2-24-147711/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-147711

Tsiviilasi Lennuabi OÜ hagi Air Baltic Corporation AS-i vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2965,59 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010, asukoht

esindajad Hobujaama 4, Tallinn 10151), lepinguline esindaja Nele Mals

Kostja Air Baltic Corporation AS (välismaa

registrikood 40003245752, asukoht Tehnikas 3, Lidosta

„Rīga”, Mārupes novads LV-1053, Läti Vabariik),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Timo Kullerkupp

ja vandeadvokaat Kai Villemson

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks hüvitis 2400

eurot.

3. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks

sissenõudmiskulu 240 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 57,99 eurot.

4. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks viivis

põhivõlgnevuselt 2400 eurolt alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni

06.03.2026 summas 241,69 eurot.

5. Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt välja Lennuabi OÜ kasuks viivis

põhinõudelt 2400 eurolt alates 07.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta menetluskulud täies ulatuses Air Baltic Corporation AS-i kanda.

7. Kohus määrab Lennuabi OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib

esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.

Menetluse käik

1. Lennuabi OÜ (avaldaja, hageja) esitas 31.12.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Air Baltic Corporation AS-ilt (võlgnik, kostja) põhivõlgnevuse

2400 euro, sissenõudmiskulu 240 euro ja viivise saamiseks. Kohus tegi 02.01.2025

võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 06.02.2025 nõudele vastuväite.

2. Pärnu Maakohtu 26.02.2025 määrusega lõppes avaldaja maksekäsu kiirmenetluse

võlgniku vastu. Pärnu Maakohus andis asja üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju

Maakohus kohustas 27.02.2025 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Hagiavaldus

3. Hageja esitas 19.03.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Air Baltic Corporation AS-i

vastu põhivõlgnevuse 2400 euro, sissenõudmiskulu 240 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 57,99 euro, põhivõlgnevuselt viivise alates 20.03.2024 kuni kohtuotsuse

tegemiseni ning põhivõlgnevuselt viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

nõude täitmiseni, nõudes.

4. Hagiavalduse kohaselt reisisid K. K. broneeringu XXX, K. H. broneeringu XXX, I. M., V.

A., A. A. ja A. M. broneeringu XXX alusel 21.06.2024 Air Baltic Corporation AS-i

opereeritaval lennul XXX, suunaga Barcelona-Riia-Tallinn. Lend XXX suunaga

Barcelona-Riia pidi saabuma 21.06.2024 kell 19.00, kuid saabus www.flightera.net

andmetel hilinemisega 21.06.2024 kell 20.32. Lend hilines 1 tund ja 32 minutit, mistõttu

jäid reisijad maha 21.06.2024 kell 20.05 väljuvast Riia-Tallinn lennust. Reisijad jõudsid

sihtkohta üle 11 tunni hiljem, s.o 22.06.2024 kell 08.11, kuigi pidid sihtkohta jõudma

21.06.2025 kell 20.55.

5. Lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km. Eelnimetatud lennu puhul hilinesid

reisijad sihtpunkti üle 11 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus

nõuda artikkel 7 lõige 1 punkti b alusel hüvitist 400 eurot. Kõik 6 eelnimetud reisijat

loovutasid oma hüvitise nõuded Lennuabi OÜ-le, mistõttu on hageja hüvitise nõue 2400

eurot (6 x 400).

6. Hageja leiab 12.05.2025 seisukohas, et reisijatel oli võimalik jõuda Tallinna kiiremini kui

kostja pakutud lend 22.06.2024, mis jõudis Tallinna kell 08.11. Kostja väidab, et

RiiaHelsingi-Tallinn liinil polnud võimalik lennata, kuna esimene lend Tallinna tuli

Helsingist 22.06.2024 kell 12.20 ja see olnuks hiljem kui kostja pakutav lend Riia-Tallinn

22.06.2024 hommikul. Määruse kohaselt oli kostjal kohustus võtta kasutusele vajalikud

meetmed mitte üksnes erakorralistest asjaoludest põhjustatud lennu tühistamise

vältimiseks selle sätte tähenduses (art 5 lg 3), vaid „kõik vajalikud meetmed“ lennu

tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks. „Kõik vajalikud meetmed“ ei hõlma

üksnes meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, vaid ka meetmeid reisijatele lennu

tühistamisest tulenevate tagajärgede leevendamiseks.

7. Kostjale oli varakult teada, et lend XXX suunaga Barcelona-Riia ei jõua õigeaegselt Riiga

ning reisijad ei jõua sihtkohta õigeaegselt. Seega oleks kostja saanud asuda otsima

asenduslende. Vastavalt Flightera.net andmetel oli reisijal võimalik lennata Riiast-Helsingi

Tallinn jõudes Tallinnasse 22.06.2024 kell 00.40. Ka kostja pidas oma vastuses Riia

Helsingi lendu võimalikuks, mis jõudis Helsingisse 21.06.2024 kell 23.36. Helsingist

väljus 22.06.2024 kell 00.20 lend Tallinnasse, mis jõudis sihtpunkti 22.06.2024 kell 00.40.

Riiast oli võimalik jõuda Helsingisse ka teise lennuga 22.06.2024 kell 01.00, mis jõudis

Helsingisse 22.06.2024 kell 01.49. Samuti oli võimalik Helsingist lennata Tallinnasse

22.06.2024 kell 06.05 ja jõuda Tallinnasse 22.06.2024 kell 06.24. Mõlemal juhul oleksid

reisijad jõudnud Tallinnasse varem kui kostja poolt pakutud 22.06.2024 kell 08.11. Hageja

peab võimalikuks, et võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga

oli veel mitmeid. Seega on käesolevas asjas täitmata tingimus, et ei olnud ühtegi teist

võimalust muuta teekonda kas otse- või vahemaandumisega lennuga, mida teostas kostja

ise või mõni teine lennuettevõtja ja mis saabunuks sihtkohta varem kui kostja järgmine

lend (22.06.2024 kell 08.11). Olemas oli alternatiivseid lennuvõimalusi Riia-Helsingi-

Tallinn, mis võimaldanuksid reisijatel jõuda varem sihtkohta, s.o 22.06.2024 kell 00.40

või kell 06.24. Eeltoodust tulenevalt on reisijatel õigus hüvitisele.

8. Lisaks leiab hageja, et õige ei ole, et vanemad ei saa kehtivalt laste nõudeid loovutada ja

vajavad selleks kohtu luba. Kohtupraktikas on korduvalt käsitletud alaealise laste nõude

loovutamise teemat ning leitud, et lapsevanem saab alaealise lapse nõuet loovutada ja

piisab sellest kui nõude allkirjastab üks vanem, sest teise vanema nõusolekut eeldatakse.

Kostja teab juba mitmetest eelnevatest menetlustest, et kohus on korduvalt asunud

seisukohale, et alaealiste lennuhüvitise nõuete loovutamisel ei pea lapsevanemal olema

kohtu luba.

Kostja vastuväited

9. Kostja esitas 02.05.2025 vastuse hagile. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja vaidleb vastu seoses reisija A. A. esitatud lennuhüvitise maksmise nõudele,

viivisenõudele ning seadusjärgsele sissenõudmiskulude nõudele, kuivõrd alaealise reisijate

nimel nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks puudus kohtu nõusolek. Nõue, millega

eestkostja peab teatud tehingute tegemiseks hankima kohtu nõusoleku, on kehtestatud

lapse huvide kaitseks, vältimaks liiga kergekäeliselt lapse varasse puutuvate otsuste

tegemist vanemate poolt. Selleks tuleb kohtul kontrollida konkreetse tehingu, mille

tegemiseks nõusolekut taotletakse, asjaolusid ja tagajärgi. Lisaks kontrollib kohus sellisel

juhul vanema esindusõiguse olemasolu ning ühise esindusõiguse puhul teise vanema

nõusolekut lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud

mitmepoolne tehing on tühine.

11. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas

alaealine reisija talle lennuhüvitise nõude ning sellega kaasnevad nõuded, sh viivisenõude,

kostja vastu. Võlausaldajaks sai nõude loovutamise tulemusel alaealise lapse asemel

hageja. Tegemist on tehinguga, millega lõppeb alaealise reisija nõudeõigus kostja vastu.

Kostja leiab, et sellisel juhul on alaealise lapse nimel lapse vanematel vaja tehingu

tegemiseks hankida kohtu eelnev nõusolek. Hageja ei ole kohtu nõusoleku olemasolu

tõendanud. Arvestades, et kohtu nõusolekut lapsele kuuluva nõude loovutamiseks ei ole, ei

ole kontrollitud, kas nõude loovutamine on alaealise huvides, kas nõude loovutamise

lepingu allkirjastanud isikud omavad esindusõigust ning kas teine hooldusõiguslik vanem

on nimetatud tehingu tingimustega nõus. Seega, arvestades, et alaealise nimel sõlmitud

nõude loovutamise puhul on tegemist nõude lõppemisega PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt,

puudus lapse vanematel kohtu nõusolek sellise tehingu tegemiseks. Nõude loovutamise

tehing on tühine. Kuivõrd nõue ei ole kehtivalt loovutatud, ei ole hagejal õigus nõuda selle

reisija osas lennuhüvitist ega sellega seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega

viivise hüvitamist.

12. Juhul, kui kohus leiab, et nõuded ei ole PKS § 188 lg 1 p 11 kohaselt lõppenud, leiab

kostja, et tegemist on olukorraga, kus nõuded on vähenenud, millisel juhul on vaja lapse

vanemal tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut. Hageja kasutustingimuste

kohaselt saab hageja nõude sissenõudmise eest tasu 50 % ulatuses kostja poolt välja

makstud summast. Lisaks antakse lepinguga hagejale õigus pidada nõude osas

läbirääkimisi ja leppida tulemi suuruses kokku vastavalt oma paremale äranägemisele. See

tähendab, et võimalik saadav lennuhüvitise summa, millele alaealisel reisijal võib olla

nõudeõigus, võib väheneda teoreetiliselt nullini, olenevalt üksnes hageja äranägemisest.

Kohus ei ole andnud eelnevat hinnangut, kas kokkulepitud tingimustel nõude loovutamine

ja loovutamise tulemusena saadav tulem, mis on igal juhul väiksem kui alaealisest lapsest

reisijale tulenev nõue, on alaealise laps huvides. Seega leiab kostja, et alaealise nimel

sõlmitud nõude loovutamise tehing on tühine ning nõuded ei ole kehtivalt loovutatud.

Hagejal ei ole õigust nõuda alaealise loovutatud nõude osas hüvitist, samuti sellega

seonduvalt seadusjärgsete sissenõudmiskulude ega viivise hüvitamist.

13. Lisaks märkis kostja, et 21.06.2024 lend XXX hilines erakorralise asjaolu tõttu. Lendu

XXX suunal Barcelona-Riia pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga XXX. Lennule

XXX eelnevalt pidi see aga teostama lennu XXX suunal Riia-Barcelona. Lend XXX pidi

Riiast väljuma kell 11.00 ning saabuma kell 13.40. Tegelikkuses väljus see aga kell 11.32

ning saabus kell 14.11. Seda lennule XXX lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud

piirangute tõttu. Seega oli lennu XXX hilinemine osaliselt tingitud seda teenindama

pidanud lennuki hilinemisest selle varasemal lennul, kuid mitte ainult.

Lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestati lennupiirang ka lennule XXX, millest tingituna

hilines see veelgi. Tõenditest nähtub, et hilinemiskoodideks on märgitud RA ja AT. Tegu

on International Air Transport Associationi ehk IATA rahvusvaheliste hilinemiskoodidega,

mis viitavad mingile konkreetsele hilinemise põhjusele. Hilinemiskood RA tähendab

õhusõiduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult või eelmisest sektorist. Hilinemiskood

AT tähendab standardseid nõudlus/võimsusprobleeme, mis viitavad konkreetse

lennujaama ja lennujuhtimisega seotud probleemidele. Hilinemiskood AT viitab

lennuliiklusvoo juhtimiseks kehtestatud lennupiirangutele. Kokkuvõtlikult hilines lend

XXX õhusõiduki hilinenud saabumisest tingituna 31 minutit ja kehtestatud

lennupiirangute tõttu 57 minutit.

14. Oluline on, et lennu XXX ja sellele eelnenud lennu XXX (suund Riia-Barcelona) tõendites

on märgitud hilinemiskood AX, mis tähendab vähenenud võimsust tingituna streigist või

personalipuudusest, seadmete rikkest, sõjaväeõppusest või erakorralisest nõudlusest, mis

omakorda on tingitud võimsuse vähenemisest naaberpiirkonnas. Seega kujutab ka see

hilinemiskood endast lennu hilinemist lennujuhtimise voogude juhtimiseks kehtestatud

lennupiirangutest tingituna. Kokkuvõtlikult hilines lend XXX seetõttu 22 minutit.

Tõenditest nähtub lennule XXX kehtinud piirang LIMU7M21, LIP5721M ja LOW3621D.

Neist asjakohane on piirang LOW3621D. Piirang kehtis WEST HIGH ja TOP õhuruumi

sektoritele ning piirangu põhjuseks oli lennujuhtimine. Lennu XXX puhul oli asjakohane

piirang E5R21A, mis kehtis sektoritele HT/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning põhjuseks

oli jällegi lennujuhtimine. Seega hilines lend XXX lennujuhtimiskeskuse kehtestatud

piirangute tõttu. Kuivõrd juhtimiskeskuse kehtestatud piirangud ei ole lennuettevõtte

tegeliku kontrolli all, siis kujutavad need endast erakorralist asjaolu.

Kokkuvõttes hilines lend XXX erakorraliste asjaolude tõttu, milleks olid nii lennule XXX

kui ka seda teenindanud lennuki varasemale lennule XXX kehtestatud lennupiirangud.

Seejuures on väljaspoole mõistlikku vaidlust, et kõnealused lennujuhtimiskeskuse poolt

kehtestatud piirangud ja lennu XXX hilinemine on omavahel põhjuslikus seoses. Samuti

on ilmselge, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud piirangud kujutavad endast asjaolu,

mida kostja ei saanud mõjutada, veel vähem ära hoida.

15. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lennu XXX hilinemist.

Siinkohal esitab kostja täiendavalt ka määruse artikli 5 võrdluse muudes keeltes, millest

nähtub, et määruse muudes versioonides on lennuettevõtja kohustatud samuti tõendama, et

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis,

kui oleks võetud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, mitte kõik vajalikud meetmed nagu

see on sätestatud määruse eestikeelses versioonis. Määruse eestikeelne versioon seab

lennuettevõtjatele suurema tõendamiskoormise, kui seda on määruse ingliskeelse

versioon. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liidu õiguse sätte ühes

keeleversioonis kasutatud sõnastus olla selle sätte tõlgendamise ainus alus ja sellele

keeleversioonile ei saa tõlgendamisel anda muude keeleversioonide ees eelist. Liidu

õigusnorme tuleb tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades liidu kõigis keeltes

kehtivaid versioone. Euroopa Kohtu praktika kohaselt vabaneb erakorra asjaolu

ilmnemisel lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest siis, kui ta suudab tõendada, et

ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades

võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu

tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma

ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi.

Arvestades, et lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud lennupiirangud on kostjale

järgmiseks kohustuslikud, siis ei olnud kostjal võimalik võtta mistahes meetmeid, et

vältida lennu XXX hilinemist.

16. Muuhulgas tegi kostja kõik endast oleneva, et leevendada lennu hilinemisega kaasnenud

tagajärgi. Nagu kostja ennist välja tõi, saabus lend XXX Riiga kohaliku aja järgi kell

20.35. 21.06.2024 väljus lennu XXX saabumise järgselt suunal Riia-Tallinn aga ainult üks

lend, milleks oli kostja lend XXX. Lennul XXX ei olnud aga ühtegi vaba kohta. Kostjal ei

olnud võimalik pakkuda reisijatele asenduslennuks enda lendu XXX suunal RiiaTallinn.

22.06.2024 väljus suunal Riia-Tallinn esimesena lend XXX, mille kostja reisijatele

asenduslennuks pakkus. Seega transportis kostja reisijad lõppsihtkohta esimese võimaliku

ning kõige kiirema lennuga. Ühtlasi ei oleks reisijad lõppsihtkohta saanud kiiremini ühegi

ümberistumisega lennuga, mis Riiast väljusid. Seega ei ole kostja kohustatud maksma

hüvitist, kuivõrd lend XXX hilines erakorraliste asjaolude tõttu ning kostja võttis

asjaolusid arvestades kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et hilinemist vältida.

17. Kostja leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et oleks kostjalt lennuhüvitist kohtuväliselt nõudnud. Samas ei ole VÕS § 1131

lg 1 sätestatud summa käsitletav hinnakirjana, mis tähendab, et hageja peab tõendama

sissenõudmiskulude tekkimist ja nende suurust. Hageja ei ole esitanud oma hinnakirja või

muud tõendit kulude suuruse kohta. Seetõttu tuleb sissenõudmiskulu nõue jätta

rahuldamata.

18. Kostja selgitab 30.05.2025 seisukohas, et kostja ei saa aegsasti asuda otsima reisijatele

asenduslende, kui ei ole teada, mis kell täpselt lend Riiga jõuab, sh ei ole teada, kas

reisijad jäävad maha oma jätkulennust või mitte. Lisaks on Euroopa Kohus leidnud, et

määruse artikli 5 lõike 3 kohaselt võib seada lennuettevõtjale kohustuse korraldada oma

tegevust aegsasti selliselt, et kavandatud lennud toimuksid pärast erakorraliste asjaolude

lõppemist,

st teatava ajavahemiku jooksul pärast kavandatud väljumisaega. Eelkõige peaks

lennuettevõtja nägema ette teatava ajavaru, mis lubaks tal võimaluse korral teostada kogu

lennu, kui erakorralised asjaolud on lõppenud. Sellist ajavaru hinnatakse juhtumipõhiselt.

Artikli 5 lõiget 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse planeerida mõistliku

meetmena üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mida kohaldatakse ühtmoodi kõigi

lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus ilmnevad erakorralised asjaolud.

19. Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et saadaval olid lennud, millega reisijad oleksid

jõudnud lõppsihtkohta varem kui kostja pakutud asenduslend. Lennuettevõtjad saavad

reisijaid ümber broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad

lennuettevõtjate vahel koodijagamise- või interline kokkulepped (inglise keeles viidatud

kui Codeshare või Interline partners). Ümberbroneerimine väljapoole neid kokkuleppeid

oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste lennuettevõtjate

broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus

pileti ja kulude katmiseks. Hageja viidatud mõlemad alternatiivid eeldavad, et kostjal oli

võimalik reisijatele piletid ümber broneerida Finaair-i lendudele. Tegelikkuses kostjal

selline võimalus puudus- kostja ja Finnair-i vahel puudub koodijagamise- või interline

kokkulepe, mida kinnitab väljavõte kostja veebilehelt. Lisaks on oluline, et hageja viited

võimalikele alternatiividele ei võta arvesse seda, kas kõnealusele lennule vabasid kohti

üldse oli. Lennuettevõtja sai broneeringud teha aga üksnes nendele lendudele, millele oli

vabu kohti.

20. Lisaks märgib kostja, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M. palusid kostjalt hilisemat

asenduslendu ning lendasid lõppsihtkohta 22.06.2024 lennuga XXX suunal Riia-Tallinn,

mis väljus kohaliku aja järgi kell 16.42 ning saabus kohaliku aja järgi kell 17.24. On

üheselt selge, et kui reisija taotleb vabatahtlikult muudatusi lennuplaanis, sh hilisemat

asenduslendu, siis ei ole ta enam õigustatud standardsele rahalisele hüvitisele määruse

261/2004 artikkel 7 alusel, kuna puudub sunniviisiline viivitus või keeldumine pardale

võtmisest. Sellisel juhul loetakse, et reisija on alternatiiviga nõustudes loobunud

hüvitistest, kui puuduvad tõendid, et valikut tehti sundolukorras või eksitavalt.

Kohtuotsuse põhjendused

21. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid,

leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

23. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled järgmiste asjaolud üle:

−

reisijatel K. K.l, K. H.il, I. M.l, V. A.il, A. A.il ja A. M.l olid kinnitatud broneeringud

kostja 21.06.2024 lennule XXX suunal Barcelona-Riia, mis pidi Barcelonast

väljuma kohaliku aja järgi kell 14.25 ning saabuma Riiga kohaliku aja järgi kell

19.00;

−

lend XXX hilines, väljudes Barcelonast kohaliku aja järgi kell 16.20 ning saabudes

Riiga kohaliku aja järgi kell 20.35;

−

lennu XXX hilinemise tõttu jäid reisijad maha jätkulennust XXX suunal RiiaTallinn,

mis pidi lõppsihtkohta Tallinna kohaliku aja järgi jõudma kell 20.55;

− reisijatele pakuti asenduslennuks kostja 22.06.2024 lendu XXX suunal Riia-Tallinn,

mis väljus kohaliku aja järgi kell 07.39 ning saabus Tallinna kohaliku aja järgi kell

08.11;

− reisijad jõudsid lõppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit hiljem;

Kostja ei ole tasunud hagejale või reisijatele hagis nõutud hüvitist.

Kohus saab eeltoodud asjaolud lugeda tõendatuks TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle:

−

Kas alaealise reisija hüvitise nõuet lennuettevõtja vastu saab loovutada ilma kohtu

sellekohase nõusolekuta;

−

Kas lennu XXX hilinemise tingis erakorraline asjaolu;

−

Kas kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida reisijate hilinemist

lõppsihtkohta;

−

Kas kostja on kohustatud tasuma hagis nõutud hüvitise, viivise ja

sissenõudmiskulud.

Esmalt võtab kohus seisukoha hagejale alaealise nõude loovutamise osas, seejärel

lennureisil XXX erakorraliste asjaolude esinemise ja reisijatele hüvitise tasumise osas

ning viimasena viivise ja sissenõudmiskulude osas.

Alaealise nõude loovutamine

24. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg 1 alusel kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja)

teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või

ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi peab vedaja vedama

nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul,

kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel

tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 824 lg 3 kohaselt kohaldatakse reisijate

vedamisele õhus või merel käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda

valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud

teisiti.

25. Lennureisid on Eestile siduvalt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega

(EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise

korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (edaspidi määrus).

26. Määruse artikkel 3 lg 1 a kohaselt kohaldatakse määrust reisijate suhtes, kes lendavad

välja asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumi lennujaamast.

Pooltel ei ole vaidlust selles, et Hispaania Kuningriik kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide

hulka ning Euroopa Liidu aluslepingute kohaldamisalasse. Pooltel ei ole vaidlust, et

Barcelona lennujaam asub Hispaania territooriumil. Seega kohaldatakse määruse art 3 lg 1

a kohaselt määrust reisijate suhtes, kes lendasid välja eeltoodud Barcelona lennujaamast.

27. Kohus võtab tsiviilasja lahendamisel aluseks nimetatud määruse.

28. Hageja nõuab nimetatud määruse artikkel 7 lg 1 p b alusel hüvitist 400 eurot reisija kohta.

6 reisijat on loovutanud enda hüvitise nõuded hagejale (dtl 48; dtl 51-59) ja nendest üks on

alaealine A. A. (dtl 51). Alaealist on nõude loovutamisel esindanud tema seaduslik

esindaja I. M. (dtl 49). Kostja leiab hagivastuses, et hageja nõuet ei ole võimalik loovutada

ilma kohtu nõusolekuta.

29. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik

esindaja. PKS § 120 lg-st 7 tuleneb, et teise vanema nõusolekut eeldatakse, kui vanem

esindab last iseseisvalt. PKS § 131 lg 1 järgi peab lapse nimel tehingute tegemiseks

vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-ide 1-3, 5 ja

7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse

varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt

rakendavad oma asjades.

30. Kohus leiab, et alaealise lennuhüvitisnõude loovutamine hagejale ei ole selline tehing, mis

võiks alaealise huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 1 p 11

mõttes. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.12.2025 otsuses

tsiviilasjas nr 2-23-7095 (p 11), milles on leidnud, et alaealise reisija seadusliku esindaja

poolt alaealisele reisijale määruse alusel tekkinud hüvitisenõude loovutamine nõuete

sissenõudmise teenust osutavale äriühingule, mis saab nõude maksma panemisel sõltuvalt

selle edukusest protsentuaalset tasu, ei ole tehing, mille tegemiseks oleks vajalik kohtu

eelnev nõusolek PKS § 188 lg 1 p 11 tähenduses.

31. Kohus leiab, et juhul, kui lapse vanemal oleks vaja nõusolekut lapse hüvitisnõude

loovutamiseks, võidaks sellest üksnes lennuettevõte, kelle huvi on vältida reisijatele

lennuhüvitise maksmist. Kohtu hinnangul aitab lennuhüvitise nõude loovutamine pigem

tagada nõude kiire ja efektiivse rahuldamise ning riskivabalt lennuhüvitise lapsele

väljamõistmise. Perekonnaõiguse üldiste põhimõtete ning PKS §-ide 131 ja 188 mõtte

vastane oleks tõlgendus, mille järgi peaks vanem saama kohtu nõusoleku selleks, et

loovutada lapse nõue olukorras, kus nõude loovutamise eesmärk on lapse huvide tõhusam

tagamine ja nõude efektiivsem realiseerimine. Juhul, kui vanem oleks kohustatud iga

väiksema asja korral, nagu lapse lennuhüvitise nõude loovutamine, saama kohtu

nõusoleku, oleks selle protsessi tülikuse ja ajakulu tõttu kohtult nõusolekute küsimine

ebatõenäoline ning reaalne oleks olukord, kus pigem jäetakse lennuhüvitis sisse nõudmata.

Selline olukord ei oleks lapse huvides.

32. Eeltooduga leiab kohus, et puudus vajadus küsida kohtult eelnevalt nõusolekut alaealise A.

A.i hüvitisnõude loovutamiseks hagejale. Tegemist ei ole tehinguga, mis võiks alaealise

huve kahjustada ning mis vajaks kohtu eelnevat kontrolli PKS § 188 lg 1 p 11 mõttes.

Nõude loovutamise lepinguga ei vähendata sissenõutavat summat ja vanemal tuleb lapse

varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud

kohustused (PKS § 132 lg 1), milleks antud juhul on hageja tasu.

Hüvitise tasumine

33. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-402/07 selgitanud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõige

1 sätestab, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt

lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt selle määruse artiklile 7 (p 40). Seevastu ei ilmne

määruse nr 261/2004 sõnastusest sõnaselgelt, et niisugune õigus oleks hilinenud lendude

reisijatel. Nagu Euroopa Kohus on oma praktikas toonitanud, peab ühenduse õiguse sätte

tõlgendamisel siiski arvestama mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle

õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on (p 41). Määruse nr 261/2004

eesmärk on kahju ühetaoline ja viivitamatult hüvitada ning teha seda erinevate liiki

sekkumiste kaudu, mis on hõlmatud lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või

pikaajalise hilinemisega seotud eeskirjadega (p 51). Nende sekkumiste kaudu soovib

määrus nr 261/2004 heastada muu hulgas kahju, mis asjaomaste reisijate jaoks seisneb

kaotatud ajas, mida pöördumatu iseloomu tõttu saab korvata vaid hüvitisega (p 52). Selles

osas tuleb nentida, et nimetatud kahju tekib nii tühistatud lendude kui hilinenud lendude

reisijatele, kui enne sihtkohta jõudmist kulutavad nad transpordile palju pikema aja kui

lennuettevõtja poolt algselt kinnitatu (p 53). Sellest tulenevalt peab nentima, et reisijad,

kelle lend tühistatakse, ja need, kelle lend hilineb, kannatavad kaotatud aja näol analoogset

kahju, ning määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud hüvitise saamise õiguse

kohaldamise eesmärgil on nende olukorrad sarnased (p 54). Neil asjaoludel tuleb

sedastada, et hilinenud lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on

ette nähtud määruse nr 261/2004 artiklis 7, kui nad niisuguste lendude tõttu kaotavad aega

kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast

lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega või hiljem (p 61).

34. Eeltoodud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt, et kuigi määrus nr 261/2004 ei reguleeri

hilinenud lennu korral reisijatele hüvitise maksmise kohustust, on reisijatel selleks õigus,

kui nad jõuavad lõppsihtkohta 3 tundi või rohkem. Nõude aluseks on määruse artikkel 7.

35. Määruse artikkel 2 h kohaselt on lõppsihtkohaks registreerimislauas esitatavale piletile

märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht;

arvesse ei võeta olemasolevaid ümberistumisega asenduslende, kui peetakse kinni

esialgsest kavandatud saabumisajast.

36. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 antud selgituste kohaselt materialiseerub hilinenud

lendude puhul ebamugavus lõppsihtkohta saabudes, mis tähendab, et hüvitise maksmiseks

tuleb hilinemist hinnata sellesse sihtkohta kavandatud saabumisaja seisukohalt (p 33).

Mõiste „lõppsihtkoht“ on määratletud määruse nr 261/2004 artikli 2 punktis h kui

registreerimislauas esitatavale piletile märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega

lendude korral viimase lennu sihtkoht (p 34). Sellest tulenevalt omab ümberistumistega

lennu puhul määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette nähtud kindlasummalise hüvitise

maksmisel tähtsust ainult hilinemine, mis tuvastatakse võrreldes kavandatud

saabumisajaga lõppsihtkohta, kusjuures lõppsihtkoha all tuleb mõista asjaomase reisija

viimase lennu sihtkohta (p 35).

37. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles osas, et reisijatel oli ümberistumisega reis,

s.o esmalt lend marsruudil Barcelona-Riia ja seejärel lend Riia-Tallinn. Vastavalt Euroopa

Kohtu kohtuasjas C-11/11 märgitule, tuleb hilinemist hinnata viimase lennu sihtkoha järgi.

Praegusel juhul selle järgi, kui palju hilinesid reisijad Tallinnasse saabumisel. Puudub

vaidlus, et reisijad pidid reisi lõppsihtkohta Tallinna jõudma 21.06.2024, kohaliku aja järgi

kell 20.55, kuid reisijad jõudsid asenduslennuga lõppsihtkohta Tallinna 22.06.2024,

kohaliku aja järgi kell 08.11. Seega jõudsid reisijad lõppsihtkohta 11 tundi ja 16 minutit

hiljem. Arvestades, et hilinemine oli käesoleval juhul lõppsihtkohta rohkem kui kolm

tundi, võivad reisijad tugineda Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 seisukoha järgi

õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7.

38. Viidatud Euroopa Kohtu kohtuasjas C-402/07 on lisaks selgitatud, et seadusandja eesmärk

oli määrusega lennureisijate ja lennuettevõtjate huve tasakaalustada, kehtestades teatavaid

õigusi reisijatele, nähes samal ajal hüvitise maksmise välistavad alused ette määruse

põhjenduses 15 ja artikli 5 lõikes 3 (p 67). Reisija õigus saada hüvitist, ei anna

sellegipoolest niisugune hilinemine (kolm tundi või rohkem) reisijatele õigust saada

hüvitist, kui lennuettevõtja suudab tõendada, et pikaajalise hilinemise põhjustasid

erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik

vajalikud meetmed, ehk asjaolud, mis väljuvad lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt.

39. Seega tuleb järgnevalt kontrollida, kas kostja vabaneb määruse artikli 5 lg 3 alusel hüvitise

maksmise kohustust, kuna reisijate pikaajalise hilinemise lõppsihtkohta Tallinna

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

võetud kõik vajalikud meetmed ehk kas esinesid asjaolud, mis väljuvad lennuettevõtja

tegeliku kontrolli alt. Määruse artikkel 5 lg 3 sätestab, et tegutsev lennuettevõtja ei ole

kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise

põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks

võetud kõik vajalikud meetmed.

40. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-549/07 selgitab kohus, et tuleb selgelt esile, et kui määruse

nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkt c esitab põhimõtte, et lennu tühistamise korral on

reisijatel õigus hüvitisele, siis sama artikli lõiget 3, mis määrab kindlaks tingimused, millal

tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma seda hüvitist, tuleb vaadelda kui erandit

sellest põhimõttest. Seega tuleb viimast sätet tõlgendada kitsendavalt (p 20). Sellised

asjaolud võivad esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega

seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja

toimimist (p 21). Ühenduse seadusandja ei pidanud silmas mitte seda, et need sündmused

ise, mille loetelu on pealegi näitlik, on käsitletavad erakorraliste asjaoludena, vaid üksnes

seda, et need sündmused võivad niisuguseid asjaolusid esile kutsuda. Siit järeldub, et kõik

nende sündmustega seotud asjaolud ei ole tingimata selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis

c ette nähtud hüvitise maksmise kohutusest vabastamise aluseks (p 22). Määruse nr

261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses peavad erakorralised asjaolud olema ettenägematud

ning need on soetud sündmusega, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.

41. Kostja on tõendanud, et lendu suunal XXX pidi teostama lennuk registreerimisnumbriga

XXX (dtl 98). Lennule XXX eelnevalt teostas lennuk XXX lendu XXX (dtl 100; dtl 101).

Lennu XXX logist nähtub, et lend toimus marsruudil Riia-Barcelona ning lend XXX pidi

Riia lennujaamast väljuma kohaliku aja järgi kell 11.00 (UTC 08.00) ning saabuma

Barcelonasse kohaliku aja järgi kell 13.40 (UTC 11.40). Kostja vastuses hagile antud

selgituste kohaselt väljus lend XXX 32 minutit hiljem, s.o 11.32 ning saabus kohaliku aja

järgi 14.11. Kohus seda XXX lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all.

Logist nähtuvad UTC ajad. UTC aja järgi väljus lennuk Riiast UTC 08.32 ja saabus

Barcelonasse UTC 12.11. Tõendatud on, et lend XXX tõusis õhku 32 minutit hiljem.

42. XXX lennu hilinemispõhjuseks on märgitud AX ja see kehtis 22 minutit (dtl 100; dtl 101).

Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (ing. IATA- International Air Transport

Association) standardsete hilinemiskoodide kohaselt tähendab AX lennuliiklusvoo

juhtimispiirangust tingitud hilinemist (dtl 106-109). AX tähendab „ATFM, mis on tingitud

ATC personalist/varustusest marsruudil, vähenenud võimsusest, mis on tingitud streigist

või personalipuudusest, seadmete rikkest, sõjaväeõppusest või erakorralisest nõudlusest,

mis on tingitud võimsuse vähenemisest naaberpiirkonnas“.

43. XXX lennulogist nähtub, et lend pidi kohaliku aja järgi väljuma Barcelonast 14.25 (UTC

12.25) ja jõudma sihtkohta Riiga 19.00 (UTC 16.00) (dtl 98). Kostja vastuses hagile antud

selgituste kohaselt väljus lend XXX 1 tund ja 55 minutit hiljem, s.o kell 16.20 ning saabus

Riiga kohaliku aja järgi 20.35. Kohus kohalikke väljumise ja saabumise aegasid XXX

lennulogist ei tuvasta, kuid antud asjaolu ei ole vaidluse all. Logist nähtuvad UTC ajad.

UTC aja järgi väljus lennuk Barcelonast 14.20 UTC ja oli Riias kohal 17.35 UTC.

Tõendatud on, et lend XXX tõusis õhku 1 tund ja 55 minutit hiljem.

44. XXX lennulogis märgitud hilinemiskoodideks on märgitud RA ja AT (dtl 98; dtl 99).

Hilinemiskood RA tähendab „lennukite rotatsioon, õhusõiduki hilinenud saabumine teiselt

lennult või eelmisest sektorist“ ja AT tähendab „ATFM ATC tõttu marsruudil tulenevalt

nõudlusest/läbilaskevõimest, standardsed nõudlus/võimsusprobleemid“. RA on märgitud

reaktsiooniliste hilinemiste alla ja AT on lennuliiklusvoo juhtimise piirang (dtl 106-109).

Lennule XXX kehtis piirang AT 57 minutit ja RA 31 minutit (dtl 98). Kostja on

hagivastuses selgitanud, et hilinemiskood AT tähendab standardseid

nõudlus/võimsusprobleeme, mis viitavad konkreetse lennujaama ja lennujuhtimisega

seotud probleemidele ja RA tähendab õhusõiduki hilinenud saabumist selle teiselt lennult

või eelmisest sektorist. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Lisaks nähtub kostja

esitatud tõenditest, et lennule XXX on kehtestatud piirangud E5R21A, EKR21A ja

YHMNS21X (dtl 104). Kostja selgitab vastuses hagile, et asjakohane on eelkõige piirang

E5R21A, mis kehtis sektoritele HR/YR/KR/XR/UR kombineeritult ning põhjuseks oli

piirang lennujuhtimisele. Hageja ei ole kostja eeltoodud väiteid vaidlustanud. Seega on

tõendanud, et lennule XXX kehtisid lennupiirangud ning need olid kehtestatud kokku 1

tund ja 28 minutit (57 ja 31 minutit).

45. Kohus leiab, et lend XXX ei saanud väljuda lennujuhtimiskeskuse kehtestatud piirangute

tõttu ning tegemist on erakorralise asjaoluga. Kostja ei saanud mõjutada

lennujuhtimiskeskuse keeldu. Kostja ei saanud kasutusele võtta vajalikke meetmeid, et

hilinemist ära hoida. Samale seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus 24.10.2024

otsuses tsiviilasjas 2-23-141284 (p 17.5). Ringkonnakohus leidis antud asjas, et olukorras,

kus konkreetsele lennule on lennujuhtimiskeskuse poolt kehtestatud õhku tõusmise keeld,

on tegemist erakorralise asjaoluga määruse artikkel 5 lg 3 mõistes. Erakorralised asjaolud

esinesid ja lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit.

46. Euroopa Kohus on lahendis C-315/15 selgitanud, et kui lennu hilinemine on tingitud

erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud vältida olukorrale vastavate meetmete

võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja tarvitusele kõik vajalikud meetmed,

siis tuleb sellisest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu

saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise

eest tuleb määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (p 49, 50). Selleks, et niisuguses

olukorras hinnata, kas selle lennu hilisema saabumise eest tuleb määruse nr 261/2004

artikli 7 alusel maksta hüvitist, peab liikmesriigi kohus seega võtma arvesse üksnes seda

hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma olemuselt erakorraline ning mille eest tuleb

hüvitist maksta ainult siis, kui see hilinemine asjaomase lennu saabumisel on kolm või

rohkem tundi (p 51). Kui aga peaks selguma, et selle hilinemise osa, mis lennuettevõtja

väitel oli tingitud erakorralisest asjaolust, millega seoses ei ole võetud käesoleva

kohtuotsuse punktis 50 viidatud nõuetele vastavaid meetmeid, ei saa lennuettevõtja

niisugusele asjaolule tugineda ega sellest erakorralisest asjaolust tingitud hilinemist

asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest maha arvata (p 52). Selleks, et

hinnata, kas niisuguses olukorras tuleb kohaldada määruse nr 261/2004 artiklit 7, peab

liikmesriigi kohus võtma arvesse mitte ainult hilinemist, mille tinginud asjaolu ei ole oma

olemuselt erakorraline, vaid ka seda hilinemist, mille tinginud erakorralise asjaoluga

seoses ei ole võetud nimetatud nõuetele vastavaid meetmeid (p 53).

47. Lend hilines lõppsihtkohta Tallinna 11 tundi ja 16 minutit. Erakorralised asjaolud, mida

kostja ei saanud mõjutada, esinesid lennu XXX suhtes 1 tund ja 28 minutit (RA ja AT).

See tähendab, et erakorralisest asjaolust põhjustatud viivitus tuleb hilinemise

kogupikkusest maha arvestada. Lend hilines seega 10 tundi ja 12 minutit. Iseenesest annab

sellises ulatuses lennu hilinemine aluse määruse artikkel 5 lg 1 c kohaselt hüvitise

maksmisele, arvestades, et 10 tunni ja 12 minuti suhtes erakorralist asjaolu ei esinenud.

Samas näeb Euroopa Kohtu kohtuasi C-79/14 ette, et põhjendatud ei ole mõista vedajalt

reisijate kasuks hüvitist, kui erakorraliste asjaolude esinemisel on vedaja teinud endast

kõik mõistlikult võimaliku, et vältida lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist reisija

lõppsihtkohta.

48. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-79/14 selgitanud, et tegutsev lennuettevõtja on

erakorralise asjaolu esinemisel vabastatud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c

ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab

tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid

kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks

asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et

ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid

ohverdusi (p 57). Eesmärk on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning määruse kohaselt

on nõue muuta lennu tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest mõjutatud reisijate

teekonda mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel. Erakorralise asjaolu

esinemisel ei või lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele hüvitise maksmise

kohustusest, üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna

muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga, mis saabub sihtkohta

nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem (p 58). Hoolsus, mida sellelt

lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab

nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna

muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub

ka see, et otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised

lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte, ja mis saabuvad

varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (p 59). Niisiis, üksnes juhul, kui ei ole

ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks

asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine

lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte

suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et

nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta

muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele

lennule (p 60).

49. Eeltoodud Euroopa Kohtu kohtulahendi valguses ei ole põhjendatud mõista vedajalt

reisijate kasuks hüvitist, kui vedaja on teinud endast kõik mõistlikult võimaliku, et vältida

lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist reisija lõppsihtkohta. Kostja ei saanud

erakorralistest asjaoludest tingituna vältida reisijate hilinemist lõppsihtkohta Tallinna 1

tunni ja 28 minuti osas. See tähendab, et kohtul tuleb hinnata ülejäänud 10 tunni ja 12

minuti osas, kas kostja võttis tarvitusele meetmed, et reisijate ebamugavusi vähendada

ning hilinemist vähendada. Kohtu hinnangul võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla

hüvitise välja maksmata jätmiseks asjaolu, kui vedaja teeb endast kõik mõistlikult

võimaliku, et reisijate hilinemist lõppsihtkohta vähendada või vältida, isegi kui reisijad

hilinevad kokkuvõttes lõppsihtkohta 3 tundi või rohkem.

50. Hageja on 12.05.2025 seisukohas esile toonud ja Flightera.net väljavõtetega tõendanud, et

21.06.2024 väljus Riiast Helsingisse lend kohaliku aja järgi kell 22.35 ning 22.06.2024

lend Helsingist Tallinna kohaliku aja järgi kell 00.20. Helsingi-Tallinn lend oleks

lõppsihtkohta Tallinna jõudnud kohaliku aja järgi kell 00.40. Samuti on hageja antud

seisukohas esile toonud ja Flightera.net väljavõtetega tõendanud, et Riiast oli võimalik

Helsingisse jõuda ka 22.06.2024 lennuga kell 01.00 ning Helsingist Tallinna lennata

22.06.2024 kell 06.05. Lend oleks Helsingist Tallinna jõudnud kell 06.24 (dtl 119-120).

51. Kostja tõi 30.05.2025 seisukohas esile, et lennuettevõtjad saavad reisijaid ümber

broneerida ainult nendele lendudele, mille puhul eksisteerivad lennuettevõtjate vahel

koodijagamise- või interline kokkulepped. Ümberbroneerimine väljapoole neid

kokkuleppeid oleks: (i) logistiliselt teostamatu, kuna puudub juurdepääs teiste

lennuettevõtjate broneerimissüsteemidele, ning (ii) õiguslikult ebakindel, sest puudub

lepinguline alus pileti ja kulude katmiseks. Kostjal puuduvad Finnair-iga koodijagamise-

või interline kokkulepe, mistõttu ei saanud ta reisijatele Finnair reise pakkuda. Lisaks

polnud teada, kas oli vabu kohti.

52. Kohus leiab, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki tema käsutuses olevaid meetmeid,

vältimaks reisijate pikaajalist hilinemist lõppsihtkohta sellisel viisil, nagu Euroopa Kohtu

praktika eeldab. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et esinesid objektiivsed

asjaolud, mistõttu ei saanud kostja broneerida reisijatele reisi hageja poolt välja toodud

Finnair reisil.

Kostja ei ole tõendanud, et isegi kui ettevõtete vahel puuduvad koodijagamise- või

interline kokkulepped, on välistatud muul viisil Finnair lennule reisijatele koha tagamine.

Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks uurinud või mingil moel teinud jõupingutusi selle

nimel, et teada saada, kas Finnair lendudel oli vabasid kohtasid. Kostja ei ole esile toonud

ja tõendanud, miks ei saa siiski lendu broneerida teise ettevõtte lennule muul moel, kui

neil ei ole koodijagamise- või interline kokkuleppeid. Tallinna Ringkonnakohus on

23.04.2025 otsuses tsiviilasjas 2-23-12908 leidnud (p 32), et asjaolu, et kostja

broneerimissüsteemid ei ole integreeritud teiste lennuettevõtjate süsteemidega, ei saa olla

vabanduseks mitte pakkuda teiste lennuettevõtjate lende olukorras, kus tema enda

järgmine lend ei toimu selgelt mõistliku aja jooksul pärast tühistatud lendu. Kostja ei ole

tõendanud, et niisugune teekonna muutmine oleks temalt ettevõtte suutlikkuse seisukohalt

ja asjakohasel hetkel nõudnud vastuvõetamatuid ohverdusi. Kostja tõi esile, et Finnaair

lennule piletite broneerimine oli õiguslikult ebakindel, sest puudub lepinguline alus pileti

ja kulude katmiseks, kuid kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, milliseid

märkimisväärseid ja ebaproportsionaalseid kulutusi oleks ta reisijatele sellise lennu

tagamisega kandnud. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-11/11 nentis kohus, et igal juhul

tuleneb kohtupraktikast, et tarbijate, sealhulgas niisiis ka lennureisijate kaitsmise eesmärgi

olulisus võib õigustada isegi arvestatavate negatiivsete majanduslike tagajärgede tekkimist

osadele ettevõtjatele (p 46).

53. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et reisijad I. M., V. A., A. A. ja A. M.

on hüvitise saamise nõudest loobunud, kuna palusid kostjalt hilisemat asenduslendu.

Kohus leiab, et reisijate poolt hilisema asenduslennu palumine ei tee olematuks olukorda,

et reisijad ei jõudnud lõppsihtkohta ettenähtud ajal. Hilisema lennu palumine ei tähenda

seda, et neil ei tekkinud ebamugavust sellest, et nad saabusid lõppsihtkohta

märkimisväärselt hiljem.

54. Lisaks märgib kohus kostja vastuses hagile esile toodud keeleversioonide erinevuse osas

järgmist. Kohus nõustub kostjaga, et määruse sätete tõlgendamisel ei ole põhjendatud

lähtuda üksnes ühes keeleversioonis kasutatud sõnastusest ning määruses sätestatu

arusaamiseks ja seadusandja tahte tõlgendamiseks tuleks lähtuda määruse erinevatest

keeleversioonidest. Samas, isegi kui lähtuda käesoleval juhul sellest, et ühenduse

seadusandja soov oli artikkel 5 lg-s 3 kasutada sõna „vajalikud meetmed“ asemel

„mõistlikud meetmed“, ei muuda see asjaolu, et vedajal on kohustus pakkuda

alternatiivseid lahendusi reisijatele ning vähendada või vältida hilinemist lõppsihtkohta.

Kohtu hinnangul ei oma praegusel juhul määruse konkreetne keelekasutus sedavõrd

suures osas kaalu, et kostja oleks hüvitise maksmisest ühe või teise sõnakasutuse korral

vabastatud. Kohus lähtub esitatud tõenditest ning hindas eelkõige seda, kas kostja oleks

saanud tarvitusele võtta hilinemise vältimiseks või vähendamiseks täiendavaid meetmeid

ning milliseid.

55. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks võtnud kõik

vajalikud meetmed määruse artikkel 5 lg 3 tähenduses, et vabaneda määruse artikkel 7 ette

nähtud hüvitise maksmise kohustusest. Reisijatel on hüvitise saamise õigus vastavalt

eeltoodud artiklile.

56. Määruse artikkel 7 lg 1 p b kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide

üle 1500 kilomeetrite pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500

kilomeetri pikkuste lendude puhul.

57. Hageja on hagis esile toonud, et lennu vahemaa Barcelona-Tallinn vahel on 2558 km.

Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Kohus lähtub antud vahemaast. Seega kuulub

käesolevas asjas kohaldamisele määruse artikkel 7 lg 1 p b, mille kohaselt saavad reisijad

hüvitist 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul.

Hageja on omandanud 6 reisija nõuded, st kokku 2400 euro suuruse nõude, mis tuleb

rahuldada.

Viivis

58. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 57,99 eurot. Samuti nõuab hageja

kostjalt viivist põhisummalt 2400 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 20.03.2025 (hagi esitamise järgmisest päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ning kuni kohustuse kohase täitmiseni.

59. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse

täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

60. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 31.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.03.2025. Hageja põhinõue on

2400 eurot (6 reisijat x 400 eurot hüvitis reisija kohta). Kohus kontrollis hageja

viivisenõuet perioodi 31.12.2024 kuni 19.03.2025 osas viivisekalkulaator.ee kaudu ning

leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele vastavalt VÕS § 113 lg-le 2.

61. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise

seisuga veel sissenõutavaks muutunud, kuni võlgnevuse tasumiseni.

62. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 20.03.2025

(hagi esitamise järgnevast päevast) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning

kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivisekalkulaator.ee

arvutuse kohaselt viivise alates 20.03.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 06.03.2026

eest 241,69 eurot (viivisekalkulaator.ee kohaselt oli perioodil 20.03.2025-30.06.2025

seadusjärgse viivise suuruseks 75,51 eurot ja perioodil 01.07.2025-06.03.2026 166,18

eurot) ning viivise kohtuotsuse tegemise järgmisest päevast, s.o 07.03.2026 kuni

kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõudmiskulu

63. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 240 eurot. Kostja arvestab, et sissenõudmiskulu

ühe reisija kohta on 40 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 6 reisija kohta.

64. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

65. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue kokku summas 240 eurot on põhjendatud.

Kuivõrd reisijaid oli 6, on õigustatud nõuda ühe reisija osas 40 eurot, s.o kokku 240 eurot

(40 x 6).

66. Kostja on leidnud, et hagejal ei ole õigust sissenõudmiskulusid nõuda, kuna ta ei ole enda

nõuet talle esitanud. Seoses kostja vastuväitega hageja sissenõudmiskuludele selgitab

kohus, et VÕS § 1131 lg 1 kohaselt juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Fikseeritud nõude

suuruse regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja

selle ulatust ei pea tõendama. Võlausaldaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, st et ta

tegelikult mingeid võla sissenõudmisega seotud kulusid kandis. Lõike 1 kohaselt on

võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on

õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõudmiskulude

nõude 240 euro ulatuses.

Menetluskulud

67. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

68. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti kostja

kahjuks, jäävad maakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda.

69. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

70. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik