2-22-13006/109 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-13006

Kohtuasi

H.W hagi Y.H vastu põhivõla, kahjuhüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja H.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kristjan Okas

Kostja Y.H (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2025 otsus osas, millega Y.H-lt mõisteti H.W

kasuks menetluskulude hüvitisena välja rohkem kui 4848,63 eurot ja sellelt osalt

arvestatud viivis. Teha tühistatud osas otsus, millega määrata kindlaks H.W

menetluskulude suurus ning mõista Y.H-lt H.W kasuks välja 4848,63 eurot, samuti

sellelt arvestatud viivis seadusjärgses määras.

2. Rahuldada Y.H apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista Y.H-lt H.W kasuks välja põhinõue 3387 eurot ning viivis 38,61 eurot.

4.3. Jätta menetluskulud 98,98% ulatuses Y.H kanda ja 1,02% ulatuses H.W

kanda.

4.4. Määrata kindlaks H.W menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y.H-lt H.W

kasuks välja menetluskulud 4848,63 eurot.

2-22-13006

4.5. Mõista H.W-lt välja Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse menetluskulu (riigi

õigusabi tasu) 13,10 eurot. Kohustus tuleb täita 15 päeva jooksul lahendi

jõustumisest arvates.

4.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb mõlemal poolel tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.W (hageja) esitas 02.09.2022 Harju Maakohtule Y.H (kostja) vastu hagi (täiendatud

14.09.2022), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel tasutud,

kuid lepingust taganemise järgselt hagejale tagastamata 2799 eurot, müügilepingu

rikkumisega kaasnenud kahju 623 eurot ja viivis 39,01 eurot. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.05.2022 müügilepingu sõiduki Mazda 6

(XXXXXX) (sõiduk) ostmiseks hinnaga 2799 eurot. Kostja kinnitusel oli sõiduk heas korras

ja hiljuti tehtud hooldus. Pärast sõiduki valduse saamist avastas hageja sõidukil olulised

puudused. Hageja esitas 14.06.2022 lepingust taganemise avalduse (kätte toimetatud

29.06.2022), kuna sõidukil ei ole kokkulepitud omadusi. Sõidukil esinevate puuduste tõttu ei

ole see liiklemiseks ohutu ja ei läbiks korralist ülevaatust. Hageja nõudis ostuhinna

tagastamist ning kaasneva kahju hüvitamist (ülevaatuse kulu 35 eurot, õigusabikulu 468 eurot

ja taganemisavalduse kostjale kättetoimetamise kulu 120 eurot). Sõiduk on kostjale

üleandmiseks valmis pandud.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt oli sõiduki ostuhind 1600 eurot, mis tasuti sularahas ning hinda

langetati läbirääkimiste käigus. Sõiduk oli 16 aastat vana ja tavapärases selliselt sõidukilt

oodatavas seisukorras, hageja ei saanud eeldada kasutatud sõidukilt uueväärse sõidukiga

analoogseid omandusi. Sõiduk sõitis hästi ja ühtegi puudust ei olnud võimalik tajuda. Hageja

teadis või pidi teadma puudustest. Hagejale pakuti sõiduki ülevaatamist esinduses või

remonditöökojas, kuid ta keeldus sellest. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei vastanud

2-22-13006

lepingu tingimustele. Hageja ei ole nõudnud asja parandamist või asendamist, mistõttu ei saa

lepingust taganeda. Hageja ei ole andnud puuduse kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega.

Ostuhinna tagastamise nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest autot ei ole tagastatud. Kui

taganemine on kehtiv, peab hageja hüvitama kostjale sõiduki kasutamise takistuse ja sõiduki

enda käes hoidmisega tekitatud kasutuseelise. Analoogse auto rendikulu ühes kuus on 300

eurot ning 34 kuu eest kuulub hüvitamisele kasutuseelis 10 200 eurot. Kostja tasaarvestas

selle nõude menetluslikult hageja nõuetega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 27.05.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3387 eurot ning viivise 38,61 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud 98,98% ulatuses kostja kanda ja 1,02% ulatuses hageja kanda. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5110,97 eurot, hagejalt välja Eesti

Vabariigi kasuks riigi tuludesse menetluskulu (riigi õigusabi tasu) 13,10 eurot. Hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb mõlemal poolel tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405).

