2-25-18168/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18168

Tsiviilasi

Osaühing Aldeera avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik

osaühing Aldeera

(registrikood

10867817; asukoht Uus 8, XXX, 87201, XXX),

seaduslikud esindajad P.D ja T.E;

ajutine pankrotihaldur G.U

(isikukood XXX,

Advokaadibüroo G.U OÜ, telefon 56 221 091, e-post

haldur@uska).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada osaühing Aldeera pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima osaühing Aldeera kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada G.U osaühing Aldeera ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

osaühing Aldeera kustutamist äriregistrist.

4. Määrata osaühing Aldeera dokumentide hoidjaks P.D (isikukood XXX, e-post XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri G.U tasuks 2774,50 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja Advokaadibüroo G.U OÜ-le (a/a EE767700771009282569, AS LHV Pank),

mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:

6.1. 1098,64 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

6.2. 1675,86 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Osaühing Aldeera (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 28.10.2025 võlgniku pankrotiavalduse ja

06.11.2025 avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt on osaühing Aldeera maksejõetu ja igapäevane tegevus veel süvendab

maksejõuetust. Ettevõtte majanduslik seis on halvenenud järk-järgult mitmete omavahel seotud

tegurite koosmõjul. Peamine muutus tulenes turu ümberkorraldusest pärast IKEA tulekut Pärnu

turule 2025. aasta suvel. IKEA tugev konkurents ja agressiivne hinnapoliitika vähendasid oluliselt

väiksemate mööblimüüjate võimalusi ning mõjutasid otseselt müügimahtu. Osaühing Aldeera

kliendibaas koosnes peamiselt eraisikutest, mitte kinnisvaraarendajatest, mistõttu mõjutas üldine

majanduslik olukord ja tarbijate ostujõu langus ettevõtet eriti tugevalt. Paljud eratarbijad on juba

pikemat aega lükanud edasi eritellimusel valmistatud köögimööbli soetamist või eelistanud valmis

mööblikomplekte veebipoodidest, kus hinnad on madalamad. Samaaegselt kasvasid tootmiskulud.

Poolast tarnitavad materjalid ja furnituur muutusid kallimaks, samuti tõusid ka kohalike tarnijate

hinnad. Käibemaksumäära tõus suurendas kulusid veelgi, kuid müügi säilitamiseks ei olnud

võimalik toodete hindu samas ulatuses tõsta. Müügi hoidmiseks on ettevõte olnud sunnitud

pakkuma soodustusi, mis vähendasid ettevõtte tulusid veelgi. Täiendavat survet tekitas olukord, kus

peamine Poola tarnija nõudis olemasoleva võla vähendamist enne uute tarnete jätkamist. Ettevõttel

ei olnud võimalik neid arveid täies mahus tasuda, mis tõi kaasa tarne seiskumise ja muutis ettevõtte

tegevuse jätkusuutmatuks. Ettevõtte pikaaegne müügijuht on püüdnud olukorda lahendada, pidanud

läbirääkimisi peamise tarnijaga TimberMeble, otsinud uusi investoreid ja muid

rahastamisvõimalusi. Kahjuks need katsed tulemusi ei andnud. Müügijuht on teinud maksimaalseid

pingutusi tellimuste täitmiseks ja klientide rahulolu tagamiseks, kuid eeltoodud asjaolude

koosmõjul selgus 2025. aasta oktoobris, et osaühing Aldeera tegevuse jätkamine ei ole enam

võimalik. Kohustusi on ettevõttel 119 425,34 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara

(28 650,39 eurot), mistõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus võttis 10.11.2025 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks

pankrotihalduriks G.U (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning

kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Halduri kogutud andmed osutavad, et võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga.

Aruande kohaselt oli võlgniku peamine tegevusala köögimööbli projekteerimine ja müük. Võlgnik

tegutses ka muu mööbli, valgustite ja kodutarvete jaemüügiga. Võlgnik ise mööblit ei tootnud, vaid

tellis selle Poolast. Haldurile esitatud vastuse kohaselt kuuluvad võlgnikule vallasasjad (põhivara,

varud), mis asuvad kaubanduspinnal aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx ning lao- ja tootmispinnal

aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pankrotiavalduse lisa 9 kohaselt on üüripindadel

asuvate varude raamatupidamislik väärtus 26 002,61 eurot. Tegemist ei ole nende turuväärtusega.

Suurima maksumusega asjad on „vanad plated, plaadid, uksed, furnituur“ maksumusega 12 731,69

eurot, mille järel on märge „kõlbmatud“. Järelikult on tegemist pigem jäätmetega, mille

utiliseerimisega kaasnevad kulud. Halduri hinnangul ei oma realiseerimisväärtust ka erinevad

näidised. Ülejäänud varudeks on mööbel, furnituur, seadmed raamatupidamisliku väärtusega

6148,25 eurot. Tegemist ei ole uute, vaid kasutatud asjadega. „Vanad aegunud kapid“

maksumusega 2764,22 eurot juures on märge „osaliselt defektiga“. Haldur peab tõenäoliseks, et

nende asjade realiseerimisväärtus võib olla raamatupidamislikust väärtusest 30%, ca 2000 eurot.

Nende pankrotimenetluses müügi jaoks on need vaja üüritud pindadelt ära vedada ja kuni müügini

ladustada. Tõenäoliselt ületavad asjade realiseerimise kulud müügitulemit. Võlgniku põhivarad

koosnevad amortiseerunud seadmetest. Võlgnik oli pankrotiavalduse esitamise ajal sisuliselt varatu.

Võlgnikule kuuluvad vallasasjad, mille pankrotimenetluses realiseerimise otstarbekus on kaheldav.

On tõenäoline, et nende realiseerimise kulud ületavad müügitulu.

Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku vähemalt summas 116 429,60 eurot, millest suurimad on

võlgnevus tarnijate ja teenuseosutajate (35%) ning klientide ees (ca 37%).

Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puudub perspektiiv (rahalised vahendid, töötajad) selle

taas käivitamiseks. Võlgnikul puuduvad asjad ja õigused, et täita oma rahalisi kohustusi. Haldur

leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Halduri esmasel hinnangul on võlgniku püsiv

maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Pankrotiavalduse selgitus, et püsiva

maksejõuetuse põhjuseks on IKEA esinduspoe avamine Pärnus (teadaolevalt 2025. a juulis) ei pea

seega paika. Asjaolud, nagu üldine kehv majandusolukord, tootmiskulude kasv ja maksutõus,

mõjutavad iga Eestis tegutsevat ettevõtjat. Haldur peab tõenäoliseks, et pankrotiavalduse esitamise

faktiliseks põhjuseks on olnud Maksu- ja Tolliameti poolt 18.09.2025. a võlgniku kontode

arestimine. Valdav osa võlgniku võlgadest on tekkinud 2025. a. Püsivalt maksejõuetu ühingu edasi

tegutsemisega on võlgniku juhatus toime pannud raske juhtimisvea (PankrS § 28 lg 2). Maksejõuetu

ühingu juhatus on PankrS § 180 lg 5 kohaselt kohustatud esitama 20 päeva jooksul

pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamise asemel on võlgnik edasi tegutsenud, mille

tulemusena on võlgniku kohustused suurenenud, ületades täna 100-tuhandet eurot. Põhjendatud

võib olla võlgniku juhatuse liikmetele ärikeelu kohaldamine PankrSi § 91 lg 2 alusel. Võlgnik on

jätkanud püsiva maksejõuetuse seisundis tarbijatest klientidelt tellimuste/ettemaksude võtmist

olukorras, kus halduri hinnangul pidi olema ilmne, et võlgnik ei suuda võetavaid kohustusi täita.

Tegemist võib olla KarS §-s 384 („Maksejõuetuse põhjustamine“) ja §-s 209 („Kelmus“) sätestatud

kuritegudega, mis vajab pankrotimenetluses põhjalikumat kontrolli.

Haldur ei tuvastanud perspektiivikaid tagasivõitmise nõudeid. Haldur ei tuvastanud muid

võimalikke nõudeid, mille arvelt pankrotivara suurendada.

Halduri hinnangul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 180 lg 5. Kogutud andmetele tuginedes

pidanuks juhatus esitama võlgniku pankrotiavalduse juba 2024. a lõpus/2025. a alguses.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2996,46 eurot (sh käibemaks).

4. Võlgnik OÜ Aldeera esitas 16.12.2025 kohtule täiendavad selgitused, mille kohaselt ettevõte,

proovides eristuda teistest edasimüüjatest, tootis ka ise nii mööblidetaile nagu köögimööbli platede

erimõõtu lõikamine ning platede lõppviimistlus, kui ka eritellimusel kappe, riiuleid, sahtleid. Tegu

ei olnud põhitegevusalaga, kuid lisandväärtuse loomisega võimalikult väikese tootmiskuluga.

Pankrotiavalduse lisas 9 märge „kõlbmatud“ all on mõeldud, et need on sobimatud otse müügiks,

kuid omasid ettevõttele reaalset väärtust, kuna Aldeera OÜ valmistas erimõõdulisi mööbliesemeid

ning köögimööbli platesid. Tegemist ei olnud jäätmetega, vaid tootmisvaruga, mida kasutati

tootmisprotsessis sisendina. Halduriga nõus, et olukorras, kus tegevust ei toimu, siis on küsitav mis

hinnaga õnnestub varud realiseerida. Haldur ise Pärnus kohapeal ei käinud varade, varudega

tutvumas. Halduri poolt aruandes toodud kolimisteenus on kõrgemast hinnaklassist ja lähtub

eeldusest, et kolimiseks kulub 65-eurose tunnihinnaga (kaubik ja 2 kolijat vastavalt klin.ee

kolimishinna indikatiivsele kalkulaatorile) 78 tundi ehk peaaegu 10 tööpäeva. Võlgniku hinnangul

on võimalik leida odavam teenuse pakkuja ning võlgniku kaasabil kolimiskulu väiksem. Vara

müügil praegusest vara asukohast jääb kolimiskulu ära. Kolimiskulu vajadust ja lõplikku kulu

suurust on keeruline käesoleval juhul ette prognoosida.

Võlgnik selgitab täiendavalt, et P.D ei ole ettevõttelt saanud töötasu 2025.a summas 7290,72 eurot

ning B. P.D summas 5601,35 eurot. Lisaks loobusid nad Aldeera OÜ-le antud laenu tagasi

küsimisest summas 1325 eurot. P.D, B. P.D ja T.E olid omavahel kokku leppinud, et majanduslike

raskuste ajal endale töötasu välja ei maksta. Hiljem muutis T.E selle kokkuleppe osas meelt.

Aruandes on kirjas „Kogutud andmete põhjal pole Võlgniku raamatupidamine olnud nõuetekohane.

Võlgniku juhatuse liikme P.D sõnul on kõlbmatud varud maksumusega 12 731,69 eurot olnud

Võlgniku raamatupidamises arvel enam kui 9 aastat, mis on vastuolus RTJ 4 „Varud“ p-dega 20–

22. Arvestades, et Võlgnik on raamatupidamises varudena kajastanud olulises ulatuses väärtusetut

kaupa (vt p 3.2.3.4.1) ja et varud on läbi aastate moodustanud Võlgniku käibevaradest valdava

enamuse, siis on Võlgniku tegelikud likviidsusnäitajad veelgi halvemad. Võlgniku omakapital on

olnud negatiivne juba vähemalt alates 31.12.2022. a.“ Halduri küsimus oli: „Mis ajast on võlgniku

raamatupidamises varudena arvel avalduses lisa 9 toodud vanad plated, plaadid jne kõlbmatud.“

Varud summas 26002,61 EUR koosneb kahest osast: 1) 30.09 varud POES 10 506,7 eurot, vastutav

B. P.D, 2) 30.09 varud LAOS 15 495,91 eurot kahes osas 12 731,69 eurot ja 2764,22 eurot,

vastutav T.E; kokku 26 002,61 eurot. Mõlemal dokumendil on näha seis kokku. Ettevõte on

valmistanud kogu aeg ka ise osa mööblist: Poolast tulnud kõikidele köökidele tööpinnad ja

taustaplaadid, sektsioone, kappe, riiuleid kliendi mõõdu järgi. Osadel köökidel on Poolast tulnud

ainult uksed, kapid tehtud kohapeal. Klient sai kätte juba kokku pandud kapid, kui selle käigus

selgus tootjapoolne mõni viga, valmistasime ise uued osad. Sellega seoses on laos olnud

tootmisjääk. Poe varudes kirjas „kõlbmatud“, sellega mõeldud „kõlbmatud otse müügiks“. Jääki

kasutakse jooksvalt, vana leiab kasutust ja uut tuleb juurde. Valmistamiseks ja kokkupanemiseks on

vaja olnud ka erinevat furnituuri, mida on ka laos teatud jääk alati. Võlgniku vastus: „Vanad varud

on arvel olnud rohkem kui üheksa aastat.“ Vastusega peeti silmas, et tootmisvarud on võlgnikul

alati olnud alati laos. Tagantjärele mõistab võlgnik, et vastus oli liiga lakooniline ja oleks pidanud

täpsemalt selgitama. Need varud pole üheksa aastat vanad. Tööpinnad, plaadid, furnituur oli pidevas

muutuses. Teine leht „kaup laos“, see on see osa, mis otse müügiks ei sobi, on mõeldud mööbli

valmistamiseks, täiendamiseks, vigade parandamiseks (LISA Varud LAOS).

Haldur tegi ise ka järelduse, et toome Poolast kogu kauba, tegelikkuses täiendasime Poolast tulnud

detaile. Tellisime tööpinnad ja lõikasime need mõõtu, kantisime. Valmistasime osa kapikarkasse ja

keerulisemaid detaile. Selleks ka vajalikud seadmed laos, saag, kandimasinad jne. 2025.a tellitud

Eestist Puumerkki plaate, taustaplaate, tööpindasid 15 arvega, viimased tellimised augustis. Igal

kuul jääb järgi mingi jääk, samas kasutatakse pidevalt ära vana jääki. Seetõttu on raamatupidamist

korraldatud nõuetekohaselt.

Maksejõuetuse väljakujunemise põhjuste kohta selgitas võlgnik et väiksemaid ettevõtteid

mõjutavad need asjaolud rohkem ja võlgniku põhiline klient oli väiksema ostujõuga inimene,

hulgitellijaid ei olnud, seega majanduse seis mõjutas enam ka võlgniku põhilisi kliente/klientide

sihtgruppi. IKEA ootus oli linnas ka juba kuid varem enne avamist 3. juulil, inimesed soovisid ka

IKEAst hinnapakkumist võtta, mistõttu ei rutanud tellimuse esitamisega. Tellimusi oli mais ja

juunis väga vähe, vähem kui isegi jaanuaris ja veebruaris, mis on tavaliselt madala aktiivsusega

kuud

Seoses Poola tootjaga selgitab võlgnik, et neil oli pikaajaline kokkulepe kuni 2 tellimuse kauba

krediidi osas. 03.10.2025 otsustas partner loobuda kokkuleppest ning lõpetas krediidi

võimaldamise. Timberile (Poola tarnija) oli uus tellimus juba saadetud. Kuna septembri esimese

kahe nädalaga aga tellimusi ei tulnud, hakkasime aktiivselt laenu otsima, sest Timber ei hakanud

enne kaupa valmistama kui osa võlgnevust tasutud.

Aruandes ei tule välja, et otsisime lahendust ja töötaja B. P.D oli valmis eraisikuna laenama ja

tegema sissemakse OÜ osakapitali. Laenu mõtlesime tagasi maksta oma II pensionisamba arvelt,

tehtud avaldus laekub 2026.a mais. Tegutsemise jooksul, enamustel 20-nest aastast on aasta II pool

olnud edukam kui aasta algus, tavaliselt parimad kuud on sept-dets ja kui aasta algus on olnud

suhteliselt edutu, siis kalendriaasta lõpuks on võlad suudetud tasuda. Oktoobri keskpaigaks aga olid

kõik läbirääkimised ebaõnnestunud ja 28.okt esitasime kohtule pankrotiavalduse.

Ühtegi ettemaksu ei võetud vastu teades, et tellimusi ei ole võimalik täita. Oktoobris ei võetud vastu

ühtegi tellimust, sest Poola tarnijalt polnud võimalik tellimusi kätte saada seoses

krediidikokkuleppe lõpetamisega tarnija poolt. Septembri tarne Eestisse jõudmisega oleks pidanud

ettevõttele laekuma ettemaksetega võrdväärne summa klientidelt.

Varasemate aastate kogemusele tuginedes kasvas käive aasta teises pooles ning sarnast mustrit

oodati ka 2025. Lisaks, oktoobris tehti makseid ainult telefoniarvete ja emaili-teenuse säilitamiseks

ning joogivee tarnijale tasumiseks. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole kahju tekitanud ega ole kahju

tekkinud võlgniku juhatuse tegevusest.

5. Maakohus määras 04.12.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 9500 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

6. Maksejõuetuse teenistus ei esita 20.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

2. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

3. Kohus tutvunud 16.12.2025 võlgniku poolt kohtule esitatud täiendava selgitusega leiab, et

käesolevas pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske

juhtimisviga. Kohus leiab, et tegemist on muu asjaoluga, kus Poola tootjaga oli pikaajaline

kokkulepe kuni 2 tellimuse kauba krediidi osas. 03.10.2025 otsustas partner loobuda kokkuleppest

ning lõpetas krediidi võimaldamise. Võlgnik pingutas läbirääkimistega aga kui oktoobri

keskpaigaks olid kõik läbirääkimised ebaõnnestunud esitati 28.oktoobril kohtule pankrotiavaldus.

4. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 09.02.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

20.02.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

5. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

6. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

7. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

8. Ajutine haldur esitas 04.12.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

9. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2416,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 17,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid.

Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 135 eurot. Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise

menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud

menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav.

Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest

menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud

aruande sisu ja ammendavust. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse

töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125

eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks

2237,50 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2774,50 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

10. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

11. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Ajutise halduri tasu 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot

hüvitada riigi vahenditest.

12. Ajutise halduri tasu 1675,86 eurot välja mõista võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik