2-25-1419/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1419

Kohtuasi

C.U maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): C.U (isikukood XXX,

viibimiskoht kuni 30.08.2031 XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. C.U määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.U (avaldaja/võlgnik) esitas 27.01.2025 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse tema

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik pikalt vangis ega suuda võlgnevusi kunagi tasuda. Võlgniku

soov on vabanedes enam mitte kunagi vanglasse sattuda. Võlgnik ei ole kunagi tööl käinud.

Võlgnikul vara puudub, igakuiseid sissetulekuid ega väljaminekuid ei ole, kohustuste summa

kokku on 13 379,35 eurot. Võlausaldajateks on PPA ja EMTA.

2-25-1419

3. Pärnu Maakohus edastas 30.01.2025 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse koos selle

lisadega kohtualluvuse järgi menetlemiseks Harju Maakohtule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 11.02.2025 määrusega avaldaja maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 371 lg 2 p-le 2, mille

kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Tartu Ringkonnakohus on 10.02.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-22-16950 märkinud, et

maakohus ei saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu

menetlusse võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist

kindlaks, millised on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise

maksejõuetusmenetlusega jätkata (p 12). Samas on ringkonnakohus aga ka leidnud, et

erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja

selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab

algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata.

Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega

seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (p 15).

7. Antud juhul on võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud kohtu hinnangul välja

selgitatud.

8. Usaldusisiku ülesanded näeb ette FIMS § 17 ja selle kohaselt koostab usaldusisik

varanimekirja ning esitab selle kohtule. Varanimekirjas tuleb märkida ka võlgniku ja temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul ülalpeetavaid ei

ole. Alates 06.04.2023 viibib võlgnik kinnipidamisasutuses. Kohus kontrollis avalikest

registritest, kas võlgnikul on vara. E-kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule

kinnisasju. E-äriregistri andmetel ühtegi osalust registrisse kantud äriühingutes võlgnikul ei

ole. Liiklusregistri andmetel võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Võlgniku vabakasutuskontol on

10.02.2025 seisuga 12,77 eurot.

9. Usaldusisik peab kohtule esitama võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja (võlanimekirja).

Selle kohta on kohtul samuti andmed olemas. Võlgniku täitemenetluse väljavõtte kohaselt on

10.02.2025 seisuga võlgniku vastu algatatud (täitmisel) 10 täitemenetlust, täitmisel olevate

nõuete jääk kokku 13 685,67 eurot, millele lisanduvad täitekulud.

10. FIMS § 17 lg 1 p 3 kohaselt peab usaldusisik kohtule esitama ka võlgniku viimase kolme

aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate

dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. Võlgnik ei ole ühtegi sellist kohustust esile

toonud.

11. FIMS § 17 lg 3 näeb ette, et kui võlgnik on viie aasta jooksul enne avalduse esitamist

võõrandanud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja või õiguse või kinkinud või laenanud

raha kolmandale isikule enam kui 3000 euro ulatuses, tuleb ka see varanimekirjas märkida.

Ka selliseid tehinguid ei ole võlgnik esile toonud.

2-25-1419

12. Kokkuvõttes nähtub kohtu hinnangul võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest ja kohtu

kogutud andmetest, et võlgnikul on kohustusi kokku summas 13 685,67 eurot, millele

lisanduvad täitekulud. Võlgnikul ei ole enda ülalpidamisega seotud kulusid, sest need kannab

riik. Avalduse kohaselt võlgnikul igakuine sissetulek puudub.

13. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele

isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või

kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1).

Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade

ümberkujundamise menetlus (FIMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) §-s 2.

Nimetatud paragrahvi kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded

võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või

võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas

tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma

kohustustest.

14. Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest

nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi

osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgnikul on võimalik

lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate

nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus

PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et antud

avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avalduse menetlemisest

keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus.

15. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ise selgelt väljendanud, et tal vara, mille arvelt

saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul

tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga, kui pankrotiavaldus menetlusse võtta.

16. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt

kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on

võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas menetluses

alused jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

17. FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustus.

18. Nähtuvalt võlgniku avaldusest ning tema täitemenetluse registri väljavõttest koosnevad

võlgnikul täitmisel olevad tasumata nõuded üksnes trahvinõuetest ja kriminaalasjade

menetlustega

seonduvatest nõuetest (menetluskulud ja kahjuhüvitis) ning nende

2-25-1419

sissenõudmisega

kaasnevatest

täitekuludest.

Kohus

oli

seisukohal,

et

pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole trahvidest ning

kriminaalasjade menetlustest tulenevatest nõuetest vabastamine, mistõttu ei oleks kohtu

hinnangul kohustustest vabastamise menetluse algatamisel perspektiivi. Viimast põhjusel, et

kohtule on juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab

pärast kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast.

19. Kohus oli ka seisukohal, et kohustustest vabanemine ei ole iga võlgniku õigus ega

menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab

võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist.

20. Tulenevalt FIMS § 47 lg-test 1 ja 2 on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis

seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja

tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab

võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses

koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele

välja maksma (FIMS § 46 lg 2).

21. Senises kohtupraktikas on peetud kohustustest vabastamise menetluses arvestatavaks

nõude rahuldamise ulatuseks PankrS § 175 lg 11 mõttes nt 60% nõuetest (TrtRnKm,

01.07.2015, 2-10-15313). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40%

ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav PankrS § 175 lg 11 mõttes

(TlnRnKm, 30.01.2015, 2-09-19810). Tallinna Ringkonnakohus on 03.04.2023

kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-13533 leidnud, et maakohus võib kohustustest vabastamise

menetluse algatamise üle otsustamisel hinnata ka võlgniku reaalseid võimalusi sissetulekut

teenida (p 25).

22. Kohtule esitatud avaldusest ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt viibib võlgnik

pikaaegses vangistuses Tallinna Vanglas. Kohus oli seisukohal, et vangistuses olles (võlgniku

karistuse kandmise tähtaeg on 30.08.2031) ei oleks võlgnikul võimalik füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses rahuldada (avalduse kohaselt ei ole võlgnik kunagi tööl käinud, igakuine

sissetulek puudub). Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.09.2015 määruse (kohtuasi nr

3-2-1-92-15) punktis 10 avaldatud seisukohast, ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga

kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses

vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse

kandmise ajal.

23. Kohus leidis, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei

saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks

tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Perspektiivitu hagi

menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes

põhjendamatuid kulusid (RKTKm, 10.06.2015,3-2-1-59-15, p 14).

2-25-1419

24. FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab

kohus määrusega usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt. FIMS §

54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 2 järgi on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kui võlgniku avalduse alusel algatatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest (PankrS §23 lg 4). Kohus oli seisukohal,

et ei ole menetluslikult ökonoomne algatada perspektiivitut menetlust, mis tooks üksnes

kaasa põhjendamatuid kulusid, mis kohtule teada olevate andmete põhjal tuleks hüvitada riigi

vahenditest. Eeltoodu alusel leidis kohus, et võlgniku avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

25. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub pankrotiasja edasi menetleda. Võlgnik on

proovinud endast kõik teha, et Tallinna Vanglas tööle saada, aga paraku ei võimaldata talle

tööd, kuna vanglal pole selleks võimalusi. Võlgnik on väljas tööl käinud, kuid mitte

ametlikult, vaid juhutöödel. Võlgnik soovib oma võlgnevustega tegeleda, aga selleks pole

võimalusi. Kui võlgnik ei saa neid võlgnevusi õiguslikul teel kustutatud, siis jääbki vanglasse

käima.

Menetluse edasine käik

26. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning

avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei

saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ei saa

algatada võlgniku maksejõuetusavalduse alusel menetlust ega kuulutada välja võlgniku

pankrotti. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise, võlgniku pankroti väljakuulutamise ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine on maakohtu pädevuses.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-25-1419

28. Võlgnik esitas maakohtule maksejõuetusavalduse. Maakohus keeldus avaldust menetlusse

võtmast, kuna leidis, et see on õiguslikult perspektiivitu. Maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest keeldumise alused on sätestatud FIMS §-s 14. Kuigi maakohus ei viidanud

vaidlustatud määruses FIMS § 14 lg 1 alustele, kohaldub FIMS § 14 lg 1 p 1 kaudu TsMS §

371 lg 2 p 2, mis võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus

on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm, 13.09.2017, 2-16-17452, p 11).

Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt on

FIMS §-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk vältida

selliste avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega (lk 28). Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avalduse menetlusse võtmisest,

kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et avaldaja

maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult perspektiivitu.

29. Võlgniku maksejõuetusavalduses avaldatud andmed annavad kohtule esialgse ülevaate

võlgniku majanduslikust olukorrast. Võlgniku täpset majanduslikku olukorda hakatakse

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse kohaselt välja selgitama alles pärast

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist. FIMS § 15 sätestab, et kui kohus võtab

maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab ta määrusega usaldusisiku nimetamise. FIMS § 17

lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab ja esitab usaldusisik muu hulgas võlgniku nimel kohtule võlgniku

vara- ja võlanimekirja, s.o võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuete ja

kõigi sissetulekute nimekirja ning võlgniku rahaliste kohustuste nimekirja avalduse esitamise

seisuga. Seejärel arutab kohus FIMS § 18 lg 1 järgi võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste

tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetluse liik. Sealjuures võib kohus FIMS § 18 lg 2 p-de 1–5 kohaselt: kuulutada välja

võlgniku pankroti vastavalt PankrS §-s 31 sätestatule, kuulutada välja võlgniku pankroti ja

algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45

sätestatule, algatada võlgade ümberkujundamise menetluse vastavalt FIMS §-s 19 sätestatule,

jätta avalduse rahuldamata või lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29

sätestatule. Seega otsustatakse kõigepealt maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine ja

usaldusisiku nimetamine ning alles pärast võlgniku ja usaldusisikuga arutamist saab kohus

otsustada sobiva menetluse algatamise, avalduse rahuldamata jätmise või menetluse

lõpetamise raugemise tõttu.

30. FIMS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel

juhul välistada, et avalduse läbivaatamise tulemusel võidaks välja kuulutada võlgniku

pankrot. FIMS § 45 lg 2 järgi ei välistaks pankroti väljakuulutamist ka see, kui esineks PankrS

§ 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Eeltoodust järeldub, et maakohus ei

saa vähemalt üldjuhul jätta maksejõuetusavaldust selle perspektiivituse tõttu menetlusse

võtmata, kuna tavapäraselt tehakse alles pärast avalduse menetlusse võtmist kindlaks, millised

on avaldaja võlad ja vara. See võimaldab otsustada, millise maksejõuetusmenetlusega jätkata.

Üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisikul on võimalik välja

selgitada ja mille alusel kohus saaks otsustada, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab

algatada kohustustest vabastamise menetluse, on täiesti selged, võib füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata.

Seejuures tuleb kohtul lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitada välja võlgniku vara ja kohustustega

seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne.

2-25-1419

31. Kuigi maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt märkinud, et selgitas välja võlgniku

vara ja kohustustega seonduva, ei ole maakohtu välja selgitatud andmed määrusest siiski

tervikuna arusaadavalt jälgitavad, mis võimaldaksid veenduda võlgniku avalduse

perspektiivituses. Ringkonnakohtu hinnangul vajab siinsel juhul võlgniku kohustuste

struktuur ja vara olemasolu täpsemat väljaselgitamist.

32. Maakohus tõi välja, et võlgnik on avalduses märkinud kohustusi 13 379,35 euro ulatuses,

võlgniku täitemenetluse väljavõtte kohaselt on võlgniku vastu algatatud (täitmisel) 10

täitemenetlust, täitmisel olevate nõuete jääk 10.02.2025 seisuga on 13 685,67 eurot, millele

lisanduvad täitekulud. Maakohus märkis, et võlgnikul täitmisel olevatest tasumata nõuetest

moodustavad peamise osa trahvinõuded ja kriminaalasjade menetlustega seonduvad nõuded

(ning nende sissenõudmisega kaasnevad täitekulud), millistest kohustustest vabastamine ei ole

kohtu hinnangul pankrotimenetluse kohustustest vabastamise menetluse eesmärk. Kuigi

ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul, kui enamus võlgniku kohustusi on

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, võib olla kohustustest

vabastamine menetlus perspektiivitu, ei selgu samas määrusest, kui suures ulatuses ja millises

summas on võlgnikul kohustusi, millest ta FIMS § 45 lg 3 p-st 1 ja § 50 lg-st 2 tulenevalt

kohustuste vabastamise menetluses vabaneda ei saaks. Samuti pole määrusest arusaadav, kas

ja millised võlgniku kohustused seonduvad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamisega (FIMS § 50 lg 2). Lisaks puudub ka põhjendus, miks kohus leidis, et võlgnik ei

saaks vabaneda ka kaasnevatest täitekuludest.

33. Maakohus leidis ka, et kuna võlgnik viibib pikaajaliselt kinnipidamisasutuses, ei oleks

võlgnikul võimalik füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses sätestatud kohustusi

nõuetekohaselt täita ega võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses rahuldada.

Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et ainuüksi maksejõuetusavalduses

esitatud teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et võlgnik ei oleks oma kohustusi võimaliku

kohustustest vabastamise menetluse kestel võimeline täitma. Ringkonnakohus nõustub küll

maakohtuga, et kinnipeetavana vanglas viibides on võlgniku võimalused võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks piiratud. Samas ei ole need siiski olematud. Võlgnikul on ka vanglas

viibides eelduslikult võimalik teha tööd ja selle eest tasu saada. Kuigi võlgnik on

määruskaebuses esile toonud, et on vanglas proovinud tööle saada, kuid talle ei ole seda

võimaldatud, kuna vanglal ei ole selleks võimalusi, on ta jätnud selle väite põhistamata.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka võlgniku vangistuses viibimine ei välista tema

kohustustest vabastamist. Pankrotiseadus ei välista, et isik kes kannab karistusena vangistust,

võiks olla pankrotivõlgnik (RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 8). Sama põhimõte kohaldub

ka kehtiva FIMS-i järgi.

34. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15

selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda

oma kohustustest enne nõuete aegumist karistuse kandmise ajal. Siinses asjas ei ole

olemasoleva teabe põhjal võimalik väita, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine

saaks toimuda vaid sel eesmärgil. Hindamaks, kas kohustustest vabastamise menetlus võiks

sellele menetlusele seatud eesmärke täita, tuleks esmalt välja selgitada võlgniku kohustuste

struktuur (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 9) ja võimalused neid kohustustest

vabastamise menetluse ajal (sh karistuse kandmise jooksul), täita.

2-25-1419

35. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul maksejõuetusavalduse pinnalt

piisavalt selge, milline on avaldaja täpne majanduslik seis (vara ja kohustused) ja millised on

tema võimalused teenida lähitulevikus tulu, mille arvelt ta saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada ja pankrotimenetluse kulusid katta. Avaldaja majanduslik seis ja tulu teenimise

võimalused tuleb välja selgitada avalduse menetlemise käigus, mh nimetades selleks

usaldusisiku. Kuna maakohus on ennatlikult keeldunud maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata maakohtule avalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

36. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

37. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on võlgnikul õigus

saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (10 eurot). Riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

38. FIMS § 7 lg 2 sätestab, et FIMS-is nimetatud kohtumääruse peale võib esitada

määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhul. Ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta võib edasi kaevata üksnes siis, kui see on FIMS-is ette nähtud. FIMS §

14 lg-st 3 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus

määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab. Seega ei ole määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/