2-25-6283/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-6283

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2026, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

13 272,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479

Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Istung 11.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X’i vastu.

2. Mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Swedbank AS-i ja X’i vahel

26.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr 21-004764-VL tulenev põhivõlg 7860,27 eurot,

intress 407,19 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 3704,84 eurot.

3. Mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 24.04.2025 kuni

põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni viivisemääraga 15,90% aastas.

4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 1310 eurot (riigilõiv 910 eurot ja

õigusabikulud 400 eurot) ja mõista X’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 1310 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 24.04.2025 hagiavalduse. 03.07.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise,

milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud. 16.07.2025 esitas hageja puuduste kõrvaldamise, milles täpsustas nõude

ümberarvestust. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud.

2. Hageja esitas 23.01.2026 oma nõude täienduse, milles täpsustas oma nõuet juhuks, kui

kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

3. Kohus lähtub asja lahendamisel hagis, 03.07.2025 puuduste kõrvaldamises, 16.07.2025

puuduste kõrvaldamises ja 23.01.2026 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS (esialgne krediidiandja)

26.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr 21-004764-VL, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 9000 eurot, krediidi kogukulus 13 304,11

eurot, tagastamise alguskuupäevas 10.03.2021 ja tagastamise lõpptähtpäevas 10.01.2026,

intressimääras 15,90% aastas, krediidi kulukuse määras 18,15% aastas, lepingutasus 135

eurot.

5. Kostja oli viivituses 10.02, 10.03, 10.04.2022 osamaksetega. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS 18.04.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles

Swedbank AS lepingu üles 6.05.2022.

6. Swedbank AS loovutas 15.08.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group OÜ-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

7. Kostja on teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot ning

23.01.2026 hagi täienduse kohaselt tagasimakseid kokku summas 2593,16 eurot.

8. Hageja on seisukohal, et krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust, on

kogutud ja kontrollitud (sh analüüsitud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja

majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

9. Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, võla

sissenõudmiskulusid 50,00 eurot ja viivist 3704,84 eurot; viivist alates 24.04.2025 kuni

põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras

viivisemääras 15,90% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulude

väljamõistmist; viivist menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

10. Hageja on 03.07.2025 puuduste kõrvaldamises esitanud nõude ümberarvestuse ning

16.07.2025 ümberarvestuse täpsustuse. 23.01.2026 on hageja esitanud uue nõude

ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja märkis, et kostja kohustus tagastama laenu lepingus

2/10

kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.03.2021-10.01.2026. Kostja on teostanud

tagasimakseid perioodil 10.03.2021-10.01.2022 kokku summas 2593,16 eurot. Tuginedes

eeltoodule ei ole leping kehtivalt üles öeldud 06.05.2022, kuid ümberarvestuse esitamise

kohustust ei ole juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise tähtaeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Juhul, kui kohus

leiab, et Swedbank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja

kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 6406,84 eurot, intress 392,46 eurot

ning 10.01.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 977,78 eurot; viivis alates

11.01.2026 kuni põhinõude summas 6406,84 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses; menetluskulud (sealhulgas riigilõiv ja hageja õigusabikulud);

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 15.08.2025

kättetoimetamisportaali kaudu ning 03.07.2025 ja 16.07.2025 puuduste kõrvaldamise

dokumendid 27.08.2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Hageja 23.01.2026 täiendus ja

11.02.2026 kohtuistungi protokoll on kostjale kätte toimetatud kostja avaldatud e-posti

aadressil xxx ning loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, st 18.02.2026

(TsMS § 3141 lg 2 alusel).

12. Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele 03.09.2025. Kostja leiab, et on alust hagi läbi

vaatamata jätta, kostja hagi õigeks ei võta. Kostja leiab, et hageja spetsiaalselt viivitas

hagiavaldusega, et koguneks viivis, lepingud öeldi üles 2022. aastal. Vastuhagi kostja

esitada ei soovi. Kostja leiab, et menetluskulud peab kandma hageja ning kompromiss ei

ole mõeldav. Täiendavalt on kostja 08.09.2025 teavitanud, et tal ei ole võimalik selles

asjas kompromissi kokkulepet teha, sest on töötu ja ei saa seetõttu pakutud graafiku alusel

võlgnevust tasuda. Kohtuistungil kostja ei osalenud ning rohkem menetluses osalenud ei

ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla

7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, sissenõudmiskulu summas 50 eurot ja viivise

3704,84 eurot vastavalt hageja taotlusele. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas.

14. Hageja nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 26.01.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr 21-004764-VL (dtl 3, 14). Hageja nõuab hagiavalduses

põhivõlgnevust 7860,27 eurot, intressi 407,19 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50,00 eurot

ja viivist 3704,84 eurot; viivist alates 24.04.2025 kuni põhinõude summas 7860,27 eurot

täitmiseni intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas; menetluskulude,

sealhulgas riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist; viivist menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 10-11).

15. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja Swedbank AS on

26.01.2021 digitaalselt allkirjastanud laenulepingu nr 21-004764-VL, mille kohaselt on

laenusummaks 9000 eurot, krediidi kogukulu 13 304,11 eurot, laenusumma tagastamise

tähtpäev ja tagastamise alguskuupäev iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021, intressi

tasumise tähtpäev ja maksete alguskuupäev iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021,

tagastamise lõpptähtpäev 10.01.2025, tagasimaksete arv 59 annuiteetmakset, intressimäär

15,9% aastas, krediidi kulukuse määr 18,15% aastas, ühe päeva intress 3,98 eurot ja

lepingutasu 135 eurot (dtl 12-14).

3/10

16. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab

või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

17. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel

on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja

esitatud tagasimaksete arvestusest nähtuvalt on Swedbank AS kostjale 26.01.2021 välja

maksnud 9000 eurot (dtl 34). Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.

18. Vastavalt lepingu põhitingimustele (dtl 4, 14) ning maksegraafikule (dtl 18-20) pidi kostja

laenu tagastama perioodil 10.03.2021-10.01.2026. Hagiavalduse kohaselt on kostja

teostanud põhiosa katteks tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot ehk põhivõlg on

summas 7860,27 eurot (dtl 7). Kostja oli viivituses 10.02, 10.03 ja 10.04.2022

osamaksetega (dtl 4). Hageja on esitanud ka tagasimaksete arvestuse (dtl 34-35), mille

kohaselt on viimane tasumine kostja poolt olnud 03.02.2022.

19. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 15.08.2022 talle loovutatud (dtl 4). Hageja on

esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 37), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud.

Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja

on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 15.08.2022, kuid nõude

loovutamise kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu Swedbank AS esindaja.

Samas nähtub kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale alates

16.08.2022 (dtl 49, 87), et hageja viitab selgelt asjaolule, et tegemist on Swedbank AS-i ja

kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga, mis on hagejale loovutatud. Kohus peab

seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja valduses on ka lepingu kohta käivad

dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja vastuväidet nõude loovutamisele.

Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud.

20. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 18,15% aastas (dtl 14). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega

3 * 20,09% = 60,27%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga

sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr

lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

21. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

4/10

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

22. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

23. Hageja on hagis selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja sissetulekuid kontrolliti konto väljavõtte

alusel (dtl 5-7). Hageja on esitanud tõenditena laenutaotluse (dtl 38-39) ja kostja

pangakonto väljavõtte (dtl 40-48).

03.07.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis on hageja esitanud täiendavad selgitused

seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. Maksevõime analüüsil võeti

arvesse, et laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki kontole

igakuiselt sissetulek XXX OÜ-lt, keskmiselt 1739,48 eurot kuus. Laenusaajal oli Swedbankis

krediidikohustus igakuise maksega 158,32 eurot, väljaspool Swedbanki igakuised

krediidikohustused puudusid – puudusid taotlusel, ei nähtunud analüüsitud konto väljavõttelt,

samuti suhtles panga töötaja krediidianalüüsi tehes kliendiga telefoni teel ja klient kinnitas, et

krediidikohustusi väljaspool Swedbanki ei ole. Kliendi konto väljavõttest nähtusid

majapidamiskulud keskmiselt 745,56 eurot kuus (maksed Hea Vesi, TSGA Holding,

kindlustusmaksed, samuti maksed ettevõtetes, mis pakuvad muu hulgas kütuse tankimise

teenuseid (v.a. juuli kuu maksed, kuna kontoväljavõttel kajastuvad juuli kuu tehingud ainult

perioodil 26.07-31.07)). Pank arvestas maksevõime analüüsil kliendi reaalsete

majapidamiskuludega (dtl 70). Hageja esitas tõendina ka päringu krediidiinfosse (dtl 75).

24. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne

laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja

krediidivõimet.

24.1.

26.01.2021 täidetud laenutaotlusest (dtl 38) nähtub, et kostja on oma

igakuiseks sissetulekuks märkinud 1740 eurot, tööandjana välja toonud XXX

OÜ ning töötatud ajaks märkinud enam kui 5 aastat. Hageja on selgitanud, et

laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja Swedbanki

kontole igakuiselt sissetulek AS XXX OÜ-lt, keskmiselt 1739,48 eurot kuus

(dtl 70). Ka esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub eelnimetatud töötasu

laekumine (dtl 40-48). Seega on krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud

kostja sissetuleku.

24.2.

Hageja selgituste kohaselt oli laenusaajal oli Swedbankis krediidikohustus

igakuise maksega 158,32 eurot ning väljaspool Swedbanki igakuised

krediidikohustused puudusid. Igakuised krediidikohustused puudusid taotlusel

ning ei nähtunud analüüsitud konto väljavõttelt. Lisaks suhtles panga töötaja

krediidianalüüsi tehes kostjaga telefoni teel ja klient kinnitas, et

krediidikohustusi väljaspool Swedbanki ei ole (dtl 70). Ka kohtule ei nähtu

esitatud pangakonto väljavõttest muid igakuiseid krediidikohustusi. Seega on

krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised

finantskohustused.

5/10

24.3.

Hageja on esitanud selgituse, mille kohaselt kostja konto väljavõttest nähtusid

majapidamiskulud keskmiselt 745,56 eurot kuus (maksed Hea Vesi, TSGA

Holding, kindlustusmaksed, samuti maksed ettevõtetes, mis pakuvad muu

hulgas kütuse tankimise teenuseid. Pank arvestas maksevõime analüüsil kostja

reaalsete majapidamiskuludega (dtl 70). Ka kohtule ei nähtu esitatud

pangakonto väljavõttest muid igakuiseid majapidamiskulusid. Seega on

krediidiandja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised

majapidamiskulud.

24.4.

Hageja selgituste kohaselt tegi esialgne võlausaldaja krediidivõimelisuse

hindamise protsessis päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse

esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 6). Hageja on

esitanud tõendina päringu krediidiinfosse (dtl 75), millest nähtub, et

26.01.2021 Krediiinfosse tehtud päringu vastuseks oli, et võlgnevusi ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kontrollinud kostjal maksehäirete puudumist.

24.5.

Esitatud laenutaotlusest nähtub, et kostja ei ole välja toonud ülalpeetavate arvu

(dtl 38). Samuti ei nähtu, et krediidiandja oleks ka mõnel muul viisil

kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu. Samas ei nähtu esitatud

pangakonto väljavõttelt igakuiseid kulusid, mis oleksid seostatavad

ülalpeetava(te) olemasoluga.

24.6.

Kuigi kohtule ei ole esitatud selget krediidiandja teostatud analüüsi, jäi kostjale

kohtu arvestuste ja kohtule esitatud andmete põhjal igakuiselt 612,39 eurot

(1739,48 (töötasu) – 158,32 (igakuised finantskohustused) – 745,56 (igakuised

majapidamiskulud) – 223,21 (sõlmitava laenulepingu igakuine makse)).

25. Kuigi kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust täies

ulatuses põhjalikult, st ei tuvastanud ülalpeetava(te) olemasolu ega esitanud selget

krediidivõimelisuse analüüsi, jäänuks kohtu arvestuse kohaselt kostjale pärast regulaarsete

kohustuste täitmist siiski igakuiselt 612,39 eurot. Seda silmas pidades ei saa öelda, et

kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustus oleks olnud ülejõukäiv.

26. Kohus loeb vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul järgituks.

27. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv.

28. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane

täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul

summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

29. Kostjal oli laenulepingu kohaselt kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laen

annuiteetmaksetena. Laenusumma tagastamise tähtpäevad ja tagastamise alguskuupäev oli

iga kuu 10. kuupäev alates 10.03.2021. Samuti kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 10.

kuupäeval alates 10.03.2021. Lepingu kohaselt koosnes graafik 59 annuiteetmaksest ning

tagastamise lõpptähtpäev oli 10.01.2026 (dtl 14). Kohtule on esitatud ka lepingu

maksegraafik (dtl 18-20). Hageja on selgitanud, et kostja on teostanud põhiosa katteks

tagasimakseid kokku summas 1139,73 eurot, millest tulenevalt on põhivõlg 7860,27 eurot

(dtl 7). Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses 10.02, 10.03 ja 10.04 2022

osamaksetega (dtl 4). Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tagasimaksete tabelist, et kostja on

teinud viimase makse põhiosa katteks

6/10

03.02.2022 ning tasumata on osamaksed alates 10.02.2022 (dtl 34). Esialgne krediidiandja on

18.04.2022 edastanud kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu

ülesütlemise tahteavalduse. Kostjale anti täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks hiljemalt

05.05.2022. Swedbank AS hoiatas, et käsitab teatist lepingute ülesütlemise tahteavaldusena,

mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS

lepingud ühepoolselt üles öelduks (dtl 36). Kohtule nähtuvalt on teatis adresseeritud kostja

poolt avaldatud postiaadressile xxx.

30. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane

tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise

korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli

esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja

postiaadressile, mille kostja oli ise teatanud. Seega oli ülesütlemine kehtiv.

31. Kuna leping on üles öeldud 06.05.2022 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 03.07.2025,

16.07.2025 ja 23.01.2026 esitatud ümberarvestustest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis

on esitatud hagiavalduses.

32. Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 7860,27 eurot (laenusumma

9000 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks 1139,73 eurot) (dtl 7). Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 7860,27 eurot.

33. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata intressi 06.05.2022 seisuga summas

407,19 eurot (dtl 7). Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääraks 15,90% aastas

(dtl 14). Hageja on esitanud tagasimaksete arvestuse (dtl 34-35), millelt nähtub ka

intressiarvestus. Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud, kostja tegi viimase

tagasimakse 03.02.2022 ja rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja

intressinõue rahuldamisele summas 407,19 eurot.

34. Hageja on palunud välja mõista ka võla sissenõudmiskulu kokku summas 50 eurot, mis

koosneb pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskuludest. Hageja on selgitanud,

et sissenõudmiskulude hüvitamise õigus tuleneb laenuandjale lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg

2 ja lepingu punktis 9.1 sätestatust (dtl 8). Kohus on tuvastanud, et lepingu punkt 9.1

sätestab, et kui laenusaajal on kohustus tasuda pangale üheaegselt lepingust tulenevaid

erinevaid summasid, arvestatakse makstuks esimeses järjekorras võlgnevuse

sissenõudmise kulud, seejärel tähtajaks tasumata laenusumma, seejärel tähtajaks

maksmata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest

võlgnevustest, seejärel viivis, trahvid ja muud tasud (dtl 27). Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt kaasnevad laenulepingu ülesütlemisega võla

sissenõudekulud (dtl 32), kuid ei ole täpsustatud kulude suurust. Kohtu hinnangul oli

kostja siiski teadlik, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.

35. Pärast lepingu lõppemist on hageja enda selgituste kohaselt saatnud kostjale tasulised

meeldetuletuskirjad 16.08.2022 (25 eurot), 24.08.2022 (5 eurot) ja 08.09.2022 (5 eurot).

Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot (dtl

8). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud kirjad kostja e-posti

aadressidele xxx ja xxx (dtl 49-55, 87-92).

36. VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue

on üle 1000 euro.

7/10

37. VÕS § 1132 lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Punktis 35 toodud

kirjade saatmise kronoloogiast nähtub, et need nõuded on täidetud.

38. Kuivõrd kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta sisaldus ka tarbijakrediidi

infolehel, samuti on täidetud muud sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, siis on

põhjendatud pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude kostjalt hageja kasuks

väljamõistmine summas 50 eurot.

39. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast (07.05.2022) kuni hagiavalduse esitamiseni

(23.04.2025) kokku summas 3704,84 eurot (dtl 9). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt kaasnevad laenulepingu ülesütlemisega võla sissenõudekulud ning

viivise tasumine aastamääraga 15,900%. Viivise päevamääraks on laenulepingus

kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas (dtl 22). Hageja on

esitanud viivisearvestuse (dtl 57). Seega mõistab kohus välja viivise hageja nõutud

summas 3704,84 eurot.

40. Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates

24.04.2025 intressimääraga võrdses määras viivisemääras 15,90% aastas (dtl 9).

41. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

42. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 24.04.2025

kuni põhinõude summas 7860,27 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras

viivisemääras 15,90% aastas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

43. Hageja 12.02.2026 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kostja

avaldatud e-posti aadressil ning loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

(TsMS § 3141 lg 2 alusel). Kostja tähtaeg hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha

esitamiseks oli 20.02.2026. Kostja seisukohta ei esitanud.

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS §

162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi

täies ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.

45. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

46. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

47. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

8/10

48. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1895,78 eurot (esindaja kulud

985,78 eurot ja riigilõiv 910 eurot) (dtl 139). Hagiavalduses on hageja palunud välja

mõista ka väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (dtl 11).

49. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (910 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

50. Hageja lepingulise esindaja kulu on 985,78 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 140):

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning dokumentide esitamine kohtule –

2 tundi;

03.07.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 1 tund ja 20 minutit; 16.07.2025

dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 30 minutit; 06.10.2025 dokumendi

koostamine ning kohtule esitamine – 15 minutit; 23.01.2026 dokumendi koostamine ning

kohtule esitamine – 40 minutit; 11.02.2026 kohtuistungi ettevalmistamine – 30 minutit;

11.02.2026 kohtuistungil osalemine – 15 minutit; 12.02.2026 menetluskulude nimekirja

koostamine ning kohtule esitamine – 20 minutit. Kokku seega 5 tundi ja 50 minutit.

51. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - juristid. Menetluskulude nimekirja

kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

52. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19).

Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võttis

sealjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.

53. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas,

ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda.

Kohus on seisukohal, et hageja esindajate märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on taotletud tunnitasu suurus kohtu

hinnangul põhjendamatult kõrge. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 100 eurot (ilma käibemaksuta).

54. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu sellises ulatuses

põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja

kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad

hagide põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest

menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis

küll tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist

tööd justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust

esitatud seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja

mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi.

55. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

400 eurot ilma käibemaksuta (4 tundi × 100 eurot).

9/10

56. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1310 eurot, millest 910 eurot on

riigilõiv ja 400 eurot on lepingulise esindaja kulu.

57. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel ja vastavalt hageja sellekohasele taotlusele tasuda

välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

58. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud

digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10