2-25-107898/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Meelis Eerik

Maris Adamson-Särgava

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107898

Tsiviilasi

Flagito OÜ (registrikood 14275048, asukoht Tähe tn 34,

11619 Tallinn) hagi SkyUp MT Limited (registrikood C

103645, asukoht Business Centre, Level 3-701, Dun Karm

Street, BKR 9034, Birkirkara, Malta Vabariik) vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

4900,15 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Flagito OÜ kasuks hüvitis summas 4200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,85 eurot ja sissenõudmiskulud summas

160 eurot.

3. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Flagito OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt

(4200 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

07.05.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulud jätta SkyUp MT Limitedi kanda.

5. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt Flagito OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik

menetluskulu 1105 eurot (560 eurot riigilõiv ja 545 eurot õigusabikulud).

6. Välja mõista SkyUp MT Limitedilt väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei

vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Asjaolud

Flagito OÜ on esitanud Harju Maakohtule hagi SkyUp MT Limited vastu võla nõudes.

Hagiavaldusest nähtuvalt oli reisijal A L kinnitatud broneering XXX SkyUp MT Limited

22.02.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis hilines sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on

reisijal õigus nõuda EL määruse 261/2004 alusel 600 eurot hüvitist. 04.03.2025 loovutas A L

nõude Flagito OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt olid reisijatel S P, V P ja I B P kinnitatud

broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule

XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Seega on igal

reisijal õigus nõuda 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest (so kokku 3600 eurot). 07.03.2025

loovutasid S P, V P ja I B P nõuded hagejale. 12.03.2025 esitas hageja kostjale nõudekirja

summas 9000 eurot. Hageja tõi välja, et Tallinn-Sharm El Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit,

mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses toodud lendude hilinemiste tõttu

kindlaksmääratud hüvitist kokku 4200 eurot (so 600 eurot x 4 reisijat, kellest kolmel esinesid

tõrked kahel lennul). Käesolevas asjas esitatud nõuetest sai kostja teada hiljemalt 12.03.2025.

Hageja nõuab viivist perioodi 12.03.2025-06.05.2025 eest summas 71,85 eurot Lisaks nõuab

hageja edasiulatuvat viivist põhinõude summalt 4200 eurolt alates hagi esitamisele järgnevast

päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 160 eurot.

Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele. Kostja tõi vastuses välja, et kostja tunnistab hageja

põhinõuet summas 3900 eurot. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu,

menetluskulu ja viivist. Kostja selgitas, et kostja oli ja on valmis tasuma reisijatele hüvitist

määruse nr 261/2004 alusel kohtuväliselt ja ei ole keeldunud selle tasumisest. Kostja lisas, et

kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud, et tal on

õigus esindada reisijaid ja hageja ei olnud esitanud hüvitise tasumise õiguse kontrolliks vajalikke

dokumente ning hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist vabatahtlikult vaid pöördus

kohtusse andmata mõistlikku aega kontrollida hüvitise nõuet ja tasuda see vabatahtlikult. Kostja

märkis vastuses, et hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist tõendanud, et tal on õigus esindada

reisijaid. Kostja tõi välja, et hageja ei olnud enne kohtusse pöördumist esitanud esindatavate

reisijate passi või isikutunnistuse koopiaid või digitaalselt allkirjastatud volikirju ega digitaalselt

allkirjastatud nõude loovutamise lepinguid. Kostja selgitas, et kuna tegemist oli rahalise

nõudega, siis puudus kostjal kindlus, et hageja on õigustatud reisijad esindama. Kostja tõi välja,

et hageja tõendas hüvitist taotlevate reisijate esindusõigust alles hagi esitamisel, esitades

digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud alles peale maksekäsu kiirmenetluse

lõppemist hagimenetluses. Lisaks väitis kostja, et hageja ei andnud kostjale aega tasuda hüvitist

vabatahtlikult vaid pöördus kohtusse vaid 5 päeva peale nõudekirja esitamist, kuigi nõudekirjas

toodud avalduste kontrollimine võtab aega, eriti arvestades seda, et hageja ei olnud esitanud

kõiki hüvitise taotlemiseks vajalikke dokumente (reisija isikutunnistuse- või passi koopia,

lennupilet). Kostja tõi välja, et 22.02.2025 Sharm El Sheikh-Tallinn lend XXX hilines sihtkohta

üle 3 tunni, kuid alla 4 tunni. Seega palub kostja vähendada reisija A L hüvitist 50%, st 300

euroni. Kostja palub kohtul jätta Flagito OÜ hagiavaldus rahuldamata kõrvalkulude osas, so

sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivise osas ning jätta menetluskulud, sealhulgas SkyUp MT

Limited kulud õigusabile, täies ulatuses Flagito OÜ kanda.

Hageja on esitanud seisukoha kostja vastusele. Hageja tõi välja, et hageja ei nõustu kostja

seisukohtadega. Hageja selgitas, et hageja on kohtueelselt esitanud kostjale kõik nõutud ja

vajalikud dokumendid ning, et kõik esitatud nõuded olid muutunud sissenõutavaks, mistõttu on

hagejal õigus nõuda kõrvalnõudeid nõudekirja esitamisest. Hageja lisas, et kostjal ei ole õigust

vähendada hüvitist 50%, kuivõrd lend 22.02.2025-23.02.2025 XXX hilines üle 4 tunni. Hageja

lisas, et olukorras, kus reisikorraldaja on müünud reisijatele piletid, kostja on lubanud reisijad

oma lennule (kontrollides isikut tõendavat dokumenti) ning väljastanud unikaalse

broneeringunumbri, ei ole põhjendatud isikut tõendava dokumendi nõudmine hiljem olukorras,

kus kostja peab reisijale hüvitist tasuma. Hageja selgitas, et nõude loovutamise lepingus

esitatakse reisijaid (kes on kostjale lennule registreerides isikut tõendava dokumendi juba

esitanud) puudutavad andmed, millistele ei ole hagejal juurdepääsu muul võimalikul viisil kui

see, et reisija edastab need andmed ise. Hageja märkis, et hageja oli esitanud kostjale juba

varasemalt esialgsete nõudekirjadega nõude loovutamise dokumendid. Hageja selgitas, et

avalikest andmebaasidest nähtub, et kostja lend XXX jõudis pärast vahemaandumist Rumeenias

Tallinnasse 07:14, kuid planeeritud saabumisaeg oli 23.02.2025 kell 02:40, seega oli hilinemine

üle 4 tunni. Seega puudub kostjal õigus vähendada hüvitist 50% võrra. Hageja palub kohtul

mõista välja kostjalt hageja menetluskulud summas 1105 eurot.

15.09.2025 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku ning andis tähtaja lõplike seisukohtade

esitamiseks. Pooled kompromissi ei saavutanud ning lõplikke seisukohti ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning kohtuasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus

kuulub rahuldamisele. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule.

TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.

TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS §

436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS §

438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Puudub vaidlus, et reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud broneering XXX kostja 23.02.2025

lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn,

mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Reisijal A L oli kinnitatud broneering XXX

SkyUp MT Limited 22.02.2025 lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn. Kohus loeb need

asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hagejal oli kohtuväliselt õigus reisijaid esindada ning kui

palju hilines kostja lend XXX sihtkohta. Kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 3900

eurot.

Vaidlus puudub, et hageja esitas kohtusse pöördumisel digitaalselt allkirjastatud nõude

loovutamise lepingud, millega on tõendanud, et tal on õigus esindada antud reisijaid.

Euroopa Komisjoni 09.07.2017 juhise „Teadanne, milles käsitletakse ELi tarbijakaitse-,

turustamis- ja andmekaitseõigust, mida kohaldatakse nõudeid haldavate üksuste tegevuse

suhtes seoses lennureisijate õigusi käsitleva määrusega 261/2004“ p-st 2 tuleneb, et õiguse

üldpõhimõte on, et igal reisijal on õigus otsustada, kas ta tahab, et teda esindaks kohtus või

kohtueelses tsiviilmenetluses kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega mõni teine isik või

üksus. Vaidlus puudub, et hageja esitas kostjale enne kohtusse pöördumist kõnesolevate

reisijate paberkandjal käsitsi allkirjastatud volikirjad. Kostja heidab hagejale ette, et koos

nõuete edastamisega ei edastanud hageja selget volikirja koos passi koopiaga (allkirja

kontrollimiseks). Seega puudus kostjal väidetavalt teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid

esindama. Hageja on esitanud kostjale 12.03.2025 nõudekirja hüvitiste tasumiseks. Kuivõrd

kostja nõuetele ei reageerinud, siis oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Seega olid kostjal

juba enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist olemas kõik vajalikud dokumendid,

et tasuda hagejale maksekäsu kiiremenetluses nõutud summa ja ka käesoleva menetluse

raames. Kuna kostja ei vastanud hageja nõudekirjale, siis on alusetu kostja etteheide hagejale,

et viimane ei ole esitanud kostjale reisijate või passi koopiat. Kohus asub seisukohale, et kostja

vastuväited selle kohta, et kostjal puudus teadmine, et hageja on õigustatud reisijaid esindama,

on paljasõnalised ja alusetud.

Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro ulatuses

kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul. Hageja nõudis kostjalt hüvitist summas 4200 eurot. Kostja

on tunnistanud hageja põhinõuet summas 3900 eurot. Reisijatel S P, V P ja I B P oli kinnitatud

broneering XXX kostja 23.02.2025 lennule XXX Tallinn-Sharm El Sheikh ja 02.03.2025

lennule XXX Sharm El Sheikh-Tallinn, mis mõlemad hilinesid sihtpunkti üle 3 tunni. Tallinn-

Sharm El Sheikh vahemaa on 3569 kilomeetrit. Seega on igal reisijal õigus nõuda Määruse

alusel 600 eurot hüvitist mõlema lennu eest, so kokku 3600 eurot.

EÜ määruse 261/2004 artikkel 7 lõige 2 punkt c lennuettevõttele antud õigus vähendada

hüvitist 50% ei ole seatud sõltuvusse millegi muuga kui lennu hilinemise ajaga. Seoses

õigusega vähendada alla 4 tunni hilinenud lennu puhul hüvitist 50% võrra, leidis kostja, et tal

on õigus tasuda reisijale A L hüvitist 600 euro asemel 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule

tõendid, millest nähtub, et kostjal puudub õigus EL määruse 261/2004 art 7 lg 2 alusel

vähendada A Lle makstavat hüvitist 50% võrra, kuivõrd lennu hilinemine oli üle 4 tunni, st

lend XXX pidi jõudma Tallinnasse 23.02.2025 kell 02:40, kuid jõudis Tallinnasse 23.02.2025

kell 07:14. Kohtul puudub seega alus vähendada A Lle kostja poolt makstavat hüvitist, kuivõrd

lend XXX hilines üle 4 tunni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas

4200 eurot (so 3600 + 600).

Kostja on hagivastuses märkinud, et kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so

sissenõudmiskulusid ja viivist põhjusel, et hageja ei täitnud hüvitise nõudmiseks vajalikke

tingimusi. Kohus märkis juba eelnevalt, et kohtu hinnangul oli hageja täitnud hüvitise

nõudmiseks vajalikud tingimused ning esitanud kostjale asjakohased tõendid.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid summas 160 eurot

ning viiviseid reisijate hüvitisenõuetelt vahemikus 12.03.2025-06.05.2025 summas 71,85

eurot, millele lisandub viivis põhisummalt 4200 eurolt alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast, so 07.05.2025, kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on põhjendatud, kuivõrd kostja on olnud võla tasumisega viivituses ning ei ole

tasunud hagejale hüvitist tähtaegselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

summas 71,85 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 07.05.2025

seadusjärgses määras.

Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmist iga reisija kohta 40 eurot,

kokku 160 eurot (so 4 reisijat x 40 eurot). VÕS § 113¹ lg 1 sätestab, et juhul kui võlausaldaja

võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot. Seadus sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama

tegeliku kahju tekkimist ja selle ulatust. Seega on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid iga

reisija kohta 40 eurot, kelle osas hageja esitas nõude maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 160 eurot ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 160 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hagejale on õigusabi osutanud Advokaadibüroo Küllike Namm

vandeadvokaat Sander Potisepp tunnihinnaga 140 eurot, millisele lisandub käibemaks.

Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist alljärgnevas koosseisus:

Kuupäev

Toiming

Summa

14.03.2025 Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine

20 eurot

06.05.2025 Materjalide komplekteerimine, õiguslik analüüs, hagiavalduse 210 eurot

koostamine (2-25-107898) – 1,5 tundi

24.07.2025 Seisukoha koostamine – 2 tundi

280 eurot

24.07.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 tundi

35 eurot

Kokku: 545 eurot

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulud summas 545

eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud kulu ning vastav summa tuleb jätta kostja kanda.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja

(vandeadvokaat). Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud tunnitasu summas 140

eurot ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas mõistlikuks. Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja hageja esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja

hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Menetluskulude nimekirjas väljatoodud

toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud

ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega on hageja põhjendatud

õigusabikuludeks kokku 545 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastavalt hageja taotlustele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud õigusabikuludena kuludena kindlaks 545

eurot, mis mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud summas 1105 eurot (so riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 545 eurot). Samuti

tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Meelis Eerik

kohtunik