtes distsiplinaarmenetluse ja

paigutas 06.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/154 (06.02.2026 käskkiri) H.V ajutiselt

distsiplinaarmenetluse ning võimaliku kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise ajaks Tallinna

Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse osakonda justiitsministri 25.03.2008 määruse

nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 22 lg-s 6 sätestatud ajavahemikuks.

3-26-526

2. Tallinna Vangla karistas 18.02.2026 käskkirja nr 1-26/1-3/98 (distsiplinaarkäskkiri) H.V-d

distsiplinaarkorras kartseriga 2 ööpäevaks ning lükkas karistuse täitmisele pööramise edasi

katseajaga 3 kuud tingimusel, et isik ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist.

3. Tallinna Vangla paigutas 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 (ümberpaigutamise

käskkiri), H.V ümber Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse osakonda.

4. H.V esitas nii distsiplinaarkäskkirjale kui ka ümberpaigutamise käskkirja peale vaided.

5. H.V esitas 25.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse (EÕK)

kohaldamiseks. Taotleja palus peatada ümberpaigutamise käskkirja täitmine, s.o keelata tema

ümberpaigutamine Tallinna Vangla avavanglast Viru Vangla kinnisesse vanglasse, kuni asjas

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:

5.1 Taotleja hinnangul ei ole väidetav rikkumine piisavalt tõendatud ning distsiplinaarkäskkiri

tugineb vaidlustatud ja kallutatud ütlustele.

5.2 Ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse vanglasse karmistab oluliselt

kinnipidamistingimusi ning võib tekitada julgeolekuriski. Hilisem kaebuse rahuldamine ei

heastaks vahepealset kahju täielikult.

5.3 Lähikondlased elavad Tallinnas ja Järvamaal, ümberpaigutamine halvendab

kohtumisvõimalusi.

5.4 Ümberpaigutamise ajutine peatamine ei kahjusta oluliselt avalikku huvi, kuid taotleja

õiguste riive on intensiivne, mistõttu esialgne õiguskaitse on põhjendatud.

6. Tallinna Halduskohus rakendas 25.02.2026 määrusega ajutist esialgset õiguskaitset kuni

03.03.2026 (k.a), peatades selle ajani Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210

täitmise ning keelates taotleja ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse vanglasse.

7. Tallinna Vangla taotles 26.02.2026 seisukohas EÕK taotluse rahuldamata jätmist

kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

7.1 Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse järele tungiv vajadus, kuna ta viibib juba alates

06.02.2026 Tallinna Vangla kinnises osakonnas ning vaidlus puudutab üksnes kinnise režiimi

kandmise asukohta. Vältimatu julgeolekuoht ei ole tõendatud, vanglal on võimalik rakendada

riskimaandavaid meetmeid. Varasem viibimine Viru Vanglas ei näidanud lahendamatuid

probleeme ning meediaviide ei tõenda individuaalset ohtu.

7.2 Kinnipeetaval säilib võimalus suhelda lähedastega vangistusseaduses ja vangla

sisekorraeeskirjades ettenähtud korras (kirjavahetus, telefonikõned, videokõned ning

kokkusaamised vastavalt režiimile). Seetõttu ei muuda asukoha muutus kinnise režiimi sees

hilisemat kohtulikku kaitset sisutuks ega võimatuks. Seetõttu puudub alus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks või jätkamiseks.

2(4)

3-26-526

8. Tallinna Halduskohus jättis 2. märtsi 2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata ning lõpetas käesolevas asjas 25.02.2026 määrusega (resolutsiooni punkt

1) kohaldatud esialgne õiguskaitse alates 04.03.2026.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning kohaldada EÕK,

peatades Tallinna Vangla 23.02.2026 käskkirja nr 6-1/1-26/210 täitmise osas, mis näeb ette

tema ümberpaigutamise Viru Vangla kinnisesse osakonda, kuni vaiete- ja/või kohtumenetluse

lõpliku jõustunud lahendini. Kohus keskendus määruse põhjendustes avavangla režiimi

usaldusväärsusele ja avalikule huvile, kuid see ei ole asjakohane, sest taotleja ei taotle

avavangla režiimi taastamist.

9.1 Viru Vangla kinnine osakond on oluliselt rangema julgeoleku- ja kontrollirežiimiga

keskkond. Seetõttu ei ole tegemist pelgalt ühe kinnise vangla vahetusega teise vastu, vaid

kinnipidamistingimuste tegeliku karmistumise ja riskikeskkonna muutusega.

9.2 Ümberpaigutamine kahjustab vahetult ja praktiliselt tema perekondlikke sidemeid. Tema

lähedased elavad Tallinnas ja Järvamaal ning Tallinna Vanglas on kontakt paremini tagatud.

Viru Vanglasse viimine tähendab pikemat sõiduaega, suuremaid kulusid ja kohtumiste

vähenemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

11. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

12. Taotleja soovib EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajaks. HKMS võimaldab ka

vaidemenetluse ajaks taotleda EÕK-d (vt HKMS § 249 lg 2). EÕK kohaldamise üheks

tingimuseks on, et vaidemenetluse ajaks EÕK kohaldamata jätmine tooks kaasa taotleja

õigustele pöördumatu tagajärje või muudaks taotleja hilisema õiguste kaitse oluliselt

raskemaks. Kaebaja EÕK taotlusest pole kumbki negatiivne tagajärg äratuntav. Seetõttu on

halduskohus õiguspäraselt jätnud taotleja EÕK taotluse rahuldamata.

13. EÕK kohaldamisega kaasneks sisuliselt põhivaidluse otsustamine. Võimalikus

kohtumenetluses jõustunud lõpplahendini jõudmise aeg ei ole ette prognoositav, mistõttu

saavutaks taotleja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral sisuliselt oma eesmärgi. Sellist

olukorda tuleb kohtupraktikas kujunenud seisukohtade kohaselt üldjuhul vältida, kui selleks ei

esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, punkt 19).

Kuivõrd taotleja on juba alates 06.02.2026 kinnises vanglas, ei tooks ümberpaigutamise

3(4)

3-26-526

käskkirja täitmine taotlejale kaasa uut režiimimuutust, vaid peamiselt karistuse kandmise koha

muutuse kinnise vangla tingimustes. Selline asukohamuutus ei ole HKMS § 249 lg 1 mõttes

pöördumatu tagajärg, mis muudaks hilisema kohtuliku kaitse sisuliselt võimatuks või

ebamõistlikult raskeks. Ka võimalik rangem režiim, mis vastab kehtivatele normidele, ei

tähendaks veel pöördumatut tagajärge.

14. Ringkonnakohus jagab Tallinna Vangla seisukohta ja põhjendusi, mille kohaselt ei ole

alust nõustuda taotleja väitega, et ümberpaigutamine Viru Vangla kinnisesse osakonda

tekitaks vältimatu ja kohese julgeolekuohu. Kinnipeetavate turvalisust hinnatakse

paigutusotsuste tegemisel ning vanglateenistusel on võimalik võimalikke riske maandada

erinevate meetmetega, sh eraldamise, liikumis- ja kontaktipiirangute ning muude

julgeolekumeetmete abil. Taotleja ei ole esitanud konkreetseid ja vahetuid asjaolusid, mis

viitaksid vältimatule ja kohesele ohule, mida ei oleks võimalik vanglasiseste meetmetega

ohjata või mille vältimiseks oleks vajalik ümberpaigutamise peatamine. Lisaks tuleb

arvestada, et taotleja viibis ajavahemikul 28.11.2024–13.11.2025 Viru Vangla kinnises

osakonnas ning esitatud andmetest ei nähtu, et sel perioodil oleks esinenud selliseid

julgeolekuolukordi, mida vanglateenistus ei oleks suutnud tavapäraste meetmetega lahendada.

Taotleja ümberpaigutamist Viru Vangla kinnisesse osakonda toetab ka täitmisplaani § 20 lg 1,

mille kohaselt kinnipeetav paigutatakse ümber sellesse kinnisesse vanglasse, kust ta

avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda paigutati. Puudub vaidlus, et taotleja

kandis enne avavanglasse paigutamist karistust Viru Vanglas. Taotlejal ei ole õigust valida

omale meelepärast asukohta karistuse kandmiseks ja Tallinna Vangla viitas põhjendatult, et

kui kinnipeetav on tulenevalt asjaoludest vaja paigutada ümber teise kinnisesse vanglasse,

toimub selle otsustamine täitmisplaani § 20 lg 2 kohaselt eraldi menetluskorras.

15. EÕK taotluse põhjendused ei luba järeldada seda, et ümberpaigutamine tooks kaasa

perekondlike sidemete katkemise. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid konkreetseid

asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ümberpaigutamine muudaks kokkusaamised

lähedastega objektiivsetel põhjustel oluliselt raskendatuks või võimatuks (nt pereliikmete

tervislik seisund, majanduslikud piirangud või lastehoiu korraldus). Taotleja viitab

14.02.2026 kavandatud kohtumise ärajäämisele T1 Skypargis, kuid see jäi ära seoses taotleja

paigutamisega Tallinna Vangla kinnisesse osakonda, s.o vangla režiimi muutumise, mitte

võimaliku ümberpaigutamise tõttu. Kokkusaamise võimalused kinnises režiimis on mõlemas

vanglas sarnased. Arvestades Eesti territoriaalset ulatust, ei ole alust eeldada, et kinnipeetava

lähedastel oleks eri maakondadest vanglatesse pääsemine objektiivselt olulisel määral

takistatud.

16. Eelneva põhjal jääb H.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi

2026 määruse resolutsiooni muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)