2-26-422/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-422

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.J vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2360,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja H.J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479) hagi H.J (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista H.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2014,24 eurot, sealhulgas

põhinõue 1099,37 eurot, intress 31,56 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

07.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 833,31 eurot.

3. Välja mõista H.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 1099,37

eurot tasumata osalt määraga 31,50% aastas alates 8. jaanuarist 2026 kuni

põhinõude (1099,37 eurot) täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud H.J kanda.

5. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista H.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 590 eurot,

sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot.

7. Välja mõista H.J-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 590

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (4)

8. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus 98 euro väljamõistmiseks H.J-ilt .

9. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule 07.01.2026 hagiavalduse H.J

(kostja) vastu. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhinõude 1099,37 eurot,

intressi 31,56 eurot, viivise 833,31 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (1099,37 eurot) alates 08.01.2026 kuni selle

kohase tasumiseni määraga 31,50% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 14.07.2021 ja 20.07.2021

liitumislepingud, mille alusel Telia Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust

ning kostja kohustus saadud teenuste eest arvete alusel tasuma. Lisaks sõlmisid kostja ja Telia

Eesti AS 14.07.2021 Mobiil-ID lepingu Mobiil-ID teenuse kasutamiseks. 16.07.2021 sõlmisid

kostja ja Telia Eesti AS järelmaksulepingu nr 1907431, mille alusel ostis kostja seadme

robottolmuimeja Mamibot EXVAC660 maksumusega 209,99 eurot. Kostja kohustus seadme

eest tasuma sissemakse 42 eurot ning seejärel maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul.

Lepingutasu oli 19,90 eurot, intressimäär 21,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 37,86%

aastas. 16.07.2021 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS järelmaksulepingu nr 1909578, mille

alusel ostis kostja seadme Apple iPad Air maksumusega 679 eurot. Kostja kohustus seadme

eest tasuma sissemakse 135,80 eurot ning seejärel maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul.

Lepingutasu oli 19,90 eurot, intressimäär 21,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 26,02%

aastas. Kostja jättis tasumata telekommunikatsiooniteenuse ja osamaksete eest perioodil

17.02.2023–20.06.2023 kokku summas 1130,93 eurot: arve nr V23026520270, maksetähtaeg

17.02.2023, summas 272,83 eurot; arve nr 20230120277644, maksetähtaeg 20.02.2023,

summas 173,11 eurot; arve nr 20230220971188, maksetähtaeg 20.03.2023, summas 184,86

eurot; arve nr 20230321703806, maksetähtaeg 20.04.2023, summas 89,49 eurot; arve nr

20230422473872, maksetähtaeg 20.05.2023, summas 27,44 eurot; arve nr 05202302729415,

maksetähtaeg 20.06.2023, summas 18,89 eurot; arve nr 05202302729416, maksetähtaeg

20.06.2023, summas 364,31 eurot. Kuivõrd kostja jättis lepingutest tulenevad kohustused

täitmata, ütles Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 24.05.2023. Kostja võlgnevuse

põhisumma on 1099,37 eurot ja intress on 31,56 eurot. Telia Eesti AS loovutas nõude kostja

vastu hagejale 25.07.2025.

2 (4)

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 21.06.2023–07.01.2026 eest 833,31 eurot

ja edasi viivise TsMS § 367 järgi. Telia Eesti AS-i üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt on Telia

Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses

sätestatud viivisemääras. Hageja nõuab viivist määraga 31,50% aastas.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 21.08.2025 saadetud võlateatis maksumusega 25

eurot, 08.09.2025 saadetud võlateatis maksumusega 5 eurot, 17.12.2025 saadetud võlateatis

maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine, vastuväidetele vastamine

telefoni ja meili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 29.01.2026 menetlusse võtmise määrusega

kätte 29.01.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva

jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja

avaldas 03.03.2026 vastuses, et ta võtab hagi õigeks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja

avaldas kohtule, et tal puuduvad vastuväited hagile ja ta võtab hagi õigeks.

Hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega

kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt TsMS § 4 lg 3). Hagi õigeksvõtmine on

eelkõige menetlustoiming. Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu

esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk

tehing (TsÜS § 67) (vt RKTKo 04.04 2018, 2-16-7541/70, p 13).

Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 2014,24 eurot, sealhulgas põhinõue 1099,37 eurot, intress 31,56

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis perioodi 21.06.2023–07.01.2026 eest 833,31 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja viivise põhinõude 1099,37 eurot tasumata osalt määraga 31,50%

aastas alates 08.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

4. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

5.1. Hagilt hinnaga 2360,54 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 350 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 350 eurot.

5.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 338 eurot (ilma

käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

3 (4)

kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning

hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele

kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu.

Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei

olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 2 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 240 eurot (ilma

käibemaksuta).

5.3. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 590 eurot,

sealhulgas riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 688 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 590 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 98 euro osas (s.o lepingulise

esindaja kulu).

5.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

6. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)