3-25-4597/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

tš

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Orion

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4597

Haldusasi

X.X. ja Y.Y. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

07.11.2025 otsuse nr 15.3-3.2/557-1 ja 05.12.2025

vaideotsuse nr 15.33.6/228 tühistamiseks ja kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – X.X.

Kaebaja II – Y.Y.

Kaebajate volitatud esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja

Pevzner-Belošitski

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vaidlustatud kohtulahend

X.X. määruskaebus

Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11.02.2026 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. on Aserbaidžaani kodanik. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei pikendanud

07.11.2025 otsusega nr 15.3-3.2/557-1 X.X. tähtajalist elamisluba välismaalaste seaduse

(VMS) § 123 p 3 alusel. PPA leidis, et tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus ei ole

põhjendatud, kuna taotleja ei ole abikaasaga (kaebaja II) kokku elama asunud ning seetõttu

puudub abikaasade vahel tegelik perekonnaelu.

2. X.X. esitas vaide, milles ta palus tühistada PPA 07.11.2025 otsus ja rahuldada elamisloa

pikendamise taotlus.

3. PPA jättis 05.12.2025 vaideotsusega nr 15.3-3.6/228 X.X. vaide rahuldamata.

3-25-4597

4. Kaebajad esitasid 15.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nad taotlesid PPA

07.11.2025 otsuse ja 05.12.2025 vaideotsuse tühistamist. Lisaks esitasid kaebajad esialgse

õiguskaitse taotluse PPA kohustamiseks anda X.X.-ile tähtajaline elamisluba kuni

kohtumenetluse lõpuni või alternatiivselt PPA 07.11.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks või

X.X. väljasaatmise keelamiseks kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Taotluse põhjendused:

Esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna kaebaja saab Eestis viibida kuni

13.01.2026. Kui kaebaja ei lahku, tehakse talle ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja määratakse

sissesõidukeeld. Sissesõidukeelu kohaldamisel kaotab kaebaja õiguse siseneda Schengeni

alale ja Eestisse, töökoha ja sissetulekuallika, mis on vajalik elamisloa saamiseks. Pereelu

Eestisse jäänud abikaasa katkeb ning kaebaja peaks Eestist lahkuma enne, kui kohus on

jõudnud hinnata tema kaebuse põhjendatust. Abikaasast eraldi elamine oleks emotsionaalselt

ja rahaliselt koormav. X.X. abikaasa ei saaks Eestist lahkuda, kuna ta peab hoolitsema oma

alaealise lapse ja haige ema eest. Samuti oleks keeruline kolmekuulisteks perioodideks

võimetele vastava töö leidmine nii Eestis kui Aserbaidžaanis.

5. Tallinna Halduskohus andis 08.01.2026 määrusega haldusasja nr 3-25-4597 kohtualluvuse

järgi üle Tartu Halduskohtule ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA 07.11.2025 otsuse

kehtivuse kuni 07.02.2026.

6. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused:

1) Kaebajal I esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus, kuna tähtajalise elamisloa

pikendamata jätmise tõttu võib saabuda olukord, kus kaebaja on sunnitud Eestist lahkuma ja

kaebajaga II sõlmitud abielu võib laguneda. Seega PPA otsus puudutab kaebaja põhiseaduse

§-dest 26 ja 27 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele.

2) Puudub vaidlus selle üle, et abikaasad ei ela koos. Haldusmenetluse käigus laekusid

kaebaja II sõnumid abielu lõpetamise kohta. Ehkki seadusandja on pidanud võimalikuks

eeldada, et abielu sõlmimine viitabki püsivale ja tegelikule perekonnaelule, ei piisa elamisloa

andmiseks ainuüksi abielu sõlmimise fakti tuvastamisest, vaid elamisluba antakse juhul, kui

on täidetud ka seaduses sätestatud lisatingimused. Praegusel juhul pole tähtajalise elamisloa

pikendamise tingimused täidetud. Seega on kaebuse perspektiiv väike.

3) Antud juhul esineb ülekaalukas avalik huvi, milleks on kontrollimatu rände vältimine.

Kuna kaebajad ei ela koos, siis ei pruugi kaebaja I õigustesse sekkumine olla sellise

intensiivsusega, nagu juhul, kui kaebajad elaksid koos. Kaebajal on võimalik taotleda

tähtajalist elamisluba tööle asumiseks, kui ta peab seda vajalikuks. Seega ei saa omistada

kaebaja I huvidele suuremat kaalu kui avalikule huvile. Sellest tulenevalt esineb kaebajal I

küll esialgse õiguskaitse vajadus, kuid kaebuse perspektiivituse ja kaaluka avaliku huvi

esinemise tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. X.X. esitas määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2026

määruse resolutsiooni punkti 3 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus. Määruskaebuse põhjendused:

1) Kohus tuvastas esialgse õiguskaitse vajaduse ehk esialgse õiguskaitse kohaldamise esimene

eeldus on täidetud.

2) Kohus on valesti kohaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249. Esiteks ei

piisa HKMS § 249 kohaldamisel sellest, et kaebuse rahuldamise tõenäosus on madal.

Õiguskaitse andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu.

Teiseks on kohus määrusega sisuliselt andnud lõpliku hinnangu abielu tegelikkusele enne asja

läbivaatamist, mis ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse eesmärgiga. Riigikohus on korduvalt

3-25-4597

rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata asja sisuliselt; kaebus peab olema

ilmselgelt perspektiivitu, et õiguskaitset mitte kohaldada; kahtluse korral tuleb eelistada

põhiõiguste ajutist kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt rõhutanud, et

perekonnaelu hindamisel tuleb arvesse võtta suhte tegelikku sisu, mitte üksnes formaalset

kooselu olemasolu. Ka ajutine eraldi elamine ei välista perekonnaelu olemasolu. Kohus ei

analüüsinud suhte kestust, suhtlemise intensiivsust, poolte tegelikku tahet, eraldi elamise

põhjuseid. Seetõttu on kohtu järeldus perekonnaelu puudumise kohta ennatlik.

3) Kohtu viide kontrollimatu rände vältimisele on asjakohatu. Kaebaja ei kujuta ohtu

avalikule korrale. Tegemist ei ole massilise rändesituatsiooniga. Ajutise viibimise lubamine

kohtumenetluse ajaks ei kahjusta riigi huve pöördumatult, samas kui kaebaja lahkumine enne

kohtulahendit võib kaasa tuua pöördumatu tagajärje: abielulise suhte faktiline katkemine,

suhte lagunemine ja perekonnaelu edasise realiseerimise võimatus. Kohus ei analüüsinud, kas

ajutise viibimise lubamine kahjustaks riigi huve, kas riigile tekib pöördumatu kahju, kas riigil

on midagi kaotada esialgse õiguskaitse andmisel. Kahju riigile on ajutine ja minimaalne, kuid

kahju kaebajale on pöördumatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus on olemas, kuid

kaebuse perspektiiv on väike ja esineb ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üle kaebaja

esialgse õiguskaitse vajaduse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuses

väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Õige ei ole määruskaebuse väide, et halduskohus on esialgse õiguskaitse andmata

jätmisega põhivaidluse ette ära otsustanud. Halduskohus jaatas esialgse õiguskaitse vajadust,

seega tuli hinnata ka kaebuse perspektiivi (HKMS § 249 lg 3). Kaebuse perspektiivi

hindamisel kontrollib kohus, kas kaebajal esineb kaitstav subjektiivne õigus ning annab

hinnangu kaebuse sisulisele edukusele. Ka ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse

eduväljavaated vähesed. Kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba (perioodiga 16.10.2023–

15.10.2025) VMS § 137 lg 1 alusel. Elamisloa andmise tingimuseks oli, et kaebaja asub

abikaasaga koos elama. Vaidlus puudub selle üle, et X.X. elab Tallinnas, kuid tema abikaasa

elab Tartus. VMS § 137–1491 alusel antav elamisluba kaitseb abikaasade faktilist kooselu.

See tähendab, et elamisluba antakse abikaasadele kooselamise eesmärgil ning seaduse

eesmärk ei ole anda elamisluba välismaalasele, kes tegelikult ei ela oma abikaasaga koos.

Seega on kaebuse eduväljavaated väiksed, kuna VMS § 138 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole

täidetud ja VMS § 123 p 3 imperatiivne sõnastus ei jäta PPA-le kaalutlusõigust.

Põhjused, miks kaebaja hinnangul pole võimalik abikaasaga koos elada, ei ole praegusel juhul

ringkonnakohtu hinnangul objektiivsed. Kaebajale ei ole antud elamisluba töötamiseks ega ka

selleks, et ta saaks oma hobiga tegeleda. Lisaks ei ole kaebaja töö nii spetsiifiline, et sarnast

tööd ei oleks võimalik leida Tartus. Eelnevat arvestades puuduvad reaalsed takistused selleks,

et abikaasad saaksid soovi korral koos elada.

11. Ebaõige on kaebajate seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab

olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus. Riigikohus on leidnud, et isegi kui kaebus ei ole

ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike

huvide ja teiste isikute õigustega (RKHKm 26.06.2006, 3-3-1-54-06, p 12). Ringkonnakohus

3-25-4597

leiab, et halduskohus on esialgse õiguskaitse põhjendatult kohaldamata jätnud avalikku huvi

kaalukamaks hinnates.

12. Halduskohus pidas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusest kaalukamaks avalikku huvi

vältida kontrollimatut rännet mis tahes väidetavate paarisuhete alusel. Kaebaja hinnangul oli

halduskohtu viide kontrollimatu rände vältimisele asjakohatu, kuna kaebaja ei kujuta ohtu

avalikule korrale ning tegemist ei ole massilise rändesituatsiooniga. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohtu viide oli asjakohatu. Riigikohus on leidnud, et

VMS § 138 eesmärk ei piirdu konkreetsest üksikust elamisloa taotlejast lähtuva ohu

välistamisega, vaid seisneb üldisemas taotluses vältida kontrollimatut rännet. Samuti leidis

riigikohus, et migratsioon võib olla ohuks sisemisele rahule, ilma et seda rahu ohustaks

pererände alusel riiki sisenev isik eraldivõetuna (RKPJKo 16.11.2021, 5-21-10, p 58). Sellest

tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul avalikes huvides, et riigil säiliks kontroll sisserände

üle ja hinnata ei tule kaebajast lähtuda võivat konkreetset ohtu. Seega oli halduskohtu viide

asjakohane, kuna avalikes huvides on, et tähtajalise elamisloa saaksid ainult selleks õigustatud

isikud.

13. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 11.02.2026 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)