3-26-187/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-187

Haldusasi

X.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

keelamiseks lugeda kaebaja Eesti kodakondsuse

kaotanuks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X.F

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.F määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määruse peale.

2. Rahuldada X.F määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määruse

resolutsiooni punkt 2.

3. Teha uus määrus ja rahuldada X.F esialgse õiguskaitse taotlus. Keelata esialgse

õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveametil teha kuni käesoleva haldusasja menetluse

lõppemiseni X.F-i Ameerika Ühendriikide kodakondsuse vastuvõtmisega Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugevat otsust.

4. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja ja kaebaja emaema nimed

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.F esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodakondsuse omandamise

aluse muutmiseks, st muuta naturalisatsiooni korras saadud Eesti kodakondsus sünniga

omandatud kodakondsuseks.

3-26-187

2. PPA alustas menetlust asjaolude kontrollimiseks ja saatis 04.09.2025 taotlejale selgitava

kirja nr 15.2-6/300-1 ning andis võimaluse esitada asjaolude kohta oma arvamus või

vastuväited.

3. X.F esitas 11.09.2025 PPA-le vaide, milles selgitas, et esitas 15.09.2025 Rahvusarhiivi

päringu oma esivanemate andmete kohta ning palus peatada menetluse ja anda täiendav

tähtaeg dokumentide esitamiseks. PPA 25.09.2025 vaideotsusega nr 15.2-6/307-2 rahuldati

vaie osaliselt ning anti taotlejale täiendav tähtaeg dokumentide esitamiseks kuni 04.01.2026.

4. X.F saatis 14.12.2025 PPA-le vastuse, milles palus lõpetada tema suhtes algatatud Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse ning kinnitada, et ta on omandanud Eesti

kodakondsuse sünniga ja parandada ära rahvastikuregistrisse tehtud kanne kodakondsuse

omandamise kohta. Kirjale lisas taotleja Rahvusarhiivist küsitud dokumendid, millega soovis

tõendada, et tema emaema Y on sündinud 1917. a Medovo külas Kulje (hiljem Kalda) vallas,

Petseri maakonnas ning tal eksisteeris kodakondsuslik seos Eesti Vabariigiga juba

sünnihetkel, mida hilisemad okupatsioonid ei katkestanud.

5. PPA selgitas oma 13.01.2026 e-kirjas taotlejale järgmist: „PPA vaatas Teie poolt esitatud

dokumendid läbi ja tuvastas, et Teie emaema Y ei ole sündinud Medovo külas Kulje/Kalda

vallas Petseri maakonnas. Esitatud teenistuskaardi andmetel on Teie emaema Y sündinud

Pavski rajoonis Tšubarevi külanõukogus Nižnije-Gorki külas ja 1993. aasta elukoha

registreerimisteatel on Teie emaema Y sünnikohaks märgitud Pihkva oblast Porhhovi rajoon

Medovo küla. Selgitame, et Pavski rajoon ja Porhhovi rajoon ei ole kunagi kuulunud Eesti

Vabariigi koosseisu. Seega ei ole Teie emaema Y sündinud Eesti Vabariigi ajaloolisel

territooriumil ja ta ei ole omandanud Eesti kodakondsust. Siinjuures juhime tähelepanu, et

Teie emaema sündimise ajal 1917. aastal ei eksisteerinud Eesti Vabariiki, mistõttu ei saanud

ta omandada sünniga Eesti kodakondsust. Samuti märgime, et Petserimaa liideti Eesti

Vabariigiga pärast Tartu rahulepingu sõlmimist 02.02.1920 ja alles pärast seda hakati

määratlema Petserimaa territooriumil elanud isikute kodakondsust. Lisaks selgitame, et

pelgalt Eesti Vabariigis sündimine ei andnud isikule automaatselt Eesti kodakondsust. Üheks

tingimuseks Eesti Vabariigi loomisel Eesti kodanikuna määratlemisel oli elamine Eesti

Vabariigi territooriumil. Teie poolt esitatud Rahvusarhiivi teatiselt ei nähtu andmeid, et Teie

emaema oleks elanud Eesti Vabariigi territooriumil aastatel 1918–1940, mis on oluline

ajavahemik Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamisel.“

PPA selgitas, et kui taotleja soovib säilitada Eesti kodakondsuse, siis ta peab koheselt asuma

loobuma Ameerika Ühendriikide kodakondsusest ning muid võimalusi tal Eesti kodakondsuse

säilitamiseks ei ole. Ameerika Ühendriikide kodakondsusest loobumise kohta palus PPA

esitada kirjaliku kinnituse ja Ameerika Ühendriikide passi koopia PPA-le hiljemalt

13.02.2026. PPA selgitas, et kui taotleja ei asu Ameerika Ühendriikide kodakondsusest

loobuma ja ei esita tähtajaks nõutud kinnitust, loeb PPA teda pärast 13.02.2026 Eesti

kodakondsuse kaotanuks ning tunnistab kehtetuks talle välja antud Eesti kodaniku

dokumendid.

6. Taotleja esitas vastuväite PPA 13.01.2026 kirjale, millele PPA vastas 15.01.2026 kirjaga.

7. X.F esitas 22.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada PPA

seniste menetlustoimingute ja tegevusetuse õigusvastasuse, kohustada PPA-d jätkama

menetlust kooskõlas seadustega ning vältida kaebajale tekkivat pöördumatut ja eluohtlikku

kahju. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata

PPA-l kuni käesoleva haldusasja lahendamiseni teha kaebaja suhtes toiminguid või rakendada

2(6)

3-26-187

meetmeid, mis võivad viia kaebaja õigusliku staatuse muutumiseni või realiseerida sellest

tulenevaid tagajärgi. Kaebaja soovib säilitada oma senise õigusliku staatuse kuni kohtu

lõpliku lahendini ning vältida kaebajale pöördumatu kahju tekkimist enne, kui kohus on

saanud kontrollida PPA tegevuse õiguspärasust. Taotluse kohaselt muutuks ilma esialgse

õiguskaitse kohaldamiseta kaebaja õigus kohtulikule kaitsele illusoorseks, kuna kahjulikud

tagajärjed võivad saabuda enne, kui kohus saab sisuliselt sekkuda. Kui PPA senised

menetlustoimingud või võimalikud edasised toimingud realiseeruvad enne kohtulikku

kontrolli, võib kaebaja kaotada ravikindlustuse, jääda ilma vajalikust ravist ning sattuda

olukorda, kus tema elu ja tervis on reaalselt ohustatud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 23.01.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

PPA on kaebaja poolt esitatud Rahvusarhiivist saadud dokumente hinnanud ning kaebajale

arusaadavalt selgitanud, miks need ei tõenda, et tema emaema Y sündis ja elas Eesti Vabariigi

territooriumil ning omandas Eesti kodakondsuse (vt PPA 13.01.2026 kiri). Kaebuses ei ole

põhistatud, et PPA oleks teinud kaebaja esitatud dokumentidest ekslikke järeldusi, ega

tuginetud ka tõenditele, mis kinnitaksid tema emaema sündimist ja elamist Eesti Vabariigi

territooriumil. Kuna kaebaja esitatud dokumentidest ei leidnud tõendamist, et kaebaja on

omandanud Eesti kodakondsuse sünniga, polnud PPA-l võimalik ka muuta ära kaebaja Eesti

kodakondsuse saamise alust (st muuta naturalisatsiooni korras saadud Eesti kodakondsus

sünniga omandatud kodakondsuseks). PPA märkis seega õigesti, et kui kaebaja soovib

säilitada Eesti kodakondsuse, tuleb tal loobuda Ameerika Ühendriikide kodakondsusest.

Kohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud keelata PPA-l teha haldusakti kaebaja Eesti

kodakondsuse kaotanuks lugemise kohta, kui kaebaja PPA määratud tähtajaks ei kinnita

Ameerika Ühendriikide kodakondsusest loobuma asumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X.F palus 25.01.2026 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 23.01.2026 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus

kuni põhiasja lõpliku lahendamiseni.

Kohtu järeldus, mille kohaselt kaebaja ei jääks ilma hädavajalikust meditsiinilisest abist,

põhineb üksnes tervishoiuteenuste formaalsel olemasolul Eestis. Tegelik ligipääs

tervishoiuteenustele sõltub aga isiku reaalsest majanduslikust suutlikkusest neid teenuseid

kasutada. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal kasutada erameditsiiniteenuseid. Isikut

tõendavate dokumentide kehtetuks tunnistamine toob kaasa ligipääsu katkemise elutähtsatele

e-teenustele (e-toimik, Terviseportaal, e-Kool). Kaebaja ei saaks enam sotsiaaltoetust ning tal

puuduks sissetulek. Kaebaja viitab, et tema perekond on ajalooliselt repressioonide all

kannatanud ning sellest tulenevalt on tal õiguspärane ootus, et ta ei satuks olukorda, kus riigi

tegevus ja kohtulik kontroll põhjustavad repressiivseid ja eluohtlikke tagajärgi.

USA kodakondsusest loobumisega kaasneb püsiv ja pöördumatu õiguste kaotus, mh: õigus

siseneda Ameerika Ühendriikidesse ja seal elada; õigus USA konsulaarkaitsele; USA

kodaniku poliitilised ja tsiviilõigused; õigus anda USA kodakondsus edasi tulevastele lastele.

Kaebaja alaealine laps on sünnijärgne USA kodanik ning see avaldab negatiivset mõju lapse

õigustele. Kaebaja taotleb oma õiguse tunnistamist sünnijärgse õigusliku järjepidevuse alusel,

viidates esitatud tõenditele.

3(6)

3-26-187

Kaebaja esitas 26.01.2026 pöördumise, mis oli vastuseks PPA 23.01.2026 e-kirjale. Kaebaja

taotles menetluse peatamist, kuni talle on antud riigi õigusabi.

Kaebaja esitas 02.02.2026 täiendava seisukoha, millega edastas 02.02.2026 õiguskantsleri

kirja nr 14-7/260232/2600896. Õiguskantsler rõhutas kaebajale saadetud kirjas, et Riigikohus

on 13.10.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-2024 selgitanud Eesti kodakondsuse katkematust

kui iseseisvat õigushüve, samuti rõhutas õiguskantsler vajadust Eesti kodakondsuse

äravõtmist sisuliselt kaaluda, sh Euroopa Liidu kodakondsuse aspektist.

Kaebaja esitas 19.02.2026 täiendava dokumendi, milles märkis, et PPA teavitas teda samal

päeval, et tema Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise kohta tehakse haldusotsus ja see

saadetakse kaebaja e-posti aadressile. Kaebaja taotles võimaliku Eesti kodakondsuse

kaotanuks lugemise haldusakti täitmise peatamist kuni kohtumenetluse lõpuni ning PPA

keelamist tunnistada kehtetuks kaebaja Eesti kodaniku dokumente, katkestada ravikindlustust

ja katkestada töövõimetoetuse maksmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus vastab nõuetele, on tähtaegne ja ringkonnakohus võtab selle menetlusse.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja 26.01.2026 Tallinna Halduskohtule

adresseeritud avaldus seotud määruskaebuse menetlusega, vaid on esitatud sisulise

seisukohana halduskohtu menetluses. Seda kinnitab avalduse sisu, milles kaebaja ei maini

määruskeabust ega esialgse õiguskaitse küsimust. Seega jätab ringkonnakohus tähelepanuta

ka nimetatud avalduses esitatud taotlused menetluse peatamiseks ja riigi õigusabi

määramiseks, need taotlused tuleb lahendada asja läbivaataval halduskohtul.

Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et kaebajal võiks olla vajadus määruskaebemenetluses riigi

õigusabi järele, kuna ta on oma seisukohad põhjendatult ja arusaadavalt esitanud.

Määruskaebemenetluses ei ole kaebajal vaja teha täiendavaid toiminguid ja määruskaebuse

menetlemise peatamine ei oleks ilmselgelt kaebaja huvides.

12. Kaebaja esitas 19.02.2026 ringkonnakohtule adresseeritud täiendava dokumendi, mille

pealkirjaks on „Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks“ ja milles kaebaja taotles esialgse

õiguskaitse abinõude kohaldamist seoses samal päeval PPA saadetud teatega, et kaebaja

suhtes tehakse otsus lugeda ta Eesti kodakondsuse kaotanuks. Kuna ka kaebaja ise möönab

antud kirjas, et tegemist oli üksnes teatega, mitte veel haldusakti edastamisega, ja kaebaja ei

ole käesoleva määruse tegemise ajaks kohtule teatanud, et PPA oleks seni teinud otsust lugeda

kaebaja Eesti kodakondsuse kaotanuks, siis teadaolev õiguslik olukord ei ole eelduslikult

võrreldes kaebuse esitamise ajaga muutunud. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus kaebaja

19.02.2026 taotlust mitte uue esialgse õiguskaitse taotlusena, vaid täiendava seisukohana

määruskaebuse menetluses.

13. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgne

õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas

peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning määruse

4(6)

3-26-187

ettenähtavaid tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

14. Halduskohus möönis 23.01.2026 määruses kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuid

leidis, et õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu.

Halduskohus ei pidanud põhjendatuks ka kaebaja väiteid, et ta võiks jääda hädavajaliku

meditsiinilise abita, ja leidis, et kaebajal on võimalik kodakondsuse kaotamise kahjulikud

tagajärjed ise ära hoida.

15. Ringkonnakohus nõustub sisuliselt kõigi halduskohtu määruses väljendatud

seisukohtadega. Kaebuse eduväljavaated on ilmselgelt väikesed. KodS § 29 lg-s 1 kajastatud

seadusandja tahe, et teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega loetaks isik Eesti kodakondsuse

kaotanuks, on üheselt selge. Põhiseaduse § 8 lg-s 3 sätestatud põhiõiguse kandja on üksnes

sünnijärgselt kodakondsuse omandanud isik. Ka ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks

seni esitanud veenvaid põhjendusi, mis lükkaksid ümber PPA seisukoha, et kaebaja ei ole

omandanud Eesti kodakondsust sünnijärgselt, vaid naturalisatsiooni korras, ning et

rahvastikuregistri kanne on faktiliselt õige. Samuti ei ole alust eeldada, et Eesti kodakondsuse

kaotanuks lugemisega jääks kaebaja ilma hädavajaliku arstiabita. Õigused arsti- ja

sotsiaalabile ei kuulu Eestis ainult kodanikele. Ka on kaebajal võimalik Eesti kodakondsuse

kaotamine ära hoida, loobudes teise riigi kodakondsusest. Ameerika Ühendriikide

reisidokumendi alusel on kaebajal võimalik reisida riikide vahel, viibida 90 päeva Eestis ilma

viisata ning pikemaks viibimiseks taotleda viisat või elamisluba. Seeläbi on kaebajal võimalik

jätkata ka perekonnaelu oma lapsega, kes kohtule esitatud andmete kohaselt elab Eestis.

16. Siiski leiab ringkonnakohus, tuginedes mh Riigikohtu ülal viidatud 13.10.2025 määruses

haldusasjas nr 3-25-2024 väljendatud seisukohtadele, et kodakondsus ja sh selle katkematus

tuleb lugeda kaebaja jaoks piisavalt kaalukaks huviks, et ülekaaluka vastassuunalise huvi

puudumisel on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebuse napp perspektiiv saab

iseseisvalt välistada esialgse õiguskaitse kohaldamise vaid juhul, kui kaebusel igasugused

usutavad eduväljavaated puuduvad (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16;

22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Halduskohus järeldas kaebuse eduväljavaadete

puudumist sellest, et kaebaja ei olnud kaebuses PPA seisukohale veenvaid faktilisi

vastuväiteid esitanud. Kuigi halduskohtu seisukoht on iseenesest põhjendatud, ei saa antud

juhul siiski sellel kaalutlusel lugeda kaebuse väljavaateid jäävat allapoole ilmse

perspektiivituse lävendit. Sünnijärgse kodakondsuse tuvastamine mh selle põhjal, kas kaebaja

emaema omandas Eesti kodakondsuse enam kui 100 aastat tagasi, on kompleksne küsimus,

mille osas kohus saab kujundada sisulise seisukoha tõendeid uurides, rakendades vajadusel

oma uurimispädevust asjaolude täiendavaks selgitamiseks. Pelgalt haldusorgani seisukoha ja

kaebuse ebapiisavate põhjenduste alusel ei saa enne kaebuse menetlusse võtmist lugeda

kaebuse perspektiivitust praegu ilmselgeks määral, mis õiguskaitse kohaldamise välistaks.

17. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks keelamisnõude lahendamine sisuliselt

ainetuks ja võimaliku edaspidi antava haldusakti tühistamisnõude rahuldamine ei kaitseks

kaebaja õigusi sama tõhusalt. Nagu leidis Riigikohus õiguslikult sarnases asjas ülal viidatud

13.10.2025 määruses, tooks haldusakti andmine kaasa selle, et kaebajal vähemalt ajutiselt ei

oleks isikut tõendavat dokumenti, mis raskendaks tema õiguste praktilist teostamist, sh

interneti teel. Samuti tuleks tal ka juhul, kui haldusakti kehtivus esialgse õiguskaitse korras

peatataks, tasuda uute dokumentide taotlemisel riigilõivu. Lisaks ei saaks kaebaja sel ajal

teostada kodaniku kui riigi osana kõrgeimat riigivõimu. Võttes arvesse, et kaebaja on olnud

Eesti kodanik üle 20 aasta ja omanud suure osa sellest perioodist paralleelselt ka Ameerika

Ühendriikide kodakondsust, ei nähtu kohtule, et kaebajale Eesti Vabariigi kodaniku staatuse

5(6)

3-26-187

ja õiguste säilitamine kohtumenetluse ajaks saaks avalikku huvi täiendavalt oluliselt

kahjustada. Ehkki õigusselgus ja topeltkodakondsuse vältimine on Eesti õiguse olulised

põhimõtted, kaalub kaebaja õiguskaitsevajadus vastassuunalise avaliku huvi praegu üles.

18. Ringkonnakohus märgib, et arusaamatuks jääb kaebaja tõstatatud poleemika PPA

23.01.2026 e-kirjas esitatud järgmise lause üle: „Teie soov tõendada sünnijärgset Eesti

kodakondsust viitab ka üheselt sellele, et Teil on lisaks muu riigi kodakondsus, sest muidu

puuduks Teil vajadus sünnijärgse Eesti kodakondsuse tõendamiseks.“ Antud lauset ei saa

e-kirja konteksti arvestades kuidagi mõistlikult tõlgendada nii, et selles oleks silmas peetud

mõne kolmanda, kirjas manimata riigi kodakondsust. PPA viitab selles lauses ilmselgelt „muu

riigi“ mõttes Ameerika Ühendriikidele. Poolte vahel puudub arusaadav vaidlus, et kaebaja on

Ameerika Ühendriikide kodanik. Sealjuures ei ole konkreetne riik asja lahendamise

seisukohast oluline, sest Eesti kodakondsuse kaotanuks loetakse Eesti kodanik KodS § 29 lg 1

kohaselt ükskõik millise muu riigi, sh Ameerika Ühendriikide kodakondsuse vastuvõtmisega.

19. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 23.01.2026 määruse resolutsiooni punkti 2 ja

rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kohane meede kaebaja õiguste kaitseks on

praeguses olukorras keelata PPA-l kohtumenetluse lõpuni teha otsust selle kohta, et kaebaja

on Ameerika Ühendriikide kodakondsuse vastuvõtmisega Eesti kodakondsuse kaotanud.

Kaebaja taotlus peatada haldusakti täitmine on ennatlik, kuna kohtule ei ole teada, et PPA

oleks kaebaja kodakondsuse kaotamise kohta praeguseks haldusakti andnud ja selline

võimalik tulevane haldusakt ei ole praeguse kohtuvaidluse esemeks. Samuti on ennatlik

taotlus keelata PPA-l tunnistada kehtetuks Eesti kodaniku dokumente. Ravikindlustuse ja

töövõimetoetuse võimalik katkestamine ei kuulu PPA pädevusse.

20. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

asendada kaebaja ja kaebaja emaema nimed läbivalt tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)