4-25-4380/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4380

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

X (isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht xxx, töökoht

xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 234 lg 1 ja § 242 lg 1

järgi

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna 10. novembri 2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2501,25,000090

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik X

menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk

kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri esindaja

Mari Tetsmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus

otsustas:

1. Rahuldada

X

kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna 10. novembri 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2501,25,000090.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 10.

novembri 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2501,25,000090 osaliselt, s.o X

süüditunnistamises ja karistamises LS § 234 lg 1 järgi.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus X suhtes LS § 234 lg 1

järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

4. Muus osas jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna 10. novembri 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2501,25,000090.

5. Rahuldada X taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks.

6. Välja mõista X kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 3844,20 eurot riigi

eelarve vahenditest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist

esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju

Maakohtu kantseleis 4. märtsil 2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

alates motiveeritud otsuse kättesaadavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 10. novembri 2025 otsusega väärteoasjas

nr 2501,25,000090 karistati Xd liiklusseaduse (edaspidi LS) § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 eurot

ning liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 96 eurot.

2. Otsuse kohaselt heidetakse Xle ette seda, et 16. mail 2025 kell 18.45 juhtis ta mootorsõidukit Pärnu

maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 191. km, suunaga Läti Vabariik, eiras tahtlikult

politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli

antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga

sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava märgutulega. Samuti

heidetakse talle ette, et täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 16. mail 2025 kella 17.30 ning

mitte hiljem kui 18. mail 2025 kella 22.00 paiku Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 128,1. km (Pärnu linn,

Ehitajate tee, Ristiku ja Niidu tn vahel), suunaga Niidu tn (Tallinn), juhtis mootorsõidukit, kasutas

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Menetlusalusele isikule omistatakse LS § 33 lg 11 p 1 ja §

38 lg 1 rikkumist. Väärteod on kvalifitseeritud § 242 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles vaidlustab otsuse

osaliselt. Menetlusalune isik ei vaidlusta talle LS § 242 lg 1 alusel määratud rahatrahvi. X vaidlustab

LS § 234 lg 1 järgi määratud karistuse ja palub selles osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

4. Kaebuse kohaselt sõitis X 16. mail 2025 Eestist Lätti driftivõistlustele, tema autos oli veel kaks

inimest. Ikla piiripunkti juures nägi ta seismas politseisõidukit, mille juures olid politseinikud, kuid

talle ei antud mitte mingit märguannet peatumiseks. Edasi sõites on kuni riigipiirini kurv. Umbes

riigipiiri asukohas (konkreetse riigipiiri asukoha sai menetlusalune isik teada hiljem, mitte samal

päeval) sai X autos olnud kaaslaste elevuse järgi aru, et midagi on toimumas ning peeglisse vaadates

nägi tagapool vilkuritega autot. Kui ta sai aru, et soovitakse teda peatada, siis oli ta jõudnud teelõigule,

kus temast paremale jäi kõrge äärekivi. See oli peatumiseks sobimatu koht, kuid ca 100 meetri pärast

nägi ta laia teepeenart, kus ta jäi seisma. Tagapool olnud politseiauto tegi aga hooga tagasipöörde ning

sõitis tagasi. Menetlusalune isik jäi ootama, kuid midagi edasi ei toimunud. Kui ta oleks näinud

politseisõidukit tagapool seismas, siis oleks ta ilmselt sõitnud ka tagasi, kuid politseiauto lahkus järsult

kiirendades tagasi Pärnu suunas ja kadus kurvi taha. Hiljem Lätis peatas Läti politsei auto, kontrollis

joovet ja soovis head teed. Mitte mingit etteheidet peatumismärguande eiramise kohta ei tehtud.

Hiljem selgus, et Läti politseile edastatud teave ei sisaldanud etteheidet peatumismärguande

eiramisele.

5. Otsuse tegemise aluseks on üks YouTube keskkonnas avaldatud video, millele kohtuväline

menetleja suures osas oma otsust tehes on tuginenud. Kohtuväline menetleja on teinud sellest videost

mitmeid meelevaldseid järeldusi, mis ei vasta tõele ning ei ole üldse tajutavad sellest videost. Kaebuse

esitaja ei ole seda videot filminud, ta ei ole seda kokku monteerinud ega ole seda ka postitanud

YouTube keskkonda. Kaebuse esitaja on selgitanud juba varasemas menetluses, et videosalvestus ei

ole originaalne ega täielik, s.t osa algsest filmitud videost on ära lõigatud, videole on lisatud

visuaalseid efekte ning heli. Originaalset heli sellel videolõigul ei ole – kuuldav tekst ei ole räägitud

samal ajal, kui on filmitud videolõik.

6. LS § 234 näeb karistamise alusena ette, et peatamismärguande eiramine peab olema tahtlik. Tahtlus

eeldab, et menetlusalune isik teab, et talle on antud peatamismärguanne ning ta ei täida pärast

peatamismärguande saamist kohustust oma sõiduk peatada.

7. Politseisõiduk seisis algselt riigipiirist 384,4 meetri kaugusel ning ükski politseinik ei andnud

menetlusalusele isikule mitte mingit märguannet peatumiseks. Politseisõiduk seisis vasakul pool tee

ääres ning politseinikud olid autost väljas. Vilkurid ei töötanud ning peatumismärguannet ei antud. Kui

menetlusalune isik oli neist möödunud, siis läksid politseinikud oma autosse ning hakkasid Xle järele

sõitma. Vaatlusprotokollis on tehtud märkus, et vahemaal riigipiirini tajutavaid takistusi ei esine. See

on täiesti vale. Otsejoones jääb kahe koha vahele hoone ning kurv.

8. Sellest, et tegemist võiks olla peatamise märguandega, sai X aru alles siis, kui ta oli teisel pool

riigipiiri. Sellest, et ta oli ületanud riigipiiri, sai ta üldse aru alles hiljem, mitte peatumismärguande

saamise ajal. LS § 38 lg 1 sätestab, et kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud,

peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse

ääre lähedal. Tähelepanu tuleb pöörata ka LS § 200 lõikele 5, mis sätestab, et sõiduk tuleb peatada

selliselt, et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee

parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. X asus peatamise märguannet

nähes sõiduteel kohas, kus suunavööndi laius on ca 3,5 meetrit. Suunavööndeid eraldab pidevjoon ning

paremal pool teed on kõrge äärekiviga eraldussaar. LS § 21 lg 2 p 7 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada

kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks

alla kolme meetri. Seega oli ilmselgelt tegemist kohaga, kus sõiduk oleks ohustanud ja takistanud

liiklust. Peatumismärguannet andnud politseinikud ei jäänud väidetava peatumismärguande eiramise

järel

mitte seisma riigipiirile, vaid politseiauto juht tegi sõidukit peatamata järsu tagasipöörde, lülitas

vilkurid välja ning sõitis kiirendades tagasi. Seega loobusid politseinikud otsusest sõiduk peatada või

sellega edasi tegeleda. Hilisem peatamine Läti politsei poolt kinnitas, et mitte mingit põhjust peatamise

märguannet eirata ei olnud ning Lätis jäi menetlusalune isik pärast peatamise märguande andmist

samuti seisma.

9. Video kinnitab, et autojuhi jaoks muutus temast tagapool olev politseisõiduk nähtavaks ajal, kui

menetlusaluse isiku auto oli juba riigipiiril. Kohe nähtavaks muutumise hetkel ei pidanud

menetlusalune isik aru saama sellest, et teda tahetakse peatada. Juht ei sõida pidevalt

tahavaatepeeglisse vaadates, vaid eelkõige vaatab ettepoole. Kõrvalistujal on vabam tegevus, kuid

seda, mida nägi ja tajus kõrvalistuja, ei saa automaatselt omistada juhile. Mitusada või mitukümmend

meetrit tagapool olev politseisõiduk ei ole kindlasti LS § 200 lg 1 p 3 mõttes taga sõitev alarmsõiduk.

Seega hetkeks, kui objektiivselt sai lugeda olukorda sõiduki peatamise märguande andmiseks taga

sõitvat alarmsõidukilt, oli jõudnud menetlusalune isik üle riigipiiri, st ta asus tegelikult juba väljaspool

Eesti Vabariiki ehk KarS § 6 lg 1 mõttes väljaspool karistusseadustiku ruumilist kehtivusala.

Menetlus Harju Maakohtus

10. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja

otsus tühistada ja väärteomenetlus LS § 234 rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning

hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

11. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud

proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid.

13. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 33 lg 11 p 1 nõude rikkumist.

Xle heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita. Selles

osas X ei ole otsust vaidlustanud. Sellisel juhul puudutab VTMS § 123 lg-st 2 tulenev maakohtu ab

ovo korras arutamise kohustus vaid seda väärtegu, mille eest karistamist on vaidlustatud. Kohtuvälise

menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustamata väärtegusid ei ole maakohus pädev arutama (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2007 otsus asjas nr 3-1-1-42-07, p 5.4 ja 27. septembri

2006 otsus asjas nr 3-1-1-66-06, p 8). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Xle LS § 33 lg 11 p 1

rikkumise eest LS § 242 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas seisukohta kujundamata ning kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

14. Menetlusalusele isikule heidetakse ette sedagi, et juhtides 16. mail 2025 mootorsõidukit, eiras

tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Kohtuväline

menetleja karistas Xd LS § 38 lg 1 nõuete rikkumise eest.

15. LS § 38 lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras

märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb

seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks

kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel

sõidutee parempoolse ääre lähedal.

16. Arutataval juhul ei ole vaidlust selles, et 16. mail 2025 kella 18.45 ajal juhtis X Tallinn-Pärnu-Ikla

mnt 191. km suunaga Läti poole sõidukit BMW. Nimetatut tunnistas menetlusalune isik ise, seda

kinnitavad ka tunnistajad HJ, RN ning liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikest tunnistajad RP ja

MM, ent see asjaolu on kinnitust leidud ka kohtuistungil uuritud videosalvestisega „1 Mistake is all it

takes in drifting.mp4“.

17. Tegemaks isikule etteheidet LS § 38 lg 1 rikkumises, on obligatoorne, et peatumise korraldus anti

politseiametniku või muu LS § 38 lg-s 1 nimetatud isiku poolt ja peatumismärguanne anti

nõuetekohaselt.

18. LS § 198 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses

toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas

politsei andis peatumismärguande nõuetekohaselt.

19. LS § 200 sätestab mh sõiduki peatamise liiklusjärelevalve teostamisel. Peatamise märguande juhile

annab liiklusjärelevalve teostaja § 200 lõike 1 punkti 1 kohaselt käega (sauaga, helkurkettaga, punase

märgutulega); punkti 2 kohaselt politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud

märguannetega või valjuhääldi kaudu; punkti 3 kohaselt ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt

alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga; punkti 4 kohaselt tsiviilvärvides

alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega,

andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.

20. Politseiametnikest tunnistajad RP ja MM avaldasid kohtuistungil ühetaoliselt, et 16. mail 2025 tuli

juhtimiskeskuselt kutse, et Pärnu poolt tuleva sõiduki BMW sõidustiil on kahtlane ja paluti sõidukit

kontrollida. Ikla piiripunkti juures möödus patrullist kirjeldusele vastav sõiduk. Patrullsõiduk järgnes

BMW-le. RP juhtis politseisõidukit ja MM istus kõrvaistmel. Punase-sinise vilkuriga anti

peatumismärguanne. Ees liikuva auto juht ei reageerinud peatumismärguandele, ta liikus lubatud

sõidukiirusega ja visuaalselt ei olnud näha, et see muutus. Juht ei andnud suunatulega või mingil muul

viisil märku, et ta kavatseb peatuda. Tal oli võimalik auto peatada, kuid ta liikus edasi Lätti.

Politseisõiduk tegi tagasipöörde, kuna politseinik ei tohi siseneda Läti Vabariiki. Nad ei tea, kas

menetlusalune isik seal peatus. Patrull informeeris Läti poolt ja palus kontrollida sõidukit. Läti andis

pärast tagasisidet, et sõidukit kontrolliti ja kõik oli korras, juht oli kaine ja lubadega.

21. Kohtuistungil selgitas X, et 16. mail sõitis koos RNi ja HJga Riiga driftivõitlusele. Piiripunktis

nägi vasakul pool teed seisvat politseisõidukit. Kaks politseinikku olid autost väljas. Kui märkas oma

auto peeglist tagant lähenevat sinise-punase tuledega politseisõiduki, sai aru, et teda peatatakse ja ta

otsis sobivat kohta, kus seisma jääda. Tal ei olnud soovi peatumismärguannet eirata. Kui ta

peatumismärguannet märkas, siis sõitis natuke edasi, et ohutus kohas peatuda. Koheselt ei saanud

peatuda, kuna paremal pool oli äärekivi ja teisel pool oli joon. Seisma jäädes oleks ta liiklust

takistanud. Ta ei tea, kus on riigipiir, kuid jäi seisma esimeses võimalikus ohutus kohas. Ootas 30-40

sekundit, aga politseiauto talle järele ei sõitnud, vaid tegi tagasipöörde. Peatumismärguannet Eesti

territooriumil ei näinud. Ikla piiripunkti läbides suhtles telefoni teel oma isaga, kes oli samuti teel

Lätti.

22. Eelnevaga on tõendatud, et Xle, kes liikus politseivärvides politseisõiduki ees, anti

peatumismärguanne kooskõlas LS § 200 lg 1 p-ga 3. Kaebuse lahendamiseks on aga oluline välja

selgitada, kus anti peatumismärguanne ning millal seda nägi ja kus sai sellest aru menetlusalune isik.

23. Kohtuistungil selgitas tunnistaja RP, et politseisõiduki märgutuled pandi tööle koheselt ning esialgi

sõitsid nad vastassuunavööndis. Kohtus uuritud videosalvestise ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri

väljatrüki abil selgitas tunnistaja RP, et kui BMW oli Ikla Kantiini Läti poolse nurga juures kohas, kus

ohutusaar ära lõpeb ja kus liiklusmärgid on, siis politseisõiduk asus 140 m kaugusel ning sõitis veel

vastassuunavööndis.

24. Kohus nõustub kaitsja väitega, et X ei ole eiranud sõiduki peatamise märguannet ning seda

eelkõige põhjusel, et Xl ei olnud võimalik peatamise märguannet märgata. Menetlusalune isik selgitas

kohtus, et kui ta peatumismärguannet märkas, siis peatus esimeses ohutus kohas.

25. Kohtu hinnangul kinnitavad menetlusaluse isiku ja kaitsja seisukohti kogutud tõendid.

Kohtuistungil tuvastatu kohaselt asub koht, mida kirjeldas tunnistaja RP umbes 200 m kaugusel

kohast, kus patrullsõiduk esialgu seisis (vt. otsuse punkti 23).

26. PPA uurija poolt 30. juunil 2025 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on vahemaa patrullsõiduki

asukohast riigipiirini 384,40 meetrit. Protokolli kohaselt tajutavaid takistusi ei esine, olukord on

jälgitav salvestisel.

27. Nähtuvalt PPA salvestiselt, samuti kaardiserveri väljatrükilt, tuleb pärast kantiini kurv. Kuna

täpselt ei ole võimalik tuvastada, kus asus menetlusaluse isiku sõiduk hetkel, kui patrullsõiduk sõitis

pärisuunavööndisse, siis igal juhul ei saanud X pärast kurvi läbimist peeglitest enam näha kurvi taga

olevat politseisõidukit. Kaitsja on kaebuses õigesti välja toonud, et peeglitest muutus vilkuritega

politseiauto peatatava auto juhi jaoks nähtavaks alles siis, kui ta mõlemad sõidukid olid taas jõudnud

samale liikumistrajektoorile ehk politseisõiduk oli läbinud kurvi – selleks ajaks oli menetlusalune isik

jõudnud oma autoga juba riigipiiri lähedale.

28. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et X peatamise märguannet koheselt ei märganud, kuivõrd

isikud ei ole alati võimelised koheselt reageerima, seda enam, et samal ajal suhtes ta telefoni teel oma

isaga. Suhtlus isaga nähtub ka videosalvestiselt „1 Mistake is all it takes in drifting.mp4“, kus sõidukis

oleva multimeediakraanil on kiri „Dad“ ning ikooni järgi on tuvastatav, et kõne on pooleli.

29. Politseiametnikest tunnistajate ütlustega on tõendatud, et X sõidustiilis muutusi ei olnud, tema

juhitud mootorsõiduki liikumiskiirus ei vähenenud ega kiirenenud, mingisuguseid manöövreid ei

teinud. Kuna tegemist oli sirge teelõiguga ja manöövreid ei olnud tal vaja sooritada, siis puudus

vajadus nii paremale kui vasakule vaatamiseks. Seega on mõistetav, et olukorras, kus juht teab, et

liiklussituatsioon ei nõua tahavaate- ja küljepeeglite pidevat jälgimist, võib jääda tagant tulev sõiduk

koheselt märkamata.

30. X peatas sõiduki pärast seda, kui oli märganud peatamise märguannet. Peatumine on nähtav

videosalvestiselt „1 Mistake is all it takes in drifting.mp4“ ja seda kinnitasid ka menetlusalune isik ja

tunnistaja RN. Peatumismärguande saamisel ei ole sõidukijuhil valikuvõimalust, vaid on kohustus

peatuda esimesel võimalusel tee paremas ääres. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et peatumine toimus

menetlusaluse isiku initsiatiivil, mitte ei olnud operatiivsõiduki abil sundpeatatud. X käitumine toetab

ka tema väidet, et peatumiseks valis ta koha, kus ta ei tekita liiklusohtlikku olukorda. Politseiametnike

väide, et menetlusalusel isikul oleks olnud võimalus peatuda ka varem, on vaid nende arvamus, sest

küsimus taandub hetkele, millal X tagant tulevat politseisõidukit nägi. Usutav ei ole, et X eesmärgiks

oligi sõiduki peatamine Lätis, et vältida vastutust Eestis, sest Läti politsei poolt kontrolli tulemusena ei

selgunud ühtegi asjaolu, mille varjamist oleks X võinud soovida.

31. Mõistmatust peatamise märguandest arusaamisel tunnistas ka RN, kes küll nägi politseisõiduki

vilkureid, kuid alles siis, kui nad seisma jäid, sai ta aru, et politsei soovib nende autot peatada.

32. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, peab kohus välja selgitama, kas (kaebe)menetluse

esemeks olnud väärteo pani X toime tahtlikult.

33. Kohtu jaoks on olulise tähtsusega ütlused, mille andsid politseiametnikud RP ja MM. Mõlemad

tunnistasid, et sellel ajal, kui sündmus aset leidis, siis nende arvates mingisugust tahtlikku peatamise

märguande eiramist ei olnud. Nemad ei tajunud sõiduki liikumiskiiruse muutumist, ei manöövreid,

miski ei viidanud tahtlikule peatamise märguande eiramisele. See oli ka põhjus, miks patrullsõiduki

pardakaamera salvestis kirjutati üle.

34. Muutuse politseinike arvamuses tingis YouTube kanalil avaldatud video. Videot, mis oli ka

väärteomenetluse algatamise ajendiks, on vaadeldud 5. juunil 2025 ja selle kohta on koostatud

asitõendi vaatlusprotokoll.

35. Tunnistaja HJe sõnul sõites Lätti võistlusele koos Xi ja RNiga, istus tema Xi auto kõrvalistuja taga

ja magas. RN oli kaasas, et teha Xile sotsiaalmeediat.

36. Tunnistaja RN selgitas kohtus, et istus Xi autos kõrvalistuja kohal. Nad sõitsid Lätti

driftivõistlusele. Kinnitas, et tema filmis Ikla piiripunktis toimuva ja laadis video YouTube. Ta nägi

küll märgutuledega politseisõidukit, kuid Xile seda ei öelnud. Ta vaid vaatas, mis politseinikud

hakkavad tegema, ta ei teadnud, kas nad sõidavad nende järgi. Tema lihtsalt filmis ja filmimise ajal ta

ei räägi, sest ei taha, et tema hääl jääks videosse. Kogu video on 100% tema monteeritud. Videos ei ole

kasutatud originaalheli. Ta kasutab monteerimise juures lisaefekte, lisapilte, häält. Kasutab

tehisintellekti, teisi programme ja teisi kohti, võõraid hääli. Miksib videod kokku, et videod

huvitavamad oleks. Politsei pani videosse, sest politsei ei ole tavaline asi ja inimestel on huvitav

vaadata, kui seal on politsei ja toimub mingi sündmus. See heli, mis on kõnealuse video peal, sellel ei

ole mingisugust seost tegelike sündmustega, mis leidsid aset 16. mail. Ka kasutatud visuaalid ei ole

originaaljärjestuses.

37. Tunnistaja RN ütlustega on tõendamist leidnud, et video on tema tehtud ning sellel olev heli ei ole

autentne, samuti on salvestiselt nähtu töödeldud. Kuna video on filmitud kõrvalistmel istunud

tunnistaja poolt, siis videos nähtuv peegeldab pilti, mida nägi kaasreisija, mitte juht. Kuna salvestist ei

ole teinud ega monteerinud menetlusalune isik, siis selle seostamine X tegevusega ei ole asjakohane.

Monteeritud videot, kus on kasutatud eriefekte, ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks ning selle

pinnalt teha järeldusi X käitumise kohta on meelevaldne. Tegemist ei ole objektiivse tõendiga.

Arvestades kogu situatsiooni, samuti X käitumist, ent samuti seda, et tal puudus vajadus eirata

peatamismärguannet, siis saab järeldada vaid üht - X ei tegutsenud politsei peatumismärguannet eirates

tahtlikult.

38. Eelneva kokkuvõtteks nendib kohus, et X ei ole rikkunud LS 38 lg-t 1 ega toime pannud LS § 234

lg-s 1 sätestatud rikkumist, s.o sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikku eiramist.

39. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse X karistamises LS § 234 lg-s

1 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste

puudumise tõttu.

Menetluskulud

40. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

41. 14. jaanuaril 2026 toimunud kohtuistungil esitas X kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtule

dokumendid X poolt väärteoasja nr 4-25-4380 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus

taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt.

42. Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata nende põhjendatust. Nimelt sätestab VTMS § 23,

et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38

lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2018 otsus asjas

nr 4-16-9132, p 27). KrMS § § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab

kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja

mahtu ja keerukust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p

18.2 jj).

43. Kohtule esitatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on menetlusalusele isikule

väärteomenetluses osutatud õigusabiteenust 20,70 tundi, kokku summas 3844,20 eurot (koos

käibemaksuga). Taotlusele lisatud kuluarvestuse järgi on kaitsja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150

eurot/tund, millele lisandub käibemaks.

44. Riigikohus on kohtupraktikas pidanud väärteoasjas kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks näiteks 150

eurot (lisaks käibemaks) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 2024 otsus asjas nr 4-24-

394, p 13). Samuti on Riigikohus 20. juunil 2024 väärteoasjas nr 4-23-742 tehtud otsuses pidanud

kaitsja tunnihinna mõistlikuks suuruseks 195 eurot (lisaks käibemaks).

45. Seega on kohtu hinnangul vandeadvokaat Indrek Sirgi poolt osutatud õigusabi tunnihinnaga 150

eurot (lisaks käibemaks) mõistliku suurusega. See ei irdu ka senisest Riigikohtu praktikast.

46. Samuti peab kohus õigusabi osutamiseks kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks ja seda

järgmistel põhjustel.

47. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Sirk & Saareväli 14. jaanuari 2026 kuluarvestusaruanne.

Esitatud aruandes kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega.

Õigusabi osutamine hõlmas kliendi konsultatsioone, materjalidega tutvumist, vastulause koostamist,

päringute tegemist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt

esitatud töömahud on usutavad ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis

kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt.

48. Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus

arvesse fakti, et kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausetes ja kohtukaebuses ei piirduta vaid

faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid need sisaldavad ka tõendite analüüsi. Samuti on kaitsja

kogunud ise tõendeid, tehes päringuid PPA-le.

49. Kuna X ei ole vaidlustanud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu, siis on kohtul

põhjendatud alus eeldada, et kohtule esitatud kuluarvestus sisaldab vaid vaidlustatud osas õigusabi

osutamiseks tehtud toiminguid ja ajakulu.

50. Kohus leiab, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja ajakulu on vajalikud ning põhjendatud,

millest lähtuvalt on kaitsjatasu suurus mõistlik. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis VTMS § 23 ja § 29

lg 1 p 1 alusel tuleb X kasuks riigilt välja mõista 3478,20 eurot, millele lisandub käibemaks 366 eurot,

s.o kokku 3844,20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)