3.2. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et hagejal oli esitatud asjaoludel õigus lepingust taganeda

vastavalt VÕS § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 1–2. Maakohus tuvastas müügikuulutuse alusel ja

VÕS § 77 lg 1 järgi, et hageja nimetatud puudused sõidukil ei olnud müügilepingu osaks,

samuti ei ole sellise vanusega auto puhul need tavapärane ja loomulik osa auto omadustest.

Tõendatud ei ole, et hageja teadis puudusi või oleks pidanud teadma (VÕS § 218 lg 4).

Ostjapoolne esinduses auto kontrollist keeldumine ei vabasta müüjat vastutusest. Puuduste

iseloomu tõttu ei olnud need välisel vaatlusel ega autos reisijana sõites eriteadmisteta

tuvastatavad, lisaks kohaldub VÕS § 221 lg 1 p 2. Hageja ei esitanud vastavalt VÕS § 222

lg-le 1 nõuet auto parandamiseks või asendamiseks. VÕS § 223 lg 1 p 4 alusel oli taganemine

siiski lubatud, kuivõrd lepingutingimustele mittevastavus oli tõsine. Tegemist ei olnud

visuaalsete defektidega, vaid auto struktuurse osa läbiroostetamisega. Isegi kui sellised

defektid oleksid parandatavad, ei oleks see VÕS §222 lg 21 alusel auto hinda arvestades

kuluefektiivne ning mõistlikult eeldatav.

3.3. Maakohus tuvastas, et esineb oluline lepingurikkumine, mistõttu võis hageja VÕS § 116

lg 1 kohaselt lepingust taganeda.

3.4. Lepingust taganemise korral tuleb leping tagasi täita ning tagastada kõik lepingu alusel

saadu (VÕS § 189 lg 1). Hagejal oli õigus nõuda kostjalt auto müügihinna tagastamist, samal

ajal pidi hageja tagastama kostjale auto. Sõiduki müügikuulutusega on tõendatud, et sõiduki

hind oli 2799 eurot. Kostja vastuväited madalama müügihinna kohta põhinevad N. Y.H

ütlustel, mis ei ole usaldusväärsed. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2799 euro

tagastamist. Kostja viidatud VÕS § 223 lg 7 poolte lepingulisele suhtele ei kohaldu, sest

tegemist ei ole tarbijalemüügiga. Hageja nõue ostuhinna tagastamiseks muutub

sissenõutavaks auto kostjale üleandmiseks valmispanekuga (VÕS § 189 lg 1 teine lause ja §

111 lg 4–5). Hageja on menetluse vältel läbivalt kinnitanud, et auto on hoiustatud Suur-

Sõjamäel ning kostjale üleandmiseks valmis. Maakohtu hinnangul on hageja teinud omalt

poolt kõik võimaliku, et leping vastavalt seadusele tagasi täita.

2-22-13006

3.5. VÕS § 115 lg 1 alusel võib hageja nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kuna kostja keeldus taganemisavaldust aktsepteerimast ja lepingut tagasi täitmast, oli kohtu

hinnangul hageja õigustatud tegema kulutusi õigusabile (468 eurot) ja dokumentide

kättetoimetamisele (120 eurot). Ülevaatuse kulu 35 eurot ei ole tõendatud, mistõttu jättis

maakohus hagi selles osas rahuldamata.

3.6. Hageja viivisearvestuse kohaselt arvestas ta perioodi 05.07.2022–30.08.2022 eest viivist

põhisummalt 3422 eurot määraga 7,3% aastas (viivitatud päevade arv 57). Kuna välja

mõistetav põhisumma on 3387 eurot, kuulub sama perioodi eest sama viivisemääraga välja

mõistmisele viivis 38,61 eurot.

3.7. Kostja esitatud kasutuseelise tasaarvestuse vastuväite jättis maakohus rahuldamata.

Hageja ei ole rikkunud sõiduki kostjale tagastamise kohustust VÕS § 189 lg 1 alusel. Kostja

on ise sellest keeldunud, sest peab taganemist alusetuks. Olukorras, kus kostja ei ole saanud

sõidukit väidetavalt kasutada, on põhjustanud tema ise. Kostja esitatud rendikuulutused ei

puuduta analoogset sõidukit. Analoogse sõiduki rendikulu on tõendamata.

3.8. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäid menetluskulud 98,98% ulatuses kostja kanda ja 1,02%

ulatuses hageja kanda, sest kohus rahuldas põhinõude järgi arvestatuna hagi 98,98% ulatuses.

3.9. Hageja 02.05.2025 menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulude suuruseks

kokku 6911,14 eurot, millest õigusteenuse kulu on 6491,14 eurot (käibemaksuga, füüsilise

isikuna ei ole hageja käibemaksukohustuslane; tunnihind 140 eurot käibemaksuta) ning

riigilõiv 420 eurot. Maakohus ei pidanud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingutest

vajalikuks ja põhjendatuks 02.09.2022 ja 11.02.2025 kulusid 336 eurot ja 823,50 eurot seoses

hagi tagamise avalduste koostamisega, kuna need avaldused jäid rahuldamata. Hageja on

lisaks tasunud 3 x 70 eurot hagi tagamise avalduste eest, kuid avalduste rahuldamata jäämise

tõttu ei ole vastava kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Maakohus vähendas 16.01.2023

seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu 0,5 tunni võrra, st põhjendatud kulu on 420 eurot

ning 84 euro ulatuses on kulu põhjendamatu. Samamoodi vähendas maakohus 04.04.2023

seisukoha koostamise kulu 0,5 tunni võrra, st põhjendatud kulu on 504 eurot ning 84 euro

ulatuses on kulu põhjendamatu. Ülejäänud osas on hageja esindaja toimingud olnud vajalikud

ja põhjendatud. Toimingute ajakulu vastab toimingute mahule ja sisule. Hageja põhjendatud

menetluskulu on seega 5163,64 (6 491,14 – 336 – 823,50 – 84 – 84) eurot. Hageja

menetluskuludest peab kostja hagejale hüvitama 98,98% ehk 5110,97 eurot.

3.10. Maakohus on 19.08.2024, 04.03.2025 ja 27.05.2025 määrustega määranud kindlaks

kostjale osutatud riigi õigusabi tasu kogusummas 1284 eurot (ei sisalda käibemaksu), millest

hagejal tuleb Eesti Vabariigile hüvitada 1,02% ehk 13,10 eurot.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsus tühistada osas, milles

hagi rahuldati, jaotati menetluskulud ja määrati menetluskulud kindlaks. Kostja palub

tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi uueks

arutamiseks tagasi maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme,

vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ning jätnud asjassepuutuvad materiaalõiguse

normid kohaldamata. Hageja ei nõudnud enne taganemisavalduse esitamist kostjalt sõiduki

puuduste kõrvaldamist, kuigi puuduste kõrvaldamine oli võimalik. Maakohus kohaldas VÕS

2-22-13006

§ 223 lg-t 1 vääralt. Sõiduki puuduste puhul, millele hageja tugineb hagiavalduses, ei ole

tegemist 18.05.2022 müügilepingule mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 tähenduses. Hoolduse

tegemine või tegemata jätmine ei olnud taganemisavalduse aluseks ning see asjaolu ei oma ka

praeguses asjas tähtsust. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tunnistaja ütlused.

Hageja ei ole tõendanud, et puudused olid olemas talle sõiduki valduse üleandmise ajal.

Maakohus jättis arvestamata, et sõidukil oli kehtiv ülevaatus kuni 30.09.2022. Kuna hageja

kontrollis auto põhja, siis ta oli puudustest teadlik. Lisaks ei ole hageja kostjale sõidukit

tagastanud, mistõttu on kostjal õigus raha tagastamisest keelduda. Maakohus ei ole otsuses

põhjendanud, millistest tõenditest nähtub järeldus, et hageja on tasunud kostjale sõiduki eest

2799 eurot. Kohtueelsed õigusabikulud ja dokumendi kättetoimetamise kulud ei ole

põhjendatud ega hüvitatavad. Ühtlasi jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata kostja

tasaarvestuse vastuväite.

4.2. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud ja kohus ei ole nõuetekohaselt

nende põhjendatust kontrollinud. Kohus määras menetluskulude suuruse kindlaks ka nende

hageja esindaja toimingute eest, mis on tehtud kohtu korralduseta. Põhjendamatu on hageja

õigusabi osutaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Juristide tunnitasu keskmine

turuhind on 50–80 eurot.

5. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 17.11.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel (koosmõjus TsMS § 405

lg-ga 1) hagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ja menetluskulude

jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1). Ringkonnakohtu määrus menetlusse

võtmisest keeldumise osas on jõustunud Riigikohtu 05.01.2026 määrusega ja seega on

maakohtu otsus hagi rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas jõustunud 05.01.2026.

6. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 4 ja 6) ja palus hagejal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse

võetud osas.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4848,63 eurot ületavas

osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477

2-22-13006

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt

RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab

kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p

14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt

RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja

siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

11. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on maakohus kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud, kui on jätnud selgelt esile toomata,

milline on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu. Seetõttu on maakohtul

jäänud kontrollimata arvutuskäik, missuguses osas hageja nõutud menetluskuludest

moodustasid õigusabikulud ja missuguse osa tasutud riigilõivud ning maakohus on ilmselgelt

eksinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise menetluskulude kokku arvutamisel.

12. Hageja 02.05.2025 menetluskulude nimekirja järgi on hageja palunud kostjalt välja mõista

menetluskulud 6491,14 eurot (mitte 6911,14 eurot nagu maakohus on ekslikult otsuses

märkinud). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta tasunud riigilõivu hagiavalduse

esitamiselt 420 eurot ja kaks korda hagi tagamise avaldustelt, kokku 140 eurot. Seega on

hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabile kulunud 5931,14 eurot (6491,14

– 420 – 140) (mitte 6491,14 eurot nagu maakohus on ekslikult otsuses märkinud). Maakohus

ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud selget seisukohta hagiavalduses

märgitud riigilõivu suhtes. Samas arvestades maakohtu arvutuskäiku, on maakohus riigilõivu

kulu arvestanud ekslikult hageja õigusabikulude hulka.

13. Hageja 30.08.2022 tasutud riigilõiv hagiavalduselt 420 eurot on põhjendatud ja vajalik

kulu vastavalt hagihinnale ja riigilõivuseaduse §-le 59 lg 1 (TsMS § 138 lg 2). Maakohus on

märkinud, et hageja tasutud riigilõivu hagi tagamise avaldustelt ei saa pidada põhjendatud

kuluks, kuna hagi tagamise avaldused jäid rahuldamata, kuid maakohus on ekslikult jätnud

hageja menetluskulude kogusummas need maha arvamata. Kuivõrd hageja on tasunud ja

märkinud ka menetluskulude nimekirjas kahelt hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 2 x

70 eurot (maakohus märkinud ekslikult 3 x 70), siis ei saa kulu kokku 140 eurot pidada

põhjendatuks ega vajalikuks kuluks, mille kostja peaks hagejale hüvitama.

14. Hageja maakohtu menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja

ajakulu kokku on 35 tundi, millest maakohus ei pidanud põhjendatuks ega vajalikuks ajakulu

02.09.2022 ja 11.02.2025 hagi tagamiste avalduste koostamiseks kokku 6,5 tunni ulatuses.

Lisaks pidas maakohus vajalikuks vähendada ajakulu 0,5 tunni võrra seoses hageja

16.01.2023 vastuse koostamise ja kohtule esitamisega (põhjendatud seega 2,5 tundi) ning

vähendada ajakulu 0,5 tunni võrra seoses hageja 04.04.2023 täiendava seisukoha ja tõendite

esitamisega (põhjendatud seega 3 tundi). Ülejäänud menetluskulude nimekirjas märgitud

2-22-13006

ajakulu, s.o 27,5 (35 – 7,5) tundi pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks arvesse võttes

toimingute mahtu ja sisu. Praegusel juhul ei ole võimalik vaid kostja üldsõnalisele viitele, et

hageja menetluskulud on ülepaisutatud, järeldada, et maakohtu hinnang hageja

õigusabikuludele on ilmselgelt ebaõige.

15. Hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ülejäänud ajakulu, mida maakohus ei

muutnud, pidas maakohus menetluskulude nimekirja kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks 27,5

tunni ulatuses järgmiselt:

-

7 tundi seoses hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumisega;

-

0,5 tundi kostja 29.12.2022 vastusega tutvumiseks;

-

2,5 tundi hageja 16.01.2023 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks;

-

0,25 tundi kostja 24.01.2023 vastusega tutvumiseks ja 0,5 tundi sellele hageja 20.03.2023

seisukoha esitamiseks;

-

3 tundi 04.04.2023 hageja täiendava seisukoha ja tõendite esitamiseks;

-

1 tund kostja 04.04.2023 vastusega tutvumiseks ning kliendiga konsulteerimiseks;

-

0,25 tundi 18.05.2023 avalduse koostamiseks ja esitamiseks;

-

1 tund ajavahemikus 22.05.–19.09.2023 e-toimikusse ilmunud materjalide

läbitöötamiseks; 1 tund 20.09.2023 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks;

-

1 tund ajavahemikus 10.10.2023–22.02.2024 e-toimikusse ilmunud materjalide

läbitöötamiseks;

-

0,75 tundi 28.02.2024 vastuse koostamiseks ja esitamiseks;

-

0,75 tundi kostja taotlusega tutvumiseks ja kliendiga konsulteerimiseks;

-

0,5 tundi 16.07.2024 vastuse koostamiseks ja esitamiseks;

-

0,5 tundi kostja 05.09.2024 kostja vastusega tutvumiseks;

-

3 tundi 05.02.2025 kohtuistungiks ettevalmistamiseks, kohtuistungist osavõtmiseks ja

peale istungit kliendiga konsulteerimiseks;

-

0,5 tundi kostja 14.03.2025 seisukohaga tutvumiseks;

-

2,25 tundi 29.04.2025 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungist osavõtmiseks;

-

1,25 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtusse esitamiseks.

Kolleegiumi arvates on hageja esindaja menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aeg

1,25 tundi ilmselgelt ülepaisutatud ning menetluskulude nimekirja koostamisele ei ole

põhjendatud kulutada rohkem aega kui 0,25 tundi. Arvestades aga ülejäänud

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust ja menetluse

pikkust, ei ole praegusel juhul põhjendatud järeldada, et maakohus oleks ilmselgelt ebaõigesti

leidnud, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu 26,5 (27,5 – 1) tundi on

põhjendatud ja vajalik. Olukorras, kus maakohus on pidanud ka selliste menetlusdokumentide

esitamist vajalikuks ja põhjendatuks, mille esitamist maakohus ei ole nõudnud, kuid

maakohus on nendega arvestanud, siis saab kolleegiumi arvates pidada põhjendatuks ja

vajalikuks ka nende menetlusdokumentide koostamise ajakulu.

16. Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et temale on osutatud õigusteenust

tunnihinnaga 140 eurot. Ringkonnakohus ei leia erinevalt apellatsioonkaebuses toodust, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendamatu

ja ebamõistlikult kõrge. Kolleegiumi seisukohta ei muuda asjaolu, et hageja lepinguline

esindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse

hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja töötunnihind 140

eurot, millele lisandub käibemaks vastavalt 20% või 22%, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja

keerukust ning kohtupraktikat arvestades ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.

2-22-13006

17. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, siis

on maakohus õigesti märkinud, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulud välja mõista

koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

18. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu tunnihinnaga 168 eurot (140 eurot,

millele lisandub käibemaks 20%) 17 tunni eest kokku 2856 eurot ja tunnihinnaga 170,80 eurot

(140 eurot, millele lisandub käibemaks 22%) 9,5 tunni eest kokku 1622,60 eurot. Seega on

hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud kokku 4478,60 eurot (2856 + 1622,20).

19. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu tegelikult kokku 4898,60 eurot (420

+ 4478,60), millest kostja peab hagejale hüvitama 98,98%, s.o 4848,63 eurot.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude

suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise.

(allkirjastatud digitaalselt)