2-25-18721/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-18721

Tsiviilasi

YY hagi XX vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Hageja: YY (isikukood XXX); seaduslik esindaja GG

(isikukood XXX, e-post x);

Kostja: XX (isikukood XXX, e-post: XXX) lepinguline

esindaja LL (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu YY (seaduslik esindaja GG ) loobumine 05. novembril 2025 esitatud hagist

XX-i vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Lõpetada tsiviilasjas 2-25-18721 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskeabuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on YY (seaduslik esindaja GG ) hagi XX-i vastu elatise

väljamõistmiseks. Kostja taotluse alusel kohus 27. novembri 2025 määrusega peatas asjas

menetluse kuni kostja poolt isaduse vaidlustamiseks esitatud hagi lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-

25-19618.

2. Hageja esindaja esitas 30. jaanuaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse, kuna on

selgunud, et kostja ei ole hageja bioloogiline vanem.

3. Kohus uuendas 02. veebruari 2026 määrusega asjas menetluse ja määras kostjale tähtpäeva

hagist loobumise avalduse suhtes arvamuse ja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Tsiviilasi nr 2-25-18721

4. 04. veebruaril 2026 esitas kostja lepinguline esindaja LL kohtule kostja seisukoha hagist

loobumise osas ning avalduse kostjale asjas tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks koos

menetluskulude nimekirjaga. Kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele, kuid palub jätta kostja

menetluskulud hageja kanda. Kostja palub määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate

menetluskulude suuruseks lepingulisele esindaja 3,5 töötunni eest (arvestusega 100 eurot/tund)

õigusabikulude katteks 350 eurot (ei sisalda käibemaksu, kuna kostjat esindanud juristi

õigusbüroo L Consult OÜ ei ole käibemaksukohuslane). Samuti kostja taotleb alusetult makstud

elatise tagastamist.

5. Kohus küsis hageja esindajalt seisukoha kostja menetluskulude. Hageja lepinguline esindaja

M. M-XX 20. veebruaril 2026 teatas kohtule esindusõiguse lõppemisest.

Hageja seaduslik esindaja GG esitas 01. märtsil 2026 vastuväited kostja menetluskulude

hüvitamisele ja elatise tagasinõudmisele. GG sõnul kostja oli kõigest varem teadlik, GG on

aastaid võidelnud hooldusõiguse ja lapse enda juurde saamise eest. Kostja algatas isaduse

vaidlustamise alles siis, kui laps asus elama x ema juurde ja kostja sai aru, et peab hakkama

elatist maksma. Hageja seaduslikul esindajal ei ole majanduslikku võimekust mingeid summasid

kostjale tasuda. GG sõnul on tal suur elatise võlgnevus kostja algatatud täitemenetluses, GG on

alustanud eraisiku pankrotti. Hageja seadusliku esindaja seisukohast nähtub, et kostja on lapsele

novembris 2025 kandnud 321 eurot. Samas lapsetoetus 80 eurot laekub jätkuvalt kostjale, kostja

ei anna Sotsiaalkindlustusametile nõusolekut peretoetuse kandmiseks lapse ema kontole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1

võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 järgi kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja

menetluse lõpetamise taotlus on põhjendatud. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele.

Elatise nõudest loobumise põhjuseks on teises tsiviilasjas ekspertiisiga kindlaks tehtud asjaolu, et

kostja ei ole hageja bioloogiline vanem, sellest tulenevalt ei ole tal ka kohustust hagejale

ülalpidamist anda ning hagist loobumine ei kahjusta alaealise hageja õigusi ega riku avalikku

huvi.

Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja 429 lg-st 1, kohus võtab hagist loobumise

vastu ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.

8. Kohus jätab tähelepanuta kostja menetluskulude nimekirja punktis 1.3 esitatud taotluse mõista

hagejalt YY-lt välja kostja XX-i kasuks 07. novembril 2025 hagejale YY-le tasutud elatis

301,74 eurot. Alusetult makstud elatise tagastamise nõue ei ole küsimus, mida saaks lahendada

tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses koos menetluskulude jaotuse ja rahaliselt

kindlaksmääramisega. Rahaliste nõuete kohtu kaudu maksma panemiseks tuleb hagejal esitada

kohtule hagi (TsMS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1) ning tasuda riigilõiv.

Kohus etteruttavalt selgitab kostjale, et alaealise lapse ülalpidamiseks makstud elatise lapselt

tagasi nõudmiseks üldjuhul õiguslikku alust ei ole. Siin asjas esile toodud asjaoludel ei saa

lugeda elatist alusetult makstuks. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt sündis hageja GG ja

kostja XX-i abielu ajal, kostja oli (ja on siiani) kantud YY sünniakti tema isana.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-25-18721

Hageja esitas elatise hagi kostja vastu 05. novembril 2025. Perekonnaseaduse (PKS) § -st 82 ja §

84 lg 1 p-st 1 tulenevalt oli sellel ajal kostja isadus seaduses ettenähtud korras kindlaks tehtud

ning 07. novembril 2025 elatise maksmise ajal oli kostja kohustatud hagejale ülalpidamist

andma.

Kostja esitas hagiavalduse enda isaduse vaidlustamiseks alles 11. novembril 2025, hagi rahuldati

tsiviilasjas nr 2-25-x Pärnu Maakohtu kohtuotsusega 09. veebruaril 2026, otsus ei ole veel

jõustunud.

Riigikohus on oma praktikas (RKTKo 19.11.2008 nr 3-2-1-93-08 (p 13); 16.02.2011 nr 3-2-

1-164-10 (p 16)) selgitanud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele

ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks

tunnistamiseks. Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne vanemast, kes on isana lapse

sünniakti kantud, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist

teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Riigikohtu

viidatud praktika käsitles küll enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse norme, kuid on

kohaldatav ka praegu, sest kehtiv perekonnaseadus reguleerib põlvnemise, isaduse vaidlustamise

ja ülalpidamiskohustuse seost sarnaselt.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS §

168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist hagi rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 ei võimalda (erinevalt TsMS § 164 lg-st 12) jätta

kulusid alaealise hageja seadusliku esindaja kanda.

10. Hagejaks on alaealine laps (x-aastane), kelle mõjusfääri ei kuulu see, kes on isana kantud

tema sünniakti, kellel on kohustus anda talle, alaealine ei saa ise otsustada elatise nõude

esitamist, mistõttu selliste menetlustega seotud kuluda jätmine alaealise kanda oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane. Alaealisel puuduvad ka sissetulekud, mille arvelt menetluskulusid tasuda,

ning lapselt kostja kasuks menetluskulude väljamõistmisel tuleks need tasuda hageja seaduslikul

esindajal. Muu hulgas on hageja seaduslik esindaja Sotsiaalkindlustusametiga peetud

kirjavahetusega tõendanud, et kuigi hageja elab 2025.a oktoobrist ema juures, laekuvad lapsele

ettenähtud peretoetused siiani kostjale, kostja keeldub andmast nõusolekut peretoetuste

suunamiseks lapse või tema ema kontole.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et praegusel juhul ei ole õiglane menetluskulude jaotamisel lähtuda

TsMS §-s 168 sätestatust. Kohus peab õigeks jaotada kulud hagilises perekonnaasjas

menetluskulude jaotust reguleeriva TsMS § 164 lg 1 alusel, mis näeb ette, et alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

11. Põlvnemise tuvastamise menetluses on kindlaks tehtud, et kostja ei ole hageja

bioloogiline vanem ning seega ei ole tal edaspidi kohustust hagejale ülalpidamist anda. See

tähendab, et hageja seaduslik esindaja peab edaspidi hagejat üleval pidama üksinda (vähemalt

seni kuni ülalpidamist hakkab andma hageja tegelik bioloogiline isa).

Hageja seaduslik esindaja on esile toonud, et tal on suur elatise võlgnevus kostja ees ajast, mil

laps elas kostja juures. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja seadusliku esindaja esitanud

kohtule enda maksejõuetusavalduse. Kostja menetluskulude hüvitise hagejalt väljamõistmine

raskendab veelgi hageja seadusliku esindaja majanduslikku olukorda ning võimekust hagejat

üleval pidada.

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-25-18721

Kohus võtab lisaks arvesse, et lepingulise esindaja palkamine ei ole kostja õiguste ja huvide

kaitseks hädavajalik, sest elatise asjas omavad tähtsust kostja isiklikud elulised asjaolud, mida

kostja ise teab kõige paremini - kas ja kui palju ta on lapsele ülalpidamist andnud või oleks

suuteline andma. Esindaja palkamisel pidi kostja arvestama, et sõltumata menetluse tulemusest

võivad lepingulise esindaja kulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jääda tema enda kanda.

12. Eeltoodu alusel kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindlaks määrata

menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

4 (4)