2-25-18120/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-18120

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2026. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

V.G-na Kask

Tsiviilasja number

2-25-12120

Tsiviilasi

L.Q hagi H.B vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.Q (isikukood XXX),

Hageja seaduslik esindaja: V.G (isikukood XXX; e-

post: XXX);

Kostja: H.B (isikukood XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

04.03.2026. a

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja L.Q (seadusliku esindaja V.G kaudu) ja kostja H.B vahel

04.03.2026. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1.H.B kohustub maksma L.Q le elatist alates 2026. aasta märtsist kuni 2026.

aasta juulini (kaasa arvatud) 150 eurot kuus ja alates 2026. aasta augustist

250 eurot kuus kuni L.Q täisealiseks saamiseni. Kui L.Q saab 1,5-aastaseks

ja hakkab käima lasteaias, siis maksab H.B L.Q lasteaia arve, sh kohatasu ja

toidukulu, ning tasutud lasteaia arve summa ulatuses H.B L.Q le elatist

maksma ei pea.

1.2.H.B kohustub maksma L.Q le elatist tagasiulatuvalt perioodi eest alates

15.01.2025. a kuni 28.02.2026. a kokku summas 2000 eurot igakuiste

osamaksetena alates 2026. aasta septembrist 50 eurot kuus kuni summa

täieliku tasumiseni.

1.3. H.B kohustub kokkulepitud elatise maksed tasuma V.G avaldatud

pangakontole hiljemalt iga kuu 17. kuupäeval alates 2026. aasta märtsist.

1.4.Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise õigusest.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-18120 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord

Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle

pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.G esitas alaealise lapse L.Q (hageja) nimel 28.10.2025. a Tartu Maakohtule

hagiavalduse H.B (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses taotletakse, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates

15.01.2025. a kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja L.Q V.G ja kostja H.B ühine alaealine laps, sündinud

15.01.2025. a. Hageja elab emaga. Kostja elab eraldi ja lapse kasvatamises ega

ülalpidamises ei osale. Kostja on alates lapse sünnist 10 kuu jooksul iseseisvalt lapsega

aega veetnud kokku 3 tundi. Kostja ei ole nõustunud ka tegema kokkuleppeid, kas ja kui

palju ta lapsega kohtuda soovib ning kuidas ta lapse kasvatamises osaleb. V.G-l on

kostjaga veel üks alaealine laps, Sebastian L.Q. Tema kasuks on kostjalt kohtulahendiga

välja mõistetud elatis. Lisaks on V.G-l eelmisest abielust kolm ülalpeetavat last. V.G

sissetulekuks on vanemahüvitis u 2200 eurot ja peretoetused. Hageja vajadused ühes kuus

kokku on 550 eurot, sh eluasemekulud 140 eurot, kulutused toidule 100 eurot, sidekulud

50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja

muud vältimatud püsikulud 120 eurot.

2. Kohus võttis hagi 04.11.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse

kättetoimetamisest. Kohus saatis 20.11.2025. a dokumendid kostjale elektrooniliselt e-

posti aadressile, mille õigsust kostja telefonitsi kinnitas ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku TsMS § 3141 lg 2 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks

saatmisega kolme tööpäeva möödumisel. Kostja määratud tähtaja jooksul hagile ei

vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 04.03.2026. a.

3. 04.03.2026. a toimunud kohtuistungil osalesid hageja seaduslik esindaja V.G ja kostja

H.B isiklikult.

Hageja seaduslik esindaja täpsustas, et koos hagejaga on tal kokku kolm alaealist last ja

lisaks on tema ülalpidamisel kaksikud, kes said 2025. aasta juunis 18. aastaseks. Hagejale

makstakse lapsetoetust 100 eurot kuus ja perele makstakse lasterikka pere toetust 450

eurot kuus. Hageja on kostjaga viibinud vaid üksikud korrad, mõni tund. Kostja hagejale

elatist ei maksa ega osale muul viisil lapsele ülalpidamises.

Kostja avaldas, et tal ei ole iseenesest vastuväiteid hageja elatise nõudele, aga tal puudub

hetkel sissetulek, mille arvel elatist maksta. Kostja väitel kaotas ta 2025. aastal töö ja uut

töökohta ei ole õnnestunud leida. Vahepeal on ta küll teinud mitteametlikult juhutööd,

kuid regulaarne sissetulek tal puudub. Mingeid toetusi talle ei maksta. Kostja avaldas

soovi lahendada asja kompromissiga, leppides kokku miinimumist väiksema elatise kuni

150 eurot kuus. Kostja sõnul saaks seni kuni ta tööle saab elukaaslane aidata tal sellises

ulatuses elatist maksta.

Hageja seaduslik esindaja avaldas, et on kompromissi korras valmis tegema elatisenõude

osas järeleandmisi, vähendama nõutavat igakuist elatist kuni kuueks kuuks 150 euroni ja

võimaldama tagasiulatuva aja eest kostjal elatist maksta osade kaupa pikema perioodi

jooksul.

Pooled pidasid läbirääkimisi ja jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele. Pooled

sõlmisid kohtuliku kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6

kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda

elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või

kestust mõjutavad asjaolud.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS

§ 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või

määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku

leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale

määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab

kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub pooltele

kättetoimetamisega.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS

§ 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole teada, et pooltel oleks

mingeid menetluskulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

V.G-na Kask

Kohtunik