3-23-2034/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2034

Haldusasi

Vindr Baltic OÜ kaebus Raasiku Vallavolikogu otsuse

peale jätta algatamata tuulepargi rajamise eriplaneering

Menetlusosalised

Kaebaja – Vindr Baltic OÜ, esindaja v.adv Margus

Arvisto

Vastustaja – Raasiku vald, esindaja v.adv Epp Lumiste

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vindr Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 07.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vindr Baltic OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.12.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

rahuldada Vindr Baltic OÜ kaebus ja tühistada Raasiku Vallavolikogu 15.08.2023

(allkirjastatud 18.08.2023) otsus nr 24.

3. Mõista Raasiku vallalt välja Vindr Baltic OÜ (rg-k 16370791) kasuks 10 040 eurot

esimese ja teise astme kohtu menetluses kantud menetluskulu katteks.

4. Jõustunud kohtuotsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.04.2026 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-23-2034

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vindr Baltic OÜ esitas 10.11.2022 Raasiku vallale taotluse algatada kohaliku

omavalitsuse eriplaneering (edaspidi KOVEP) tuulepargi rajamiseks. Taotletav KOVEP

hõlmaks Perila küla lõunapoolse osa, Härma küla ja Mallavere küla. Taotleja kinnitas, et ta

soovib rakendada tuuleparkide arendustegevuses kaasaegseid lahendusi ja on huvitatud

tuuleparkide rajamisest, nagu emaettevõte Vindr AS on teinud Skandinaavias. Taotletav

KOVEP ala on perspektiivne, sest asub eemal tiheasustusest; piirkonda läbivad lähedalt 110

kV ja 330 kV kõrgepingeliinid; alal on head tuuleolud. Hiljem täpsustas kaebaja, et sooviks

rajada 8 tuulikut Raasiku valla territooriumile ja 3 tuulikut Kose valla territooriumile.

23.12.2022 esitas samasisulise taotluse Eurowind Energy OÜ

2. Raasiku Vallavolikogu otsustas 15.08.2023 otsusega nr 24 (allkirjastatud 18.08.2023)

jätta algatamata KOVEP-i ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) Raasiku

valda tuulepargi rajamiseks.

Otsuse põhjendustes on toodud kokkuvõtteks, et KOVEP-i algatamine oleks vastuolus avaliku

huviga, Raasiku valla strateegiliste eesmärkidega. Ruumiotsuste tegemisel tuleb tugineda

pikaajalistele eesmärkidele. Igasugune ehitustegevus peab looma lisandväärtust ning muutma

olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja inimlähedasemaks. Valla juhtimisotsuste tegemine

peab olema läbipaistev. Olenemata asukohast Raasiku valla piires, ei muudaks tuulepargi

rajamine olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks, looduslikumaks ega inimlähedasemaks.

Tuulepargi rajamine ei suurendaks kodutunnet, turvatunnet, maal elamise tunnet,

rohevõrgustiku sidusust ega metsade ja põldude sihipärast kasutamist. Tuulepargi rajamisel on

negatiivne keskkonnamõju, olenemata selle mõju suuruse väljaselgitamisest. Kuigi taotlejad

on valmis täiendavaid uuringuid rahastama, pole otstarbekas tekitada osapooltele kulutusi ja

halduskoormust olukorras, kus lõpptulemusena, olenemata uuringute tulemustest, ei saaks

kehtestada planeeringut, mis ei vasta valla strateegilistele eesmärkidele ja avalikule huvile.

Volikogu ei taha anda segaseid signaale, mis ühelt poolt oleks taotlejatele eksitava lootuse

andmine ja samal ajal tekitaks elanike seas ärevust. Taotlejate ärihuvid ei kaalu üles avalikku

huvi. Keskkonnahäiringute hüvitisi ei saa arvestada kasuna, sest need on mõeldud kahju

hüvitamiseks, mitte lisandväärtuse loomiseks. Tuulepargi lisandumine Raasiku valla

territooriumile ei teeks valda paremaks. Kuna tuulepargi rajamine oleks igal juhul, olenemata

KOVEP-i käigus saadavast täpsustavast tehnilisest infost, vastuolus valla strateegiliste

eesmärkidega, siis juhtimise selguse, ressursside mõistliku kasutamise ja vallaelanike heaolu

nimel tuleb KOVEP-i algatamisest keelduda.

3. Vindr Baltic OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Raasiku Vallavolikogu

15.08.2023 otsus nr 24.

4. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 96 ei näe ette kohustust kaasata avalikkus KOVEP-i algatamise

küsimuse otsustamisse. Avalikkus kaasatakse PlanS § 99 lg 2 kohaselt KOVEP-i eelvaliku

koostamise etapis. Samas korraldas vastustaja 16.05.2023 infotunni, kus sai oma seisukohti ja

taotlust tutvustada ka kaebaja.

2(15)

3-23-2034

Keeldumisel tugines vastustaja esiteks PlanS § 96 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib KOVEP-i

jätta algatamata, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja soovib

arendada tuuleenergia tootmist suurte tööstuslike tuulikute abil selle müümiseks üldisel

energiaturul. Raasiku valla kehtiva üldplaneeringu (edaspidi ÜP) p 5.2.7, mis käsitleb

tuuleenergia võimalikku tootmist, on sõnastatud järgnevalt: „Raasiku vallas ei ole suurt

potentsiaali tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja

sellest väljaspool aladega, kus tuuletingimised ei ole tuuleparkide rajamiseks soodsad.

Seetõttu ei näe üldplaneering ette tuulikuparkide alasid, vajadusel saab neid kavandada

vastavalt õigusaktides ette nähtud tingimustele. Raasiku valda on lubatud kavandada

väiketuulikuid majapidamiste või väiksemate ettevõtete enda tarbeks. Konkreetseid alasid ei

ole ette nähtud, väiketuulikute kavandamine toimub õigusaktides ette nähtud tingimuste

põhjal. Suuremate tuulikute kavandamine toimub õigusaktides ettenähtud reeglite alusel.“ Siit

järeldub, et tulenevalt valla suhteliselt tihedast asustusest ning tuuleparkide loomiseks

ebasoodsatest tuuletingimustest muudel aladel ei näe ÜP ette alasid suurte tuulikutega

tuuleparkide jaoks. Vald ei ole välistanud tuuleenergia kasutust, vaid on selgelt sõnastanud

selle soovitavaks suunaks majapidamiste ja väiksemate ettevõtete tarbeks väiketuulikute

kavandamise. ÜP ei välista tuuleparkide rajamist vallas täielikult. Kuid ÜP-s kasutatud sõna

„vajadusel“ ei ole võimalik sisustada nii, et see tähendaks tuulepargi rajamise võimaluse

aktsepteerimist ainuüksi iga tuulepargi rajamisest huvitatud ja selleks võimelise isiku soovil.

Arvestades tuuleparkide loomiseks sobivate alade ette nägemata jätmise põhjuseid, on silmas

peetud eelkõige olukordi, kus suurte (üle 30 m kõrgete) tuulikutega tuulepargi loomine on

vajalik eelkõige olulise avaliku huvi tõttu, nt vajadus toota muude võimaluste puudumisel

tuuleenergiat riiklike kohustuste täitmiseks. Erahuvi toota tuule abil energiat ei täida ÜP-s

sätestatud kriteeriumit „vajadusel“.

Vald on oma otsuses arusaadavalt välja toonud, et kaebaja soovitu on vastuolus valla ÜP-s ja

arengukavas toodud eesmärkidega säilitada rohevõrgustiku alal olevad metsad ja väärtusliku

põllumaa kasutus ning laiemas plaanis valla sooviga olla kõrgelt hinnatud elukeskkond ja

tagada valla elanikele kodune ja meeldiv keskkond. Kaebaja soov on vastuolus ÜP nõudega,

mille kohaselt on rohevõrgustiku tugialale ning rohekoridori üldjuhul vastunäidustatud rajada

suuri taristuobjekte. ÜP mõtte kohaselt tulevad erandina kõne alla ainult ülekaaluka avaliku

huviga taristuobjektid, mitte aga põhiliselt erahuvides ärilistel eesmärkidel rajatavad objektid.

Tuulikute rajamiseks tuleb paratamatult raadata metsa, mis oleks vastuolus rohevõrgustiku

eesmärkidega sõltumata sellest, kas raadamine toimuks 2 hektaril või väiksemal alal. ÜP nõue

säilitada rohevõrgustiku tugialal mets tähendab seda, et metsa ei langetata (v.a

metsamajanduses vajalikes olukordades, näiteks kahjurite tõrjeks ja leviku piiramiseks), mitte

seda, et metsa langetatakse ainult soovitud ehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks

vajaliku taristu (teed, elektritrassid jne) ulatuses. Kaebaja planeeritav tegevus on vastuolus ka

ÜP-s ette nähtud väärtuslike põllumaade kaitsmise põhimõttega. Kuigi vald nõustub sellega,

et kui tuulik on rajatud põllumaale, on võimalik suures osas tuulepargi alla jääva põllu

harimine, on ta vaidlustatud otsuses esile toonud, et raisku läheks ka tuulikuid teenindavate

teede ja taristu rajamiseks vajaliku põllumaa osa ning on vägagi võimalik, et tekiks ka

põllumassiivide killustamine. ÜP näeb aga ette, et ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi

tükeldamist ja minimeerida mõju põllumassiivile. Ehkki tuulikute rajamisel põllumaale saab

nende all küll teatud ulatuses põllumajandusega jätkata, ei ole tuulikute mõju täies ulatuses

välditav ehk vastuolu ÜP-ga säilib.

PlanS § 96 lg 2 p 3 kohaselt võib planeeringu jätta algatamata, kui selleks on muu ülekaalukal

avalikul huvil põhinev põhjus. Vald on ülekaalukaks avalikuks huviks märkinud ÜP-s kokku

lepitud eesmärkide elluviimise, vallas (eriti lõunaosas) looduskeskkonna, eriti rohevõrgustiku

tugialade ja rohekoridoride, elamisväärse looduslähedase ja koduse elukeskkonna säilitamise.

3(15)

3-23-2034

Selline kaalutlus on põhjendatud ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse ülesannetega. Vastustaja

on nii oma otsuses kui ka kohtule esitatud seisukohtades arusaadavalt ja piisava

põhjalikkusega põhjendanud sellise avaliku (kohaliku tasandi) huvi eelistamist muudele

huvidele. Vald ei ole jätnud tähelepanuta ega kaalumata riigi huvisid seoses

taastuvenergeetika tootmisega. Elektri varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne. Valla

otsus on tehtud oma pädevuse piires valla territooriumi kasutamise ja arendamise otstarbekuse

kaalutlustel ja riik ei ole selles osas midagi rohkemat kohalikele omavalitsustele ette

kirjutanud. Tähtsust ei oma valla otsused võimaldada päikeseenergiast elektrienergia tootmist.

Vastustaja on piisavalt kaalunud maaomanike ning kaebaja erahuvisid. Nende omandiõiguse

ja ettevõtlusvabaduse riived on proportsionaalsed, tulenevalt ÜP-st kui avalikust

kokkuleppest. Kaebaja saab oma ettevõtlusvabadust realiseerida muudes omavalitsustes, kus

on soodsamad ja sobivamad asustus-, tuule-, maakasutus- ja looduslikud tingimused

tuuleparkide rajamiseks. Kaebaja on teinud kulutusi oma riisikol. Ükski riigi tasandi piisava

õigusliku jõuga dokument (arengukava, planeering, seadus) ei kohusta Raasiku valda andma

soovijatele võimalust rajada tuuleparke. Hiljuti (2020. a-l) läbi arutatud ja kehtestatud ÜP-s

on leitud, et valdava osa vallaelanike huvides on keskkonna, maakasutuse ja ettevõtluse

arenguvõimaluste planeerimisel jätta erahuvides suuri elektrituulikuid kasutavate tuuleparkide

rajamise võimalus sisuliselt kõrvale. Seejuures ei ole lubamatu vastustaja kaalutlus eelistada

tuuleparkidele päikeseparke, mille visuaalne mõju elukeskkonnale on siiski väiksem kui suuri

tuulikuid kasutavatel tuuleparkidel. Vastustaja ei ole teinud ka tõsist ja tajutavat kaalutlusviga

tuulikupargi visuaalse nähtavuse hindamisel. Kuigi kaebaja märgib, et tuulikute paigutusega

erinevatesse kohtadesse võib vähendada nende nähtavust, ei ole kahtlust, et soovitud suuruses

tuulikud omavad olulist visuaalset mõju väga suurel territooriumil. Teatud kohtades ning eriti

kitsamatel metsavahelistel teelõikudel võib visuaalne mõju laiema nähtavuse piiratuse tõttu

isegi puududa, kuid üldisemas plaanis pole see kindlasti minimaalne ja rikub oluliselt

piirkonna keskkonnasõbralikku ja looduslikku ilmet. Elektrituulikute negatiivne mõju

looduskeskkonna ilmele on üldteada kui üks kaasaegseid suure kõrgusega tuulikuid

kasutavate tuuleparkidega kaasas käivatest olulistest negatiivsetest mõjudest (visuaalne

reostus). Vaidlustatud otsuses on vald kaalunud rahalise hüvitise küsimust ja leidnud, et see

pole piisavalt suur, et kaaluda üles tuulikute püstitamisega elukeskkonnale ja valla poolt

planeeritud arengusuunale tekitatud kahju ja juba kavandatud arenguvõimaluste (lennuväli)

kaotamist tuulikute võimalikes asukohtades. Vald on ise kõige pädevam hindama oma

majandushuve. Maaomanikud on kaebajaga lepingut sõlmides ise võtnud riski. Lisaks toob

kohus välja, et tuulikute lähedale ei ehitata elamuid, mis toob kaasa selle, et 1/3 valla

territooriumil on uute elanike lisandumine sisuliselt välistatud. Ekslik on kaebaja väide, et

tema erahuvi toota tuuleenergiat on ka oluline avalik huvi, selleks jääb potentsiaalne

energiatoodang liialt väikeseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Vindr Baltic OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 06.12.2024 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Vallavolikogu on oma otsuses asunud seisukohale, et tuuleparke ei ole võimalik Raasiku

valda rajada, sh mistahes olukorras ning ajal tulevikus, ilma et ta oleks selleks uurinud

vallaelanike seisukohta ning kaasanud laiemat avalikkust. Infotunni pidamine ei ole

samaväärne avalikkuse kaasamisega, mis toimuks KOVEP-i algatamise korral. KOVEP-i

algatamisest võib keelduda üksnes erandlike asjaolude korral. Kui küsimus ei ole ÜP-ga

lahendatud, võib igaüks taotleda KOVEP-i algatamist. Planeeringu sobivus tuleb välja

selgitada planeerimismenetluse käigus, st pärast seda, kui on tehtud vajalikud uuringud,

4(15)

3-23-2034

kuulatud ära avalik arvamus ja hinnatud mõjusid. Enne selliste toimingute tegemist

planeeringu koostamise välistamine eeldab, et on ilmsed ja mõjuvad põhjused, miks

planeeringuga kavandatud tegevust ei ole võimalik ellu viia. Neid siinsel juhul ei esine.

Puudub ilmne vastuolu ÜP-ga. Kohus tõlgendas ÜP p-i 5.2.7 meelevaldselt. See punkt ei

välista suuremate tuulikute kavandamist Raasiku valda, kuid nende kavandamise ja rajamise

reegleid ei ole ÜP-ga kehtestatud, mis tähendab, et selliste tuuleparkide rajamisega seotud

küsimused tuleb lahendada KOVEP-i käigus. Sellele viitab ÜP p 5.2.7 tingimus, et suuremate

tuulikute kavandamine toimub õigusaktides ettenähtud reeglite alusel. Keskkonna- ja

rohealade küsimustega tulebki tegeleda KOVEP-i menetluses. Lisaks võib PlanS § 95 lg 82

kohaselt tuuleparki kavandav KOVEP põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu

muutmise ettepanekut. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis juba ette teadaolevalt

välistaksid tuuleparkide rajamise ning mida ei saaks lahendada KOVEP-i menetluses või

mille kohta ei oleks võimalik ette näha nt leevendavaid meetmeid. Üldine abstraktne

keskkonnahuvi, rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumaade säilitamise huvi esineb kõikides

ÜP-des. Vastustaja peaks konkretiseerima, mis konkreetselt Raasiku vallas on

keskkonnahuvist lähtuvalt sellist või erakordset, mis välistab Raasiku valda tuuleparkide

rajamise, ilma et asju KOVEP-i raames uuritaks. Tekib küsimus, kuidas elektriliinid ei

kahjusta valla kaitstavaid huve, tuulikud aga kahjustavad. Neid huve kahjustaks

rohevõrgustiku alal elamuehitus, aga tuulikute puhul oleks mõju loomadele väiksem.

Puudub ka muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus keelduda KOVEP-i algatamisest

(PlanS § 96 lg 2 p 3). Otsuses on need põhjused kattuvad PlanS § 96 lg 2 p 1 alusel esitatud

kaalutlustega. Põhjendused on abstraktsed, ühtegi konkreetset asjaolu, miks tuulepargid valla

elukeskkonna ära rikuvad, toodud ei ole. Pole ka põhjendatud, miks ei ole võimalik planeerida

tuuleparke selliselt, et olulist mõju elukeskkonnale ei tekiks. Vastatud pole küsimusele, miks

kaaluvad kogukonna huvid üles kaebaja huvid. Arusaamatu on, millel põhineb käsitus, et

vaade tuulikutele toob tingimata kaasa negatiivse visuaalse mõju. Vaadet mõjutavad ka

elektriliinid, teletorn, elektrijaama korsten, Kose valda rajada võidavad tuulikud. Et rääkida

visuaalsest reostusest, peaks olema välja toodud konkreetne objektiivne asjaolu (nt tuulikut

planeeritakse ajaloolise objekti või unikaalse loodusobjekti vahetusse lähedusse vms). Ekslik

on seisukoht, et hüvitusmehhanism on ebapiisav. Tegemist on talumistasuga, mille eesmärgk

on anda KOV-le kindlus ja motivatsioon planeerida enda territooriumile tuulikuid, sest sellest

tekib ka vahetu ja pikaajaline tulubaas. Tasu vallale oleks 155 000 eurot aastas. Kohtu

väidetud reeglit, mis keelaks elamute ehitamise vähem kui 2 km tuulikust, ei eksisteeri.

Kavandatavas kohas on hajaasustus ja puudub taristu elamuarenduseks. Ka vald pole

tuginenud sellele argumendile. Ebaselge on ka viide valla muudele arengusuundadele, sh

lennuvälja rajamisele.

Halduskohus on sisuliselt eitanud Eesti riiklike energiamajanduse eesmärkide olulisust ja

Eesti riiklikku plaani minna energiajulgeoleku huvides üle taastuvenergiale, kus tuuleenergial

on kandev roll. Välja pole toodud, kui suur on valla ja kohtu viidatud päikesepargi võimsus,

millega olevat vald andnud panuse taastuvenergia arendamisse. KOV ei saa planeerimisalases

tegevuses lähtuda ainult kohalikest huvidest, jättes riiklikud huvid ja nendega seotud erahuvid

kõrvale (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-31-16, p 25, ja nr 3-17-2013, p 20).

Tuuleparke tulebki rajada paljudesse omavalitsustesse ja pole alust väita, et arendusi on juba

piisavalt palju. PlanS § 27 lg 13 järgne riigi eriplaneering pole ainus vahend energiajulgeoleku

huvi kaitsmisel. Eestis ei ole praegu ühtegi nii suure nimivõimsusega tuuleparki.

Valla otsus on vastuolus Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-79-09, kuna selles pole kaalutud

maaomanike ja hoonestajate huve avaliku huviga. Lihtsalt on öeldud, et need huvid ei kaalu

üles avalikke huve, jättes viimased samas konkretiseerimata. Planeeringu ülesanne ongi

tasakaalustada erinevaid huve, mida ei saa teha, kui menetlust ei alustata. Otsuse põhjendused

5(15)

3-23-2034

on üldised ja asjaolud on jäetud tähelepanuta. Jääb mulje, et vallavolikogule lihtsalt ei meeldi

tuulepargid ja kardetakse, et kui menetlus algatada, siis hiljem ei leita põhjust seda lõpetada.

6. Raasiku vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega.

Vallal polnud kohustust algatada KOVEP-i ja KSH-d.

Kaebaja moonutab halduskohtu seisukohti. Kohus nõustus kaebaja väitega, et ÜP ei välista

tuuleparki. Vald on menetluses korduvalt selgitanud, et tema huviks on säilitada

rohevõrgustik, mitte aga raadata metsa ja saada keskkonnatasusid tekitatud kahjude

hüvitamiseks.

Vallal on ka ulatuslik kaalutlusõigus ruumilise planeerimise lahenduste otsustamisel. Seetõttu

ei saa kaebaja nõuda vastustajalt tuulikupargi arendamise võimalust ning seda just temale

sobivasse asukohta. Kaebaja ei ole tõendanud, et metsa raadamine 1 või 2 ha ulatuses oleks

kooskõlas ÜP-s sätestatud metsa säilitamise nõudega. Otsust ei saa tühistada põhjendusel, et

vaidlusalustel maa-aladel juba asuvad elektriliinid. Valla poolt eesmärgiks seatud väärtused

välistavad praegu KOVEP-i algatamise. Kaebaja ei ole tõendanud, et neid eesmärke saaks

tuulikupargi rajamise korral saavutada. ÜP-st tuleneb, et uusi suuri taristuobjekte ei tuleks

rajada. Tähtsust ei oma asjaolu, et metsaseadus ei keela raadamist rohealadel. ÜP-s on

märgitud, et tugialale ja koridori on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristuobjektide

(maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul, kui selliste objektide rajamine on

vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju

hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Tuulikute rajamine pole

vältimatu. ÜP võimaldab rohevõrgustiku alal elamuehitust, kuigi seab sellele piirangud. Seega

pole kohtuotsus elamuehitusele viitamisel vastuoluline. Vastustajal ei ole kohustust menetleda

KOVEP-i ÜP-d muutvana. Võrdluseks toodud Türi valla praktika pole siinses asjas siduv.

Isegi kui PlanS § 95 lg 82 kuuluks siinses asjas kohaldamisele (millega vastustaja ei nõustu),

tuleb arvestada, et tegemist on erisusega üldistest põhimõtetest.

KOVEP-i algatamata jätmiseks esines muu ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja heidab vallale ja

kohtule ette tuginemist üldistele või abstraktsetele asjaoludele, kuid samas ei ole ta toonud

esile ühtegi konkreetset põhjendust, et tuulikud ei tooks kaasa ÜP eesmärkide kahjustamist.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustu valla eesmärkidega, ei tingi kohtuotsuse ekslikkust. Vastustaja ei

pea võimaldama rajada suuri, ca 300 m kõrguseid tuulikuid oma valda metsamaade ning

looduslike põllumaade vahele. Ilmselgelt tekitavad sellised tuulikud objektiivselt visuaalset

häiringut ning kahjustavad maastikuvaateid. Kaebaja ei saa vallalt nõuda KOVEP-i algatamist

põhjusel, et kahjude eest on võimalik saada hüvitist. Raasiku valda tuulikute rajamine ei ole

olnud riigi väljendatud huvi. Ühestki arengukavast ega õigusaktist ei tulene kohustust rajada

valda elektritootmist. Isegi kui vastaks tõele, et halduskohus on otsuses tuginenud asjaolule, et

tuulikute mõju tõttu ei saa rajada elamuid neile 2 km lähedusse, siis nagu kaebaja ise viitab, ei

ole vastustaja sellele oma otsuses tuginenud. Kohtu lõppjäreldused on õiged. Kohtuotsuses on

õigesti kaalutud kõigi asjasse puutuvate isikute huve ning põhjendamiskohustus on täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtule esitatud

kaebus tuleb rahuldada.

8. PlanS § 96 lg 2 sätestab, et KOVEP-it ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei

algatata eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on

6(15)

3-23-2034

ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 3) selleks on muu

ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves

puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega

kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei

kanna. Vald on oma otsuses tuginenud PlanS § 96 lg 2 p-dele 1 ja 3 ning lisaks sellele, et

osundatud säte ei anna ammendavat loetelu keeldumise alustest ja volikogu kaalutlusõigus on

laiem. Otsuse kohaselt jätab vald KOVEP-i algatamata, sest see on „vastuolus valla

arengueesmärkidega, üldplaneeringu ja arengukavaga, ehk selleks on muu ülekaalukas avalik

huvi. /---/ Praeguse seisuga, tuginedes kõrgmatele strateegilistele dokumentidele ja allpool

kirjeldatud kaalutlustele võib öelda, et Raasiku vallas puudub avalik huvi millega põhjendada

tuulepargi rajamist. Küll aga on olulisi avaliku huvi põhjendusi, mis on selgelt tuulepargi

rajamise vastu.“ Valla otsuse põhjendustest (liigendamata, numereerimata) ei ole hästi

jälgitav, milline konkreetne huvi on seotud millise keeldumise alusega. Seetõttu käsitleb

ringkonnakohus neid koos, eeldades et otsuses välja toodud kaalutlused võivad olla

asjakohased kõigi keeldumise aluste puhul.

Valla kaalutlusõigus

9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ning halduskohtuga, et kohalikul omavalitsusel on

KOVEP-i algatamise otsustamisel avar kaalutlusõigus. Riigikohus selgitas asjas nr 5-24-34, et

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks

korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud

kellegi teise täita. Planeerimisautonoomia kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada,

kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil, on

hõlmatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja kuulub seega põhiseaduse § 154

lg 1 kaitsealasse. Kaalumisel peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama nii avalikke huve,

mis väljenduvad üldplaneeringutes, kui ka taotleja ja puudutatud isikute põhjendatud huve (p

36). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda planeeringu algatamist ja ta ei saa

omavalitsusüksusele planeeringulahendust dikteerida, kuid oma subjektiivsete õiguste

kaitsmiseks on tal siiski õigus nõuda haldusorganilt erinevate õiguslike hüvede õiglast

kaalumist (p 37). Riigikohus selgitas PlanS § 96 lg-ga 2 sarnase sõnastusega PlanS § 128 lg 2

kohta, mis reguleerib detailplaneeringu algatamata jätmist kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt, et sõna „eelkõige“ viitab sellele, et sättes sisaldub näitlik ehk mitteammendav loetelu

võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral on detailplaneeringu algatamata jätmine

põhjendatud. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik jätta detailplaneering

algatamata ka PlanS § 128 lg 2 alapunktides nimetamata kaalukal põhjusel (p 40). Niisiis on

PlanS § 96 lg-s 2 toodud näitlik ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille

esinemise korral on KOVEP-i algatamata jätmine põhjendatud ja vald võib tugineda ka

mõnele muule kaalukale asjaolule, mis selgelt kaalub üles teisesuunalised huvid.

10. Kohus ei sekku kaalutlusõiguse teostamisse niivõrd, kuivõrd haldusakt on kooskõlas

seadusega, sh kaalutlusreeglitega (HMS § 4 lg 2 ja HKMS § 158 lg 3). Kohus võib otsust

tehes tugineda nii haldusaktis märgitud põhjendustele kui piiratud juhtudel ka

kohtumenetluses menetlusosaliste täiendavalt esitatud seisukohtadele (vt Riigikohtu otsus

asjas nr 3-18-207/35, p 12). Kindlaks tuleb teha, kas otsus on selliste kaalumisvigadega, mis

võisid mõjutada otsuse lõpptulemust (3-23-885/83, p 103). Kui kohtule on kahtlusteta selge,

et kaalutlusviga ei saanud kaasa tuua teistsugust tulemust, võib kaalutlusveast hoolimata jätta

haldusakti tühistamata (3-15-2221/33, p 13). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul

mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite

järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi

(sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (3-20-1198/58, p 13).

7(15)

3-23-2034

11. Ringkonnakohus leiab, et vald on siinsel juhul asjaolude hindamisel osaliselt eksinud ja

teinud olulisi kaalutlusvigu, mis mõjutasid lõpptulemust. Ei ole võimalik välistada, et

kaalutlusvigade puudumisel oleks vastustaja teinud teistsuguse otsuse. Seega tuleb volikogu

otsus tühistada, mille tagajärjel peab vastustaja tegema KOVEP-i algatamise kohta uue otsuse.

Ringkonnakohus ei saa siiski siinses asjas kohustada vastustajat algatama KOVEP-i, sest valla

kaalutlusruum ei ole sedavõrd ahenenud, et õiguspärane saaks olla vaid üks käitumisvariant.

Kooskõla kõrgemalseisva planeeringuga

12. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (lk 66) on märgitud, et Harju maakonnas on

perspektiivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim olemasolev tuulikupark paikneb

Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide kavandamine suhteliselt tihedalt asustatud

Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid, keerukas. Suuremaks võib pidada

avamere tuulikuparkide rajamise potentsiaali, mida saab käsitleda mereala planeeringus.

Üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks (p-d 2–4 on järgmised): elektrituulikute

kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgustiku sidusust ja

toimivust; elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri

objektidele ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud);

arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele

aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud). Eelnevast tuleneb, et Harju

maakonnas on maismaatuulikupargi rajamine küll keerukas, kuid väljaspool väärtuslikke

maastikke ja pärandkultuuri objekte pole see siiski välistatud, tingimusel et ei halvendata

rohevõrgustiku sidusust ja toimivust ning hinnatakse elektrituulikute visuaalset mõju

ümberkaudsetele aladele.

13. Vallavolikogu on ekslikult leidnud, et KOVEP-i algatamisest tuleb keelduda, kuna see on

ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga.

14. Esiteks tuleb tähele panna, et erinevalt muu olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandavast

KOVEP-ist võib tuuleparki kavandava KOVEP-iga põhjendatud juhul muuta kehtestatud

üldplaneeringut (PlanS § 95 lg 82 esimene lause). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse

muutmine on seejuures põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on

muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis

üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku

omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal (PlanS § 95 lg 82 teine lause). Järelikult on

tuuleparki kavandava KOVEP-i puhul PlanS § 96 lg 2 p 1 kohaldamise võimalused ahtamad.

Nii võib see alus olla asjakohane nt juhul, kui kehtestatud üldplaneeringus, iseäranis hiljutises,

on küsimus kaalumise tulemusel konkreetselt ja selgelt juba lahendatud (vrd nt Riigikohtu

14.11.2025 otsuse asjaolud asjas nr 3-22-871). Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus

hinnata, millisel juhul on üldplaneeringu muutmine oluline või ulatuslik ja käsitatav seega

üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena – sellest sõltub, kas täiendavalt kohalduvad PlanS

§ 95 lg 82 teises lauses toodud kriteeriumid või piisab selle sätte esimeses lauses toodud

kriteeriumist põhjendatud juhul.

15. ÜP-s ei ole tuuleparke käsitlevas lõigus tuulepargi rajamist ette nähtud ega ka välistatud,

vaid see on jäetud edaspidiseks otsustamiseks: „Raasiku vallas ei ole suurt potentsiaali

tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja sellest

väljaspool aladega, kus tuuletingimised ei ole tuuleparkide rajamiseks soodsad. Seetõttu ei

näe üldplaneering ette tuulikuparkide alasid, vajadusel saab neid kavandada vastavalt

õigusaktides ette nähtud tingimustel.“ Seega ei nähtu valla kehtivast ÜP-st selge sõnaga välja

8(15)

3-23-2034

toodud ja läbikaalutud otsustust, et tuuleparke ei tohi vallas olla. Sellest järeldub, et KOVEP-

iga tuulepargi valda kavandamine pole ÜP põhilahendusega vastuolus. Juhul kui aga oleks

olnud vastuolus, pidanuks vald kõigepealt otsustama, kas kavandatu näol on tegu

põhilahenduse muutmisega, ning kui on, siis kas võrreldes 2020. aastaga on muutunud

asjaolud (sh kas taotleja on esitanud uusi tõendeid valla territooriumil valitsevate

tuuletingimuste väidetava ebasoodsuse kohta, kas julgeolekuolukorra tõttu on muutunud

avalike huvide kaal, sh Eestis toodetava energia varustuskindlus, mida tuleb võrreldes ÜP

kehtestamise ajaga teisiti väärtustada jne).

16. Valla põhjendus, et ÜP muud asjakohased tingimused koosmõjus välistavad igal juhul

tuulepargi rajamise, sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Valla kesksed kaalutlused on seotud

rohevõrgustiku, väärtuslike põllumaade ning kvaliteetse ja looduslähedase elukeskkonna

kaitse argumentidega.

17. Olukorras, kus tuulikupargi rajamise vajaduse tekkimise korral on see küsimus selge

sõnaga jäetud edaspidiseks otsustamiseks, ei ole võimalik väita, et ÜP muud tingimused

välistavad tuulepargi rajamise ülekaalukalt ning igal juhul, sõltumata asukohast ja sellest,

millised asjaolud võivad KOVEP-i nõuetekohase menetluse käigus tuulepargi mõjude kohta

selguda. Kui see oleks nõnda, oleks tuulepargi rajamise absoluutne keeld kehtestatud ÜP-sse

juba sisse kirjutatud. Tuleb märkida, et KOVEP-i algatamise staadiumis ei ole veel ette teada,

kas üldse ja kuhu asukohta täpsemalt olulise ruumilise mõjuga rajatised püstitataks (PlanS §

95 lg 7, § 98 jj). KOVEP-i menetluses korraldatakse KSH, mille eesmärk on mõjutada

strateegilisi valikuid otsustusprotsessi varases staadiumis. Just strateegilisel tasandil tuleb teha

valik, kas üldse ja kui, siis millisesse asukohta rajada selline olulise mõjuga objekt (vrd riigi

eriplaneeringu kohta Riigikohtu otsus nr 3-21-2682/25, p 15; otsus nr 3-16-1472/92, p 24).

Järelikult ei saanud vastuolu ÜP-ga olla siinses asjas volikogule sedavõrd ilmselge, et see

muutnuks korrapärase planeeringumenetluse täies mahus läbimise eesmärgipäratuks (PlanS §

96 lg 2 p 1).

18. Et tuulepargi rajamine hõlmab eeldatavasti ulatuslikku maa-ala, on mõistlikult ettenähtav,

et potentsiaalseks arendusalaks võib muude paremate alternatiivide puudumise korral osutuda

rohevõrgustiku ala, väärtuslik põllumajandusmaa vms väärtuslik ala. Valla ÜP-s fikseeritud

keskkonnakaitselised ja muud elukeskkonna tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks

asjaoludeks, mida tuleb arvestada KOVEP-i algatamise otsustamisel. Seetõttu oli vallal otsuse

tegemisel asjakohane hinnata, kas ÜP asjaomastest muudest sätetest tuleneb talle siduvaid

ja/või absoluutseid piiranguid tuulepargi rajamiseks nendele aladele.

19. Ringkonnakohus leiab, et ÜP sätted rohevõrgustiku kohta ei välista tuulepargi rajamist

mistahes tingimustel. Volikogu otsuses on tuginetud järgmistele ÜP p-s 4.7 toodud peamistele

tingimustele: kavandada tegevused selliselt, et võrgustik jääks toimima; vajalik on säilitada ja

parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist;

rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%;

tugiala ja koridori maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet ei ole soovitatav muuta, juhul

kui on vajadus otstarvet muuta, peab tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist

mitte kahjustama; tugialale ja koridori on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristuobjektide

(maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine, juhul, kui selliste objektide rajamine on

vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, korraldada keskkonnamõju

hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid; kõrge keskkonnariskiga objekti

planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju

leevendamiseks ja kompenseerimiseks; hajaasustusalal on lubatud kavandada hooneid ja

rajatisi, mis järgivad hajaasustuse põhimõtteid, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus

ning toimimine. Selgusetuks jääb, millest järeldab halduskohus, et ÜP näeb kohustuslikuna

9(15)

3-23-2034

ette metsa säilitamise. Kui kohus pidas silmas tingimust rohevõrgustiku tugevdamiseks

säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise

tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis, siis see

puudutab üksnes põllumaade vahelisi n-ö metsatukkasid ja sellele alusele pole volikogu

otsuses tuginetud (analoogilise sõnastusega kohustuse kohta säilitada metsatukad põllumaade

vahel vt Riigikohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-21-1658, p-d 33 ja 34). Siinsel juhul asjasse

puutuvatest ÜP nõuetest aga järeldub üldjoontes, et tuulepargi rajamine on vallas

põhimõtteliselt võimalik, kui rohevõrgustiku toimivust ja sidusust oluliselt ei mõjutata ning

see jääb täitma oma funktsiooni ning tuulepargi negatiivsed mõjud leevendatakse ja

hüvitatakse.

20. Muu hulgas ei ole rohevõrgustiku alal välistatud metsa raadamine, kui eelnimetatud

tingimused on täidetud. Nii näiteks võimaldab ÜP selge sõnaga teatud tingimustel

elamuehitust ja muude ehitiste püstitamist rohevõrgustiku alal, mis metsa olemasolu korral

eeldab mõistagi raadamist. Seoses metsaga on vallavolikogu otsuses märgitud: „Praegu oleks

võimalik valla lõunaosa metsased osad säästa ja säilitada looduslik maapiirkond. ÜP-s on

kirjas, et metsa kui olulise ökosüsteemi säilitamiseks ja kasutamiseks on vajalik majandada

metsa loodussõbralikult ning metsa pakutavaid erinevaid hüvesid ja väärtusi tuleb omavahel

tasakaalustada. Tuulepargi rajamine tooks kaasa rohevõrgustikus asuva metsa raadamist.“

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kaalutluste puhul kohalduvad samad järeldused nagu

rohevõrgustiku kohta, s.o konkreetsel üksikjuhtumil sobivad ning leevendatavad lahendused

võivad olla lubatavad ehk väärtusi tuleb tasakaalustada. Arvestades raadamise võimalikku

mahtu (poolte väited lahknevad, ca 1–2 ha × 8–10 tuulikut) ei ole mõjutatav metsamaa

eeldatavasti ülemäära suur võrreldes metsa kogupindalaga vallas. Täpsemad asjaolud saavad

selguda KOVEP-i raames tehtava mõjude hindamise käigus, võimalikud on erinevad

leevendus- ja hüvitusmeetmed, sh nt mujale sobivasse asukohta metsa istutamine, ÜP-s metsa

säilitamise nõuete rangemaks muutmine muudel aladel, kus raadamiseks või lageraieks pole

sedavõrd kaalukaid huve, jms. Keskkonnaagentuuri 2022. a uuringus1 on samamoodi leitud, et

tuuliku rajamine on rohevõrgustiku aladele võimalik, kui arvestatakse rohevõrgustike

eesmärkidega ning planeeringutes seatud tingimustega, eelkõige vajadusega säilitada

võrgustike toimivus ja sidusus (lk 27). KOVEP-i menetlemisel on vastustajal võimalik KSH

ja mõjude hindamise käigus asjaolud täpsemalt välja selgitada ning leida tuulikute jaoks

rohevõrgustiku toimivuse ja sidususe tagamise aspektist sobivaim lahendus. Kui ilmneb, et

sobivat lahendust ei ole, siis võib see olla aluseks KOVEP-i menetlus lõpetada või jätta

KOVEP kehtestamata.

21. Ka ÜP sätted väärtusliku põllumajandusmaa kohta ei välista mistahes tingimustel

tuulepargi rajamist. ÜP p-s 4.9 on peamiste tingimustena toodud: väärtuslikku

põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning uusi ehitisi ei

ole soovitatav sinna rajada, samuti tuleb võimalusel vältida nende alade metsastamist;

ehitamise soovi korral kaaluda põhjalikult, kas leidub kavandatava tegevuse asukoha osas

alternatiivseid võimalusi, juhul kui ehitamine on antud asukohas põhjendatud, tuleb hooned

võimalusel paigutada tee äärde või kõlviku piirile, et vältida põllumassiivi tükeldamist ning

minimeerida mõju põllumassiivile. Osutatud nõuetest järeldub üldjoontes, et tuulepargi

rajamine on põhimõtteliselt võimalik ka väärtuslikule põllumaale. Vastupidiste selgete

tõendite puudumisel võib eeldada, et põlluharimine ja tuulepark ei pruugi olla üksteist

vähemalt täielikult välistavad. Lisaks on tuulepargi ning konkreetsete tuulikute asukohtade

kavandamisel võimalik lähtuda ÜP-s toodud juhisest, kuidas saab minimeerida mõju

1 „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine.“

Kättesaadav arvutivõrgus: Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade

tuvastamine | Keskkonnaportaal

10(15)

3-23-2034

põllumassiivile. Sarnased soovitused on antud eespool osutatud Keskkonnaagentuuri 2022. a

uuringu lk-l 58.

22. Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealadele) ja pärandkultuuri

objektidele ei ole Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt üldjuhul lubatud. Volikogu

otsuses pole otseselt tuginetud väärtuslikele maastikele maakonnaplaneeringu tähenduses,

kuid on viidatud valla üldisele elukeskkonnale ning maastike ja looduskeskkonna

väärtustamisele. Tegemist on ÜP-s üsna üldiselt sõnastatud tingimusega: väärtustada

maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike piire, sest

maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises; lisaks traditsioonilistele

külamaastikele tuleb tähelepanu pöörata ka (linnalistele) asulatele ning külakeskustele (p 4);

hoida ja arendada olemasolevaid traditsioone ning säilitada kohalikku ajaloopärandit; luua

elanikele puhas ja meeldiv elukeskkond, et vald oleks kodune ja turvaline paikkond (p 2

„Visioon“). Ruumilise arengu eesmärkidena on ÜP-s välja toodud mh järgmine: olemasoleva

loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamine ning selle jätkusuutlik ja erinevaid huvisid

tasakaalustav planeerimine; elukeskkonna kavandamisel tuleb kesksele kohale seada

kvaliteetne, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum; igasugune ehitustegevus peab

looma lisandväärtust ning muutma olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja inimlähedasemaks;

eesmärgiks on kompaktsete alade tiheduse suurendamine ning hajaasustuse maaläheduse

säilitamine; luua piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks, kuid säilitades

olemasoleva elukeskkonna väärtused; planeeringute, projektide jm arengute kavandamisel

tuleb otsustamisel tugineda pikaajalistele eesmärkidele. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist üsna kõrge abstraktsiooniastmega eesmärgisätetega, mis realiseeruvad ja

konkretiseeruvad vastavalt üksikjuhtumi asjaoludele. Seetõttu on väga keeruline väita juba

KOVEP-i algatamise staadiumis, kus on veel selgumata tuulepargi suurus, täpne asukoht ja

muud parameetrid, leevendusmeetmed jms, et tuulepark on ilmselgelt vastuolus ÜP nõuetega,

sõltumata KOVEP-i käigus välja selgitatavatest mõjudest ja huvide tasakaalustamisest.

Nõustuda tuleb kaebajaga, et sarnased üldised eesmärgid on ilmselt kõigil või suuremal osal

Eesti kohalikel omavalitsustel. Raske oleks mõista, et omavalitsus ei seaks sarnaseid

eesmärke või taotleks hea elukeskkonna osas mingeid vastupidiseid eesmärke. Vastustaja

tõlgenduse paikapidavuse korral võiks väita, et tuuleparkide rajamine KOVEP-i alusel on

välistatud pea igal pool Eestis. Olukorras, kus seadusandja on 17.03.2023 jõustunud PlanS-i

muudatustega näinud selge sõnaga ette ning on soovinud soodustada tuulepargi kavandamist

KOVEP-iga, ei saa eeltoodud tõlgendus olla õige.

23. Volikogu otsusest on võimalik aru saada nõnda, et ülekaalukal avalikul huvil põhinevate

põhjustena, mis tingivad KOVEP-i algatamata jätmise, on käsitatavad valla strateegilise

arengu eesmärgid nagu kvaliteetne, looduslik ja inimlähedane elukeskkond, kodu- ja

turvatunne, valla elanike heaolu. Ringkonnakohus nõustub vallaga, et tegemist on oluliste

väärtustega, mida vald tohib kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtta. Teisalt leiab kohus, et

valla kaalutlused on selles osas üldsõnalised ning teiste oluliste huvidega piisavalt läbi

kaalumata ja tasakaalustamata. Tegemist on sedalaadi kaalutlustega, mille sisustamisel ja

teiste väärtustega tasakaalustamisel oleks abi KOVEP-i käigus toimuvatest mõjude

hindamistest ja muudest uuringutest. Praegusel kujul on otsus liialt deklaratiivne ja sisulise

analüüsi aspektist tegelikult kontrollimatu, mis ei ole isikute põhiõigusi ja olulisi avalikke

huve riivava haldusakti põhjendamise puhul lubatav. Volikogu otsuses on märgitud: „Isegi

kui KOVEP käigus selguks, et tehniliselt võib-olla oleks võimalik Raasiku valda tuulepark

rajada siis selle kehtestamine ja elluviimine oleks ikkagi välistatud, kui kohaliku elu üle

otsuseid tegev Volikogu on seisukohal, et tuulepargi rajamine ei ole kooskõlas strateegiliste

eesmärkidega.“ Sellest lausest järeldub volikogu ekslik arvamus, et KOVEP-i algatamisel ei

tule lähtuda rangelt PlanS-s sätestatud õiguslikest alustest ning kohustusest hinnata tegelikult

11(15)

3-23-2034

ja erapooletult kõiki asjassepuutuvaid huve, püüeldes võimalikult tasakaalustatud lahenduse

poole, vaid valla strateegilised eesmärgid on igal juhul kaalukamad kui muud kaalukausile

pandavad huvid, sõltumata sellest, mida menetluse käigus ilmnevad tõendid näitaks. See

viitab haldusorgani poolt oma kaalutlusruumi ekslikule sisustamisele.

Avalik huvi ja huvide kaalumine

24. Volikogu otsusest ei ole üheselt aru saada, kui suure tähtsuse omistas vald avalikule

huvile, mis seondub taastuvenergia edendamise ja energiajulgeolekuga. Otsuse lk-l 2

räägitakse taastuvenergiast, kuid kokkuvõtvalt selgub, et volikogu arvates valla panus

taastuvenergiasse on juba päikeseparkidega kaetud; Eesti riigis ei jää taastuvenergia

eesmärgid täitmata olenemata sellest, et Raasiku vallas tuulepargile sobivat kohta ei ole.

Otsuses kirjeldatakse tuuleenergia arenduste majanduslikku võimalikku ebaotstarbekust,

äririske, tuumajaama võimalikku rajamist, arendaja võimaliku pankrotistumisega vallale

tekkivaid kulusid. Otsuse lk-l 6, kus võetakse otsuse kaalutlused kokku, taastuvenergia ja

energiajulgeoleku kaalutlusi enam ei mainita.

25. Ringkonnakohus leiab, et volikogu on taastuvenergia ja energiajulgeoleku kui avaliku

huvi kaalumisel teinud olulisi kaalutlusvigu. Need avalikud huvid on KOVEP-i algatamise

otsustamisel teiste oluliste huvide kõrval vähemalt sama keskse tähendusega. Nende kõrvale

jätmine või vähemalt alaväärtustamine pelgalt seetõttu, et vallas arendatakse päikeseparke,

tuuleparke saab rajada ka mujale Eestisse ja nende arendamisega kaasnevad majanduslikud

riskid (nagu iga äriprojektiga), toob kaasa kaalutlusotsuse õigusvastasuse. Riik on alltoodud

põhjustel selgelt pidanud vajalikuks tuuleenergia tootmise edendamist Eestis ning kui vald

soovib selle mõttekust ja efektiivsust kahtluse alla seada, siis saab see järeldus tugineda

üksnes valdkonna asjatundja veenvale arvamusele, mitte pelgalt volikogu liikmete

hinnangutele. KOVEP-i algatamata jätmine riivab tugevalt avalikku huvi, aga ka puudutatud

isikute ettevõtlusvabadust (tuulepargi arendamisest huvitatud isikud) ja omandipõhiõigust

(tuulikute aluse võimaliku maa omanikud ja hoonestajad). KOVEP-i algatamisest keeldumise

korral ei saa vald seepärast anda põhiküsimustele (taastuvenergia edendamise otstarbekus)

hinnangut ega tugineda vastuolule muude oluliste väärtuste ja huvidega üldsõnaliselt, vaid see

peab rajanema valla teadmuspõhistel analüüsidel. Selline nõue ei riku valla

enesekorraldusõigust, sest seda õigustab vajadus tagada planeeringust huvitatud isikutele

nende õigused ja hoiduda õiguste ebavajalikest piirangutest (põhiseaduse § 11, vrd Riigikohtu

19.06.2025 otsus nr 5-24-34, p 43).

26. Riigikohtu üldkogu leidis asjas nr 3-2-1-71-14, et Euroopa Liidu liikmesriikide

kohustus edendada taastuvenergia tootmist tuleneb Euroopa Liidu õigusest2, mille järgi

peab ka Eesti suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu kogu energiatarbimises.

Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist peetakse keskkonnasäästlikuks

(vt nt viidatud direktiivi preambul). PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja

loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on

igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on

keskkonnale tekitanud. Seega tuleneb eesmärk toota elektrit keskkonnahoidlikult ka

põhiseadusest. Peale keskkonda säästvama elektrienergia tootmise tagatakse

elektrienergia tootmise eri viiside arendamisega ka energiajulgeolekut. PS § 1 sätestab

Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse. Võimalus toota elektrienergiat Eestis erinevatest

allikatest teenib muu hulgas ka riigi sõltumatuse huve, sest elektrienergia on

2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. aprilli 2009. a direktiiv 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja

hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

12(15)

3-23-2034

nüüdisaegse riigi- ja ühiskonnaelu toimimiseks vältimatult vajalik. Järelikult tuleneb

ka energiajulgeoleku tagamise eesmärk põhiseadusest (üldkogu otsuse p-d 101 ja 102).

27. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lg 1 sätestab, et aastaks 2030

moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest

lõpptarbimisest ning elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab

taastuvenergia vähemalt 100%. Riigikohus leidis asjas nr 5-24-22, et selles normis on

sätestatud kohustus minna võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt aastaks 2030 üle

taastuvenergiale, et vähendada CO2 heidet ja tagada energiavarustuskindlus.

Riigikohus leidis, et need on kaalukad eesmärgid. Esmalt viivad Euroopa Liidu

liikmesriigid taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega ellu Pariisi kliimakokkulepet,

mis seadis sihiks vähendada CO2 heidet ja seeläbi kliimasoojenemisest tingitud

negatiivseid mõjusid keskkonnale. Teiseks tagatakse taastuvenergia kasutusele

võtmisega energiavarustuskindlus, muudetakse energia hind soodsamaks, tagatakse

tehnoloogiline areng ning edendatakse tehnoloogilist ja tööstusalast positsiooni. Riigi

kohustus on tulenevalt PS §-st 10 tagada energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja

kestlik toimimine ning energiavarustuskindluse vastu esineb suur avalik huvi

(Riigikohtu otsus asjas nr 5-24-22, p 86). Volikogu otsuse ajal kehtis Euroopa Liidu

Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22.12 2022, millega kehtestati raamistik

taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Määruse põhjendustest ja sätetest

nähtus selgelt, et tuuleparkide rajamiseks esineb kaalukas oluline huvi.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui konkreetse projekti puhul pole mingil põhjusel alust

ennustada, et elektritootmine algab 2030. aastal, ei tähenda see avaliku huvi puudumist

projekti vastu. Taastuvenergial põhinevale tootmisele saab üle minna seda kiiremini,

mida varem projektidega alustatakse. Mingit põhjust ei ole EnKS § 321 lg-t 1

tõlgendada selliselt, et kui 2030. aastaks eesmärke ei saavutata, siis kaob riigil huvi

taastuvenergia edendamise vastu.

28. Riigikohtu halduskolleegium leidis asjas nr 3-17-2013, et taastuvenergia tootmine

on oluline avalik huvi, mis teenib loodusvarade säästliku kasutamise ja säästva arengu

eesmärke (PS § 5, säästva arengu seaduse § 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 1 p 2 ja § 13). Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada

riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Seejuures on erinevate huvide

tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse

loomiseks just planeeringute ülesanne (PlanS § 10, aga ka § 1 lg 1 ja § 3 lg 1). Nii

vallal kui ka riigil on kohustus aidata aktiivselt kaasa, et leitaks lahendus, mis

tasakaalustaks tuuleenergia tootmise muude oluliste tegevustega. Seejuures ei tohi

põrkuvaid huve kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise

ulatust ja kokkusobitamise võimalusi. Asjas nr 3-17-2766 rõhutas Riigikohus tuuliku

ehitamise vaidluses, et omavalitsusel on menetluslik kohustus astuda samme selleks, et

leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja

vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus)

tasakaalustav lahendus (HMS § 5 lg 2). Kõik menetluses osalevad isikud ja asutused

peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle.

29. Vallal ei olnud ülaltoodu valguses alust eitada taastuvenergiale ülemineku kui

väärtuse olulisust ning tal tulnuks anda avalikule huvile suurem kaal, kui otsuse

põhjendustest järelduvalt sellele omistati.

30. Eeltoodud põhjustel on ekslik halduskohtu seisukoht, et praegusel juhul on

asjakohane üksnes kaebaja erahuvi ja tegemist pole olulise avaliku huvi riivega. PlanS

§ 27 lg 2 kohaselt on kohustuslik koostada riigi eriplaneering tuuleelektrijaama kohta

13(15)

3-23-2034

elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW. Põhjendamatu on sellest järeldada, et alla

400 MW elektrilise nimivõimsusega tuuleelektrijaama puhul, nagu ka paljude muude

PlanS §-s 27 nimetamata objektide rajamiseks oluline riiklik huvi üldse puudub. Riigi

eriplaneering koostatakse suure riikliku või rahvusvahelise huviga objektide kohta,

millega seotud huvid ületavad reeglina ka maakondade piire (PlanS § 27 lg 1). Üle 400

MW nimivõimsusega maismaatuulepark oleks Eesti mastaabis nii suur objekt (praegu

sellist Eestis veel pole), et tema osa kogu riigi energiatootmises oleks juba

märkimisväärne. See õigustab säärase objekti hõlmatust suure riikliku huviga. Selliste

väga suurte maismaatuuleparkide rajamise võimalused Eestis on aga piiratud ning

vajalikud on ka väiksemad tuulepargid, mis kumulatiivselt tagavad samuti olulist

riiklikku huvi. Seega on ka Raasiku vallas tuulepargi rajamine seotud riigi huviga. See,

et väiksemaid tuuleparke on riik pidanud põhjendatuks planeerida KOVEP-iga, ilmneb

selgelt 17.03.2023 jõustunud PlanS-i muudatustest.

31. Põhjendamatu on järeldada riiklike huvide vähemat tähtsustamist sellest, et PlanS

ei näe ette erinevalt maapõueseadusest (MaaPS) normistikku, mille kohaselt võib

kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral Vabariigi Valitsus anda tegevuseks loa, kui

selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seaduses on kohaliku omavalitsuse poolt KOVEP-i

algatamine ning Keskkonnaameti poolt MaaPS-i alusel lubade andmine sätestanud

erinevalt. MaaPS-i alusel nõusoleku andmist otsustades lähtub kohalik omavalitsus

omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas

keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente, olemata seotud MaaPS §-s 55

sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega (Riigikohtu otsus nr 3-17-

796/39, p 10). KOVEP-i algatamise otsust tehes peab omavalitsus aga ise hindama

kõiki huve, sh riiklikke huve, ning ette ei ole nähtud riigi haldusorgani kooskõlastuse

vms sekkumise võimalust (HMS § 4 lg 2).

32. Asjas ei oma määravat tähtsust halduskohtu põhjendused selle kohta, et

elektrienergia varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne. KOVEP-i kehtestamise

eelduseks ei ole asjaolu, et planeeritav rajatis on vajalik kohaliku omavalitsuse KOKS-

s sätestatud ülesannete täitmiseks. Asjaolu, et elektrienergia varustuskindluse tagamine

on riigi ülesanne, ei tähenda, et vald võiks jätta oma kaalutlusotsuse tegemisel riigi

huvid ja avalikud huvid arvestamata. Eestis toodetava taastuvenergia suuremale

kasutamisele üleminekust saavad kasu kõik Eesti elanikud, sh Raasiku valla elanikud.

Omavalitsusüksustel ei ole küll õiguslikult täpselt fikseeritud kohustust panustada

taastuvenergia tootmisele üleminekusse, kuid see ei võta neilt kohustust võtta

planeerimismenetlustes arvesse asjaomaseid avalikke huve. Kui kriisi olukorras

katkevad elektrienergia välisühendused ja langevad ära suured tootjad, saadakse ka

Raasiku vallas kasu sellest, et üle Eesti paiknevad hajutatult väiksemad tuulepargid.

Volikogu otsuses ei ole täpsustatud, kui suur on Raasiku vallas praegune ja planeeritav

päikeseenergiast elektrienergia tootmise maht. Vaatamata kaebaja tõstatatud

küsimustele ei ole vald neid asjaolusid lähemalt selgitanud ka kohtumenetluses.

Taastuvenergia edendamise eesmärkide saavutamiseks on oluline arendada

elektritootmist mitut liiki taastuvatest energiaallikatest.

33. Vastustaja

on

kohtumenetluses

tuginenud

Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kirjale, mis saadeti mitmele vallale, kuid

mitte Raasiku vallale, taastuvenergia kajastamise kohta valdade üldplaneeringutes.

Volikogu otsuses ei ole tuginetud sellele, et sellest kirjast järeldas vald, et riigil puudub

huvi arendada tuuleenergiast elektrienergia tootmist Raasiku valla territooriumil.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üldist laadi informatiivse kirjaga, mille mõte ei

14(15)

3-23-2034

olnud määrata adressaatide valiku läbi kindlaks, millised alad Eestis soovib riik katta

tuulikutega ja millised mitte. Vajaduse korral saanuks vald pöörduda riigi poole ning

küsida konkreetsemalt, kas riigil on huvi selle vastu, et Raasiku valda tuleks

tuulikupark.

34. Ringkonnakohus leiab seega, et volikogu otsuses toodud põhjendused ei kinnita, et

kohalike huvide kõrval oleks laiemaid avalikke huve piisavalt ja asjakohaselt väärtustatud ja

kaalumisel arvesse võetud. Vallal tuli kaaluda tuulepargist lähtuvaid mõjutusi kohalikule

kogukonnale, avalikke huve ja kõrvaltingimuste seadmise võimalikkust, mis selliseid mõjutusi

vähendavad (vrd Riigikohtu otsus nr 3-20-2273/28, p 18; 3 - 3 - 1 - 15

- 16

, p 33). Seda on üldjuhul

kõige otstarbekam teha pärast KOVEP-i menetluses uuringute tegemist, mis annavad piisavalt

kindla teadmistebaasi huvikonflikti lahendamiseks. Volikogu väited tuulepargi vastuolust

valla strateegilise arengu eesmärkidega on järelikult liialt üldsõnalised selleks, et välistada

KOVEP-i menetluse korraldamine.

Menetluslikud otsustused

35. Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tühistada volikogu otsus.

36. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1).

Vastustajalt tuleb seega mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse

esitamisel kokku 40 eurot ning vajalikud ja põhjendatud esindajakulud (HKMS § 109 lg 6).

Vastustaja kannab oma kulud ise.

37. Halduskohtus oli kaebaja esindajakulu 6885,41 eurot, ringkonnakohtus 5270,83 eurot.

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik,

ning kulude suurus tervikuna ei tohiks vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades olla ilmselgelt

ülepaisutatud. Osaliselt tuleb nõustuda vastustaja vastuväidetega kuludele, iseäranis teise

astme kohtus, mille kulud peaksid üldjuhul jääma väiksemaks kui esimeses astmes, kus

toimub peamine seisukohtade esitamine ja tõendamismenetlus. Ringkonnakohtu hinnangul

olid kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud esimeses astmes 6000 eurot ja

apellatsiooniastmes 4000 eurot. Kokku tuleb vastustajalt välja mõista 10 040 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)