2-25-121025/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-121025

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi I K vastu

põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

153,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja I K (isikukood xxxx), elukoht xxxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista I Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja TKM Finants AS ja Igor

Kurilenko vahel 22.03.2025 sõlmitud Ostulimiidi lepingust nr xxxx tulenev

põhivõlgnevus 99,85 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 14,60 eurot.

3. Mõista I Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla tasumata osalt

viivis määraga 0,065% päevas alates 22.11.2025 kuni põhivõla (99,85 eurot)

tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud I K kanda.

4.2. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude

väljamõistmiseks osaliselt ning mõista I Klt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja menetluskulud 244 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (244 eurot) tuleb I Kl tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS

EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja TKM Finants AS

(TKMF) vahel 22.03.2025 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr xxxx, mille alusel sai kostja

kasutada ostulimiiti 100 eurot TKM Gruppi kuuluvates kauplustes. Ostulimiidile ei

lisandunud intressi ega muid tasusid. Kostja kasutas perioodil 01.03.2025–31.03.2025

ostulimiiti 99,85 euro ulatuses. Lepingu tingimuste kohaselt esitas TKMF kõikide ühes

kalendrikuus Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest tasumiseks ostule järgneva kuu

alguses kostjale koondarve. Lepingu p 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel

näidatud rekvisiitidel ja tähtajaks. Kostja ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude

eest väljastatud arvet tähtajaks, mistõttu ütles TKMS lepingu üles ja loovutas nõude kostja

vastu hagejale.

2. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

3. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetanud 23.01.2026 väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal

tuli esitada hagile vastus hiljemalt 06.02.2026. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile

vastust esitanud.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

5. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 434 eurot

(3,5 töötundi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu

100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud

menetluskuluga. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

7. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on

seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja

muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund.

Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2023 seisukohale tsiviilasjas nr 2-

22-139092, milles ringkonnakohus leidis, et kui esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne

tüüphagi, siis ei eelda hagiavalduse koostamine tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või

nõude analüüsi. Tüüphagi esitamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus,

täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 lahend

tsiviilasjas nr 2-19-11647).

Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot/h (koos käibemaksuga 124

eurot/h) põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 124 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot (TsMS § 4842).

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku

244 eurot (100+124+20) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

10. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja

registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tuvastas

läbi korteriomaniku kinnituse, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil xxxx.

Tööandjale tehtud päringu vastuse kohaselt on ka tööandja lõpetanud kostjaga töölepingu.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastas 17.11.2025, et nende andmetel on kostja elukoha

aadressiks xxxx, kuid PPA-l puuduvad andmed isiku viibimise kohta nimetatud aadressil.

Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik

seda välja selgitada.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei

osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS §

317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse

kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus

loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik