2-24-661/48 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-661

Tsiviilasi

X.J hagi J.R vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise

nõudes

Tsiviilasja hind

1699,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X.J , isikukood XXX

Hageja seaduslik esindaja U.C , isikukood XXX

Kostja J.R , isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.J hagi J.R vastu.

2. Lugeda tuvastatuks alaealise lapse X.J (isikukood XXX)

põlvnemine J.R-ist (isikukood XXX ) ja kanda J.R X.J isana lapse sünniakti.

3. Välja mõista kostjalt J.R alaealise lapse X.J kasuks igakuine elatis alates 28.01.2024

kuni X.J täisealiseks saamiseni ), summas 188,88 eurot (arvestuse aluseks on seaduses

sätestatud, muutuvas suuruses elatis miinimummääras PKS § 101 lg-te 3-7 järgi, mis muutub

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lõigetele 3 ja 4 iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2) suuruse

muutumisest).

4.Elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja U.C arvelduskontole nr

, selgitusega: Elatusraha (lapse (-te) nimed) + mis kuu eest tasutakse.

6. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja pärast otsuse jõustumist Haapsalu

Linnavalitsusele perekonnaseisukannete tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Hagiavaldus, seisukohad, menetluse käik

1.1.

28.01.2024 esitas hageja X.J Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja J.R vastu

põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 08.04.2024. Kostjale

on hagimaterjalid kättetoimetatud 08.04.2024.

Kohus määras kohtuistungi 12. juuni 2024. Kostja J.R võttis kohtukutse vastu

kättetoimetamisportaalis 04. juunil 2024. 11. juuni 2024 teatas J.R kohtule, et ei ilmu

istungile seoses haigestumisega. Kohtu nõudmisele, et ta esitaks tõendi, mis kinnitab

haigestumist, J.R ei reageerinud. Kohtuistungile 12.06.2024 kostja ei ilmunud.

12.11.2024 väljastati J.R-ile kutse kohtuistungile 28.01.2025. J.R võttis kutse vastu

kättetoimetamisportaalis 16.07.2025.

19.06.2025 väljastati J.R-ile kohtukutse 26.08.2025 kohtuistungile koos määrusega, millega

kohustati J.R-i ilmuma isiklikult kohtuistungile 26.08.2025. Kohtukutse võttis J.R vastu

16.07.2025 kättetoimetamisportaalis. Kohus hoiatas, et J.R-i suhtes võib kohaldada

sundtoomist, kui ta kohtuistungile ei ilmu. J.R kohtuistungile ei ilmunud.

16.12.2025 tegi kohus sundtoomise määruse. 15.01.2026 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet

sundtoomise võimatusest, kuna J.R-i elukoht ei ole teada.

1.2. Hagiavalduse kohaselt elas hageja seaduslik esindaja U.C koos J.R-iga kunixxx aasta

märtsini, kokku xxxxx aastat. Enne hagejat sündis K. I ja J.R-i perre kaks last ning peale

hageja sündi veel üks laps. Lapsed on sündinud xxxxxxxxx. Teiste laste osas on isadus

tuvastatud. Kostja ei ole kantud hageja sünniakti isana, kuna lapse sünni ajal elas hagejate

esindaja kostjast lahus. Kuna hageja xxxxxxxxxxxx. Hageja seaduslik esindaja käis üksi

lapse sündi registreerimas ning asus koos lastega pärast haiglast koju saamist elama eraldi.

Kostja on hageja bioloogiline vanem. Kostja on vältinud isaduse omaksvõttu, kuna ta on

hakanud vältima nii hagejale kui ka teistele lastele elatise maksmist. Ülejäänud kolme lapse

osas on kostja isaduse omaksvõtnud. Hagejate seaduslik esindaja kinnitab, et kostja on hageja

bioloogiline vanem. Hageja palub kohtul määrata DNA ekspertiis.

1.3. 12.06.2024 kohtuistungil andis hageja seaduslik esindaja ütlusi, et kui laps sündis siis oli

ta lapse sünnitunnistuse vormistamise ajal lapsega Tallinnas haiglas. Kostjal olid

töökohustused. Hageja esindaja on teinud korduvalt ettepanekuid, et kostja isaduse omaks

võtaks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kokku on peres xxxxx last ja kooselu kestis 1xxxxx

aastat. Vahepeal, kui hageja sündis, siis pooled koos ei elanud. Hageja on rohkem ema

suguvõsa moodi, kui teised lapsed. Hageja seaduslik esindaja ja kostja elasid koos alates

xxxxx aastast.

2. Kostja seisukohad

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 08.04.2024. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

hagiavaldusele ning kohtuistungitele ei ilmunud.

3. Kohtuotsuse põhjendused

3.1.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS §

84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama

paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis

võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Käesolevas asjas ei ole xxxxx sündinud X.J isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünni tõendis

andmed isa kohta puuduvad /dtl 35/. Lapse ema U.C kinnitusel on lapse isa J.R /dtl 32, 74/.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud 08.04.2024. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

hagiavalduses esitatud asjaoludele põlvnemise nõude osas ja elatise nõude osas. Hagis oli

algselt ka elatise nõue veel kolme lapse osas. Kohus on vastavalt Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 346 lg-le 2 kohustanud kostjat isiklikult ilmuma kohtuistungile, et ta

ära kuulata. Kostja on kohtukutsed kätte saanud, kuid ärakuulamisele ilmunud ei ole. Kuna

kostja elukoht on teadmata, siis ebaõnnestus ka sundtoomine. Kohus on seisukohal, et kostja

on loobunud oma ärakuulamise õigusest. Olukorras, kus kostjale on kohtukutse ja määrus

isikliku kohtusse ilmumise kohustuse kohta kättetoimetatud ning isik kohtusse ei ilmu ja

hoidub menetlusest kõrvale, viitab see, et kostja ei soovi menetluses osaleda ja on loobunud

enda ärakuulamise õigusest.

3.2.

Kohtu hinnangul annavad aluse hageja põlvnemise tuvastamiseks kostjast

alljärgnevad asjaolud. Hageja seaduslik esindaja elas koos kostjaga alates 2xxx aastast. U.C

ja J.R-i kooselust sündis esimene laps xxxxx, teine laps xxxxxxxx, hageja kolmanda lapsena

xx xxx ja neljas laps sündis xxxxx. Kohtu algatusel kuulas kohus ära vande all hageja

seadusliku esindaja U.C .

26.02.2026 esitas hageja tõendina väljavõtte haigusloost. Tõendist nähtub, et hageja on

sündinud xxxxxxxxx /dtl 143/.

PKS § 94 lg 3 sätetel eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja

kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kuna hageja on sündinud xxxxxx peab

PKS § 94 lg -st 3 tulenevalt hageja eostamise ajavahemik olema xxxxxxxxxxxxx. Hageja

seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja ja

kostja elasid koos lastega xxxxxxxx asuvas korteris alates augustist xxxxx Kostja kolis ära

xxxx tänava korterist xxxxxaasta novembri kuu keskel. Kostja ärakolimise põhjuseks olid

suhted teiste naisterahvastega /dtl 135-136/. PKS § 94 lg-s 3 märgitud ajavahemikul elasid

hageja seaduslik esindaja ja kostja koos, mis annab alusel tuvastada, et hageja põlvneb

kostjast. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast.

4. Hageja on koos põlvnemise tuvastamise nõudega esitanud ka elatise nõude. Hageja palub

välja mõista elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101

sätetel. Hageja palub välja mõista elatise 188,88 eurot muutuvas suuruses PKS § 101 lõigete

3-7 järgi. Kohus on tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast. Seega on kostja kohustatud

isikuks vastavalt PKS §-le 97 p 1. Kuna hageja nõuab elatist elatise miinimummääras ning

kostja ei ole nõudele vastu vaielnud, siis tuleb elatise nõue rahuldada. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja elatise alates 28.01.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxx

5. Hagihind

TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise

nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi

hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva

üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise ja

igakuise elatise nõude hagihinnaks 1 699,92 eurot (9 * 188,88).

6. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik