2-24-5367/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-5367

Tsiviilasi

A.-E. U. maksejõuetusmenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine,

usaldusisiku nimetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A.-E. U. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX; tel XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Kersti Kägi (Rödl

& Partner Advokaadibüroo OÜ, Maakri 23A, 10145

Tallinn; e-post XXX, tel 6068650, 5652334)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A.-E. U. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded

Jr

k

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

ja saamata

nõue (EUR)

Jaotis

%

Võlausaldajate konto- ja

viitenumber

1. AS P (rk XXX)

3 115,28

12,60

XXX viitenr. 25000962

2. B AS (rk XXX)

269,47

1,09

AS XXX XXX

3. E OÜ

AS (rk XXX)

1 501,30

11,70

XXX, AS XXX

4. OÜ G (rk XXX)

2 746,48

6,07

XXX XXX AS

5. N OÜ (rk XXX)

1 403,30

51,74

XXX AS XXX

6. B OÜ (end. O OÜ (rk XXX)

2 890,58

11,11

XXX, XXX AS, viitenr:

68912000087573305

7. A OÜ (rk XXX)

12 788,07

5,68

XXX, AS XXX,

viitenr: 715607866

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele

vastuväiteid.

3. Vabastada Kersti Kägi A.-E. U.

pankrotimenetluses pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata pankrotihaldurile Kersti Kägi pankrotihalduri kohustuste täitmise eest

töötasu 2 741,95 eurot (sh käibemaks).

5. Välja mõista pankrotihalduri tasu summas 95,06 eurot pankrotivara arvelt.

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto nr XXX AS XXX).

6. Jätta pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 2 646,89 (sh käibemaks) A.-

E. U. kanda.

7. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus. Anda A.-E. U.-le menetlusabi

pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 1 098,64 eurot (sh käibemaks),

kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

8. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 1 098,64 eurot (sh

käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Rödl &

Partner Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto nr XXX AS XXX).

9. Välja mõista A.-E. U.-lt pankrotihalduri Kersti Kägi kasuks pankrotimenetluses

hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas 1 548,25 eurot.

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Rödl & Partner

Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto nr XXX AS XXX).

10. A.-E. U. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

11. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses A.-E. U. usaldusisikuks S. S.

(isikukood XXX, MTÜ Vabane Võlgadest, Rotermanni 6, 10111 Tallinn, tel

55678698, e-post XXX).

12. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele ja S. S.-ile ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Taotlus ja selle põhjendused

17.05.2024 määrusega kuulutati välja A.-E. U. pankrot, algatati võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ning nimetati A.-E. U. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Kersti Kägi.

20.02.2026 esitatud taotluses palub haldur lõpetada A.-E. U. pankrotimenetluse raugemise

tõttu, jätta halduri kulud võlgniku pankrotivara kanda, määrata pankrotihalduri tasu (mis

osaliselt välja mõista pankrotivara arvelt ning osaliselt anda võlgnikule menetlusabi),

vabastada haldur, otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine ja nimetada

usaldusisik.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse

raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest

kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse

lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele

esitas võlgnik vastuväite.

A.-E. U. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei

jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks,

mistõttu palub haldur pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva

aruande:

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

A.-E. U. omab pankades järgmisi arvelduskontosid: 1) AS XXX konto nr XXX

(pankrotivara konto). Konto algjääk pankroti väljakuulutamise aja seisuga 17.05.2024 oli 0,00

eurot. Konto lõppjääk 20.02.2026 seisuga on 686,76 eurot. Kontole on kogunenud

pankrotivara; 2) XXX AS konto nr XXX. Konto algjääk 17.05.2024 oli 428,18 eurot. Konto

lõppjääk 20.02.2026 seisuga on 55,88 eurot. Kokkuleppel halduriga võlgnik sai kontot

kasutada igapäevaste arvelduste tegemiseks, mistõttu selle konto jääk 05.03.2026 seisuga ei

ole lõpparuandes pankrotivara koosseisus kajastatud.

Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest 06.01.2026 nr 7.1-4/000152-1 pankrotihalduri

järelepärimisele sai A.-E. U. maksustatavat tulu järgmiselt: XXX AS-ilt 2024. aasta mais

muu väljamaksena brutosummas 0,03 eurot, millest tulumaks 0,01 eurot; L OY-lt 2024. aasta

novembris muu väljamaksena brutosummas 300,00 eurot, millest tulumaks 60,00 eurot; R

AS-ilt 2024. aasta septembris töötasu brutosummas 798,01 eurot, millest tulumaks 141,85

eurot ja töötuskindlustusmakse 12,77 eurot ning muu väljamaksena 109,52 eurot; R AS-ilt

2024. aasta oktoobris töötasu brutosummas 970,00 eurot, millest tulumaks 154,99 eurot ja

töötuskindlustusmakse 15,52 eurot; R AS-ilt 2024. aasta novembris töötasu brutosummas

592,17 eurot, millest tulumaks 73,19 eurot ja töötuskindlustusmakse 9,47 eurot. Alates

07.11.2025 nähtuvad võlgnikule väljamaksed selgitusega „Töötasu“ M AS-ilt (reg.kood

XXX). Netotöötasuna on laekunud kontole 788,51 eurot.

Haldur esitas 03.02.2025 A.-E. U. eest füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2024.a

enammakstud tulumaksu tagastamiseks, mille tulemusena laekus võlgniku pankrotivarasse

06.02.2026 enammakstud tulumaks 107,38 eurot, millest pankrotivarasse jäi summa 59,64

eurot.

Haldur esitas 16.02.2026 A.-E. U. eest füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2025.a

enammakstud tulumaksu tagastamiseks summas 557,34 eurot. Käesoleva pankrotimenetluse

raugemise aruande esitamise ajaks ei ole Maksu- ja Tolliamet otsust enammakstud tulumaksu

tagastamise osas tehtud. Seega ei ole selge, millises summas tagastatav tulumaksusumma

võlgniku pankrotivara kontole laekub.

Riiklike toetuste ja elatise kohta on märgitud, et igakuiselt laekub võlgnikule lastetoetus SKA-

lt 80,00 eurot, Rakvere Linnavalitsuselt toimetulekutoetus ja/või ühekordne toetus summades

40,00 kuni 120,00 eurot kuus. Samuti on võlgnikule laekumise Töötukassalt tööalase XXX

summas 2,40 eurot kuni 21,60 eurot kuus. Tegemist on laekumistega, millele TMS § 131 ja §

132 alusel sissenõuet pöörata ei saa.

Võlgniku enda panuseid pankrotivarasse panustada vabatahtlike ülekannetega ei ole. A.-E. U.

pankrotimenetluses ei tuvastanud haldur muud vara, mida haldur oleks saanud müüa. Samuti

ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise ega vara tagasinõudmise võimalusi.

Eeltoodud andmete analüüsi tulemusena on A.-E. U. pankrotivaras 20.02.2026 seisuga vara

kokku 686,76 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevad nõuded esitatud ei ole. Võlgnikule

pankrotimenetluses elatist makstud ei ole. Massikohustused A.-E. U. pankrotimenetluses

puuduvad.

Pankrotivara kontole on halduri tegevuse tulemusena perioodil 17.05.2024 kuni 20.02.2026

laekunud 686,76 eurot, millest 591,70 eurot kuulub tasumisele usaldusisiku tasuna vastavalt

Viru Maakohtu 17.05.2024 määrusele tsiviilasjas nr 2-24-5367.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

A.-E. U. pankrotivarast ei jätku väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlausaldajatele

jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

A.-E. U. pankrotimenetluses pandieset ei olnud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:

A.-E. U. pankrotimenetluses müüdavat pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolevat

vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

A.-E. U. pankrotimenetluses likviidset vara ei olnud, mida haldur oleks saanud valitseda ja

müüa.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

I ja III järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded, mille ulatuses võlausaldaja raha ei ole

saanud:

Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood

Tunnustatud nõue

(EUR)

Saamata nõue

(EUR)

1. AS P (rk XXX)

3115,28

3115,28

2. B AS (rk XXX)

269,47

269,47

3. E OÜ AS (rk XXX)

1501,30

1501,30

4. OÜ G (rk XXX)

2746,48

2746,48

5. N OÜ (rk XXX)

1403,30

1403,30

6. B OÜ (end. O OÜ (rk XXX)

2890,58

2890,58

7. A OÜ (rk XXX)

12788,07

12788,07

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur kavatseb veel esitada:

A.-E. U. pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A.-E. U.

pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli vastutustundetu

käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja

võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva

seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja

vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 04.06.2024.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud

kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus

lõpetamisele seoses raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb

tasu määramist summas 2 741,95 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud, et

kogumis on ta teinud tööd 15,25 tundi, tunnitasuga 179,80 eurot (sh käibemaks). Haldur palub

tasu osaliselt (summas 95,06 eurot) mõista pankrotivara arvelt ning osaliselt anda võlgnikule

menetlusabi. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohus leiab, et

halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega ning seaduses sätestatuga.

PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu

hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud

katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et

kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku

pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise

halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida

ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks

kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi

lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse

ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021

Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole

tunni kohta.

Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul

puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 23.02.2026

üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Kohus mõistab seega välja halduri tasu osaliselt (summas 95,06 eurot) pankrotivara arvelt

ning annab TsMS § 183 lg 2 ja PankrS § 23 lg 51 piirmäärasid arvestades võlgnikule

menetlusabi summas 1 098,64 eurot (sh käibemaks), kohustuseta hüvitada kulud

riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja

kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud ulatuses halduri tasu, s.o

summas 1 548,25 eurot, kuulub väljamõistmisele võlgnikult.

Kohustustest vabastamise menetlus

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust

kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel

algatatud menetlustele.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus algatas 17.05.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 17.05.2024, tuleb menetlusega jätkata.

Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna

võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on

andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku

usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S..

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik