Legislator Case Law & Legislation
2-23-8098/29 AI generated

2-23-8098/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-23-8098/29
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt: kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele

Legislator headnote

AI generated

2-23-8098/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Võlgnik ei esitanud nõuetele

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-8098

Tsiviilasi

Q.S maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine,

usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Q.S (IK XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Ly Müürsoo (Väike-

Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Q.S (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Rahul

järk

Jaotis,

%

1. Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva (IK

48101293714)

228,67

II

1,781

2. AS Kiviõli Soojus (RK 10245027)

2 834,77

II

22,076

3. AS Kiviõli Soojus (RK 10245027)

2 055,93

II

16,011

4. Condor Finants OÜ (RK 14099290)

1 321,74

II

10,293

5. Julianus Inkasso OÜ (RK 10686553)

6 400,00

II

49,839

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele

vastuväiteid.

3. Määrata pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 2 537.50 eurot, millele lisandub

käibemaks 609.00 eurot, s.o kokku 3 146.50 eurot.

4. Mõista välja pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu osaliselt, s.o summas 1 356.64

eurot (sh käibemaks), pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille

kaudu haldur tegutseb, s.o Sentire MK OÜ-le (konto EE452200221011718199,

Swedbank AS).

5. Jätta pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 1 789.86 (sh käibemaks)

Q.S kanda.

6. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus ning anda Q.S-ile menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 818.40 eurot (sh käibemaks),

kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

7. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 818.40 eurot (sh

käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o

Sentire MK OÜ-le (konto EE452200221011718199, Swedbank AS).

8. Välja mõista Q.S-ilt pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks pankrotimenetluses

hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 971.46 eurot.

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Sentire MK OÜ-le

(konto EE452200221011718199, Swedbank AS).

9. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo Q.S pankrotimenetluses pankrotihalduri

ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

10. Q.S kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

11. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Q.S usaldusisikuks A.I (IK XXX,

xxxx, e-post XXX, xxxx).

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule

igal aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele

täitmiseks p 7 märgitud väljamakse teostamiseks.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Asjaolud ja taotlus

Viru Maakohtu 06.09.2023 määrusega kuulutati välja Q.S pankrot ning nimetati

pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 04.10.2023.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt

määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei

moodustatud. 08.11.2024 määrusega kohus kinnitas lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohtukoosseis on alates 03.09.2025 muutunud ning asi on kohtunik Angelina Abol

menetluses.

23.11.2025 esitas haldur taotluse Q.S pankrotimenetluses, milles palub lõpetada võlgniku

pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada haldur, määrata tema tasuks 3 146.50 eurot (sh

käibemaks), mis osaliselt välja maksta pankrotivarast ja osaliselt anda võlgnikule menetlusabi

ning juhul, kui kohus otsustab jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, siis

määrata tema usaldusisikuks A.I.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

kohtule viivitamatult teatama.

Q.S haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised

vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas

on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Võlausaldajate lõplik nimekiri on kinnitatud 08.11.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud

vastuväidet tunnustatud nõuete osas.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Q.S omab Swedbank AS-is arvelduskontot XXXX, mille saldo oli 130.49 eurot. Kuna Q.S-il

rohkem kontosid ei olnud, siis ei kuulu arvelduskonto jääk pankrotivara hulka. Haldur avas

pankrotivara jaoks arvelduskonto xxxx. Q.S nimele oli registreeritud korteriomand asukohaga

XXX (registri nr xxxx), üldpinnaga 56,10 m2. Korter on Q.S lahusvara, sest on saadud kinke

teel. Haldur korraldas korteri müügiks enampakkumised alghindadega 6 000.00 eurot ja 4

800.00 eurot, mis nurjusid. Kordusenampakkumine alghinnaga 3 800.00 eurot õnnestus ja

pankrotivara hulka laekus 3 800.00 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest võlgnik

pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu saanud ei ole. Talle on teinud väljamakseid Eesti

Töötukassa. Väljamaksetest on saanud arestida kokku 520.64 eurot. Seega on pankrotivaras

kokku 4 320.64 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Usaldusisiku tasu kokku 2 964.00 eurot koos käibemaksuga (Viru Maakohtu 06.09.2023

määrus).

Halduri arvestatav tasu - kuna käesolevas menetluses olnud vara väärtus oli väike, haldur ei

ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu

määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja 12. Kokku on haldur kulutanud Q.S

pankrotimenetluses 17,5 tundi arvestusega 145.00 eurot tunnis, seega tasu kokku 2 537.50

eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 609.00 eurot, kokku 3 146.50 eurot. Tasu

katab ka pankrotimenetluse kulusid. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le Sentire MK,

mille kaudu haldur tegutseb. OÜ Sentire MK on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

mõttes.

Seega on pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtavad väljamaksed kokku 6 110.50 eurot, millest

4 320.64 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 1 789.86 eurot koos käibemaksuga on

vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid

nõudeid Q.S pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole makstud elatist.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Pandieset käesolevas pankrotimenetluses ei olnud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata pankrotivaraks on Q.S ja xxxx Q.S-i ühisomandisse kuuluv liikmelisus nr xxxx

xxxx (RK xxxx), milleks on garaažiboks suurusega 25,10 m2. Garaažiboks on äärmine boks

garaažibokside reas, mille katus laseb vihmavett läbi. Kuna garaažiboks kuulub abikaasade

ühisvara hulka, siis enne vara müüki oleks pankrotihaldur pidanud ühisomandi kohtus jagama.

Pankrotihaldur kutsus 13.11.2025 kokku võlausaldajate üldkoosoleku päevakorraga

„Pankrotihaldurile nõusoleku andmine Q.S-ile ja xxxx Q.S-ile ühisomandis oleva liikmelisuse

nr xxxx xxxx (RK xxxx) (garaažiboks suurusega 25,10 m2) müügiks ühisomandit jagamata ja

enampakkumiseta R Q.S-ile“, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Teade

koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta on avaldatud elektroonilises väljaandes

Ametlikud Teadaanded 07.11.2025.

Kuna ükski võlausaldaja ei tundnud huvi ühisvara jagamise vastu ja kuna ühisvara jagamisega

kaasnevad kohtukulud on ilmselgelt suuremad, kui ühisvara hulka kuuluva osaluse

hooneühistus müügist saadav tulu ning kuna PankrS § 55 lg 1 kohaselt tagab pankrotihaldur

kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, siis ei esitanud pankrotihaldur kohtusse

hagi abikaasade Q.S ja R Q.S-i ühisomandisse kuuluva liikmelisuse nr xxxx xxxx (RK xxxx)

jagamiseks. Teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Pankrotihaldur korraldas vara säilimise ja müügi.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

I ja III järgu nõuded puuduvad.

II järgu nõuded: Narva kohtutäitur Tatjana Afanasieva - 228.67 eurot; Kiviõli Soojus AS - 2

834.77 eurot; Kiviõli Soojus AS - 2 055.93 eurot; Condor Finants OÜ - 1 321.74 eurot;

Julianus Inkasso OÜ - 6 400.00 eurot.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada:

Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri

hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine

kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja

tekitatud kohustusi tagasi maksta, seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva

seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja

vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 04.10.2023.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud

kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus

lõpetamisele seoses raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse

kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma

ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu

määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157

punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse.

Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest,

samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka

arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise

ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

Haldur on seisukohal, et kuna käesolevas menetluses olnud vara väärtus oli väike, haldur ei

ole esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu

määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja 12.

PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks

on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus

pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva

seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

Haldur on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 17,5 tundi, tunnitasuga 145.00 eurot, mistõttu

palub ta tasu määramist summas 2 537.50 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas

609.00 eurot, s.o kokku 3 146.50 eurot. Tasu katab ka pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik ja

võlausaldajad vastuväiteid halduri tasule ei esitanud. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja

halduri kutseoskustega, kohus määrab halduri töötasuks 3 146.50 eurot (sh käibemaks).

Haldur palub tasu osaliselt välja mõista panrotivarast ning osaliselt anda võlgnikule

menetlusabi.

Haldur on esitatud taotluses selgitanud ka, et usaldusisiku tasu kokku 2 964.00 eurot (sh

käibemaks), on Viru Maakohtu 06.09.2023 määrusega välja mõistetud võlgniku

pankrotivarast OÜ-le Sentire MK arvelduskontole, mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo

tegutseb. Nimetatud tasust on 868.19 (sh käibemaks) eurot usaldusisikule hüvitamata,

mistõttu palub ta selle menetlusabi korras hüvitada.

Kohus on seisukohal, kuivõrd usaldusisiku tasu 2 964.00 eurot (sh käibemaks) kuulub

hüvitamisele pankrotivara arvelt (Viru Maakohtu 06.09.2023 määrus), on tegemist

põhjendatud pankrotimenetluse kuluga (PankrS § 150 lg 1 p 2). FIMS § 54 lg 2 kohaselt

hüvitatakse usaldusisiku tasu ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Ajutise halduri tasu väljamõistmist reguleerivad PankrS § 31 lg 6 ja § 146 lg 11,

mille kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule

täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Seega on 2 964.00 euro pankrotivarast maksmise aluseks

pankrotimäärus.

Kuivõrd pankrotivaras jääb pärast usaldusisiku tasu väljamaksmist rahalisi vahendeid 1

356.64 (4 320.64-2 964.00) eurot, mõistab kohus halduri tasu osaliselt välja pankrotivarast,

s.o summas 1 356.64 eurot.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,

aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud

riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri

määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et halduri taotlus võlgnikule halduri tasu maksmiseks menetlusabi andmiseks on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude

kandmiseks. Kohus avaldas 25.02.2026 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded

menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude

tasumiseks soovi ei avaldanud.

Arvestades, et halduri tasu kuulub väljamõistmisele pankrotivarast summas 1 356.64 eurot,

mis vastab 7,5 tunnile tööd ning TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 51 piirmäärasid, tuleb

võlgnikule anda menetlusabi summas 818.40 eurot (sh käibemaks) (10*66.00+KM),

kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada

pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud

ulatuses halduri tasu, s.o summas 971.46 eurot, kuulub väljamõistmisele võlgnikult.

Kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 06.09.2023 pankrotimäärusega

ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 06.09.2023, tuleb menetlusega jätkata.

Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on

andnud A.I. Kohus leiab, et Q.S usaldusisikuks tuleb seega nimetada A.I.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik