3-25-3287/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3287

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr

TA25-0136162 tühistamiseks

X. X kaebus Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr

125060009 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

3. Tagastada kaebajale 29.10.2025 esitatud kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute

nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.04.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 31.03.2025 Eesti Töötukassale taotluse enda töötuna arvelevõtmiseks.

Samal päeval esitas kaebaja taotluse töötuskindlustushüvitise saamiseks.

2. Eesti Töötukassa võttis 31.03.2025 otsusega nr TA25-0047714 kaebaja töötuna arvele.

3. Eesti Töötukassa määras 31.03.2025 otsusega nr 125019647 kaebajale

töötuskindlustushüvitise perioodiks 07.04.2025-03.10.2025 (180 kalendripäeva).

4. Eesti Töötukassa saatis kaebajale 31.03.2025 päringu juhatuse liikmena tegutsemise kohta X

X-s ja X . Kaebaja vastas 31.03.2025, et tema ülesanded vastavad äriseadustikus kirjeldatud

juhatuse liikme ülesannetele ning mõlema ettevõtte igapäevast tegevust juhib teine juhatuse liige.

5. Eesti Töötukassa saatis kaebajale 04.08.2025 teise päringu, mille kohaselt on järelkontrollis

juhatuse liikmena tegutsemise osas selgunud, et kaebaja on esitanud mitmele erinevale ettevõttele

1(11)

töötuna arveloleku ajal käibedeklaratsioone. Eesti Töötukassa märkis, et selline tegevus on

võrdsustatud töötamisega ja nõudis kaebajalt selgitust.

6. Kaebaja kinnitas 07.08.2025 vastuses Eesti Töötukassale, et ei ole käibedeklaratsioone

esitanud. Kaebaja selgitas, et temaga seotud ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja

sisseostetud teenusena ja deklaratsioonide esitamine on samuti raamatupidaja ülesanne. Kaebaja

väitis, et teenust pakkuv raamatupidaja ei soovinud kohe endale e-maksuameti kasutajaõigusi ning

kaebaja pikaajaliste terviseprobleemide tõttu jäi toimima lahendus, et raamatupidaja esitab

deklaratsioonid, olles e-maksuametis sisse logitud kaebaja kasutajaõigustega.

7. Eesti Töötukassa selgitas kaebajale 08.08.2025 teates, et kaebaja tohib tegeleda ainult juhatuse

liikme tööülesannetega ning saatis uuesti juhatuse liikme meelespea.

8. Eesti Töötukassa saatis 29.08.2025 kaebajale e-posti teel teate, et kaebaja ei pöördunud

tegevuskavas kokkulepitud ajal Eesti Töötukassasse nõustamisele. Kaebaja vastas samal päeval, et

ta käis 28.08.2025 kell 14.30 nõustamisel.

9. Eesti Töötukassa saatis kaebajale 02.09.2025 tutvumiseks töötuna arveloleku lõpetamise

otsuse projekti. Vastuväidete olemasolul paluti need edastada hiljemalt 05.09.2025.

10. Kaebaja vastas 05.09.2025 Eesti Töötukassale, et ei ole teinud toiminguid, mida saaks

käsitleda töötamisena, muuhulgas ei ole teinud toiminguid tasu eest, ja kõik on piirdunud juhatuse

liikme kohustustega.

11. Eesti Töötukassa tegi 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162, millega lõpetas kaebaja töötuna

arveloleku 05.04.2025 tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3 alusel. Otsust

põhjendati kokkuvõttes järgnevalt:

Kaebaja on 27.08.2025 seisuga juhatuse liige ettevõttes X X ja oli perioodil 31.03.2025-

21.08.2025 juhatuse liige ettevõttes X . Maksu- ja Tolliameti (MTA) poolt 01.08.2025 edastatud

andmete kohaselt oli kaebaja perioodil 31.03.2025-01.08.2025 volitatud kasutama e-maksuametis

ettevõtete X , X X, XX au ja XXX MTA e-teenuste keskkonda ning on esitanud alates 06.04.2025

ettevõtete X , XX , X X ja X käibedeklaratsioone. Deklaratsioonide koostamine ja esitamine

MTA-s on töö tegemine. TöMS § 8 lg 4 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui isik

töötab töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku

lepingu alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse

tähenduses või on avalikus teenistuses.

12. Eesti Töötukassa tegi 02.10.2025 otsuse nr 125060009, millega tunnistas algusest peale

kehtetuks Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsuse nr 125019647 ja jättis töötuskindlustushüvitise

määramata. Otsust põhjendati kokkuvõttes järgnevalt:

Seoses kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisega enne töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 12

lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist (s.o enne 07.04.2025) puudub alus töötuskindlustushüvitise

maksmiseks ja hüvitise määramise otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 67 lg 2 alusel ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti

kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara

käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima

jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 3

kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei ole täitnud

haldusaktiga seotud lisakohustust. Töötuna arveloleku lõpetamise otsusest nähtub, et isik ei ole

täitnud TöMS § 10 lg-s 1 ja TKindlS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna ei teavitanud

töötamisest. Arvesse võttes avalikku huvi, et töötuskindlustusmaksetest laekunud vahendeid

kasutatakse rangelt sihipäraselt, tuleb Eesti Töötukassa 31.03.2025 otsus nr 125019647 kehtetuks

tunnistada. See oluline avalik huvi kaalub üles taotleja huvi hüvitist saada.

2(11)

13. Kaebaja esitas 08.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 08.09.2025

otsuse nr TA25-0136162 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-25-3287 ja kohus

võttis selle 03.11.2025 määrusega menetlusse.

14. Kaebaja esitas 29.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 02.10.2025

otsuse nr 125060009 tühistamiseks. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-25-3873.

15. Kohus tegi 13.11.2025 määruse, millega võttis haldusasjas nr 3-25-3873 esitatud kaebuse

samuti menetlusse ning liitis haldusasjad nr 3-25-3287 ja 3-25-3873 ühte menetlusse. Haldusasja

numbriks jäi 3-25-3287.

16. Kaebaja esitas 15.12.2025 esialgse õiguskaitse taotluse Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr

TA25-0136162 ja 02.10.2025 otsuse nr 125060009 täitmise peatamiseks kuni lõpliku lahendini

käesolevas haldusasjas.

17. Kohus jättis 22.12.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja määras

haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebustes ja 30.01.2026 menetlusdokumendis

18. Kaebaja on teinud päringu MTA-le isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 alusel, paludes

väljastada kõik andmetöötlejad, kellele ning millisel alusel on väljastatud kaebaja isikuandmeid

alates 01.01.2025. MTA vastusest ei nähtu Töötukassale 01.08.2025 kaebajaga seotud andmete

väljastamist.

19. Vastustaja 08.09.2025 otsusest ei selgu, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et

deklaratsioonide esitamine tuleb lugeda töö tegemiseks. Vastustaja ei ole otsust tehes sisuliselt

tuginenud muule, kui oma meelevaldsele väitele, mille alus on kaebaja jaoks täiesti ebaselge.

Samuti ei ole kaebaja jaoks selge, millist tähendust omab nende ettevõtete, kelle deklaratsioone

esitatud ei ole, nimetamine otsuses.

20. Vastustaja palus 04.08.2025 kaebajalt selgitusi, jättes selgitamata, millist menetlustoimingut

on alustatud, millise seaduse alusel ning milliseid andmeid on kogutud, samuti on jätnud

täpsustamata andmed, mis päringu tegemise hetkel juba olemas olid. Kaebaja leiab, et 04.08.2025

saadetud päringus on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Kaebaja ei osanud

täiendavaid selgitusi nõuda, kuna ei saanud päringu põhjal aru, et tema suhtes on algatatud

menetlustoiming, mis võib viia töötuna arveloleku lõpetamise otsuseni.

21. Vastustaja ei võtnud arveloleku lõpetamise otsuses arvesse kaebaja selgitusi. Kaebaja selgitas,

et temaga seotud ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja sisseostetud teenusena. Kaebaja

märkis, et on käitunud heas usus, et ettevõttega seotud usaldussuhete küsimused on tema enda

kujundusõigus. Samuti on kaebaja oma vastuses selgelt välja toonud võimaluse, et on juhistest

ebaõigesti aru saanud ning palunud juhiseid edaspidiseks, mis on lubatud sooritused ning mis

mitte. Vastustaja ei ole oma otsuses arvestanud äriseadustiku § 180 lg 8 sisuga, mis annab

ettevõttele õiguse määrata juhatuse liikme ülesandeid ning sisustada omavahelisi sisesuhteid ise.

22. Sisuliselt on haldusorgan öelnud, et kaebaja tegi tööd, aga haldusaktist ei ole võimalik aru

saada, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Kaebaja on kinnitanud, et tema on olnud e-

maksuameti keskkonda sisse logitud ja tema konto alt on laetud üles e-liidese kaudu deklaratsiooni

andmed. Seega saaks olla haldusorgani poolt etteheidetavaks soorituseks deklaratsiooni esitamine.

Kokkuvõttes on haldusorgan möönnud, et deklaratsioonide koostamine ja esitamine on töö

tegemine. Kaebaja peab oluliseks märkida, et isegi kui Töötukassa on töötamise deklaratsioonide

kontekstis enda jaoks selliselt defineerinud, siis mõlemat ei heideta kaebajale ette. Kaebajale ei ole

varasemalt ega ka otsuses ette heidetud deklaratsioonide koostamist.

3(11)

23. Deklaratsiooni esitamine e-liideste kaudu on mõõdetav ajaliselt sekundite või minutitega, kuid

vastustaja ei ole menetluse käigus kaebajalt kordagi küsinud, millise mahuga sooritustega

eelduslikult võiks tegemist olla. Kaebaja töötuna arvele võtmise hetkel olid ettevõtted X X ja X

käibemaksukohustuslased ning neil oli kohustus esitada maksudeklaratsioone. Kaebajale jääb

arusaamatuks, miks vastustaja ei küsinud maksudeklaratsioonide esitamise kohta juba 31.03.2025

saadetud päringus, kui maksudeklaratsioonide esitamine on nii olulise kaaluga toiming.

Vastustajalt ei järgnenud 31.03.2025 kaebaja saadetud vastusele mingeid küsimusi. Seega sai

kaebaja asuda seisukohale, et kõik on õiguspärane ja selgitused on piisavad.

24. Kaebaja ei ole ühtegi arveloleku lõpetamise eeldusena nimetatud toimingut teinud, ei tööta, ei

oma ettevõtluskontot. Vastustaja ei ole analüüsinud otsuses ka asjaolu, et kui haldusorgani

arvamuse kohaselt on tegemist töö tegemisega, siis kas tegemist võis olla TöMS § 11 mõistes

ajutise töötamisega.

25. TöMS-i § 7 lg 2 kohaselt koostab Töötukassa tegevuskava koostöös töötuga töökesksel

nõustamisel hiljemalt 30 päeva jooksul isiku töötuna arvelevõtmisest arvates. Tegevuskava

vaadatakse üle igal nõustamisel ja vajaduse korral seda muudetakse. Tegevuskava eesmärk on

kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või

töötamist jätkata. TöMS-i § 9 lg 1 p 1 kohaselt on tegevuskava täitmine töötu põhikohustus.

Kaebaja käis tegevuskavas märgitud nõustamisel 28.08.2025 kell 14.30, kuid kohtumisel

tegevuskava üle ei vaadatud. Perioodil 28.08.-08.09.2025 oli kaebaja vastavalt Töötukassa

otsusele nr TA25-0047714 töötu ning tal oli vastavalt TöMS § 4 lg 1 p 1 õigus tööturumeetmetele.

Kuna 28.08.2025 nõustamisel tegevuskava läbi ei vaadatud, leiab kaebaja, et vastustaja lõpetas

kaebajale TöMS-s nimetatud teenuste osutamise enne, kui otsus kaebaja töötuna arveloleku

lõpetamise osas oli tehtud. Kaebaja leiab, et selline kohtlemine on tema suhtes ebaõiglane.

26. Diskretsiooniõiguse kasutamine ja haldusakti motiveerimine ei saa seisneda väidete

esitamises, milles on esitatud arvamus ilma sisulist hindamist läbi viimata. Haldusmenetlus ei ole

läbi viidud hea halduse tavaga kooskõlas, toimingud ja haldusorgani tegevus on olnud eksitav ning

vastuoluline. Haldusmenetluses tegelike asjaolude väljaselgitamist või asjaolude uurimist

haldusorgani poolt tehtud ei ole. Vaidlusalustes otsustes on haldusorgani põhjendamiskohustus

täitmata ning haldusaktidel puudub materiaalõiguslik alus.

27. Käibemaksudeklaratsioonide esitamise etteheite osas on vajalik rõhutada, et näiteks XX au ei

ole käibemaksukohustuslane ega olnud seda ka 2025. aasta jooksul.

28. Kaebaja on oma seotust ja tegevusi ettevõtetes X X ja X selgitanud 31.03.2025 saadetud

kirjas. Kaebaja on vastuses märkinud, et muutusi tema rolli osas ette näha ei ole ning neid ei ole

ka peale vastuse saatmist olnud. Ettevõtte töökorraldus oli paigas juba enne töötuna arvelevõtmist,

sealhulgas raamatupidamisteenust osutava ettevõttega koostööleping sõlmitud. Kaebaja on

07.08.2025 saadetud vastuses selgelt välja toonud võimaluse, et on asjadest ebaõigesti aru saanud

ning palunud juhiseid edaspidiseks, mis on lubatud sooritused ja mis mitte. Vastustajal pidi olema

arusaam sellest, et hoolimata korduvatest juhatuse liikme meelespea ja töötu koostöökokkuleppe

dokumentide saatmisest kaebajale, vajab kaebaja täiendavaid selgitusi ning samade dokumentide

uuesti saatmine ei ole piisav.

29. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kui kaebajaga

seotud ettevõttel on koostööleping raamatupidamisteenust osutava ettevõttega, siis järelikult tegi

kaebaja ise raamatupidamist. Kaebajale jääb mulje, et vastustaja on ekslikult samastanud

omavahel füüsilise ja juriidilise isiku. Vastustaja arusaama järgi ei ole eluliselt usutav, et

raamatupidamisteenuse sisseostmine on X X ja X puhul võimalik, kuna mõlema ettevõtte üks

juhatuse liige on raamatupidamise kogemusega füüsiline isik. Kaebaja soovib kohtu tähelepanu

juhtida asjaolule, et äriühingul võib tekkida vajadus oma äritegevus ümber korraldada mis tahes

põhjusel. Sealhulgas olukorras, kus näiteks äriühingu juhatuse liige teeb äriühingu

raamatupidamist ning osutab sama äriühingu alt raamatupidamise teenust klientidele, võib tekkida

4(11)

vajadus mis tahes põhjusel leida juhatuse liikmele asendaja, selleks et äriühing saaks olla jätkuvalt

tegutsev. Vastustajal puuduvad tõendid, et kaebaja osutas raamatupidamise teenust, samuti ei ole

tõendatud ka deklaratsioonide koostamine. Kaebaja ja raamatupidaja on omavahel vahetanud infot

ning vajalikud PIN-koodid on mobiil-ID kaudu sisestanud kaebaja ise. Seega raamatupidajal oli

võimalus ligi pääseda ainult MTA e-teenuste keskkonda ning sisselogimisest oli kaebaja teadlik.

See, kas pääsuõiguse taotlemine ettevõtete jaoks on lihtne või keeruline, ei ole käesoleva vaidluse

esemeks. Kaebaja soovib välja tuua, et kui kõik osapooled on nõus, et raamatupidamise teenust

osutab ja deklaratsioone esitab alltöövõtu korras keegi kolmas ning deklaratsioonid esitatakse

kaebaja pääsuõigusi kasutades, siis ei ole kolmandatel osapooltel, antud juhul Töötukassal, õigust

tehtud otsustes kahelda ning anda sellele hinnanguid.

30. Kaebaja selgitas oma Töötukassa esindajale korduvalt, et just raamatupidaja töö mõjus tema

vaimsele tervisele kahjustavalt ning seetõttu oli ümberõppe alustamine ainus mõistlik lahendus.

Arvestades, et Kuressaare Ametikooli liikuva graafika kujundaja eriala võimaldas kaebajal

keskenduda loometööle ning taastada töövõime, tuleb tõdeda, et kaebaja tegutses

töötuskindlustuse eesmärkide ja põhimõtetega täielikus kooskõlas. Kaebaja leiab, et vastustaja

hinnang kaebaja tervislikule seisundile on kohatu ning tuleks jätta tähelepanuta.

Vastustaja seisukohad 12.12.2025 vastuses kaebustele ja 16.02.2026 menetlusdokumendis

31. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata.

32. Vastustaja pöördus 23.07.2025 halduskoostöö seaduse § 18 lg 1 p 2 alusel MTA poole ning

palus teavet kaebaja volituste osas e-maksuametis ning millal on esitatud raamatupidamise

dokumente. Vastustaja sai MTA-lt 01.08.2025 vastuse, millega esitati nimekiri ettevõtetest

millistes on kaebaja volitatud kasutama MTA e-teenuste keskkonda e-MTA ja samuti nimekiri

kaebaja poolt perioodil 31.03.2025 kuni 31.07.2025 esitatud käibedeklaratsioonide (vorm KMD)

kohta. Kaebajal on MTA-s järgmised pääsuõigused ettevõtete kohta:

-

X , XXX (alates 11.07.2018) ja XXXXX, XXXXXX (alates 24.07.2020)

-

X X: XX (alates 30.10.2018) ja XXXXX, XXXXXX alates 25.07.2020)

-

XX XXX (alates 13.11.2019)

-

XX, XXX (alates 12.02.2021)

-

X : XX (alates 12.09.2023)

Kaebaja on esitanud perioodil 31.03.2025-31.07.2025 käibedeklaratsioone (vorm KMD)

järgmiselt:

-

X , X: 11.04.2025, 13.05.2025, 15.06.2025, 18.07.2025

-

XX, X: 06.04.2025, 07.04.2025, 09.05.2025, 19.06.2025, 03.07.2025

-

X X: 06.04.2025, 09.05.2025, 15.06.2025, 11.07.2025

-

X : 08.04.2025, 11.04.2025, 13.05.2025, 15.06.2025, 10.07.2025

33. TöMS § 10 lg 1 kohaselt on töötu, töötaja, tööandja ja muu isik, kellele pakutakse

tööturumeetmeid, kohustatud viivitamata teatama töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa

töötuna arveloleku lõpetamise või tööturumeetme saamise õiguse lõppemise. TöMS § 10 lg 3

kohaselt on töötu kohustatud viivitamata teatama töötukassale ajutisest töötamisest.

34. Vastustaja selgitab, et kaebajale on nii töötuna arvele võtmisel kui jooksvalt arveloleku ajal

selgitatud töötu õigusi ja kohustusi, sh kohustust teavitada Töötukassat kõigist asjaoludest mis

võivad mõjutada töötuna arvelolekut. Töötu kohustused on toodud välja töötuna arvelevõtmise

otsuses. Töötu kohustusi on kirjeldatud ka töötu koostöökokkuleppes, mis on kaebajale edastatud

03.04.2025, 23.04.2025 ja 08.08.2025 e-posti aadressile. Töötu koostöökokkulepete punktis 7 on

selgelt märgitud Töötukassa teavitamise kohustus kõigist asjaoludest, mis võivad kaasa tuua

5(11)

arveloleku lõpetamise. Töötu kohustusi on kirjeldatud ka „Juhatuse liikme meelespeas“. Kaebajale

saadeti juhatuse liikme meelespea ja paluti sellega tutvuda. Lisaks on kaebajaga 03.04.2025

Töötukassas kohapeal toimunud nõustamiskohtumisel räägitud, et ta on kohustatud teavitama

töötukassat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töötuna arvelolekut, sh oma tegevustest

ettevõttes X X ja X .

35. Eelnevat arvesse võttes pidi kaebajal olema arusaam, et tal on kohustus anda ülevaade oma

tegevusest nii ettevõtetes X X ja X kui ka ettevõtetes XX, X, XX au ja X kus ta osutas koostas ja

esitas deklaratsioone. Kaebaja aga oma tegevusi alates arvele tulekust 31.03.2025 ühegi nimetatud

ettevõtte osas ei kirjeldanud ega teavitanud nõustajat, et välistada võimalikud arusaamatused.

Kusjuures vastustajale sai tegevus ettevõtetes XX, X ja X teatavaks alles MTA 01.08.2025

vastuse alusel. Kaebaja on andnud üldsõnalised vastused, et tema ülesanded juhatuse liikmena

vastavad äriseadustikus kirjeldatud juhatuse liikme ülesannetele. Lisaks nende ettevõtete osas, kus

kaebaja ei ole juhatuse liige, on ta märkinud, et teenust osutab tema eest keegi kolmas isik.

Vastustaja hinnangul viitab see, et kaebaja siiski tegutses regulaarselt ja osutas

raamatupidamisteenust ning tema selgitus ei ole usutav.

36. TöMS-i kohaselt võib juhatuse liige töötuna arvel olla, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu.

Juhatuse liige saab töötuna arvleoleku ajal täita enda seadusest tulenevaid juhatuse liikme

ülesandeid, kuid ei või teostada selles ühingus toiminguid või tegevusi, mis ületavad juhatuse

liikme tegevuse piire. Tulenevalt äriseadustiku § 180 lõikest 1 on juhatus osaühingu juhtorgan ja

osaühingu juhatuse liikme ülesanneteks on osaühingu igapäevane majandustegevuse esindamine ja

juhtimine. Kui juhatuse liige töötab ja/või osutab osaühingule teenust, siis ei ole tegemist

osaühingu esindamisega ega juhtimisega, vaid tegevusega, mis liigitub TöMS-i § 12 lg 1 p 3 ja § 8

lg 4 p-s 3 alusel töötamiseks ja/või teenuse osutamiseks ja millest tulenevalt esineb alus töötuna

arveloleku lõpetamiseks. Äriühingu juhatuse liikmel ei ole TöMS-i järgi keelatud enda ühingus

tööampse teha, kuid antud juhul ei ole tegemist tööampsudega TöMS-i mõttes.

37. Vastustaja selgitab, et käesolevalt puudub alus lugeda tagantjärele kaebaja tegevust ajutiseks

töötamiseks. Töötul on kohustus ajutisest töötamisest (tööampsust), anda Töötukassale eelnevalt

teada, teavitades töö eeldatavast kestusest ja tasust. Selleks ei pea isik ootama ka näiteks

kohtumist nõustajaga, vaid teavitama peab koheselt. Seda, kas töötamise kestus ja tasu suurus

vastasid ajutise töötamise tingimustele, kontrollib Töötukassa töötamise registri ning MTA

maksulaekumise andmete alusel. Kaebaja Töötukassat ei teavitanud.

38. Isikutunnistuse, s.h digitaalse isikutunnistuse näol on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga,

millest tulenevalt selle andmine teise isiku kasutusse vähemalt perioodi 31.03.2025-01.08.2025

vältel, mis on arvestatavalt pikk periood, on kaheldav ning ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole

usutav, et kaebaja ei saanud nelja kuu vältes seoses terviseprobleemidega deklaratsioone esitada,

sest kaebaja osales samal ajal õpingutel Kuressaare Ametikoolis, mistõttu ei saanud

terviseprobleemid olla sedavõrd suured. Samuti ei ole usutav väide, et kaebaja unustas vormistada

juurdepääsuõigused ümber, võttes arvesse, et vaidlustatud otsuses toodud kuupäevadel esitatud

deklaratsioonide koostamiseks ja esitamiseks on vajalik kasutada digitaalset isikutunnistust, tähtsa

isikliku dokumendi kasutada andmist ei ole võimalik siiski unustada, mistõttu ei ole kaebaja

esitatu vastustaja hinnangul eluliselt usutav. Kuna deklaratsioonide esitamine oli samal ajal

võimalik ka kaebajal endal, siis puudub kindlus, et ta seda ei teinud.

39. Lisaks oli kaebajal võimalus taotleda juurdepääsuõiguste andmist kolmandale isikule (kaebaja

väitel raamatupidajale), mida ei ole MTA e-keskkonnas keeruline vormistada. Kaebaja on väitnud

et väidetav raamatupidaja ei ole pääsuõigusi soovinud, mis ei ole samuti asjakohane põhjendus.

Samuti nagu ka asjaolu, et pääsuõiguste üleandmine kolmandale isikule on raamatupidamises

tavapärane praktika.

40. Vastustaja hinnangul pidi kaebaja aru saama, et MTA-s nähtub vaidlustatud otsuses viidatud

deklaratsioonide esitajana just tema ja et eeltoodu on TöMS-i § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p-s 3

6(11)

kohaselt käsitletav töötamisena/teenuse osutamisena, millest tulenevalt ei ole tal õigus töötuna

arvel olla. Seoses kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisega enne TKindlS § 12 lg-s 2 sätestatud

tähtaja möödumist (s.o enne 07.04.2025) puudub alus töötuskindlustushüvitise maksmiseks ja

hüvitise määramise otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Töötamist varjates pidi kaebaja arvestama

selle võimalike tagajärgedega, s.t töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamisega. Kaebaja oli

teatamiskohustusest teadlik ning pidi aru saama, et tal tuleb töötamisest töötukassale esimesel

võimalusel teatada.

41. Käesolevalt on vaidluse all kaebaja tegevus raamatupidajana, ettevõtete deklaratsioonide

koostamine ja esitamine töötuna arveloleku perioodil, mitte kaebaja karjääri valikud üldisemalt

või läbipõlemine senisel töökohal. Kaebaja on eelnevalt töötukassale kui ka käesolevas

kohtumenetluses üldsõnaliselt väitnud, et raamatupidamine toimus sisseostetud teenusena ja seda

teostas keegi kolmas isik, kes esitas ka deklaratsioone, kuid need kaebaja väited on paljasõnalised

ega ole tema poolt tõendatud. Antud juhul pidanuks kaebaja ise esitama oma väiteid kinnitavaid

tõendeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebused tuleb jätta rahuldamata.

43. Kaebaja on vaidlustanud Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse nr TA25-0136162, millega

lõpetati tagantjärgi tema töötuna arvelolek ja 02.10.2025 otsuse nr 125060009, millega tunnistati

kehtetuks töötuskindlustushüvitise määramine. Algselt eraldi esitatud kaebused on liidetud kohtu

13.11.2025 määrusega üheks haldusasjaks. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et peatas oma

31.10.2025 tagasinõude nr 6-7.2/25/1730 menetluse kuni käesolevas haldusasjas lõpliku

kohtulahendi jõustumiseni. Seega ei ole kaebajalt temale makstud töötuskindlustushüvitist veel

sisse nõutud.

44. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

45. Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamise otsus on tehtud TöMS § 12 lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3

alusel. TöMS § 12 lg 1 p 3 sätestab, et Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise

kohta TöMS § 8 lg 4 punktides 2–14 loetletud juhtudel, välja arvatud TöMS §-s 11 nimetatud

ajutise töötamise korral. TöMS § 8 lg 4 p 3 sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes töötab

töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu

alusel või omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või

on avalikus teenistuses.

46. TöMS § 11 lg 1 sätestab, et ajutine töötamine TöMS-i tähenduses on töötuna arveloleku ajal

töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu

võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa

kaheksat päeva.

47. Eesti Töötukassa on seisukohal, et kaebaja tegi erinevate äriühingute jaoks

maksudeklaratsioone koostades ja e-maksuametis esitades tööd, mis ei kvalifitseerunud ajutiseks

töötamiseks. Vaidlustatud töötuna arveloleku lõpetamise otsuses on vastustaja määratlenud

kaebaja töötamise järgnevalt: „Deklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksu- ja Tolliametis on

töö tegemine.“

48. Vaidlus puudub selles, et kaebaja oli X juhatuse liige perioodil 03.03.2017-21.08.2025 ja on

X X juhatuse liige 2018. aastast. Kaebaja ei ole saanud äriühingu juhatuse liikmeks olemise eest

tasu. Kaebaja omab varasemat töökogemust raamatupidajana.

7(11)

49. Eesti Töötukassa sai 01.08.2025 MTA-lt detailsed andmed selle kohta, milliste äriühingute

osas kaebajal e-maksuametis pääsuõigused on ja milliseid käibedeklaratsioone (KMD) on kaebaja

e-maksuameti konto alt perioodil aprill 2025 kuni juuli 2025 esitatud. Andmed sisalduvad

vastustaja 12.12.2025 vastusele lisatud tabelites (dtl 112-113). Maksukorralduse seaduse § 29 p

15¹ kohaselt võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Eesti Töötukassale

tööturumeetmete seaduses, töötuskindlustuse seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks, sealhulgas töötutoetuse, kindlustushüvitiste ja töövõimetoetuse

määramiseks ja maksmiseks, tööturumeetmete pakkumiseks ning põhjendatuse üle kontrolli

tegemiseks. Kohtul puudub alus kahelda saadud andmete ehtsuses. Asjaolu, et kaebaja ei saanud

ise MTA poole pöördudes infot, et tema andmeid oleks 01.08.2025 Eesti Töötukassale edastatud

ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv, sest kohus kontrollib Eesti Töötukassa tegevust, mitte

MTA tegevust kaebaja päringule vastamisel.

50. Vaidlustatud Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasus sõltub sellest, kas Eesti Töötukassa on

õigesti tuvastanud, et kaebaja töötas töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks

sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel ning töötamist ei saanud pidada ajutiseks TöMS § 11

tähenduses.

51. Eesti Töötukassa on kaebaja töötuna arvelevõtmise 31.03.2025 otsuse nr TA25-0047714

punktis 2.3 märkinud, et töötu on kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest,

mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise (kaebuse lisa 4, dtl 14).

52. Kohtu hinnangul on õige vastustaja seisukoht, et deklaratsioonide koostamine ja esitamine on

sisuliselt töötamine, sest see väljub äriühingu juhatuse liikme tavapärasest tegevusest.

Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib

osaühingut. Eesti Töötukassa lähtub oma töös muuhulgas juhatuse liikme meelespeast, mis on

avalikult kättesaadav ja mille vastustaja saatis ka kaebajale. Eesti Töötukassa esitas juhatuse

liikme meelespea kohtule 12.12.2025 vastuse lisana 3. Meelespeas on selgitatud, et kindlasti ei

kuulu juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete hulka ettevõtte majandustegevusega seotud

teenuse osutamine ja töö teostamine. Sealjuures on eraldi välja toodud, et deklaratsioonide

koostamine ja maksuametile esitamine, arvete koostamine ja edastamine, pakkumise koostamine

jne on samuti töö tegemine. Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja saatis talle korduvalt

juhatuse liikme meelespea, kuid ei andnud täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et kaebaja pidi juba

juhatuse liikme meelespea põhjal aru saama, et deklaratsioonide koostamine ja MTA-le esitamine

on töötamine. Vastustaja on seda 04.08.2025 e-kirjas ka üle selgitanud (dtl 16), märkides:

„Juhatuse liikmena tegutsemise osas on selgunud järelkontrollis, et olete esitanud mitmele

erinevale ettevõttele töötuna arveloleku ajal käibemaksu deklaratsioone. Eesti Töötukassat ei ole

te sellest teavitanud ega registreerinud tegevust ka töötamise registris. Selline tegevus on

võrdsustatud töötamisena.“ Eelnev selgitus saadeti kaebajale enam kui kuu aega enne vaidlustatud

08.09.2025 otsuse tegemist.

53. Kokkuvõtlikult nähtub KMD-de esitamise andmeid kajastavast tabelist, et e-maksuametis on

kaebaja isikliku konto alt ajavahemikul 06.04.2025-18.07.2025 esitatud KMD-sid X , X X, XX ja

X eest. Sellel ajavahemikul oli kaebaja nii X kui X X juhatuse liige. Kaebaja ei olnud XX ega X

juhatuse liige, kuid tal oli mõlema osas kehtiv XX (volitus). Kaebaja volitusi kajastavast tabelist

nähtub, et kaebajal oli XX ka XX au osas, kuid KMD-de esitamise tabeli kohaselt ei ole kaebaja

XX au eest KMD-sid esitanud. Vastustaja ka ei väida, et kaebaja oleks XX au eest KMD-sid

esitanud. Vastustaja on viidanud üksnes sellele, et kaebaja oli 01.08.2025 seisuga volitatud

kasutama XX au MTA e-teenuste keskkonda. Selle asjaolu väljatoomine iseenesest ei tähenda, et

Eesti Töötukassa oleks teinud õigusvastased otsused, sest on teada muud asjaolud, mis kaebaja

töötamisele viitavad.

54. Kaebaja esitas juhatuse liikmena X ja X X eest KMD-sid 2025. aasta aprillis, mais, juunis ja

juulis. Kaebaja esitas 2025. aasta aprillis, mais, juunis ja juulis KMD-sid ka kahe teise äriühingu

eest, mille juhatuse liige ta ei olnud, kuid mille osas tal oli raamatupidaja volitus ehk KMD

8(11)

esitamise võimalus olemas, mis tähendab, et ilmselt oli tegemist raamatupidaja tööülesannete

täitmisega. Mittetöötava isiku puhul ei oleks võimalik selgitada, miks ta esitab

maksudeklaratsioone erinevate äriühingute eest mitme kuu jooksul. Kohus leiab, et KMD-de

esitamine mitme järjestikuse kuu jooksul välistab võimaluse, et kaebaja töötas TöMS § 11

tähenduses ajutiselt ehk mitte rohkem kui kaheksa päeva korraga. Ajutise töötamise vormis

KMD-de esitamine peaks olema kuni kaheksa päeva vältavate üksikute perioodidena vormistatud,

sealjuures sellest Eesti Töötukassat eelnevalt teavitades, kuid seda ei ole kaebaja teinud. Seega

nõustub kohus vastustajaga, et ajutine töötamine oli kaebaja puhul välistatud.

55. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et KMD-de esitamine tema kasutajaõigusi kasutades tõendaks

seda, et tema töötas. Kaebaja selgitas vastustajale juba haldusmenetluses, et temaga seotud

ettevõtete raamatupidamist teeb raamatupidaja sisseostetud teenusena ja deklaratsioonide

esitamine on samuti raamatupidaja ülesanne. Kaebaja väitis vastustajale, et teenust pakkuv

raamatupidaja ei soovinud kohe endale e-maksuameti kasutajaõigusi ning kaebaja pikaajaliste

terviseprobleemide tõttu jäi toimima lahendus, et raamatupidaja esitab deklaratsioonid, olles e-

maksuametis sisse logitud kaebaja kasutajaõigustega. Seega väidab kaebaja, et deklaratsioone

esitas tema konto alt teine isik, kellele kaebaja oli usaldanud oma kasutajaõigused.

56. Kohus möönab, et vastustaja ei ole oma 08.09.2025 otsuses kaebaja vastuväidet sisuliselt

analüüsinud. Vastustaja on 08.09.2025 otsuse põhjendustes välja toonud kaebaja selgituse selle

kohta, et tegelik käibedeklaratsioonide esitaja oli teine isik (raamatupidaja), kuid on jätnud

sisuliselt põhjendamata, miks kaebaja selgitust arvesse ei võeta. Vastustaja on alles

kohtumenetluses selgitanud, miks nad ei nõustu kaebaja versiooniga sellest, kuidas

käibedeklaratsioonide esitamine toimus. Siiski ei ole tegemist sellise põhjendamispuudusega, mis

tingiks Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsuse tühistamise. Haldusakti põhjendamine on vorminõue

(HMS § 56 lg 1). HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele,

kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui vastustaja oleks

põhjendanud, miks nad ei nõustu sellega, et kaebaja asemel esitas KMD-d (s.o tegi tööd) teine

isik, oleks menetluse lõplik tulemus siiski samaks jäänud. Vastustaja on kohtumenetluses

avaldanud, et nad ei pea kaebaja väiteid eluliselt usutavaks ja võib eeldada, et see seisukoht oli

vastustajal juba enne 08.09.2025 otsuse tegemist.

57. Kohus leiab sarnaselt vastustajale, et kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et

tegelik KMD-de esitaja oli teine isik. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses

väitnud, et temaga seotud ettevõtted ostsid raamatupidamisteenust sisse ja deklaratsioonide

esitamine oli raamatupidaja ülesanne, kuid ta ei ole oma väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit,

näiteks lepingut väidetava raamatupidamisteenuse osutajaga. Kaebaja pole ka tegelikku KMD-de

esitajat nimetanud. Kohus märgib siiski, et isegi juhul, kui äriühinguvälise raamatupidamisteenuse

kasutamist kinnitav leping või muu kirjalik kokkulepe oleks olemas, ei kõrvalda see asjaolu, et

KMD-d esitati kaebaja kasutajaõigusi kasutades. KMD-de esitajana on fikseeritud kaebaja,

mistõttu saab eeldada, et nende esitajaks oli kaebaja isiklikult. Tagantjärgi pole enam objektiivselt

võimalik tõendada, et KMD-de tegelik esitaja oli keegi teine. Jättes kõrvale küsimuse kaebaja

tervislikust seisundist KMD-de esitamise perioodil ja sellest, kas enda digitaalse isikutunnistuse

PIN-koodide jagamine teise isikuga on mõistlik, ei saanud eeldada, et vastustaja eirab kaebajaga

seostatavat töötamiseks kvalifitseeruvat tegevust üksnes seetõttu, et kaebaja väidab, et see polnud

tegelikult tema tegevus. Seega leiab kohus, et vastustaja ei tegutsenud õigusvastaselt, kui omistas

KMD-de esitamise kaebajale. Töötuna arvelevõtmisega kaasnevad tööturumeetmed ja hüvitised

on piiratud avalik ressurss, mida on põhjendatud kulutada ainult juhtudel, kui on ilma kahtlusteta

kindel, et isiku puhul ei esine töötuna arvelolemist välistavaid asjaolusid. Kaebaja puhul viitavad

teadaolevad asjaolud sellele, et ta tegi töötuna arveloleku ajal tööd.

58. Kaebaja heidab vastustajale ette selgitamata jätmist, millise võimaliku lõpplahendusega

haldusmenetlus tema suhtes käib. Kohus märgib, et Eesti Töötukassa andis kaebajale 04.08.2025

9(11)

e-kirjas teada, et käibedeklaratsioonide esitamine töötuna arveloleku ajal on võrdsustatud

töötamisega ja määras kaebajale tähtaja selgituste esitamiseks. Lisaks saatis Eesti Töötukassa

kaebajale 02.09.2025 ehk enne vaidlustatud 08.09.2025 otsuse tegemist tutvumiseks töötuna

arveloleku lõpetamise otsuse projekti ja määras vastuväidete esitamise tähtajaks 05.09.2025.

Seega ei olnud lõpliku otsuse tegemine kaebaja jaoks üllatuslik ja talle anti võimalus vastuväidete

esitamiseks.

59. Kaebaja toob kaebuses välja, et 28.08.2025 toimunud nõustamisel ei vaadatud tema

tegevuskava läbi, kuigi selle läbivaatamise kohustus tuleneb TöMS-st, mis oli tema suhtes

ebaõiglane tööturumeetmest ilma jäämine olukorras, kus töötuna arveloleku lõpetamise otsust

(08.09.2025) ei olnud veel tehtud. Kohus märgib, et konkreetsel nõustamisel tegemata jäänud

toiming ei ole Eesti Töötukassa 08.09.2025 ja 02.10.2025 otsuste õiguspärasuse kontrollimisel

asjassepuutuv. Tegemist on Eesti Töötukassa osutatud teenuse kvaliteediküsimusega, millel ei ole

otsest seost 08.09.2025 ja 02.10.2025 otsuste tegemisega lõppenud haldusmenetlustega. Seega ei

saa Eesti Töötukassa vaidlustatud otsuseid lugeda õigusvastaseks tööturumeetmete osutamise

käigus tehtud või tegemata jäetud toimingute tõttu. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõpetati

tagantjärele selliselt, et töötuna arveloleku lõpetamise päev oli 05.04.2025, kaotas kaebaja alates

nimetatud kuupäevast ka õigusliku aluse tööturumeetmete saamiseks.

60. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 08.09.2025 otsus nr TA25-0136162 on

õiguspärane ega kuulu tühistamisele.

61. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 12 lg 2 kohaselt ei maksta töötuskindlustushüvitist,

kui kindlustatu töötuna arvelolek lõpeb enne kaheksa päeva möödumist töötuskindlustushüvitise

taotlemise avalduse töötukassale esitamisest, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitise

saamise õigus tekkis TKindlS § 82 lg 1 alusel. Kaebaja taotles töötuskindlustushüvitist 31.03.2025.

Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati 08.09.2025 otsusega nr TA25-0136162 tagantjärele

05.04.2025. Seega lõppes töötuna arvelolek enne kaheksa päeva möödumist

töötuskindlustushüvitise avalduse esitamisest ja töötuskindlustushüvitise maksmiseks puudus alus.

HMS § 67 lg 2 alusel ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti

kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara

käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima

jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 3

kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui isik ei ole täitnud

haldusaktiga seotud lisakohustust. Vastustaja on 02.10.2025 otsuses kohaldanud HMS § 67 lg 4 p-

s 3 sätestatud põhimõtet. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ega korda neid kohtuotsuses.

Seega loeb kohus Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009 õiguspäraseks ega tühista

seda.

62. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda

kanda.

63. Kaebaja tasus enne kaebuste liitmist 20 eurot riigilõivu mõlemalt kaebuselt ehk kokku 40

eurot. Lisaks on 20 eurot tasutud menetluse kestel esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohus

täpsustab, et 29.10.2025 esitatud kaebuse osas (Eesti Töötukassa 02.10.2025 otsuse nr 125060009

tühistamiseks) on kaebaja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 2 alusel riigilõivu tasumisest

vabastatud, sest töötuskindlustushüvitise määramise kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel on

tegemist toetussummade ebaõige maksmise ja maksmata jätmise asjaga. RLS § 15 lg 1 p 3

kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu

tasumisest. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal

algatusel (HKMS § 104 lg 8 ls 4). Seega tagastab kohus omal algatusel kaebajale 29.10.2025

esitatud kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot.

10(11)

64. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ja kõigi

eraõiguslike juriidiliste isikute nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

11(11)