2-25-129730/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märtsil 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-129730

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus V.

G. vastu võlgnevuse nõudes

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu

(rk 80307646, asukoht Olevi tn 20-43, Järve

linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru

maakond, 30323)

A. T. (e-post info@condorfinants.ee)

V. G. (ik XXX, elukoht XXX, e-posti aadress

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista V. G.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks võlg 1019

(üks tuhat üheksateist) eurot 32 senti (millest 1015,20 eurot on põhivõlg ja 4,12 eurot

seisuga 15.01.2026 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista V. G.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks viivis

- alates 16.01.2026-31.01.2026 arvestatuna põhinõudelt 987 eurot:

- alates 1.02.2026 arvestatuna põhinõudelt 1015,20 eurot

kuni põhinõude (1015,20 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Menetluskulud jätta V. G. kanda.

4.1 Välja mõista V. G.lt Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 310 (kolmsada kümme) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses

määras).

5. Kohtumäärusega välja mõistetud summad tuleb V. G.l tasuda Condor Finants OÜ

arveldusarvele nr EEXXX LHV pangas, märkides selgitusse „V. G., tsiviilasi nr 2-25-

129730“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu esitas 11.12.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. G. vastu võla nõudes. Kohus tegi 12.12.2025 võlgnikule

makseettepaneku, millele V. G. esitas 2.01.2026 vastuväite.

Pärnu Maakohtu määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue V. G. suhtes üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

8.01.2026.a määrusega jättis Viru Maakohus avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks – põhjendatud avalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks.

2. Avalduse kohaselt on xxx asuva korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud V.

K. (ik xxx), kes suri xxx.a. V. K. pärija on puudutatud isik V. G., kellele on üle läinud kõik

pärandaja õigused ja kohustused, sh need, mis on seotud xxx korteriomandiga. Pärimistunnistus

tõestati 1.12.2025.a.

Olevi tn 20 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu on

igakuiselt esitanud korteriomanikele majandamiskulude arveid. Maja on toimiv, kõigi vajalike

tehnovõrkudega. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil jaanuar 2023 – detsember

2025 (arve tasumise tähtaeg 31.01.2026.a).

Korteriühistu väljastab arveid korteriomanikele iga kuu, vastavalt põhikirja p.-le 4.2.6.

Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate sidevahendite

andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (KrtS § 46 lg 1).

Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata. Ka korteris võimalik

mitteelamine ei vabasta puudutatud isikut oma kohustuste täitmisest korteriühistu ees. Heas

usus tegutsev korteriomanik peab juhul, kui arvet ei tule, võtma ühendust võimaliku arve

esitajaga ja teavitama arve saamata jäämisest.

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi

valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 46 lg 2 ja lg 3 järgi kui

korteriomaniku elu-või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud

korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Kui korteriomanik ei ole

korteriühistule teatanud oma elu-või asukoha postiaadressi, on korteriühistul õigus lugeda tema

elu- või asukohaks korteriomandi asukoht.

Korteriühistu liikme, s.h puudutatud isiku kohustused on reguleeritud põhikirjaga (p 10),

millest tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud: tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid,

mille suuruse ja korra kehtestab ühistu üldkoosolek; maksma iga kuu enda poolt tarbitud

veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, soojavarustuseks (kütmine ja soe vesi) vajaliku

soojusenergia eest, gaasi, elektri, telefoni ja muude kasutatavate teenuste eest; maksma ühistu

poolt osutatud ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu

üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja korras.

Korterile nr 7 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus toimub tariifi

põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest.

Tehnovõrgud toimivad, kuid neist teenustest on tühjana seisvad korterid välja lülitatud.

Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majanduskavad 2023 - 2025

ning majandusaasta aruanded 2023 - 2024 kohta, kus korteriomandite majandamiskulud aasta

peale on välja toodud igas aruandes lk 10-11.

Erinevate teenuste tarnijatega majandavad korteriomandi omanikud suures ulatuses ise.

Avalduse esitamise seisuga on V. G. võlgnevus perioodi jaanuar 2023 - detsember 2025 eest

1015,20 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis. KÜ arvetel ja ka üldises ülevaates

(“kliendikaart”) kajastatud viiviseid avaldaja ei nõua ning on arvestuse aluseks võtnud ainult

iga kuu tasumata põhikohustused (maja hooldusega seotud kulud). Ka ei nõua avaldaja

algsaldona kajastatud summat ega ka arvel nr 1024/7 õigusabiteenust 278,35 eurot.

Avalduse esitamise kuupäeva seisuga 15.01.2026.a on viiviste suurus 4,12 eurot. Avaldaja

arvestab viivist alates 1.01.2026 kuni 15.01.2026 nõudelt 987 0,0278% päevas so 4,12 eurot.

Avaldaja leiab, et viivisenõue on põhjendatud ning nõuab viiviseid ka edaspidi seadusjärgses

määras (VÕS § 113 lg 1 järgi)

Avaldaja palub V. G.lt välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks

-

perioodil jaanuar 2023 – detsember 2025 tekkinud majandamiskulude põhivõlgnevus

1015,20 eurot;

-

seisuga 15.01.2026.a sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 4,12 EUR ning

-

viivis alates 16.01.2026 kuni edaspidi nõuda võlgnikult V. G.’lt viiviseid VÕS § 113 lg-

s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 16.01.2026.a kuni 31.01.2026 põhinõudelt 987

eurot ning alates 1.02.2026.a põhinõudelt 1015,20 eurot kuni selle kohase tasumiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta V. G. kanda ja välja mõista menetluskulud 310 eurot,

sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabi kulud 260 eurot.

3. Puudutatud isiku vastuväidetega avaldaja ei nõustu.

Avaldaja märgib, et pärandi avanemisel ehk pärandaja surma korral läheb tema vara üle tema

pärijatele (xxx.a on V. K. surma päev). Kui pärandaja surma hetkel puudub kehtiv testament

ning pärandaja ei ole sõlminud pärimislepingut, päritakse vara seaduse järgi.

Pärimisõigusest loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, mil pärija saab

teada või peaks teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Kui pärija selle aja

jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

On väheusutav, et poeg ei teanud kogu selle aja jooksul oma ema surmast. Lisaks, puudutatud

isik V. G., erinevalt oma õest, keda ta mainib oma vastuses kohtule, pärandist ei loobunud, kui

notaril õnnestus teda lõpuks informeerida toimuvast pärimismenetlusest, mille kohta avaldati

info ka väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.08.2024.a.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja

arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest

tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärija võtab pärandi vastu, siis pärandvara

hulka kuuluvate esemete omand loetakse talle üle läinuks tagasiulatuvalt alates pärandi

avanemise ajast.

Riigikohus on oma lahendi 2-17-12712/24 punktis 15 märkinud: Pärandi üleminek pärijale ei

eelda täiendavate formaalsuste täitmist, s.h pärimistunnistuse väljastamist. Sõltumata sellest,

kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb

pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk

pärandaja surmaga. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga

lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest,

millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandaja suri 2010, kuid tema lähikondsed ei teinud midagi pärimismenetluse algatamiseks.

Puudutatud isikul on olnud asjade korraldamiseks aega, sh varaga seotud küsimused, üle 15

aasta.

Avaldaja ei saa puudutatud isikule kuuluvat korteriomandit xxx müüa, ka omades pandiõigust.

Selleks on vajalik nõude täitmist võimaldav dokument.

V. G. SEISUKOHT

4. V. G. avalduses esitatud nõudeid ei tunnista.

Puudutatud isik märgib, et ei võtnud pärandit vastu, kuna korteri soovis endale saada õde (V.

tütar – T. G.). Tütar suhtles oma emaga ning käis Venemaalt kohapeal, tegeles matuste ja kõige

muuga. V.il ei olnud sellega mingit pistmist. Pärast matuseid ütles Tatjana, et võtab korteri

endale. Puudutatud isikul puudub võimalus korterit endale võtta ja selle kulusid katta. V. saab

rahvapensioni ega ole võimeline kulusid katma.

Puudutatud isik leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Avaldaja võib korteri müüa

ja saadud vahenditega katta võla.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus rahuldab avalduse.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

1.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

7. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et V. G. on rikkunud korteriühistu liikmelisusest

tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Olevi tn 20 korteri nr x (registriosa nr xxx) omanikuna

kinnistusraamatusse kantud V. K. (dtl 39-40)

V. K. suri XXX.a. ning tema ainus pärija (seadusjärgne pärija PärS § 10, 13) on poeg V. G. (ik

XXX; dtl 43-44).

Pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist

loobuda.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda ning

pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta.

Vastavalt PärS § 119 lg 1 on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud hetkest kui pärija saab

teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

PärS § 118 lg 1 sätestab, et kui pärija PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu,

loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Riigikohus on selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Sõltumata sellest,

kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb

pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk

pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). Pärand läheb pärijale üle

seaduse jõul vahetult. Pärandi üleminek pärijale ei eelda täiendavate formaalsuste täitmist, sh

pärimistunnistuse väljastamist. Nii lähevad pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud

pärandajaga lahutamatult seotud, pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast,

sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi

vastu võtnuks (vt Riigikohtu 9.10.2019.a. lahend tsiviilasjas nr 2-17-12712/24 p 15).

V. G. ei ole loobunud V. K. pärandist (ei ole esitanud tähtaegselt avaldust, mille notar oleks

tõestanud; vt PärS § 118 lg 3).

Olevi 20 korteriühistu põhikirja p 8 kohaselt korteriomaniku surma korral loetakse pärandi

vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks alates pärandi avanemise päevast. Pärija ühistu

liikmeks vastuvõtmisel arvestatakse endise liikme poolt tasutud osamaksed liikmeks võetud

pärija osamaksuks ja temale lähevad üle kõik ühistu liikme varalised õigused ja kohustused.

Seega läksid V. K. pärandi avanemisel (surma päeval) V. G.le üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused, mis seonduvad xxx korteriomandiga.

V. G. on korteriühistu liige, kellele laienevad ühistu põhikirjast ja korteriomandi- ja

korteriühistuseadusest tulenevad ühistu liikme kohustused, sh kohustus tasuda

kommunaalteenuste eest.

8. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

9. Avaldaja nõuab hooldustasu võlgnevust perioodi eest jaanuar 2023 – detsember 2025

(arve tasumise tähtaeg 31.01.2026.a).

Avalduse kohaselt esitatakse korterile nr x arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus

toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest.

Kuivõrd avaldaja nõuab võlgnevust üksnes maja hooldamise eest, jätab kohus tähelepanuta

need tõendid, mis on esitatud tõendamaks muude kommunaalteenuste arvestust korteriomanike

vahel (dtl 89-129).

10. KÜ Olevi 20 põhikirja p 10 kohaselt on korteriühistu liige muuhulgas kohustatud täitma

põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühistu juhtimis ja kontrollorganite otsuseid; tasuma

tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab üldkoosoleku;

maksma iga kuu tarbitud kommunaalteenuste eest; maksma ühistu osutatud ühistu eesmärkidest

otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest tasu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja

korras (dtl 134).

Korteriühistu liikmena on V. G. kohustatud eeltoodut järgima.

11. Avalduse esitamise seisuga on V. G. võlgnevus perioodi jaanuar 2023 - detsember

2025 eest 1015,20 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis.

Oma nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud pärimistunnistuse, millest nähtuvalt on V. G.

27.05.2010.a surnud V. K. seadusjärgne pärija (dtl 43-44), korteriomanikule/pärijale

tasumiseks esitatud arved (dtl 45-80), kliendikaardi võla kujunemise kohta perioodil jaanuar

2023-detsember 2025 (dtl 81-83).

Tasumiseks esitatud arvetelt nähtub tasu maja hoolduse eest 28,2 m2 x 1 EUR/m2 .

Kinnistusraamatu väljavõttelt nähtuvalt on korteri xxx üldpind 28,2 m2 (dtl 39-40).

Korteriühistu 4.03.2023 üldkoosolekul kinnitati hooldustasu suuruseks alates 1.03.2023.a

1 EUR/m2 ning otsustati, et võla sissenõudmise avaldus esitatakse kohtule korteri osas kelle

võlg on üle kolme kuu (dtl 83, tõlge dtl 87).

17.01.2024 üldkoosolekul kinnitati hooldustasu suuruseks alates 1.02.2024 1 EUR/m2 ; võla

sissenõudmise avaldus esitatakse kohtule korteri osas kelle võlg on üle kolme kuu (dtl 84, tõlge

dtl 88)

3.05.2025 üldkoosolekul kinnitati hooldustasu suuruseks alates 3.05.2025 1 EUR/m2 ; võla

sissenõudmise avaldus esitatakse kohtule korteri osas kelle võlg on üle kolme kuu (dtl 85, tõlge

dtl 86).

Eeltoodust tulenevalt vastab arvetel esitatud tasu suurus üldkoosolekutel vastuvõetule (korteri

üldpind korrutatud 1 m2 määraga 1 euro) .

Kuivõrd avaldaja nõuab maja hooldamise tasu perioodi eest 1.01.2023-31.12.2025 (kaasa

arvatud 31.12.2025 arve nr 1225/7 tasumise tähtajaga 31.01.2026 ehk 3 x 12 kuud), on

põhinõue 1015,20 eurot (36 x 28,2 eur).

12. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on viidatud võlgnevuse tasunud või tal puudub

kohustus maja hooldamise kulu tasuda.

V. G. märgib kohtule saadetud vastuses, et ta ei ole pärandit vastu võtnud ning seetõttu

puutumust xxx korteriomandi ega võlgnevusega ei oma. Puudutatud isik lisab, et võimalusi

vara ülalpidamiskulude tasumiseks ei ole ning avaldaja võib selle müüa ning saadudu

vahenditest võlgnevuse katta.

V. G. leiab ekslikult, et kuna ta pärandit vastu pole võtnud, ei ole ta pärija (vaata määruse p 7).

Vaidlust ei ole selles, et pärija ei ole alates pärandaja surmast so 15 aasta vältel midagi teinud

selleks et asuda pärandit valitsema ja hooldama, samuti pole ta oma vara võõrandanud kui

ülalpidamise võimalus puudub.

Vara võõrandamise võimalus on ka käesoleval ajal olemas.

Kohus möönab, et ka avaldaja võlausaldajana saanuks aastate jooksul taotleda pärandvara

hoiumeetmete rakendamist (PärS § 110-111) ja taotleda luba pärast pärandi inventuuri

pärandvara võõrandada, kuid samuti seda ei tehtud (vähemalt kohtute infosüsteemist ei nähtu);

ka notar ei ole teavitanud pärandvara hoiumeetmete rakendamise vajadusest.

Eeltoodu ei vabasta aga pärijat/korteriühistu liiget ühistu liikmesusest tulenevate kohustuste

täitmisest.

13. Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda

temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS §

42 lg 1).

Viivise tasumise kohustus maksetega viivitamise kottal tuleneb ka põhikirja p-st 10 (dtl 134).

Avalduse esitamise kuupäeva seisuga 15.01.2026.a on sissenõutavaks muutunud viivise suurus

4,12 eurot (arvestus dtl 36; alates 1.01.2026 kuni 15.01.2026 nõudelt 987 0,0278% päevas so

4,12 eurot).

Avaldaja nõuab TsMS § 367 alusel viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi)

alates 16.01.2026 järgmiselt:

- 16.01.2026.a kuni 31.01.2026.a arvestatuna põhinõudelt 987 eurot

- alates 1.02.2026.a arvestatuna põhinõudelt 1015,20 kuni põhinõude tasumiseni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Korteriomanik on jätnud kommunaalteenuste eest esitatud arved tasumata, põhivõlg tasumata

arvete eest on 1015,20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 1.01.2026-

15.01.2026 4,12 eurot.

Seega on korteriomanik rikkunud ühistu liikme kohustust tasuda regulaarselt

kommunaalteenuste eest ning avaldajal võlausaldajana õigus kasutada õiguskaitsevahendeid

kohustust rikkunud korteriomaniku vastu.

Korteriühistu nõuab V. G.lt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivist alates 16.01.2025

kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras TsMS § 367

alusel.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus mõistab lisanduva viivise TsMS § 367 alusel seadusjärgses määras alates 16.01.2026.a

kuni 31.01.2026.a arvestatuna põhinõudelt 987 eurot (viimane arve novembrikuu eest tasumise

tähtajaga 31.12.2025); alates 1.02.2026.a arvestatuna põhinõudelt 1015,20 (lisandub detsembri

2025 arve tasumise tähtajaga 31.01.2026) kuni põhinõude (1015,20 euro) tasumiseni.

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

15. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, avaldaja

lepingulise esindaja kulu (avalduse koostamise kulu 260 eurot, 2 tundi tunnihinnaga 130 eurot

(dtl 147-148, 151, 154-156).

Avaldaja palub V. G.lt välja mõista Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu kasuks

menetluskulude katteks 310 eurot.

16. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1).

Põhjendatud on taotlus tasutud riigilõivu hüvitamise osas.

Põhjendatud on ka avaldaja esindaja kulude 260 euro hüvitamise taotlus.

Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 vastav lepinguline esindaja.

Õigusabikulu on arvestades tunnihinda ning menetlustoimingutele kulutatud ajahulka mõistliku

suurusega.

Kohus mõistab V. G.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.

17. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik