3-24-983/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-983

Haldusasi

S.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tähtajalise

elamisloa

pikendamisest

keeldumise

ja

lahkumisettekirjutuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja S.W, esindaja Oksana Smirnova

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne

Õunap

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. mai 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 2. märtsil 2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna

Halduskohtu 5. mai 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt S.W (ik XXX) kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulud 450 eurot.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja isikukood tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 6. aprillil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-983

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aserbaidžaani kodanikule S.W oli tähtajaline elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks

kehtivusega 28. november 2022 – 27. november 2023. Varasemalt on S.W-l olnud tähtajaline

elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 137 lg 1 alusel

Eestis perioodidel 28. november 2018 – 27. november 2020, 28. november 2020 – 27.

november 2022.

2. S.W esitas 22. septembril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse abikaasa juurde elama asumiseks.

3. PPA keeldus 25. märtsi 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/762-1 S.W tähtajalise elamisloa

pikendamisest VMS § 124 lg 1 p-de 1 ja 5 ning § 124 lg 2 p 2 alusel. PPA märkis otsuses

kokkuvõtlikult järgmist:

1) S.W on aastast 2018 korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid: 24. detsembril

2019 ja 6. jaanuaril 2020 tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki

juhtimine; 23. juulil 2020 lubatud sõidukiiruse ületamine; 12. septembril 2021

liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine; 4. juunil 2022 lubatud sõidukiiruse ületamine mitte

vähem kui 21 km/h; 21. novembril 2022 tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud

mootorsõiduki juhtimine; 5. jaanuaril 2023 ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal

(liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 järgi); 7. märtsil 2023 (LS § 227 lg 1 järgi) lubatud

sõidukiiruse ületamine 15 km/h; 2. augustil 2023 LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 rikkumine

(lubatud sõidukiiruse ületamine ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki

juhtimine); 13. augustil 2023 lubatud sõidukiiruse ületamine 16 km/h (LS § 227 lg 1 alusel);

2) PPA hoiatas S.W-d nii otsuses nr 1052325523/TEP, millega pikendati tema elamisluba

ajavahemikuks 28. november 2020 – 27. november 2022, ning 6. septembri 2022. a tähtajalise

elamisloa pikendamise taotluse menetluses, et elamisluba ei pikendata, kui taotleja rikub

jätkuvalt õiguskorda. Vaatamata eeltoodule on S.W liiklusseaduse rikkumist jätkanud. Tema

seaduskuulekaks muutumise tõenäosus on nullilähedane. Kogu Eestis viibimise (ehk 5 aasta)

jooksul on taotlejale tehtud kokku 10 mõjutustrahvi, kuid see pole mõjutanud taotlejat

õiguskuulekalt käituma;

3) kuigi kõik trahvid on õigeaegselt tasutud, see ei vabanda LS-i korduvat rikkumist;

4) viimase elamisloa kehtivuse ajal (29. november 2022 – 27. november 2023) rikkus taotleja

LS-i neli korda. 5. jaanuari 2023 rikkumine (ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal) on

pandud toime tööpäeval ja koolivaheajal, mil võisid ülekäiguradadel liikuda ka õpilased. 7.

märtsil 2023 kl 08.12 ületas taotleja sõidukiirust 15 km/h kohas, mille lähedal asub

õppeasutus ning sellel kellaajal on tavaline, et kooli lähedal on õpilased. 2. augusti 2023

rikkumise korral juhtis taotleja sõidukit 83+/-3 km/h teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on

50 km/h. Sõiduk ei olnud läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tegemist oli

Peterburi teel kl 16:57 toime pandud liiklusseaduse rikkumisega ja kiirust ületati vähemalt 30

km/h. Tegemist oli tööpäevaga ja liiklus oli nii Tallinna kesklinnas kui ka Tallinna lähistel

eriti pingeline. Taotleja mootorsõiduki tehnoülevaatus kehtis kuni märtsini 2023. Isik osales

liikluses neli kuud potentsiaalselt ohtliku sõidukiga. 24. detsembril 2019 juhtis isik

mootorsõidukit, mis 8. mail 2019 ei läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Isik kasutas

kaheksa kuud sõidukit, millel ei olnud korras pidurisüsteem ja tuled, helkurid ja

elektriseadmed. 21. novembril 2022 juhtis taotleja mootorsõidukit, millel tehnoülevaatus

kehtis kuni 2022. a septembrini. Isik jätab süstemaatiliselt tehnoülevaatuse õigeks ajaks

tegemata, mis ohustab nii tema enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervist. 13. augustil 2023 kell

01.42 Sõpruse pst 40 teelõigul ületas isik lubatud sõidukiirust 16 km/h;

5) taotleja süstemaatiliseks muutunud rikkumised ohustavad teiste inimeste elu ja tervist ning

ta kujutab ohtu avalikule korrale. PPA on taotlejat vähemalt aastast 2020 korduvalt hoiatanud

2(9)

3-24-983

ja kahel korral pikendanud elamisluba lühemaks ajaks tingimusega, et taotleja enam seadust ei

riku. Taotleja töötab taksojuhina, kes käsitseb suurema ohu allikat ning vastutab oma klientide

tervise ja turvalisuse eest. Riik ei pea võimaldama välismaalastel, kes ei täida seadusi ja

panevad toime süütegusid, Eestis viibida. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute

turvalisus, sh ühiskondlik turvalisus. Arvestades taotleja senist käitumist, ei ole tõsikindlalt

veendumust, et taotleja suudab tulevikus seaduskuulekalt käituda. Kuivõrd isik näitab oma

käitumisega, et ta ei austa Eesti seadusi ja ühiskonnakorraldust, kujutab ta ohtu avalikule

korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõttes;

6) taotlejal elab Eestis Eesti kodanikust abikaasa ja Eesti kodanikust alaealine laps. Taotleja ja

kutsuja olid abielu sõlmimise hetkel teadlikud üksteise kodakondsustest ja täisealiste

inimestena võimelised hindama võimalikke raskusi. Taotleja selgituste järgi maksab ta

kodulaenu. Kinnistusraamatu järgi kuulub korter taotlejale ja tema abikaasale. Mõlema

abikaasa ja alaealise lapse elukohaks on registreeritud sama korter. Taotleja käitumine ning

süstemaatiline liiklusseaduse rikkumine ja sellest tulenev oht avalikule korrale kaalub üles

taotleja pereelu.

4. PPA kohustas 2. mai 2024. a ettekirjutusega nr 1052278615 S.W Eestist lahkuma ning

kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale pikkusega üks aasta. PPA märkis otsuses

kokkuvõtlikult, et:

1) isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus;

2) isiku puhul ei esine humaanseid kaalutlusi, millest tulenevalt oleks võimalik jätta

sissesõidukeeld kohaldamata. Arvestades sissesõidukeeluga kaasnevat pereelu riivet, on

vajalik lühendada sissesõidukeelu kestust kahe aasta võrra.

5. S.W esitas halduskohtule kaebuse PPA 25. märtsi 2024. a otsuse ja 2. mai 2024. a

ettekirjutuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) kaebajal on Eestis perekond ja ta maksab korterilaenu. Kaebaja õpib eesti keelt. Kaebajal

on rikkumiste pärast kahju. Kaebaja pole üheksa kuud trahvi saanud;

2) lahkumisettekirjutus ei sisalda kaalutlusi, miks kohaldati sissesõidukeeldu. PPA pole

arvestanud tagajärgi perekonnale.

6. PPA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) PPA võttis arvesse, et kaebajal elab Eestis abikaasa ja laps, kuid kaebaja süstemaatiline LS-

i rikkumine ja sellest tulenev oht avalikule korrale ning nii kaebaja enda kui ka kaasliiklejate

elule, tervisele ja varale, kaalub üles kaebaja subjektiivse soovi elada pereelu Eestis.

Kaebajale on kaks korda tähtajalist elamisluba pikendatud tingimusel, et ta lõpetab

seaduserikkumised. Kaebaja on lubanud käituda seaduskuulekalt, kuid ei ole seda jätkuvalt

teinud;

2) kaebaja põhjendused seaduse rikkumiste kohta ei muuda rikkumisi olematuks ega

vabandatavaks. Kaebaja rikkumised on muutunud tihendamaks ning asjaolu, et kaebaja on

valmis taksosõidu teenust pakkudes seadma ohtu muu hulgas ka kooli lähedal liikuvate laste

elu ja tervise, on eriti taunimisväärne;

3) lahkumisettekirjutus tehti, kuna isikul puudub riigis viibimiseks seaduslik alus;

4) sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks puuduvad humaansed kaalutlused.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 5. mai 2025. a otsusega kaebuse ning tühistas 25. märtsi

2024. a otsuse ja 2. mai 2024. a ettekirjutuse. Halduskohus kohustas PPA-d kaebaja elamisloa

pikendamise taotlust uuesti lahendama. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused:

3(9)

3-24-983

1) kaebaja elamisloa pikendamisest keeldumisel nii VMS § 124 lg 1 p 1 kui ka p 5 alusel on

PPA põhjendustes kesksel kohal kaebaja toime pandud süüteod ja nende eest määratud

karistused. Taotleja viimase elamisloa kehtivuse perioodil on kaebajat karistatud väärteo

korras 2. augustil 2023 toime pandud LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 rikkumise eest ning

määratud rahatrahv 320 eurot. Politsei menetluse infosüsteemist nähtuvalt on taotlejale

määratud mõjutustrahvid 5. jaanuaril 2023 (ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal – 40

eurot), 7. märtsil 2023 (lubatud sõidukiiruse ületamine 15 km/h – 70 eurot) ja 13. augustil

2023 (lubatud sõidukiiruse ületamine 16 km/h – 80 eurot). Ka varasemate elamislubade

kehtivusperioodil pani kaebaja toime liiklusrikkumisi;

2) kaebaja toime pandud väärtegude raskus ega laad pole sellised, et on vaja välistada tema

viibimine Eestis VMS § 124 lg 1 p 5 alusel, mistõttu ei saanud PPA kaebaja elamisloa

pikendamisest keeldumisel tugineda nimetatud sättele (vt RKHKo 3-19-92, p 21);

3) PPA sisustas kaebajast lähtuva ohu (VMS § 124 lg 1 p 1) meelevaldselt ja võttis arvesse

lubamatuid asjaolusid. PPA tugines varasematele liiklusrikkumistele, mis olid toime pandud

perioodil 28. november 2018 – 27. november 2022 (kokku 6 juhtumit). PPA tugines osaliselt

arhiivi kantud karistusandmetele ka perioodi 28. november 2022 – 27. november 2023

puudutava karistatuse osas. Varasemate aastate liiklusõnnetuste statistikat ei ole võimalik

iseseisva põhjendusena võtta aluseks, et prognoosida kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale

(RKHKo 3-19-92, p 24). Kaebaja tasus kõik trahvid. Eeldatavasti olid seega otsuste andmise

aja seisuga vähemalt kuue esimese teo karistused kustutatud ja arhiivi kantud. Kuivõrd

perioodi 28. november 2022 – 27. november 2023 puudutavate rikkumiste osas on märgitud,

et kaebajale määratud mõjutustrahv 5. jaanuari 2023 rikkumise eest (ristmikule sõitmine foori

keelava tule ajal) tasuti, pidid olema andmed ka selle karistuse kohta arhiivi kantud. Kustunud

väärteo andmetele tuginemine ei ole lubatav, kuivõrd seadusandja tahet ei saa kehtiva

karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarRS) § 20 lg 1 p 4 kujunemislugu ja teiste samas

normis nimetatud arhiivi juurdepääsu aluseid võrreldes sedavõrd laialt käsitleda ning

seadusandja ei ole soovinud anda juurdepääsu ka karistusregistri arhiivi kantud

väärteomenetluste andmetele (vt TlnHKo 3-21-242, p 9). Seega on oluline osa kaalutluste

kogumist ära langenud ning seega vajab haldusakt uuesti kaalumist ja põhjendamist.

Kaebaja rikkumiste raskust ja laadi pole piisavalt hinnatud. Kaebaja on pannud toime

samaliigiliste rikkumiste vaates (foori keelava tulega ristmikule sõit, sõidukiiruse ületamine)

väiksema raskusastmega väärteod, ent PPA ei ole seda arvesse võtnud. Nimelt on juhi poolt

foori keelava tule ajal ristmikule sõitmine oluliselt väiksema hukkamõistuga kui sama teo

toime panemine liiklusohu tekitamisega. Kaebajale etteheidetav tegu ei tekitanud liiklusohtu.

Ka kiiruse ületamised jäävad madalama sanktsioonimääraga rikkumiste hulka (LS § 227 lg 1

vrd lg 2, lg 3 ja lg 4). Seega ei anna sedalaadi rikkumiste süstemaatiline toimepanek alust

pidada kaebaja väärtegusid sedavõrd raskeks, et õigustaks rasket riivet kaebaja perekonnaelu

põhiõigusele. Ei saa järeldada, et kaebaja kujutab endast sellist ohtu avalikule korrale, mis

kaaluks perekonnapõhiõiguse üles. Seega ei saanud PPA kaebaja elamisloa pikendamisest

keelduda ka VMS 124 lg 1 p 4 alusel;

4) kuna antud juhul on tähtajalise elamisloa mittesaamise tagajärjena tehtud kaebajale

lahkumisettekirjutus, riivab tähtajalise elamisloa andmata jätmine oluliselt kaebaja era- ja

perekonnaelu puutumatust. PPA ei ole riivet kaebaja era- ja perekonnaelule vaidlustatud

otsuses hinnanud. PPA on küll täheldanud, et oht avalikule korrale on kaalukam kaebaja

perekonnaelu riivest, kuid sisuliselt ei ole riivet kaalunud. Üksnes perekonnaelu olemasolu

tuvastamine ja jaatamine ning kaebajast lähtuva ohu kaalukamana sedastamine ei võrdu

erinevate huvide sisulise kaalumisega;

5) lapse õiguste konventsiooni art-st 3 ning lastekaitseseaduse § 5 p-st 3 ja §-st 21 tuleneb

kohustus seada kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale lapse huvid. Kohustus

hinnata

4(9)

3-24-983

ja kindlaks määrata lapse huvid seob ka PPA-d, kui ta teeb otsuse lapse vanema Eestis

elamise

õiguse üle, sest see võib riivata lapse õigusi ja kohustusi. Vaidlustatud otsuses on PPA

direktiivi 2003/86 nõudeid eirates jätnud peresuhted vajalikul määral hindamata. Siinsel juhul

ei ole PPA kaalunud lapse heaolu ja parimaid huve ning tagajärgi, mis kaasnevad lapsele

kaebaja riigist välja saatmisel. PPA pole võtnud arvesse lapse vajadusi ega pere

majanduslikku sõltuvust kaebajast, ehkki on tuvastanud, et kaebaja käib tööl ja tasub

kodulaenu (ehk kaebaja abikaasa ja tema laps sõltuvad majanduslikult kaebaja sissetulekust).

Ühtlasi ei nähtu mistahes kaalutlusi selle kohta, kas ja millised ning kui tugevad on kaebaja ja

tema perekonnaliikmete ühiskondlikud, kultuurilised ja perekondlikud sidemed sihtkohariigis.

Nii ei ole käsitletud võimalike tagajärgi kaebaja lapsele olukorras kui laps jääb Eestisse või

lahkub sihtriiki koos kaebajaga;

6) kuna elamisloa pikendamisest keeldumise otsus kuulub tühistamisele, on ka

lahkumisettekirjutus tehtud ennatlikult.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. PPA taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata

jätmist. PPA esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) halduskohus lähtus valedest algandmetest. Kaebajat karistati kahel korral rahatrahviga

väärteokorras ning kaheksal korral on määratud mõjutustrahv;

2) kaebajale on korduvalt liiklusalaste süütegude eest määratud trahve ja see pole mõjutanud

teda seaduskuulekalt käituma. Kaebaja kujutab ohtu avalikule korrale. Korduvuse fakt

võimaldab järeldada ohtu (RKKKo 3-1-1-122-13, p 11). Rikkumiste sagedus on muutunud

tihedamaks. Tõenäoline on, et kaebaja jätkab teiste isikute elu ja tervise suhtes mitteaustavat

ja -hoolivat käitumist ka lähitulevikus. Üldohtlike liiklusrikkumiste tõttu on alus keelduda

kaebaja elamisloa pikendamisest. Rikkumiste olulisust ei vähenda ega ole muul viisil

kergendavaks asjaoluks ka see, et kaebaja on trahvid tasunud, kuivõrd trahvide tasumine on

seaduskuuleka isiku normaalse käitumise osaks (vt TlnHKo 3-23-2998, p 7);

3) PPA tohtis arvesse võtta arhiveeritud karistusi. KarRS § 20 lg 1 p 4 annab PPA-le õiguse

kasutada VMS-s sätestatud menetlustes ka karistusregistri arhiivi kantud andmeid, mis on

asjakohased isiku varasema elukäigu arvesse võtmiseks (vt TrtRngKo 3-22-1201, p 11.2).

Arhiveeritud andmed tõendasid kaebaja minevikus toime pandud tegusid ja need teod olid

ohuprognoosi aluseks;

4) liiklusstatistikale pole PPA kaalumisel tähendust omistanud;

5) kaebaja mõlemad väärteokaristused on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 alusel ning 2. augustil

2023 toime pandud rikkumise eest on kaebajale määratud trahv 80 trahviühikut (320 eurot).

Maksimumkaristusmäär LS § 227 lg 2 rikkumise eest on 100 trahviühikut. Seega on kaebajale

määratud 80 trahviühikut maksimumilähedane. Sõidukiiruse ületamine vahemikus 21–40 km/

h ei ole vähetähtis õigusrikkumine ning sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved (RKKKo

3-1-1-6-17 ja TlnRngKo 3-21-338);

6) PPA pole kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisel tuginenud VMS § 124

lg 1 p-le 4;

7) õige pole juhinduda Riigikohtu lahenditest 3-19-92 ja 3-3-1-2-16, sest kaebaja pole

pikaajaline elanik ega pikaajalise elamisloa alusel riigis elanud (vt TlnRngKo 3-18-1797, p

31);

8) kaebaja õigus perekonnaelu kaitsele pole absoluutne. Avaliku korra kaitse kaalus üles

kaebaja perekonnaelu;

9) PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest ka VMS § 124 lg 2 p 2 alusel.

Selles osas ei ole halduskohus seisukohta võtnud, mistõttu ei saa tõsikindlalt väita, et

5(9)

3-24-983

halduskohus on sellega arvestanud otsuse tegemisel. Kuna kaebaja on korduvalt rikkunud

liiklusseaduses kehtestutud reegleid, on selge, et kaebaja on rikkunud VMS §-s 11 sätestatud

kohustust järgida Eesti õigusakte ja austada Eesti ühiskonna korraldust.

9. Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) mõjutustrahvide alusel ei saa tuletada korduvuse fakti. Tegemist pole süstemaatiliste

rikkumistega;

2) kaebaja on korduvalt avaldanud kahetsust. Ta pole kuritegusid sooritanud;

3) kaebajast lähtuvat ohtu on hinnatud puudulikult. Arvesse on võetud liiklusstatistikat;

4) halduskohus on hinnanud VMS § 124 lg 2 p 2 kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PPA apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust

alljärgnevatel põhjendustel.

11. PPA keeldus kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest kolmel, s.o VMS § 124 lg 1 p-de 1

ja 5 ning VMS § 124 lg 2 p 2 alusel.

12. Tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase

Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda või välismaalast on

karistatud süüteo eest (VMS § 124 lg 1 p-d 1 ja 5). Mõlemat sätet on võimalik kohaldada,

võttes arvesse isiku karistamist süüteo eest ning mõlemad sätted annavad PPA-le

kaalutlusõiguse. Esimese sätte sõnastus seostab elamisloa andmisest keeldumise kaebaja

käitumisest lähtuva ohuga avalikule korrale. Teise sätte sõnastuse järgi võib elamisloa

andmisest keeldumist põhjendada üksnes isiku karistamise faktiga, temast lähtuvat ohtu ei ole

vaja tuvastada. VMS § 124 lg 1 p 5 on kohaldatav erandlikel juhtudel, kui kuriteo toime

pannud isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale polegi vaja põhjendada (RKHKo 3-19-92, p

21). Üksnes süüteo toimepanemise faktist siiski ei piisa elamisloa andmisest keeldumiseks,

vaid tuleb ka hinnata süüteo raskust ja selle laadi (samas, p 22). Arvestada tuleb sellegagi, et

VMS § 125 lg 1 p-de 2 ja 4 järgi on võimalik erandina anda tähtajaline elamisluba ka juhul,

kui välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega

üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud, ning kui välismaalast on kriminaalkorras

korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. (TlnRngKo 3-21-242, p 9).

13. PPA toob vaidlustatud otsuses esile, et kaebaja rikkus 29. novembrist 2022 – 27.

novembrini 2023 liiklusseadust neli korda:

1) kaebaja sõitis 5. jaanuaril 2023 kell 18.41 Sõpruse pst ja A. H. Tammsaare tee ristmikule

foori keelava tule ajal (lühimenetluses määrati mõjutustrahv);

2) kaebaja ületas 7. märtsil 2023 Lõuka tn ja Lillevälja tn vahel kell 8.12 sõidukiirust 15 km/h

(lühimenetluses määrati mõjutustrahv);

3) kaebaja ületas 2. augustil 2023 kell 16.57 Peterburi teel lubatud sõidukiirust vähemalt 30

km/h (lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, kaebaja sõitis 83+/-3 km/h) (karistati väärteokorras

rahatrahviga). Lisaks toob PPA esile, et kaebaja osales nelja kuu jooksul liikluses, ilma et

sõiduk oleks läbinud tehnoülevaatust;

4) kaebaja ületas 13. augustil 2023 kell 1.42 Tedre ja Räägu tänavate vahel lubatud

sõidukiirust 16 km/h (lühimenetluses määrati mõjutustrahv).

6(9)

3-24-983

14. Küsimus on, kas PPA-l oli lubatud vaidlustatud otsuses tugineda nendele tegudele, mille

eest oli kaebajale lühimenetluses määratud mõjutustrahvid (vt käesolev otsus, p 13).

Väärteomenetluse alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel

lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi (VTMS §

548 lg 1). Kaebaja ei eita talle etteheidetavate tegude toimepanemist. Samas lühimenetluses

määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse

ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud

õigusjärelmite kohaldamisel (VTMS § 548 lg 6). Viimati viidatu normi alusel ei ole

ringkonnakohus varasemalt pidanud võimalikuks elamisloa andmise menetluses

mõjutustrahvide arvesse võtmist, mis tähendab, et asjaolude kogumist tuleks välja arvata 8

mõjutustrahvi (vt TlnRngKo 3-21-242, p 10). Samas on Riigikohus märkinud, et

mõjutustrahvidele pole õiguslikku alust tugineda süüteomenetluses ning VTMS § 548 lg 6 ei

piira mõjutustrahvide arvestamist õigusjärelmite puhul, mis pole ette nähtud süüteo eest. Kuna

elamisloast andmisest keeldumine pole süüteomenetluses kohaldatav õigusjärelm, siis

viidatud Riigikohtu VTMS § 548 lg-le 6 antud tõlgenduse kohaselt poleks tähtajalise

elamisloa andmises menetluses keelatud tugineda mõjutustrahvile. Hoolimata sellest, kas

lähtuda ringkonnakohtu või Riigikohtu tõlgendusest VTMS § 548 lg-le 6, tuleks vaidlusalune

PPA otsus tühistada nii või teisiti kaalumisvea tõttu.

15. Kolleegium nõustub PPA-ga, et kaebaja eespool viidatud tegude alusel on võimalik

järeldada kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale VMS § 124 lg 1 p 1 mõttes. Avaliku korra

osaks on ka liiklusseaduse need normid (s.o lubatud piirkiiruse ja tehnoülevaatuse kohustust

peale panevad normid), mis on mõeldud üldise turvalisuse tagamiseks ja mille rikkumist

kaebajale ette heidetakse. Isiku varasemat käitumist, sh toime pandud rikkumiste ajalist vahet,

saab võtta arvesse, et hinnata isiku tõenäolist käitumist tulevikus, s.o, kas esineb tõenäosus, et

ta tulevikus jätkab liiklusnormide rikkumist (vrd RKKKo 1-15-1446, p-d 15 ja 16). PPA

võttis arvesse asjaolu, et varasemate trahvide määramine ei suunanud kaebajat õiguskuulekale

käitumisele. Kaebaja rikkus liiklusseadust tähtajalise elamisloa esimesel kehtivusperioodil 28.

november 2018 – 27. november 2020 kolm korda ja teisel kehtivusperioodil 15. detsember

2020 – 27. november 2022 samuti kolm korda. Kaebajat varasemalt hoiatati, et rikkumiste

toimepanemiste tagajärjeks võib olla see, et edaspidi tähtajalist elamisluba ei pikendata. Kuigi

kaebaja varasemalt teadis, et liiklusseaduse normide rikkumine võib evida negatiivset

tagajärge tähtajalise elamisloa pikendamise menetluses, siis sellest hoolimata jätkas ta nende

normide rikkumist ja pani toime neli rikkumist.

16. Kuna kaebajat karistati 2. augustil 2023 väärteokorras LS § 227 lg 2 ja LS § 209 lg 1

rikkumise eest 320 euroga, siis on täidetud ka VMS § 124 lg 1 p 5 eeldus.

17. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning

õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (VMS

§ 12 lg 1 ja HMS § 4 lg 2).

18. Kaalumisel tuleb arvestada toime pandud liiklusalaste süütegude laadi ja raskust, kuna

selles väljendub kaitsmist vääriva õigushüve ehk avaliku korra kaalukus.

19. Kaebaja on rikkunud liiklusseaduses sätestatud norme: 1) tehnonõuetele vastavuse

kontrolli mitteläbinud ja liikluskindlustuseta mootorsõiduki juhtimine; 2) lubatud sõidukiiruse

korduvalt ületamine (mootorsõiduki juhtimine kõige raskemal juhul 50 km/h mõjualas 80+/3

km/h ning ülejäänud juhtudel sõidukiiruse ületamine 15 km/h ja 16 km/h võrra) ning 3)

ristmikule sõitmine foori keelava tule ajal. Isik on üles näidanud ohtlikku käitumist suurema

7(9)

3-24-983

ohu allikat ehk mootorsõidukit kasutades ja põhjustanud abstraktse ohuolukorra. Samas pole

ta oma käitumisega vahetult rünnanud teise isiku õigushüve (nt tervis või elu).

20. Valdavalt on kaebaja suhtes kohaldatud lühimenetlusi ja talle määrati mõjutustrahvid.

Näiteks käesoleva otsuse punktis 13 nimetatud lühimenetlustes määrati kaebajale

mõjutustrahvid 40, 70 ja 80 eurot. Menetleja otsustas väärteokorras rahatrahviga karistamise

kasuks kahel korral, nt ühel juhtumil LS § 227 lg 2 ja § 207 lg 1 rikkumise eest 320 eurot.

Lubatud sõidukiiruse ületamisel kuni 20 kilomeetrit tunnis võis karistada rahatrahviga kuni 30

trahviühikut ning 21–40 kilomeetrit tunnis kuni 100 trahviühikut (LS § 227 lg 1) ning tegude

toimepanemise ajal kehtinud normide kohaselt oli üheks trahviühiku suuruseks 4 eurot (vt

karistusseadustiku (KarS) v.r § 47 lg 1). Määratud rahatrahvid olid keskmisest karistusest

kõrgemad. Samas pole kaebaja toime pannud sellist liiklusalast rikkumist, mida oleks

kvalifitseeritud mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitumiseeskirjade rikkumisega seotud

süüteona, mille eest oleks lisakaristusena kohaldatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (vt

KarS § 481 ja § 50). Nimetatu lubab järeldada, et toime pandud rikkumised ei kujutanud oma

kaalult väga tõsist ohtu avalikule korrale.

21. PPA pole välja toonud seda, et liiklusseaduse rikkumine oleks mõnel konkreetsel juhul

kaasa toonud ohu (kas siis hooletusest, raskest hooletusest või tahtlikult) kindla isiku

õigushüvele (s.o nt tervisele või elule). PPA on ohtu avalikule korrale jaatanud abstraktsel

tasandil.

22. Teiselt poolt tuleb arvestada tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisega kaasnevat

mõju kaebajale, sh tema õigusele elada Eestis koos abikaasa ja lapsega perekonnaelu (VMS §

12 lg 1 ja HMS § 4 lg 2).

23. Õige on PPA seisukoht, et tähtajalise elamisloa alusel riigis viibimisel ei ole kaebaja

positsioon nii tugev kui nt pikaajalise elaniku elamisloa alusel (vt nt RKHKo 3-17-1545 ja 3-

18-89). Samas ei tähenda see seda, et PPA-l oli selles asjas ulatuslik kaalumisruum,

keeldumaks kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest (vrd RKHKo 3-16-2436, p 17).

24. Kaebaja on taotlenud tähtajalist elamisluba, viibimaks Eesti kodanikust abikaasa juures.

Abielu sõlmiti 14. augustil 2018 ning alates 28. novembrist 2018 oli kaebajal elamisluba

abikaasa juures elamiseks. Elamisloa kehtivuse ajal sündis kaebaja ja tema abikaasa

perekonda 2021. a-l laps, kes on samuti Eesti kodanik. PPA nõustub sellega, et kaebajal, tema

abikaasal ja lapsel on ühised majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed. Koos omatakse

eluaset ja makstakse tagasi laenu ning elatakse perekonnaelu. Seega tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumisega sekkutakse väga intensiivselt kaebaja perekonnaellu.

25. Ühtlasi tuleb märkida, et PPA pole lapse huve tegelikult hinnanud ega kindlaks

määranud, et neid koostoimes muude asjas tähtsust omavate asjaoludega korrakohaselt

kaaluda (HMS § 4 lg 2 ja § 6). Lapse huvide korrektne hindamine ja kindlaks määramine on

eriti olulised olukorras, kus kolmanda riigi kodanikust välismaalase laps on Eesti kodanik (vrd

Euroopa Kohtu 10. mai 2017. a otsus asjas nr C-133/15). Arvestades seda, et kaebajal on

täielik hooldusõigus lapse üle, lapse elukoht on Eestis ning asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja ja tema lapse vahelist tegelikku sõltuvussuhet iseloomustavad asjaolud oleksid välja

selgitatud, ei ole PPA lapse huve ka korrektselt hinnanud ega kindlaks määranud. Hindamata

on see, kui realistlikuks saab pidada abikaasa ja lapse kolimist välismaale ja kuidas see neid

mõjutaks.

8(9)

3-24-983

26. Arvestades kaebaja toime pandud liiklusseaduse normide rikkumise raskust ja laadi ning

sellest tulenevat ohtu avalikule korrale, samuti kaebaja Eestis viibimise kestust (s.o 2018. a-st)

ja seda, et tal on Eestis Eesti kodanikest abikaasa ja laps, kellega on tugevad sideme, siis

üksnes vaidlustatud PPA otsuses toodud asjaoludel ei saa tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumist pidada perekonnaelu riive seisukohalt proportsionaalseks õiguslikuks tagajärjeks.

27. Eespool viidatud asjaolud kvalifitseeris PPA veel täiendavalt VMS § 124 lg 2 p 2

koosseisu alla, milleks oli see, et kaebaja rikkus liiklusseaduse norme ehk Eesti õigusakte.

28. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane rikkus VMS §-s 11

sätestatud kohustust, s.o ta ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, ei austa

põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti

ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri (VMS § 124 lg 2 p 2).

29. Ringkonnakohtu hinnangul pole VMS § 123 lg 2 p 2 eeldus praegusel juhul täidetud.

Viidatud normis tuleb Eesti õigusaktide all mõelda neid õigusakte, mille ülesandeks on kaitsta

põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti

ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri (vt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 81 SE teise lugemise

seletuskiri, lk 9-10 ja 12). Viidatud normi mõtteks on tagada, et välismaalane järgiks ja

austaks neid õigusnorme, mis kaitsevad Eesti väärtusruumi ja ühiskonna korraldust. Kui

välismaalane rikub selliseid õigusakte, mis kaitsevad eespool nimetatud kaalukaid väärtusi,

siis annab see PPA-le aluse keelduda tähtajalise elamisloa andmisest. Praegusel juhul

liiklusseaduse normide rikkumine neid kaalukaid väärtusi ei rikkunud ega ohustanud.

Liiklusseaduse normide rikkumine on hõlmatud kas VMS § 124 lg 1 p-ga 1 või p-ga 5.

30. Kaebaja kandis apellatsiooniastmes õigusabikulu 450 eurot. Toimikuga ja materjalidega

tutvumiseks ning kohtuistungil osalemiseks kulus kaebajal 4,5 tundi. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb PPA-lt kaebaja kasuks välja mõista

(HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)